Tallinn 2015 ,,Vennas" Külastasin 23. detsembril Eesti Draamateatrit. Vaatasin Tõnu Õnnepalu näidendit ,,Vennas", mis lavastatud Aleksander Eelmaa poolt. Etendus räägib loo Tõnu Õnnepalu leitud kirjade põhjal, mis ta leidis paar aastat tagasi Hiiumaale ostetud talust. Kirjavahetus kahe venna vahel, mis võttis aset aastatel 1915-1939, kuid on epiloogiga sõjajärgsetest aastatest, sest viimane kiri saadeti 1967. aastal. Jakob, kes oli meremees ning läks elama Ameerikaase ja Villem, kes oli küll hingelt seiklushimuline ning käis I
1937. aastal sai teater Eesti Draamateatri nime. Esialgu puudus teatril oma maja. Väga rasketel tingimustel renditi Saksa Teatri saali ja käidi ringreisidel mööda Eestimaad. 1939 osteti Eestimaa Saksa Teatriseltsilt kaunis juugendstiilis teatrimaja Tallinna südalinnas, mis on teatri koduks tänaseni. Maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet,
kultuuripildis. 1937. aastal nimetati teater ümber Eesti Draamateatriks. Kaks aastat hiljem ostis teater ära tollase Saksa Teatri hoone Tallinnas, Pärnu maantee 5. Nn põhjamaise juugendi stiilis maja on ehitatud aastal 1910 ning selle projekteerisid tuntud vene arhitektid Vassiljev ja Bubõr. See kaunis hoone Tallina südalinnas on Eesti Draamateatri koduks praegugi. Pärast Teist Maailmasõda reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. Eesti Draamateater on seotud eesti suure teatrimehe ja lavastaja Voldemar Panso nimega. Tema lavastused kujundasid teatri näo 1970ndatel aastatel, täna töötavad majas tema õpilased ja õpilaste õpilased, jätkates Panso teatritraditsiooni. Aastas annab Eesti Draamateater üle 500 etenduse, seda oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis.
(2002), mida on mängitud suure menuga juba üle saja etenduse. Olgu lõpetuseks öeldud, et Eesti Draamateater on seda ikka meeles pidanud, et ta on muu hulgas eesti draama teater ning panustanud palju ka koostööle kirjanikega. Headeks näideteks on siin nii uute näidendite esimese/avaliku lugemise kui ka teatri oma näidendiraamatute sari. Teatriuuendused Repertuaarivalik peegeldab siiski ainult üht külge teatri ideoloogias. Draamateatrit on 20. sajandi teisel poolel peetud Eesti esindusteatriks, nii et see nimi on seotud teatud ootustega lavastuste kõrge kunstilise taseme ning traditsioonilembusega. Üldiselt on näitlejad-lavastajad püüdnud publikut mitte alt vedada. Kuid vaatamata oma esinduslikule renomeele on Eesti Draamateatris pea alati lubatud tegeleda ka alternatiivsete otsingute ja katsetustega, sest kunstiline tegevus eeldab alati ka mingit uuenemist. Omamoodi katsepolügooniks on kujunenud teatri väike saal
ka paljud Theatrumi armastajad on kujundanud seda stuudioteatrit aastate jooksul. (http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.htm) 6 2. LEMBIT PETERSON JA TEATER Lembit Petersoni sõnul on teater talle lapsest peale südamelähedane olnud. Kuna ta ema tegi kaasa rahvateatris, käis L. Peterson emaga vahel kaasas ja nad külastasid ka draamateatrit. 1970. aastate algul käis Peterson palju ENSV Riikliku Noorsootetri etendusi külastamas. Neid nähes, tuligi idee lavastajaks õppida, sest näitlejaks ei arvanud ta ennast sobivat. Ja kuna lavakunstikateedris kuulutati välja lavastajate vastuvõtt, otsustas ta proovida. (http://www.opleht.ee/Arhiiv/2007/16.11.07/tekstid/elu/4.html ) Theatrumi kunstiline juht ning üks asutajaliikmeist L. Peterson on öelnud: ,,Lavastajana püüan aidata kaasa, et näitlejad oleksid kaasloojad
Ei kaitse ingel teda, vaid kultuur! Vassiljev ja Bubõr ta tegid sinna. Kõik, mis ta sees, on kordumatult suur. Juhan Viiding Eesti Draamateatri maja tähistas möödunud aasta sügisel oma 100. sünnipäeva. Eestlased on harjunud Draamateatrit nii omaks pidama, et tõenäoliselt ei teagi, et see on tegelikult ehitatud hoopis Tallinna Saksa Teatri jaoks ja projekteeritud Peterburi arhitektide poolt. Tänaseks on Eesti Draamateatri hoone Eesti vanim teatriks ehitatud ja selleks pidevalt kasutatud maja. TALLINNA SAKSA TEATER Esimene kutseline teater Tallinnas oli 1809. aastal loodud Tallinna Linnateater ehk Tallinna Saksa Teater. See asus Laia tänava alguses, kus täna asub Nukuteater. 1902. aastal oli teatris
1926/27 suured võlad, kõrge üür. Legendid Aaloe kuldkella panti panemisest. Aga üldiselt võttis teater jumet, „Bubus“ ja Shakespeari „Palju kära ei millestki“ said kiita. 1927 läksid lahku, töölisteater sai oma trupi – hakati rääkima draamateatri surmast sest toetust ei saanud nagu töölisteater.) Aga 1927 sai Kalmet teatri juhiks. Esmaseks ülesandeks majandusliku seisu parandamine. 1928 läks endiste Vanemuislaste (kes olid vahepeal teinud Draamateatrit kuni 1924 a-ni) tehtud Rändteater pankrotti, liitusid Draamastuudiosse. Nende toetused lubati draamale. Maeti maha ka mõte ekspressionismile tuginevast teatrist. Kriitika- Kunstiliselt nõrk + Sisemised pinged Rändteatri näitlejatega. Teiseks tema panuseks oli teatri siseelu parandamine, stabiliseerimine. Kalmet oli olemuselt väga hea diplomaat ja läbirääkija. 1928/29 Ruut Tarmo tõi Kalmetile lugeda Hugo Raudsepa Mikumärdit, teised teatrid olid nina
trupist liideti Draamateatriga (eelnevalt oli sealgi toiminud koondamised). Liidetud truppide baasil sündinud teatri nimeks sai Uus Teater. 1949 Estonia muudeti muusikateatriks, draamatrupi paremik liideti Uue Teatriga, mis nimetati taas ümber Draamateatriks (1952 Kingissepa-nimeliseks). P.S Estonia oli ainus teater, kelle sõjavaremeis olnud maja oli selleks ajaks taastatud. Tallinna 3 draamatrupi asemele jäi 1. Draamateatrit asus juhtima Ants Lauter. Võru ja Valga liideti Lõuna-Eesti Teatriks, mis kaua aega ei kestnud. 1951. see suleti. 1948. asutati Tallinnasse Vene Draamateater 1950 suleti Paide teater 1950 likvideeriti Endla teatri muusikatrupp 1951 suleti Kuressaare teater Sulgemine ähvardas Vanemuise muusikateatrit 1952 asutati Nukuteater. Ideoloogiline surve tugevneb veelgi: EK(b) 8. Pleenum 21. 26.03.1950 mõjutas paljude inimeste elu ja kultuuri elu edasistel aastatel. J
Sõmeri nimi märgiti ära 30 korda ehk 12% vastanute koguarvust. Joonis 3. Rakvere Teatri näitlejad (protsentides) Milliste Eesti teatrite etendusi olete veel külastanud Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem on lisaks Rakvere Teatrile külastatud veel Tallinna Linnateatrit (27 vastanut ehk 17%). Järgnes Viljandis tegutsev teater Ugala (25 vastanut ehk 16%) ja võrdselt 24 inimest on külastanud veel Eesti Draamateatrit ja Rahvusooperit Estoniat (15 %). Joonis 4. Eesti teatrid, mida anketeeritud on külastanud (protsentides). Kust Te saate tavaliselt infot etenduste kohta Uurimistulemuste analüüsist selgus, et kõige rohkem inimesi leiab infot etenduste kohta sotsiaalmeediast ja internetist (48 vastanut ehk 59%). Järgnesid sõnaline info tuttavate käest (20 vastanut ehk 25%) ja televisioon või raadio (12 vastanut ehk 15%). Kõige vähem
inimese vastu. J. V. Stalini võim seostus okupatsioonivõimu halastamatusega ning eestlased tajusid toimuvat kui rahvusliku identiteedi hävitamise katset. Kui 1948. aasta algul oli Nõukogude Eesti teatrite kunstilises kooseisus 923 inimest, siis 1952. aasta alguseks oli see langenud 546 inimesele. 1952. aastal töötas Eestis üheksa kutselist teatrit, sealhulgas Nukuteater ja kaks vene draamateatrit. Teatrite repertuaaripoliitikas ei piirdunud ainult repertuaari kooskõlastamise ja läbivaatamisega. Intonatsiooni, kehakeele jt teatrivahenditega on teatavasti võimalik tekstile teine värving anda, lisadimensioon tekitada isegi siis, kui autoritekstist täpselt kinni peetakse. Ka selle vastu oli nõukogude süsteemil välja töötatud kontrollsüsteem, mis pidi tagama, et teater seda omapära ei kuritarvitaks
annaabi.ee 
