· Kirjutanud 2 klaverikontserti ja umbes 20 soololaulu · Tegi oma teoseid korduvalt ringi, tema käsikirjad on täis parandusi ja täiendusi · Klaverimuusika on tundlik ja nõtke, erakordselt nüansirikas ja täis kaunistusi · Muusikas on tähtsaim väljendusvahend meloodia Chopini väikevormid: · etüüdid · prelüüdid · nokturnid · valsid · poloneesid · masurkad · ekspromptid Kuulsamad teosed · Etude In E Op.10 No.3 - üks kuulsaim etüüd tema repertuaarist · Nocturne In E Flat Op.9 No.2 - üks kuulsaim nokturn tema repertuaarist · Prelude In A Op.28 No.7 - üks kuulsaim prelüüd tema repertuaarist · Polonaise In A Op.40 No.1 - üks kuulsaim polonees tema repertuaarist Aitäh kuulamast !
Kahjuks ma ei tea, mis keeles see laul oli ja samuti, mis on selle laulu nimi. Küll oli see aga väga kaasahaarava ja ilusa meloodiaga. Järgmiseks looks oli ,,Pärl", mis oli minu jaoks kõige tundmatum laul. Küll teadsid seda aga väga hästi vanemad inimesed. Järjekordne Henry Laksi aeglane, kuid ilus lugu. Võib öelda, et lausa suurepärane sõnade autor. Lugu ,,Salaja" oli see- eest minule väga tuntud laul. Henry Laksi repertuaarist üks parimaid laule, millele on loodud väga head sõnad. Selle laulu kuulamisega tuli mul kananahk ihule. Viimaseks lauluks tuli taaskord esitusele ,,Tule kui leebe tuul". Kahtlemata üks kõige populaarseimaid laule Henry Laksi repertuaarist. Laulu lõpuks pälvis Henry Laks suure aplausi. Henry Laks on alati tundunud väga sümpaatne inimene ja taaskord sain selles kinnitus. Suurepärane muusik, kes on loonud väga palju ilusat muusikat
vaid C-Jami enda esituses. Kvartett on tuntud selle poolest, et kontsertidel mängitakse teoseid maailma erinevate stiilide ja ajastute muusikast Olin kuulnud, et tegemist pole ainult klassikalist muusikat mängiva kvartetiga ning läksin kontserdile lootuses kuulda ka rock- ning poplugusid ning ma ei pidanud pettuma. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. Andersoni ja Ulveuse popurrii kuulsa ABBA repertuaarist vaheldus Webberi, Rannapi, Status Quo, Brahmsi, Händeli ja Valgre tuntuimate paladega. Kavasse oli veel valitud kirev buklett teoseid maailma erinevate stiilide ja aja muusikast - repertuaari kuulub teoseid sellistelt heliloojatelt nagu Händel, Wagner, Lloyd Webber, Johann Strauß jne ning ansamblitelt Bon Jovi, AC/DC, Status Quo, Abba, Queen, Alice Cooper, Guns'n'Roses ja nii edasi. Esituse tase oli professionaalne ja kõrgetasemeline. Kontserdi tegi eriliseks see, et
Mulle meeldis väga laulu " Earth Song" esitus , mida kandis ette Jana Kask. See laul on väga tundline ja liigutav, mis läks mullegi südamesse ja võttis silmad pisut märjaks. Laulu esitati kontserdi keskepoole. Väga rahulik ja ilus laul mis on meeldejääva viisi ning ilusate sõnadega. Minule meeldib selle laulu puhul Michael Jacksoni esitus märksa rohkem. Kuigi ka Jana versioon sellest laulust oli huvitav ja mõnus kuulata. Minu vaieldamatuks lemmikuks sai Jacksoni repertuaarist laul "Triller". Sest see oli lihtsalt suurepärane, see oli vist tõesti ainuke esitus mis oli kohe kindlasti paremini esitatud kui Michael Jackson seda laulu esitas. Selle laulu saatel esitas oma tantsu ka Semiir. Mis andis asjale vaid lisapunkte see tõi laulule palju vürtsi ja tegi kontserdi jälgimise veelgi põnevamaks. Semiiri tantsijad tantsisid väga hästi nagu alati ja nende naljakad kostüümid mis läksid selle lauluga hästi kokku
Muusikaretsensioon Annaliisa Pillak(metsosopran), Jaanika Rand-Sirp(klaver) Käisin kuulamas Kadrioru lossis Annaliisa Pillaku ja Jaanika Rand-Sirbi ettekandeid F. Liszt, J. Brahms, T. Kuula, E. Mägi repertuaarist. Annaliisa Pillak on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia, kus ta 2006. Aasta kevadel sooritas magistriõppe diplomikontserdi kõrgeimale hindele, õpetajaks Annika Ollinkari. Ta on täiendanud end Milano Verdi nimelises konservatooriumis ja osalenud paljudel meistrikursustel. Eestis debüteeris ta Eesti Rahvusooper Estonias Sesto rollis W.A.Mozarti ooperi "La clemenza di Tito" kontsertetendusel veebruaris 2006. Pärast seda on Annaliisa esinenud
Torupilli Jussi Trio Leon Kann 11.B Torupilli Jussi Trio moodustavad viiulid ja möödunud sajanditest tänapäeva toodud torupillikõla. Selle ansambli esituses kõlavad hoogsad ja omanäolised tantsulood kunagise Hiiumaa torupillikuninga Jussi repertuaarist. Rõhk on autentsusel ja ehk ka sama pöörasel meeleolul, just nagu Jussil kunagi kombeks oli. Saja aasta tagust maailma taaselustavad viiulitel Karoliina Kreintaal ja Eeva Talsi ning torupillil Cätlin Mägi. Koosseis Jaan Pehk - laul Liisi Koikson - laul Eeva Talsi - viiul, laul , hiiu kannel Karoliina Kreintaal - viiul, laul Cätlin Mägi - torupill, laul Sandra Sillamaa - torupill, laul Marko Mägi - saksofonid
,,Luikede järv" Pjotr Tsaikovski Elamused 17. veebruaril nähtud balletist on vahvad. Koreograaf/lavastaja oli Tiit Härm, kes oli suutnud luua Pjotr Tsaikovski loodud balletist teha meeldejääva etenduse. Lisaks sellele oli veel Eldor Renter, kujundaja ja disainer välja mõelnud väga huvitava lava ja silmapaistvad kostüümid. Lisaks sai oma tööga suurepäraselt hakkama Rahvusooper ,,Estonia" sümfooniaorkester, kelle suurepärane mänguoskus tõi etendusse veel põnevust ja ilu. Enne etendust olin loomulikult kogu selle tüki suhtes vähe skeptiline, kuna eelmine kord, kui ma käisin balletti vaatamas, olles umbes 7 aastane, jäin ma poole etenduse pealt magama. Aga mida lugu edasi, seda põnevamaks läks lugu. Pinget hoidis üleval teadmine, et kolmandas vaatuses esitab Must Luik, mis on üks raskemaid partiisi baleriinide klassikalisest repertuaarist, soolotantsu, kus sooritas 32 tiiru ümber iseenda. Kahjuks pidin t...
Palju sai teada bändiliikmete kohta, kes on kes ja millega keegi veel tegeleb. Minule eriti meeldis, et kohale oli tulnud ka catering, mis pakkus väga maitsvaid ja omapäraseid toite, mis andsid ka kontserdile veel oma osa juurde. Peale selle oli ka avatud baar, kus igaüks sai endale valida meelepärase joogi. Mis kontserdi veel eriti nauditavaks tegi oli ilus ilm. Terve päev muidu oli vihmane, kuid kontserdi ajaks tuli päike välja. Kuulata sai päris palju lugusid Oti repertuaarist. Kõige enam meeldisid ,,Sinine safiir," ,, Jäädagi nii" ja ,,Süte peal sulanud jää." Oli näha, et need olid ka publiku lemmikud, sest nendele lugudele sooviti kordust. Pärast lugude esitamist kohtus Ott ka fännidega. Mõned tahtsid pilti teha ja mõned soovisid ka autogrammi. Kokkuvõtteks saan õelda, et kontsert oli kohale tulemist väärt. Koht, kus kontsert korraldati oli imeilus ja loodan, et järgmine suvi tulevad nad samasse kohta taas esinema.
Stiiliks oli loomulikult punk. 1982-87 oli Tamme Velikije Lukis. 1986-2012 on ta JMKEs. Villu Tamme ise ütleb, et JMKE on tegelikult rohkem Soome kui Eesti bänd, seal on palju esinetud ja ka plaadifirma on Soomest. Slide 4 Villu Tammet tuntakse rohkem punkari, kitarristi ja meediategelasena vähem aga luuletajana. Rohkem on ta küll kirjutanud laulusõnu, kui luuletusi, kuid siiski on tal ilmunud luulekogud: "Tuvi oli tihane" mis ilmus 1992, see sisaldas laulutekste Velikije Luki ja J.M.K.E. Repertuaarist. "Sorlimeki plät" ilmus aastal 1998. Tema luuletused on kirjutatud vabas vormis, ta ei näe tingimata vaeva viiside otsimisega ja enamasti ei vali ka kõige viisakamaid sõnu. Tema luuletustest kõlab läbi vastumeelsus kunagise Vene võimu vastu ja kerge iroonia ja tögamine Eesti riigi korralduse, poliitika jm. kohta. Ise ütleb ta luuletamise kohta nii:" Mõnda mõtet on parem väljendada luules, teist aga lausesse kätketult
lavaesine plats enne peaesinejaid üsna kuumaks kütta, sest nemad samuti esitas enda parimaid lugusid. Rahva soojendamiseks keerutati vaheaegadel ka plaate hea ja parema kaheksakümnendatest pärit muusikaga. Ansambel Modern Talking Reloaded esitas kõiki Modern Talkingu suurimaid hitte: 'You're My Heart You're My Soul', 'Brother Louie', 'Cheri Cheri Lady', 'You Can Win If You Want', ´Atlantis Is Calling' jne. Kõlasid ainult parimad ja unustamatud hitid ansambli MODERN TALKING repertuaarist. Kõik lood olid traditsiooniliselt romantilised, tantsulised, hingelised ja kiired. Meeskond on olnud koos juba pikki aastaid ning neil on oma kindel stiil. Lauljatel on kaunis hääl, kõlav, tekstid on selged ja mõisteteavad ning mis peamine, nad naudivad seda mida teevad. Modern Talking Reloaded kohta on vaid öelda häid sõnu, kuid Modern Talking Reloaded kontsert Pärnu Vallikäärus - nii akustika kui heli oli pisut kehva kvaliteediga, aga nagu
suutnud teha kõike paremalt. Slash-i kitarris valitses kõike, ja Axli hääl jäi vaheldumisi vahele, mis mõnikord ajas mõtlema, et mis laula lauldi. Kuid enamus inimesi tulid siia hea show pärast ja mitte hea (kvaliteetse) muusika pärast. Seega andis bänd tohutu, kolme tunnise kontserdi. Hoolimata sellest, et bändi "parimad" lüümikud, nagu `You could be mine', `Welcome to the Jungle', ja `November Rain',esines nimekirjas ka vähem tuntud kalliskirju bändi repertuaarist, näiteks `Coma', `Nighttrain', või nende uus laul `Shadow of your Love'. Kahjuks ei tegutsenud bändi liikmed nagu bändina esinedes, nad käitusid nagu lavaosalised. Axl viskas erinevate mütside ja erinevate (kergelt seksistlike) trükivärvidega T-särgid, mis täiustati tema rippuvate teksade välimust flansi särgi ja ehtetega. Slash tegutses oma kitarri nagu jumal, kes ta kahtlemata on ja võttis aeg-ajalt jooksu ühest küljest teise, kuid mis oli puudu oli bändi ühtsus ja sidusus.
minna spetsiaalselt nende kontserdile. Pärast soojendus bände oli väike paus ning siis tuli rahva marulise aplausi saate lavala Monster Magnet. Juba esimese loo järel sain ma aru, et tegu on väga võimsa bändiga ning see kontsert saab võimas olema. Mu ootused ei petnud mind ning kontsert oli täist powerit kuni viimase loo lõppemiseni. Pärast seda tegi publik taas bändile marulise aplausi ja rahul olev ning väsinud publik hakkas Rock Cafest lahkuma. Kõige parem mulje jättis nende repertuaarist lugu nimege Unbroken. See on ka nende üks tuntumiad hitte, mis rahva tõeliselt kontserdite ajal tõeliselt pöördesse viib. Selles loos köidab mind huvitav instrumentaalne osa ja lool on ka väga ergutav viis. Monster Magnet on New Jersey bänd, mis alustas aastal 1989. Nende esimest, 1992. aastal ilmunud täispikka plaati ,,Spine of God" loetakse üheks stoner-roki alustalaks ja suunanäitajaks.
eepiline ballaad ,,Mõõk" . Mõõgaga vehkimisest räägib ka järgmine lugu ,,Alle-aa". Tagasi maisematele radadele suundudes tuleb esitusele ,,Sutekskäija" oma traditsioonilise enne lugu tehtava naljaga. Põhjamaine publik on lõpuks üles köetud ja saalis valitseb kaos. Kontserti üritatakse lõpetada vähe levinud looga ,,Nüüd elage hästi minu sõbrad", mis on tegelikult Metsatöllu liikmete kõrvalprojekti Tsõdsõpujaleelo repertuaarist. Kuid nagu juba öeldud, põhjamaisele publikule omaselt käitutakse vanasõna ,,algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama" järgi ja nõutakse maruliselt lisalugu. ,,Isa süda" sobib selleks superhästi, õhus lehvitatakse välgumihkleid ja kuulatakse hardunult. Kuid bändil on hoog sees ja küsimatagi tuleb esitusele veel järgminegi lugu millega õhtu lõpeb. Looks on ,,Metsaviha 2". Publik on nagu transis, kuulatakse täielikus vaikuses, välgumihkilte leegid heljuvad peade kohal ja
ühtehoidvust pühade ajal ning oli ka heategevuslik eesmärk antud üritusel. Kontserdil esitati vokaal-, instrumentaal- ja koorimuusikat. Seal esineseid Koit Toome ja tema vapustavalt andekas tütar Rebecca, Liis Lemsalu & WAF koor. Kontserttuuril ,,Jõuluootus" tulid esitusele paljud tuntud jõulupalad, teiste seas ,,Jõulutaat on poolel teel", ,,Langeb lund" ,,Rõõmsad jõulud tuppa lase tulla", ,,Last Christmas" jpt. Lisaks laulud Koidu ja Liisi enda repertuaarist. Kontserdi tegi eriliseks õhkkond. Inimesed, kes tulid ühe eesmärgiga sinna kirikusse, et tunda jõulude erilisust, kuulata midagi, mis läheks hinge ning nautida oma enda kodumaa artiste ja mõelda sõnadele, mis paneksid rohkem väärtustama elu enda ümber. Minu lemmik lugu oli ,,Jõulutaat on poolel teel." Muusikastiiliks arvan mina, et see on äkki pop. Selle loo puhul on tore see, et see on nii kaasahaarav ja rõõmus
lihtsates asjades. Üldinfo ● Esitatakse gregooriuse koraale, orgaanume, keskaegseid liturgilisi draamasid, hümne ja motette, franko-flaami koolkonna muusikat, Itaalia Trecento-meistreid, 16. sajandi ranget polüfooniat, prantsuse šansoone, itaalia madrigale, frotollasid ja villanellasid, süite renessansiaegsetest tantsudest, varajasi sonaate ja vaimulikke suurvorme 17.–18. sajandist ning 20. sajandi heliloojate muusikat. ● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid
kaasa laulda. Mina näiteks ei näinud peaaegu ühtki inimest enda lähiümbrusest, kes poleks kaasa laulnud. Naljakad vahelood kirjeldasid siis eesti punki algusaastate põrandaalust tegevust, ning seda kõike nalja läbi. Räägiti erinevate bändide, nagu näiteks Generaator-M, loomisest ja algusest. Sellesse bändi kuulusid Sal-Saller, Anti Rüüt ja Sven Jannes. Pooled sellel kontsertil esitatud laule olid just selle bändi repertuaarist ning just nemad olid ühtedeks esimesteks punki bändideks Eestis. Esimest korda olid kõik koos ühel ja samal laval Peeter Volkonski, Tõnu Trubetsky, Villu Tamme, Hardi Volmer ja Ivo Uukkivi. Nemad ongi ühed eesti punki eestvedajad ja arendajad ning kõige kuulsamad ja värvikamad esindajad. Koos kontserttuuriga tuli välja kolme CD-line kogumik ,,Disko pole oluline, punk on põhiline!", mis siis andis ülevaate sellest, mis toimus eesti punk muusikas 80ndatel.
erinevaid megahitte. Vaatamata Oakenfoldi pingutustele panna rahvas kaasa elama, kuulati teda ikkagi üpriski tuimalt. Minu arvates kaalusid ikkagi kontserdi negatiivsed pooled positiivsed üles ja seega ei kujunenudki mul ühegi esitatud laulu seast lugu, mis oleks eriliselt meelde jäänud ning mida võiks välja tuua. Võibolla oli see selle pärast, et ma lihtsalt ei ole Madonna fänn ning mu playlistis pole ühtegi lugu lauljatari repertuaarist. Nagu juba mainitud, oli väga liigutav, et kontserdi lõpus mängiti popkuninga "Don't Stop Til You Get Enoughi". Arvatavasti kujuneski see kõlanud lugude seast minu lemmikuks. Võrreldes kontserti näiteks paar nädalat enne Madonnat Eestit külastatud The Wailersi kontserdiga, olid reggaelegendid mulle kindlasti palju rohkem meeltmööda, ning erinevalt popkuninganna kontserdist, tahaksin ma The Wailersi kontserti kindlasti uuesti kuulata
Rouge Madame Käisin 03. aprillil Kuressaare Kultuurikeskuses kuulamas kontserti ''Rouge Madame''.Tegu oli ühe unikaalse Eesti-Prantsuse duoga, mille liikmeteks olid sellised huvitavad isikud nagu Lembe Lokk ja Jean- Christophe Onno. Dou esitas erinevaid laule oma repertuaarist. Lugude valik oli hea, kuna asi oli tehtud mitmekesiseks. Nimelt esitati lugusid eesti keeles, inglise keeles ning muidugi ka prantsuse keeles. Ning tänu sellisele mitmekesisusele ja ka laulude pealkirje mitte teades,ei oskagi ma välja tuua nii öelda oma lemmikut. Kuigi minu meelest oli iga pala omamoodi ja meeldejääv. Eriti mõnusalt kõlas muusikas ka prantsuse keel, mis on minu meelest üks kauneimaid keeli. Samuti tõmbas tähelepanu nende
"Luikede järve". Kõige tuntum balleti muusikapala on väikeste luikede tants. "Luikede järv" on paljude maade balletilavade populaarseim ballett, hoides kindlat kohta peaaegu kõigi muusikateatrite repertuaaris. Balleti seob nauditavaks tervikuks Tsaikovski geniaalne muusika, poeetiline tegevustik ning tansturütmide ja -karakterite mitmekülgsus. See on balletikunsti klassikalise pärandi tippteos ning Odette-Ottilie (valge luik-must luik) partii on baleriinide klassikalisest repertuaarist üks raskemaid. Iga baleriini unistuseks on tantsida Odette-Ottilie rolli. See on nagu küpsuseksam. Esietendus 1877.a. Moskva Suures Teatris. "Luikede järv" see on võitlus hea ja kurja, valguse ja pimeduse, iha ja armastuse, arglikkuse ja bravuuri vahel. Ning sellisena pakub ta rohkeid tõlgendamisvõimalusi lavastajatele ja tantsijatele. Prints Siegfried ja nõiutud printsess Odett head ja nõid Rothbart ning tema tütar Ottilie halvad karakterid.
Ta sai hariduse Eltoni kolledzis ja Oxfordi ülikoolis. Shelley avaldas teose ,,Ateismi paratamatus" mille pärast pidi Oxfordist lahkuma, ning lahkumise tõttu katkes tal suhe isaga täielikult. Shelley, kes oli õnnetus abielus, armus Godwini ja Mary Wollstonecrafti tütresse Marysse. Koos põgenesid sveitsi, kust nad naasesid varsti raha puuduse tõttu. Ta suri 8. juulil 1822 Eesti keelde tõlgitud luuletused tema repertuaarist on"Luuletusi" ja "Valik lüürikat". John Keats Sündis 31. oktoobril 1795 Ta oli Briti luuletaja. John Keats erines teistest kirjanikest juba sellega, et pärines alamklassist. Õppis Enfieldi koolis, oli kirurgiõpilane, velsker ja haavaarst Tema luule on keeleteadlik ja meeleline, vahelduvad elurõõm ja kaduvusetunnetus. Keats ülistab loodust maalides sellest oma värssides täpseid ja kujundirikkaid pilte. Tema loomingut iseloomustab eriline iluihalus.
aastal loodud popbänd ABBA. Ansambli liikmed Björn ja Agnetha ning Benny ja Anni-Frid olid abielupaarid. Ansambli nimi moodustati 1973. aastal ansambli liikmete eesnimede esitähtedest. Pärast 1974. aasta Eurovisiooni lauluvõistluse võitmist lauluga "Waterloo" saavutas ABBA enneolematu edu kogu maailmas. ABBA plaate on müüdud kokku vähemalt 370 miljonit eksemplari. Oma hiilgeajal oli ABBA The Beatlesi järel populaarsuselt teine ansambel. Tuntuimad laulud eestlastele on nende repertuaarist kindlasti: "Dancing Queen," "Money, Money, Money" ja "Take A Chance On Me." Lisaks paljudele tuntud inimestele on Rootsis loodud ka üks tuntumaid auhindu maailmas Nobeli preemia. See on on rootsi keemiku, leiduri ja töösturi Alfred Nobeli testamendi põhjal asutatud iga-aastane rahvusvaheline füüsika-, keemia-, füsioloogia- ja meditsiini-, kirjandus- ning rahuauhind. Nobeli Fondi hinnatakse enam kui 3 miljardile Rootsi kroonile. Selle
Kontsedi arvustus Veebruarikuu reedeõhtul (12.02.2010) käisin Viljandis pärimusmuusika keskuses kuulamas perega üht suurejoonelist kontserti, ,,Sõbrad sõiduvees" Marko Matvere ja Margus Põldsepa esituses. Repertuaaris olid nii tuntuid kui ka mulle tundmatuid lugusid nii Väikeste Lõõtspillide Ühingu kui Untsakate repertuaarist. Selle kontserti suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad Matvere ja Põldsepp. Marko Matvere on näitleja, laulja ja lavastaja. Ta on saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrifestivalil, saanud Eesti Teatriliidu Ants Lauteri nimelise auhinna, parima meesnäitleja preemia ning Tallinna Linnateatri parima meesnäitleja kolleegipreemia
Reinis Sejans vokaalrütmika Kogu Estonia kontserdisaali põrand oli kuulajaid täis ning ka rõdu ääred olid täitunud konterdikülastajatest. Saal läks pimedaks ning vaid üksikud prozektorid uitasid mööda saali ringi. Kõlaritest hakkasid kostuma akordid, mis tundusid justkui, süntesaatori peal mängitud, kuid tegelikult kõlas juba ansamblilauljate absoluutselt puhas kooskõla. Esimesena kõlas nende repertuaarist üks minu lemmiklugusid ,,Blackbird". Aeglase ja rahuliku palana lõi see saali meeldiva õhkkonna. Järgnes ,, I hear your heart" , millega ansambel saavutas 2006 aastal Eurovisoonil 16. koha. Esineti ka mitmete lätikeelsete lugudega. Kuna järgmine päev oli naistepäev, soovit kõigile naisoost kontserdikülastajatele ilusat naistepäeva ja tervitati looga ,,Can't take my eyes off of you". Kõlas ka minu
Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala jt, tolleaegsetest Nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls, Viktor Reznikov, Vladimir Matetski jt. Arvukate esinemiste eest Venemaal ja mujal NSV Liidus ja selle eest, et suur osa tema tolleaegsest repertuaarist oli venekeelne, sai Jaak Joala Eestis teenimatult hüüdnime "Kremli ööbik". Aastatel 1978 kuni 1983 esines Jaak Joala saateansambliga Radar. Ta niivõrd kuulus Nõukogude Liidus, et võis endale lubada praktiliselt kõike. 1980. aastate lõpus naasis Joala lauljana Eesti publiku juurde. 1987. aastal moodustati ansambel Lainer, kus Joala oli solist. Ansambli Lainer tuntuimad üleastumised olid X Tartu levimuusikapäevadel ning 1988. aasta Rock Summeril.
mida tõestavad ka faktid, et just tema oli see, kes oli eesti modernse luule rajaja. Samuti kuulus ta rühmitusse ,,Noor-Eesti´´. Ta oli selle rühmituse vaimne juht ja asutaja. Tutvusin mitmete Gustav Suitsu luuletustega ning loetute seast jäid nii mõningad mulle oma mõtete poolest meelde. Võiksin lausa mitmetest Suitsu luuletustest rääkida, kuid pean tegema oma valiku ning valima ned kolm kõige erilisemat minu jaoks. Kohe kõige esimene luuletus, mida ma tema repertuaarist lugesin, oli ,,Lõpp ja algus´´. See puges mulle kohe kuidagi hinge. Luuletus tundus selline rahutu, see oli võimas. Võib võrrelda mingisuguse vulkaaniga. Paistes algus rahulik, mida aeg edasi, seda metsikumaks muutub. Tunduks nagu kohe-kohe oleks lähedal lõpp, midagi suurt vaikus enne laastavat tormi. Vaatamata sellele, et ma ei ole lugenud kõiki Gustav Suitsu luuletusi ja ole tutvunud ainult tosin hulga luuletustega, meeldib mulle luuletus ,,Lõpp ja algus`` küige rohkem.
"Carmen" Tänapäeval on Georges Bizet'i ooper "Carmen" üks kõige kuulsaim ooper kogu maailmas, kuid see ei olnud alati nii. "Carmeni" esietendus võeti vastu koguni nii halvasti, et Bizet pidi nägema suurt vaeva, et ooperit pärast viiendat etendust repertuaarist maha ei võetaks. Seda skandaalset ooperit käisid vaatamas 10. ja 11. klasside õpilased ning osade jaoks oli see esimene ooperikogemus üldse. Teose I vaatus oli vast kõige põnevam. Tegevus hakkas kohe pihta ning ei venitanud millegiga sugugi. Carmeni aaria oli vapustav. Kõik oli lauldud väga puhtalt ja ilusa tooniga. Selle aaria juures oli kõik nii nagu pidi olema. Kuid don José ja Micaela duett venis pikaks ja ausalt öeldes, ei pakkunud kuulamiselamust
kõlasid, läksid inimesed metsikuks. Ning lisaks veel Ott Lepland, kes pani ka kõige tagasihoidlimumad naised muusika järgi tantsima. Tanel Padar esitas üsna pika repertuaari nii tuntumate kui ka veidi tundmatute lauludega. Minule meeldis The Suni esituses kõige enam laulud ”Lootusetus”, ”Kuu on Päike” ning ”Nagu Merelaine” ehk võib öelda , et meeldivamad lood olid tema hilisemast repertuaarist. Ott Leplandi lauludest meeldis mulle kõige enam ”Läbi öise Tallinna”. Lava dekoratsioon oli lihtne. Laval olid ainult ansambli liikmed ning nende pillid. Minule see lihtsus meeldis. Nagu öeldakse: ”Lihtsuses peitub võlu”. Esinejate tase oli hea, kuna tegemist oli ikka kahe väga tuntud ning eduka Eesti artistiga, kes niisama latti madalale enam ei lase, vaid võtavad igast kontserdist maksimumi.
Indoneesia (Baili ja Jaava saar) Sofia Karkus ja Karolin Viikmäe Faktid Indoneesiast Indoneesia asub Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäätavatest saartrest. Indoneesia asub 17 508 saarel ja koosneb 33 provintsist. Indoneesia kogupindala on 1 904 569 km2 Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bal...
"Kingi emale üks kena päev" Külastasin emadepäeva juubelikontserti "Kingi emale üks kena päev" 10.mail. Muusikud esinesid Tallinna Raekoja platsil. Traditsiooniks saanud kontserdi korraldajaks on Valdur Laid, Elioni juhatuse esimees. Kontserti korraldatakse juba 10.ndat aastat ning emasid rõõmustaval ilusal emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja...
Tromboon Rain Kotov, Magnus Leopard. Tuuba Tanel Tamm. Löökpillid Valdeko Vilja, Margus Tammemägi. Orkestri intendant Endrik Pikksaar. Dirigent ja kunstiline juht Lauri Sirp. Lauri Sirp on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja aastaid hiljem orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi Kruvikeere esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a. Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkester (TÜSO) on Eestis ainulaadne täiskasvanute harrastuslik sümfiooniaorkester. See on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu.
Muusikal toimus Endla teatris, suures saalis, 24.jaanuaril.2013 algusega 19.00 Osades olid : Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa, Ireen Kennik, Ahti Puudersell, Kaili Viidas ja Liis Laigna. Lisaks osalesid mitmed Pärnu tantsukoolide tantsijad Muusikal ,,Boyband" on lugu poistebänd Freedomi loomisest ning teekonnast edetabelite tippu. Muusikali sündmustikku saadavad populaarsed hitid Backstreet Boysi, Take Thati, N'SYNCi jt poistebändide repertuaarist. Muusikalis olid järgmised lood: Backstreet Boys : ,,Everybody"; "As Long As You Love Me" Black Velvet :"Seitseteist", N Sync : "Tearin Up My Heart", Take That : "Back For Good"; "How Deep Is Your Love"; Relight My Fire", East 17 :"It's Alright", Robbie Williams : "Angels", Muse : "Can't Take My Eyes Off You" The Beatles popurii: "I Wanna Hold Your Hand"; "Help", All My Loving", "Girl"; "She Loves You"; "Twist And Shout".
Kanadas ja USAs. Kontserdi kava 1. Veresulaste koor 2. Merepojad 3. Meeste laul 4. Saaremaa vägimees 5. Pikse litaania 6. Teomehe-laul 7. Hiiekoda 8. Hundiraev 9. Pärismaalase lauluke 10. Kaitse, Jumal, sõja eest 11. Oma laulu ei leia ma üles 12. Lahinguväljal näeme, raisk! 13. Türgi sõja laul 14. Põhjatuulte pojad ja tütred 15. Metsaviha 2 16. Raua needmine 17. Kust tunnen kodu 18. Ussisõnad Kontserdi kokkuvõte Kontserdil lauldi kordamööda lugusid nii metsatöllu kui ka RAMi repertuaarist. Sel kontserdil oli RAMi lugudest väga paljud kirjutatud Veljo Tormise poolt. Need põhinesid rahvaviisidel. Samuti Metsatöllu mitmetes lugudes on kasutatud Eesti rahvamuusikat. Esinejate tase oli väga kõrge. Kollektiivid sobisid omavahel väga hästi ja kõla oli väga omalaadne, kuid vägev. Ka heli oli kontserdil hästi paigas. Kontsert õnnestus väga hästi, ilm oli samuti hea. ,,Lahinguväljal näeme, raisk!" on Metsatöllu lugu. Kontserdil laulis RAM seda üksi.
teatrikunstnik, muusik ja loomulikult ka bändi "Singer Vinger" solist. Hardi Volmer vastutas ka Punk Laulupeo kunstilise poole eest. Järgmisena tulid esitusele "London Calling", "Tallinn põleb", "No more heroes" ning Generaator M'i "Disku lugu". Laulude järjestuses üheksandana esitatud "God Save the Queen" oli jällegi punkbändi The Sex Pistolsi repertuaarist ning oli nende teine singel, mis tekitas poleemikat terves Suurbritannias ning mida BBC poolt keelati raadios esitada. Lisaks tulid esitamisele veel "Kun Suomi putos puusta" (Ismo Alanko), "Die Woche" (Propeller), "I Don't Like Mondays" (The Boomtown Rats), "Mama Anarchya" (Kino), "Freddy, löö esimesena" ( Psühhoterror), "King Kong"(Tarmo Linnas), "Moottoritie on kuuma" (Pelle Miljoona), "Should I Stay or
IVAN SERGEJEVITS TURGENEV (09.11.1818.a Orjol 03.09.1883.a. Bougival, Pariisi lähistel; maetud Peterburis) Vene kirjanik. Ema V.P Lutovinova; isa S.N. Turgenev, ohvitser. Lapsepõlve veetis Tutgenev ema mõisas Spasskoje-Lutovinovo külas Orlovi kubermangus, kus "aadlipesa" kultuur oli rabavas kontrastis pärisorjusliku ülekohtuga. 1833.a. astus Moskva ülikooli, aasta pärast läks üle Peterburi ülikooli filosoofia teaduskonda. Esimene meieni jõudnud Turgenevi teos on dramaatiline poeem "Sein". (Kirjutatud 1834, avaldatud 1913.a.) Kolmekümnendate aastate keskpaika jäävad Turgenevi varased luulekatsetused. Esimene ilmavalgust näinud teos on retsensioon A. N. Muravjovi raamatule "Reis mööda Venemaa pühasid paiku" (1836), 1838.a. avaldati ajakirjas "Sovremennik" Turgenevi esimesed luulutused: "Õhtu " ja "Meditsi Veenusele". Aastatel 1838-40 (vaheaegadega) jätkas Turgenev haridusteed välismaal. Berliini ülikoolis õppis ta fi...
Anglosaksi eepika. Tegevus viib meid Taani ja Rootsi. Teos on allitereeruvas värsis. Teos on kirja pandud nähtavasti kristlik vaimulik. Puuduvad jumalad. Sündmustik koosneb paari, kolme episoodi ümber. Vaenlane Grendel. Beowulf on Lõuna- Rootsi kangelane, kes tapab koletis Grendeli, Taani kuninga palvel. Kangelaslaulud 11-13 saj hakkas välja kujunema rahvusteadvus. Hakati kirja panema rahvuskeelseid lugusid. Kirja pandi värsivormis.Zonglöörid, hulgaarid , spielmannid. Nende repertuaarist moodustasid suurema osa kangelaslaulud. Rüütlikirjandus 11-12 saj muutus aadliseisus pärilikuks. Õukonnakultuur, kui esteetiline ideaal. Rüütliseisus, peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus
........................................................... Christoph Willibald Gluck ........................................ .................... 20..... 18 sajandil tekkis tõsise ooperi kõrvale ka koomiline rahvaooper. See oli vastuvõetav ja huvitav lihtrahvale. Sisu oli tavaliselt rahva elust, kangelane oli tavaliselt lihtne teener, sõdur või talumees, kes oma kavalusega rikka üle trumpab. Aariad olid lähedased rahvalauludele ning tehniliselt kerged. Hakkas toimuma tõsise ooperi reform. Hakati kasutama lühemaid aariavorme. Muusikaline väljendus muutus märksa värvikamaks, sageli sekkus draamasse ka koor. Ooperi tõeliseks reformijaks sai saksa helilooja Christoph Willibald Gluck. Christoph Willibald Gluck sündis 02.juulil 1714 Lõuna-Saksamaal Erasbachis ja suri 15. novembril 1787 Viinis. C.W.Gluck oli met...
Jaak Joala Anette Haidak 12.klass Elulugu Jaak Joala on sündinud 26. juunil 1950 Viljandis. Eesti endine laulja, produtsent, saatejuht ja praegune muusikapedagoog. Muusikateadlasest ema ja muusikust isa suunasid flöödiõpingutele. Õppinud Tallinna 17. keskkoolis, Tallinna 46. keskkoolis ja Tallinna G. Otsa nimelises muusikakoolis. Töötanud Tallinna autoremonditehases lukksepaõpilase ja lukksepana, Georg Otsa muusikakoolis õpetajana. Tuntumad projektid muusikuna Eestis olid: Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderiga) 1996. aastal ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga. Mitmete rokikontsertide ja -festivalide ensinejana (Rock Summer, Rolling Stonesi tuur jne.). Vikerraadios teinud saadet "Jaagutaja". Rollid: Mängufilmis "Teisikud" Estonia muusikalis "West Side Storys" ja "Suvitajates" 2000. aastal saatesarja "Kahvel" saatejuht 2001. aastal ETV "Euruupor" saatejuht Jaak Joalast on tehtud kolm muusikafilmi 2...
lahjema keelekasutusega ning pole nii räige ja otsekohene. Punkari luulet uurides võibki öelda, et tema loomingu peamiseks motiiviks ongi tema eneseleidmise ja hinge täitmise soov. Tema luuletuste sõnum on ikka kas otseselt või kaudselt seotud poliitikaga. 3. Seosed Loetud luuletused avardasid pisut minu mõttemaailma punkarite oma kohta. Valides tutvustamiseks Villu Tamme teadsin vaid, et ta on J.M.K.E. liige ja olin kuulanud ka paari lugu nende repertuaarist, kuid polnud kunagi suutnud nende teksti jälgida ja veel vähem nende üle pikemalt mõtiskleda. Nüüd aga lugedes luulekogumikku Villu Tamme luuletustega on mul temast ja tema loomingust kujunenud hoopis erinev mõttepilt. Tema luuletasid tekitasid minus üsnagi vastakaid tundeid, sest ühest küljest neid lugedes tõusid esile pigem tülgastust tekitavad mõtted, kuid seejärel mõtisklema jäädes taipasin, et kahjuks ongi kogu kirjutatu paljude jaoks
loomingut. Koor oli suuteline laulma noodi järgi. I laulupidu 17.06.1869, Tartu Seotud rahvusliku ärkamisega. Ilmus eestikeelne ajaleht Perno Postimees 1857, 1857-1861 ilmus Kalevipoja eepos; ilmus CKJ kolm isamaalist kõnet(?), keskuseks oli Tartu. Andis välja mitmeid laulukogumitte, lihtsad rahvalaulud. 1869 aasta veebruaris saadi keisri nõusolek korraldada Eesti laulupidu. Osa võtsid ainult meeskoorid ja pilliorkestrid. Suurem osa repertuaarist pärines Saksa heliloojatelt, mõni ka soomest, Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Kõlas kaks Eesti helilooja laulu, "Mu isamaa on minu arm", "Sind surmani". Esimesed heliloojad asjaarmastajad Aleksander Saebelmann Kunileid ("Minu isamaa on minu arm", "Sind surmani") Friedrich Saebelmann "Kaunimad laulud" Aleksandr Thomson "Pulmalaul", "Kannel" Karl August Hermann 1851-1909 Oma hariduse sai ta Leipzigi ülikoolist, mille ta lõpetas keeleteaduse doktorina
Selline organum on vabaorganum. 9. Nimeta Gooti ajastu silmapaistvaim koolkond ja 2 tuntumat heliloojat. Pariisi Notre-Dame'i katedraali kool. Kaks tuntumat heliloojat on Leoninus ja Perotinus. 10. Millised muutused hakkasid toimuma kultuuri(muusika)elus teise aastatuhande esimesel poolel? Hiliskeskajast (12.-13. sajand) on säilinud luulet ja muusikat omaaegsete ülikute õukondadest (rüütlilaulud) ning rändavate vaimulike ja üliõpilaste ehk vagantide repertuaarist. Mitmehäälse kunstmuusika varased vormid olid organum ja motett. Need kujunesid kiiresti 12.-13. sajandil seoses linnade kasvu ja linnakultuuri kiire tõusuga. Mitmesuguseid pille mängiti nii laulu kui ka tantsude saateks ja neid kasutati ka kirikumuusikas. Pillide kohta keskajal annab ettekujutust omaaegne kujutav kunst. 11. Iseloomusta motetti, millal kujunes ja miks kirik sellesse taunivalt suhtus? Kujunes 13. sajandil
Kui 1924. aasta 31. detsembril Draamateater Tallinnas oma tegevuse lõpetas ja põhitrupp Vanemuisega ühines, tähistas see Liina Reimanile ühe eluringi täissaamist Draamateatri ja Vanemuise ühendamine ei andnud soovitud ja oodatud tulemusi. Aeg astus oma sammu ning muutusi oli toimumas teatriprotsessis üldse. Teisenes repertuaar, kangelased astusid alla koturnidelt, ülevad elamused ja kired said maisemateks. Nii kaduski klassika mitmeks aastaks repertuaarist üldse. 1933. aasta kevadel ei sõlminud Vanemuine Reimaniga enam lepingut. Liina Reiman asus 1933. aastal tööle Soomes, omandades täiuslikult soome keele, kuna selleta polnud tema enda arvates näitlejatöö mõeldav. Aastatel 19331938 esines ta Tampere, Pori, Kotka, Kajaani, Oulu ja Helsingi teatrites, lõigates rohkesti loorbereid ja pälvides üldrahvalikku austust. Tagasitulek Eesti teatrisse toimus Estonias 1935. aastal, kus "Maria Stuartiga" tähistati
nõuka stiilis ehitistel, ainult praktiline tähendus . Maalide ekspositsioon muutus minu jaoks huvitavaks alles 3. Korrusel, kus tulid mängu realistlikud loodusekujutamised ja mere maalid, mis paraku ei olnud nii võimsad, mida ma näha lootsin, tormist merd oli vähe, kõige enam meeldis mulle ,, Keskaegne Tallinna sadam" , tundus peensusteni välja kujutatult, ilusate kontrastidena, kõik oli hekeks kauaigatsetult rahulik. Lisaks jäid mällu pildid Aivazowski ja Cuyp'i repertuaarist mis olid sammuti elegantsete ja selgete joontega, kuid hinges ei jäänud ma rahule, sest paar kergelt tormist-, pigem tuulist -merd oli kujutatud, kuid (no action, möllu, süngeid kontraste, hirmu, jõudu), vastikult rahulik oli. Veel meeldis mulle ,,Männimets", millel on kujutatud looduslikku metsa, kus puud, oksad ise kõdunevad. Maastik on tõusev ja pildi tsentris , kus eskeldab ka vanamees, kes mööda kõnniteed,metsavahel, liigub mäest ülespoole. Pilt tuletas mulle meelde mu
seitsmendal ja kaheksandal, mille ta kirjutas maailmasõja ajal. Irooniline küll, ent sõda päästis helilooja halvimast. Teiseks ajutiseks kaitsekilbiks sai Sostakovitsi üha kasvav populaarsus liitlasriikides. Pärast 1948. aastat tõmbus Sostakovits endasse. ,,Ullike" jätkas kohustuslike avalike esinemistega, kandis kiirustades ja ilmse vastumeelsusega ette patukahetsusi ja paatoslikke avaldusi, mida ta polnud ise kirjutanud. Tema teosed kadusid repertuaarist, ilma et keegi oleks sellele reageerinud. Tema maailm oli täis reetmist ja hirmu. Kui rahva ,,suur juht ja õpetaja" viimaks suri, võttis Sostakovits Stalini ajastu kokku oma kümnendas sümfoonias (1953). Kui võimud otsustasid 1960. aastal määrata Sostakovitsi Vene NFSV heliloojate liidu esimeseks sekretäriks, pidi ta astuma parteisse. Hilisemal loominguperioodil domineeris tema muusikas mõte surmast. Helilooja tervis, mis polnud kunagi olnud eriti hea, hakkas kiirelt halvenema
inimest. Neist pooled kuuluvad loomingulisse koosseisu ja teevad kaasa meie etendustes, teised aitavad kaasa etenduste sünnile ning teevad kõik selle heaks, et lauljad-tantsijad laval ja publik saalis ennast hästi tunneksid Repertuaar Mõned näited Rahvusooper Estonia repertuaarist: Tuhkatriinu Gioachino Rossini koomiline ooper kahes vaatuses Kolm musketäri David Nixoni ballett Malcolm Arnold`i muusikale Viini veri
saanud oma hariduse Lääne-Euroopas. Seal õppis ta 1895 - 1897 (Peetsalu 2004: 62-64). II Eluperiood 1900. aastal tuli A.Läte Tartusse elama, kus talle ka pandi ette asutada sümfooniaorkester, mida ta ka ise juhiks. Läte loomulikult võttis ettepaneku vastu ning esimene kohtumine toimus Eesti Üliõpilaste seltsi juures (“Aleksander L�te - elulugu,” n.d.)2 . Peagi toimuski esimene kotsert Baltisakslaste seltsimaja saalis Bürgermusse. Esitati Sümfooniaid Schubert’i ja Hydn’i repertuaarist, kaks ooperiavamängu ning ka Beethoven’i keelpillikvartett. Piletid olid välja müüdud ning saal täiesti täis. Vaatajaiks oled peamiselt eestlased ning menu oli väga suur. Konterdi tulemusel oli hulganisti soovijaid, kes tahtsid ka orkestrisse tulla. Lõpuks pandi kokku püsikoosseis, mis koosnes 35st pillimängijast. Aastatel 1900-1907 oli Aleksander Läte väga tegev helilooja Tartus. Lisaks sümfooniaorkestrile asutas ta ka Tartu mees- ja segakoori.Ta oli ka pedagoog. Õpetas klaverit
luuletusi just armastusest, põimudes osavalt sinna vahele loodust. Armastusluule on aga tema puhul veidike üllatav, sest oma nooruses kaotast ta inimese, kellele oli pühendatud tema esimene armastus-luuletus. Tema luules ei jää märkamata ka sügav humanism, mis ei lubanud tal rahule jääda kodanliku ühiskonna tegelikkusega ja sundis kirjanikku selle vastu avaldama protsesti. Anna Haava avardas ka eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Minu lemmikuteks Haava repertuaarist on ,,Ööbiku surm" ja ,,See on sellest paganlusest". Esimene neist on lihtsalt võrratult kaunis ja kurb luuletus, mis haarab kõiki lugejaid/kuulajaid. Kokkuvõte Anna Haava on jätnud eesti luulesse arvatavasti sama tugeva jälje kui Lydia Koidula. Kuid miks teab siis iga pisemgi põnn Lydia Koidula ,,Ema süda" või ,,Meil aia-äärne tänavas", kuid mitte ,,Ööbiku surm"-a. Samas on see sama ilus luuletus
RETSENSIOON Mina käisin 31. juulil 2012. aastal vaatamas Red Hot Chili Peppersi konsertit, mis toimus Tallinna Lauluväljakul. Koos peaesineja, Red Hot Chili Peppersiga, oli ka kaks soojendusesinejat: Eestist pärit rokkbänd `'Elephants From Neptune'' ja Suurbritanniast pärinev `'The Vaccines''. Kontsert, koos kahe soojendus- ning peaesinejaga, kestis kokku u. 4½ tundi, kusjuures väravad avati juba kell 16.00. Kontserti ametlik algus oli 19.00 ning lõpp 00.30. Red Hot Chili Peppers on neljaliikmeline rock-bänd, mis on võitnud mitu Grammy auhinda. Bänd on pärit Californiast ja moodustati aastal 1983 Los Angeleses. Hoolimata sellest, et bänd on üle elanud mitmeid probleeme nii äri- kui ka eraelus, on siiski suudetud luua kompaktne saund, mis kombineerib punki, funki, heavy metalit, räppi, popi ja psühhedeelset rocki. Praegused liikmed on Anthony Kiedis (vokalist), Josh Klinghoffer (Kitarr, taustavokaal), Michae...
Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures ning elektronmuusika alal Karlsruhe Kõrgemas Muusika- ja Teatriakadeemias. Sellest perioodist pärinevad tema esimesed laiemalt tuntuks saanud teosed: ,,Sümfoonia seitsmele esitajale", Lumen et cantus" (ld k valgus ja laul), 1983.
2004. aastast on Arvo Volmer Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Samast aastast on ta ka Adelaide'i Sümfooniaorkestri kunstiline juht ja peadirigent. Lisaks on Volmer aktiivselt tegev ka Moskva Suures Teatris, Soome Rahvusooperis ning Norra Rahvusooperis. Mulle meeldis see etendus väga, see oli üks lõbusamaid ja paremini lavastatud etendusi, mida ma näinud olen. Valisin selle etenduse, sest see oli üks väheseid, mida ma veel näinud polnud, Estonia Rahvusooperi repertuaarist ja balletid on üldse mu lemmikud, mida vaadata eelistan. Etenduse tegid eriliseks väga proffessionaalsed tantsijad ja hea orkester, kes suutsid iga väiksemagi emotsiooni vaatajateni tuua. Tantsud olid väga puhtalt tantsitud ja ilusti muusikas, tundus, et tantsijad ise, tegid kõike suure süvenemisega ja olid teemasse sisse elanud, kõik see tegi etenduse väga nauditavaks ja aeg tundus minevat kiiresti. Minu poolt ainult kiidusõnad
Väljakujunenud stiilikaanonitel põhinev neogooti stiilne Jaani kirik koosneb kolmelöövilisest pikihoonest, millega lääneosas liitub telkkiivriga torn, idaosas polügonaalne, eraldi katustatud kooriruum, põhjaosas avar eeskoda ning lõunaosas ruumikas käärkamber. Pikihoonel on basilikaalne ülesehitus, milles kesklööv on külglöövist pisut kõrgem. Nii välis- kui sisearhitektuuris domineerib arhitektuurse vormina gootikalt laenatud teravkaar. Gootika arhitektuursest repertuaarist on pärit ka peaportaali kohal ja põhjaeeskoja seintel paiknevad ümarad roosaknad - vaikimise sümbolid, samuti aknaid kaunistav leekestiilis puust ehisraamistik. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
