TALLINNA TEENINDUSKOOL Geity Lande 031 PK RAIMOND KAUGVER Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Geity Lande Referaat SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Biograafia...............................................................................................................
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige.
Tsitaadid : Palavikuline huvi millegi vastu kasvab alati pöördvõrdeliselt selle asja kättesaadavusega. Me kontrollime küll laste õppimist ja käitumist, aga haruharva õnnestub meil tungida nii sügavale nende tundemaailma, et osata seda õigeti hinnata, et hoiduda seda kas või kogemata traumeerimast. Kui sa kardad, et keegi võiks sulle midagi halba teha, siis paku talle vabatahtlikult ja avalikult selleks võimalus ja ta ei tee nii, odav lahendus ei anna talle rahuldust. Kividega pilduda on kerge, aga vaadake ette, et teil ei tule neid igale poole ja igaühe pihta pillutud kive lõpuks endal hakata kokku korjama... Teie, mehed, olete pehmelt öeldes veidrad. Kui on vaja kuulirahe all kedagi päästma joosta või karuga rinnutsi kokku minna, siis te ei karda, tormate või pea ees hädaohtu. Aga kui te peate midagi sisuliselt hoopis vähem ohtlikku omaks võtma või üles tunnistama, siis vär...
Raamat "Tee isa juurde" jutustab noorteprobleemidest, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat sisaldab palju traagilisi ja ka igapäevaseid sündmusi. Raamatu tegevus toimub 70-ndatel Tallinnas. Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale kopsakat taskuraha. "Ärikate" kõrgeim "töötaja" on Autostop - keskealine raamatupidaja välimusega prillidega mees. Ta võib kasutada alamaid "töötajaid" selle...
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht mee...
TEE ISA JUURDE Raimond Kaugver Tegelased: Jürgen Moorast Külliki Moorast/Suurhans (Jürgeni ema) Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juh...
Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tu...
Raamat räägib ühest mehest nimega Jürgen. Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil. Poiss oli siis juba 15-aastane. Enne surma tuli nende vestlusest välja, et tegelikult ei lahkunud pärisisa teise naise pärast. Poisi ema ei soovinud lihtsalt enam kooselu. Samu...
Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne... Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud... Teiste poiste vanemad, kes samuti osalesid jõhkras töös, ütlevad samuti, et nemad pole midagi valesti teinud, nemad pole süüdi ... Kõik ...
Raimond Kaugver „Kas ema südant tunned sa“ 1. Teos algab sellega, kui peategelane Tehvan Kruuda räägib oma endise naise Eneli surmast. Eneli varises kaupluses järjekorras seistes kokku. Ta viidi haiglasse, kus ta pool tundi hiljem suri (lk 6). Mõned kuud peale seda kolis Tehvan teise linna. Ta hakkas uues koolis õpetama. Oli 10. klassi klassijuhataja. Räägib klassile oma elust, et klass hakkaks teda usaldama. (lk 11 osade õpilaste iseloomustus ja väljanägemine, kes käivad tema klassis). Uutest töökaaslastest sai ta esimesena tuttavaks Valve (11. klassi klassijuhataja) ja Harriga, kellega ta suhtlebki õpetajatest üldse kõige rohkem. (lk 13). 2. Paar nädalat hiljem saab Tehvan täitevkomiteelt kirja. See antakse talle kätte õpetajate toas, kuid loeb selle läbi alles kodus. Kiri oli Marianne Rahilt, kes kutsus Tehvani oma tütre Birgiti sünnipäevale. Birgit Rahi käis samuti Tehvani klaas...
august 1989 Balti kett Sõnavabadus, väliskontaktid Proosauuendus (alates 60ndate II poolest): Uus põlvkond: Huvi kaasaja inimese vastu, otsib elu mõtet Tunda maailmakirjanduse mõju Kritiseeris iganenud tõdesid Päevakajalised teemad ja kõiketeadev autor kaovad Uuendusmeelsed: Unt, Vetemaa, Traat, Tuulikud, Kallas. Traditsiooniline proosa: o H.Sergo ,,Põgenike laev" o R. Kaugver ,,40 küünalt" o V. Saar ,,Ukuaru" UUDE proosasse lisandub tinglikkus, modernsus, inimese siseelu uurimine. Autoreid: Vahing, Saluri, Saaber, Vint, Saat. 70ndail traditsioonilise ja tingliku korvale tuli DOKUMENTAALSUS. o Tugineb ajaloolistele allikatele o Eesmärgiks näitada nii palju tõde kui vähegi võimalik. o Ajaloolisi isikuid vaadeldakse omas ajas. Parimad: o J
· Praha kevad 1968- lõppes sulaaeg · Piiratakse poliitilist vabadust, tsensuur karmistatakse, väliskirjanikke tõlgitakse vähem, uus venestamine · VIIDING; RUMMEL; KAREVA · Vastupanuluule- RUMMEL- side minevikuga- rahvaluule · Süveneb ridade vahele kirjutamine ja sealt lugemine · Metafoor- oluline koht, ainsaks tõe rääkimise võimaluseks oli peita sõnum ridade vahele · Ajaviite romaanid RAIMOND KAUGVER Eesti kirjandus 1980ndail · Puhkevad noorterahutused kuna on alanud uus venestamine, kultuur kaitseasendis · 40 kultuuritegelast üllitavad ühiskirja muretsedes eesti keele saatuse ja ohtlike tendentside pärast ühiskonnas- mitmed allakirjutanud kirjanikud said avaldamiskeelu- KAPLINSKI · Draamakirjandus: VETEMAA, UNT, VAHING- vaimne vastupanu võõrale võimule
lumivalge habemega vanamees. 1840. aastate keskpaiku värsistas Faehlmann saksa keeles paar episoodi muistendist ,,Vanemuise lahkumine" ja pöördumise laulujumal Vanemuise poole (,,Laena mulle kannelt, Vainemoinen!"). Võimalik, et tal mõlkus meeles saksakeelse eesti värsseepose loomine. Kreutzwald kasutas Faehlmanni visandeid hiljem eepose ,,Kalevipoeg" koostamisel. RAIMOND KAUGVER (25. II 1926 24. I 1992) Raimond Kaugver on sündinud Rakveres raamatupidaja pojana. Lõpetas 1942 Rakvere gümnaasiumi ja põgenes 1943 Saksa mobilisatsiooni eest Soome. Võitles Soome armees, pöördus 1944 Eestisse tagasi, kus võitles Saksa armee koosseisus. Oli seejärel Rakvere lähedal õpetaja. Arreteeriti 1945 süüdistatuna kodumaa reetmises ja oli 1949. aastani Vorkuta vangilaagris söekaevur, sanitar ja velsker.
ei ole selles vastuses väga kindel ka kuna sellest nõuka aegsest luulest ja muust punasest kirjandusest on võimatu aru saada. 21. Juhan Kross kirjeldab tavaliste inimeste elu ja olu. Autobiograafilisteks peetakse Wikmani poisse ja Mesmeri ringi. Kirjanduselu 1970 - 80-ndatel. 22. Stagnatsiooniaastad. 23. Mitmekesisus suurenes nii autorite kui teemade osas. Olulised olid metafoorid. Olid ajalooainelised ja filosoofilise kallakuga. Teet Kallas, Raumond Kaugver, Mati Unt, Mihkel Mutt jne. 24. Juhan Viiding, Hando Runnel, Doris Kareva. 25. Teatri tähtsaim ülesanne oli vaimne vastupanu võõrale võimule. 26. Tegelasteks on inimesed kõrvaltänavast, kindla alguse, arengu ja lõpuga, enamjaolt kirjeldatakse kaasaja elu, kuid leidub ka mõtteid minevikust. Ajaviiteline kirjandus pakkus lugejal ennast kellegagi samastada. Populaarseim autor on Raimond Kaugver. 27. Hakkas palju tekste ilmuma võrreldes varemaga. Autorkonnas toimuvad
NÕU ja Helga ___________. Eesti proosa 1956-1985 1960ndatel kerkis esile realistlik ____________romaan (esindaja Paul Kuusberg). Uuest, nn kuuekümnendate põlvkonnast sai noorte lemmikuks Mati ____________, kes kirjutas romaani „Hüvasti, kollane kass“ 18aastaselt. ________________________ proosa olulisemad esindajad nt Jaan ______________ ja Mats Traat. 1980ndatel sai lugejate lemmikuks __________kirjanduse esindajana _________________ Kaugver. Noortest autoritest äratas tähelepanu veel Mihkel ___________, kelle iroonilise proosa keskmes on intellektuaalid (nt ______________kriitiline romaan „Hiired tuules“). Seisakuaja lõpu üks silmapaistvamaid teoseid on Viivi Luige romaan „__________________ rahukevad“ (1985), mis hoolimata tsensuurist kujutab stalinismiajastut ausalt _____________ silmade kaudu. Eesti nüüdisproosa 1980. aastate _________ poolel alguse saanud ühiskondlikud muutused vabastasid eesti proosakirjanikud
Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ülo Tuulik, Emil Tode.
-P. Sartre). Proosa muutumine oli aeglasem. Need avaldusid kõigepealt kirjutamistehnika uuenemises n paisati segi kronoloogia jne. Keskmes oli sotsiaalpoliitiline või psühholoogiline romaan ning ainet ammutati lähiminevikust (maailmasõda, stalinism). Üksteise järel teadvustatakse valusad ja mahavaikitud ajalooseigad: 1941.a juuniküüditamine ja esimene sõjasuvi (Paul Kuusberg ,,Südasuvi"), tööpataljoni viletsused (P.Kuusberg ,,Enn Kalmu kaks mina"), soomepoiste võitlused (Raimond Kaugver ,,40 küünalt"), stalinismi repressioonid ja intelligentsi allasurumine (P.Kuusberg ,,Andres Lapeteuse juhtum"), eestlaste rasked otsused segastel aegadel (Villem Gross ,,Pinginaabrid", Vladimir Beekman ,,Transiitreisija").Kirjandus võtab neis teostes endale ajalookirjutaja ülesanded, murtakse küll stalinismi tabud, ent totaalse ajaloovõltsingu asemele tulevad pool- ja kolmveerand/teõed. Näitekirjanduses langes pööre 60ndate teise poolde ning oli seotud eelkõige Paul-Erik Rummo,
M. Luther Pole olemas maski, millega oleks võimalik mängida armastust seal, kus teda pole, ja varjata seal, kus teda on. Tundmatu Kui tütarlaps enam ei punasta, on tema ilu kaotanud viimase võlu. Gregorius Suur Arg mees igatseb täit väärtust ja küsib kümnendiku, julge nõuab kahekordset väärtust ja lepib täiega. M. Twain Teie, naised, olete kõik ühesugused. Te ei oska õnnelikud olla. Kui teil juba vähegi hea on, hakkate kohe kuradit seinale maalima. R. Kaugver Armastus on nagu leetrid: kõige hullem on ta siis, kui tuleb hilja. D. W. Jerrold Naine peab olema kaks korda parem kui mees, et teda peetaks pooltki nii targaks. Tundmatu Kui kõik pingutused, mis on tehtud naise hinge uurimiseks, oleksid olnud suunatud kosmoseprogrammile, oleksid Kuu peal juba ammu hamburgeriputkad. Tundmatu Mu naine ütleb, et ma ei kuula teda. Ma arvan vähemalt, et ta nii ütleb. Tundmatu Mida rohkem ma mehi tunnen, seda rohkem oma koera armastan. Tundmatu
Tsehhovi novell "Ametniku surm"- riigiametnik Tservjakovi aevastamine teatris Tsehhovi novell "Inimene vutlaris"- Belikov ja Kovalenko J. Kross "Keisri hull" T. von Bock M. Bulgakov "Meister ja Margarita"- Ivan Bezdomnõi ja Meister (loomingulises mõttes) · liiderlikkus truudus L. Tolstoi "Anna Karenina" ??? E. Vilde novell "Kippari unerohi"- Maarja E. Vilde "Mäeküla piimamees"- Mari ja Tõnu Prillup A. Gailit "Toomas Nipernaadi"- nimitegelane R. Kaugver "Meie pole süüdi"- Vahur Puustaki vanemad Leaniks ja Justus Puustak A. S. Puskin "Jevgeni Onegin"- nimitegelane, aga ka Tatjana ja Olga Larina Fr. Tuglas "Suveöö armastus"- Maali ja Kustas · pessimism/ hädaldamine optimism E. M. Remarque`i "Läänerindel muutuseta"- "kadunud põlvkonna" esindajad J. D. Salinger "Kuristik rukkis"- Holden Caulfieldi depressiooni põhjused ja tee enese leidmiseni · kibestumine elurõõm L. Tolstoi "Anna Karenina"- Anna armastuse "hind" Fr
eestlastest koosnev jalaväerügement JR 200. Kes olid soomepoisid ? v Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. v Soomepoiste tunnuslause oli SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST. v Selle nimel langes Soomes 178 meest. Kes olid soomepoisid ? v Kuulsamad soomepoisid: Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt. Talvesõda v Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli väga raskendatud. v
Peagi palus Ullo kaua ja korduvalt raadio teel läänemaailmalt Stalini okupatsiooni vastu abi, kuid vaikimisi teadis, et keegi teda ei kuule. Ullo oli ka sõjategevusele üsna lähedal ta saadeti sideohvitseriks ning teel oma kohustusi täitma sattus ta vanasse mõisa, kuhu sakslased olid lahkudes pommi jätnud ning mille viskas õigel ajal aknast välja ei keegi muu, kui soome mundris Raimond Kaugver. Ullo oli ka tunnistajaks sellele, kui admiral Pitka sai ülemjuhatajalt kõne, mis käskis tema vägedel taanduda, sest valitsus astub tagasi ja lahkub maalt. Kui Ullo samal õhtul koju läks oli Maret juba jalgrattad põgenemiseks valmis pannud. Nad pidid minema randa ja ennast kusagile paati sokutama, et Rootsi põgeneda. Poole tee peal jäid nad ühte tallu öömajale. Seal oli ka palju teisi põgenikke. Hommikul otsustasid nad ikka kodumaale jääda ja kuidagi hakkama saada.
1 Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Proosa: ühiskondlik rõhuasetus, dokumentaalsuse taotlusi, romantilisi jooni, esiplaanil noorus. Noorsookirjanduse iseseisvumine. Autorid: Juhan Smuul, Lennart Meri, Lilli Promet, Raimond Kaugver, Veera Saar, Aimée Beekman, Vladimir Beekman, Silvia Rannamaa („Kadri“, „Kasuema“). Draama: seis oli vilets, positiivseid näiteid alles alates 60.-test (Juhan Smuuli teosed). 60.-te teisel poolel tugev draamalaine Autorid: Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Boris Kabur 1. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1956–65. Allegoorilisus, retoorilisus, romantilisus ja rõõmsameelsus, inimlik soojus, intellekti ja tunnete
teadlasi, poliitikuid, loomeinimesi. Nt muusikud: Arvo Pärt, Kuno Areng, Valve Lepik, Hans Hindpere, Harri Ilja, Aino Külvand, Uno Kreem, Erich Loit, Tiit Tralla, Uuno Taremaa jt. Tänapäeval leiame tublisid RG vilistlasi tunnustatud tegijate seas nii humanitaar- kui ka reaalteaduste vallas. Nimetagem neist kas või ajaloolasi Enn Tarvelit, Raimo Pullatit, Tõnu-Andres Tannbergi. Veel on selle kooli lõpetanud kirjanikud Raimond Kaugver, Tõnis Lehtmets, Sven Sildnik, kunstnikud Aili Vint, Erika Tammpere, Endel Valk-Falk, 16 http://rakgym.edu.ee/ee/pages.php?action=view&page_id=109 17 O. Kirss, Rakvere ajalugu, lk 74 18 Mart Kalm, Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997 Kaja Kits-Karm, arhitektid Ado Eigi, Fredi-Armand Tomps, näitlejad Kaljo Kiisk, Kaarin Raid, Rudolf Allabert, Tõnis Rätsep, Liina Olmaru, filmilavastaja, fotograaf ning fotoajaloolane Peeter Toming.19 Vabaduskirik 1931
Fitzgerald "Suur Gatsby" Albee "Kes kardab Virginia Woolfi?" Williams "Klaasist loomaaed", "Tramm nimega Iha" Salinger "Novellid" ("Parim päev banaanikala püügiks", "Vaene onu Vemmalsäär", "Just enne sõda eskimotega", "Naerev mees", "Roosisuu ja silmad rohelised") Harper Lee "Tappa laulurästast" Shakespeare "Hamlet" Camus "Võõras" Saint-Exupery "Väike prints", Davidts "Väikese printsi tagasitulek" Goethe "Faust" Bulgakov "Meister ja Margarita" Gross "Pinginaabrid" või Kaugver "40 küünalt" Viirlaid "Ristideta hauad" Lennart Meri või Jaan Krossi romaan Eesti keele kohta mõtteid: Maarja Vaino: meelelahutus ja keelelahutus. Miks me ei hinda eesti keelt? Postimees, 29.03.2017 ,,Eesti keele olukord muutub märkamatult kehvemaks ja seda vähemalt kolmest aspektist: äris, meelelahutuses ja (kõrg)koolis." 1) Globaliseerunud turul on keelteoskus hädavajalik ning võimekus suhelda
«Haamri all» tegevus toimub 1930. aastate algul, kui Eesti oli ülemaailmse majanduskriisi küüsis. Olulisemal kohal on siiski inimeste tunded. Traati võib pidada kaasaja realistiks. Tema tegelasi saadavad alati ebaõnnestumised ja traagika, palju on õnnetusi, surma, rahutust ja lootuste luhtumist. Teoste alatoon on üsna melanhoolne. 37 RAIMOND KAUGVER (25. 1926 - 24. 1992) Sündis Rakveres. Käis Rakvere Gümnaasiumis, põgenes Soome, osales II maailmasõjas nn soomepoisina. Oli Saksa sõjaväes, saadeti poliitvangina Siberisse. Edasi kutseline kirjanik. Gangreeni tõttu amputeeriti tal 1980. aastatel jalg. On eesti suurima tiraaziga kirjanik, tema raamatuid on trükitud peaaegu 1, 5 miljonit eksemplari. Populaarsuse põhjuseks on
Näitekirjandus sel perioodil: · Pöördumine poliitika ja ühiskondlike teemade juurest üldinimlike teemade juurde (armastus, inimsuhted, eetilised probleemid, pereväärtused jne). · Olmerealism (võrdle nt sotsialistliku realismiga) · Suhteline lihtsakoelisus, argiprobleemid · Palju suurem vabaduse aste nii sisus kui vormis · Koostöö lavastajate ja autorite vahel Juhan Smuul, Egon Rannet, Ardi Liives, Mai Talvest, Uno Laht, Raimond Kaugver, Liidia Kompus, Kulno Süvalep. Juhan Smuul (1922-1971) Pärit Muhust, andekas iseõppija, alustas ajakirjanduses. Luuletaja. 1953-1971 Kirjanike Liidu esimees, 1965 ENSV rahvakirjanik, Stalini preemia 1952, Lenini preemia 1961. ,,Atlandi ookean" 1956 ,,Lea" 1959 ,,Kihnu Jõnn" 1964 ,,Polkovniku lesk" 1965 ,,Pingviinide elu" 1968 Mere temaatika on tema loomingus tähelepanuväärne. Egon Rannet (1911-1983)
-psühholoogiline romaan. Lugemisväärseid raamatuid vähe, proosa toibumine võtab stalinismist väljuminesel aega. Kirjutatakse reisikirju. Realistlik ilukirjanduslik proosa autorid: Paul Kuusberg (toob kirjandusse tabuteemasid, ,,Enn Kalmu kaks mina", ,,Südasuvel" oma ajastu märgid) ja Lilli Promet (,,Primavera" (1971). Üleminek päris ilmega realismi juurde: Raimond Kaugver (kirjutas sahtlisse, sest neid polnud Nõukogude Eestis võimalik avaldada. Püüab siseneda ametlikku kirjandusse sulaajal. Kõige tuntum romaan ,,Nelikümmend küünalt" (1966) ei saanud alguses ilmuda, pidi seda ümber tegema). Aimée Beekman (realistlik sulaaja kirjanik). ,,Vladimir Beekman (Eesti Nõukogude kirjaniku Liidu eesotsas. Lastele mõeldud looming ,,Aatomik", ,,Küberneetline karu" jne. Lindgreni raamatute tõlkija).
kohtumistega virtuaalses ruumis. Suundumused: 1. Lähimineviku sündmuste konservatiivne ja poliitilisest ajaloost lähtuv ülekirjutus (Heino Kiik ,,Maria Siberimaal", Jaan Krossi hilislooming, ka Mats Traat ,,Minge üles mägedele", ,,Harala elulood"). Eesti kirjandusest leiame uutmoodi ajaloolist proosat juba nõukogude okupatsiooni lõpuaegadest ja 1990. aastatest, mil lähimineviku traagilisi aastaid hakati ümber kirjutama tsensuuri kontrollita. Raimond Kaugver ,,Kirjad laagrist", Arvo Valton ,,Masendus ja lootus". 2. Mineviku traumakogemuse analüüs indiviidi tasandil (Ene Mihkelsoni traagiline lapsepõlv ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (psühholoogiliselt väga intensiivsemalt kujutatud sõja järgseid valikuid ja valu. Traumakirjandusele omasest puruneva perekonna kujundist lähtuvalt tõstatakse metsavenna loo raames üles lähiajalugu puudutavad mahavaikitud küsimused. Reeturi ja kangelase motiivi kasutamine näitab ametliku ajaloopildi
sa jõuad vihastada. Tundmatu Pole olemas maski, millega oleks võimalik mängida armastust seal, kus teda pole, ja varjata seal, kus teda on. Tundmatu Kui tütarlaps enam ei punasta, on tema ilu kaotanud viimase võlu. Gregorius Suur Arg mees igatseb täit väärtust ja küsib kümnendiku, julge nõuab kahekordset väärtust ja lepib täiega. M. Twain Teie, naised, olete kõik ühesugused. Te ei oska õnnelikud olla. Kui teil juba vähegi hea on, hakkate kohe kuradit seinale maalima. R. Kaugver Armastus on nagu leetrid: kõige hullem on ta siis, kui tuleb hilja. D. W. Jerrold Naine peab olema kaks korda parem kui mees, et teda peetaks pooltki nii targaks. Tundmatu Kui kõik pingutused, mis on tehtud naise hinge uurimiseks, oleksid olnud suunatud kosmoseprogrammile, oleksid Kuu peal juba ammu hamburgeriputkad. Tundmatu Mu naine ütleb, et ma ei kuula teda. Ma arvan vähemalt, et ta nii ütleb. Tundmatu Mida rohkem ma mehi tunnen, seda rohkem oma koera armastan. Tundmatu
inimene, süda on oleva kese. Raamat oleva keskmest. Ambitsioon kirjutada kõige olulisemast. Baturinil väga hästi näha. Mida ja looduse suhe on tähtis, aga tähtis ka mina ja maine armastus. Armastuslugu on omal kohal ja armastuslood kipuvad olemas muudeski teostes. On lihtsalt oluline, aga ka B elufilosoofia seisukohast. Kultusteose sõna võiks Karu südant iseloomustada. Peab ettevaatlik olema, et see on ületarvitatud sõna. Tegemist ei ole tüüpilise menuromaaniga. See ei ole Kaugver, kes palju tiraaze teeb. Oluline see, et sellel raamatul näib olevat piiratud austajaskond. Võib mingitmoodi kultusest rääkida. Mõnede inimese jaoks kõige olulisem raamat. Kuidas teistega? Kartlikku Nikast pannakse tähele, retseptsioon vastuolulisem, ühemõttelisemalt jaatavat poolt kohtab kirjandusloos. Kahtlemata intrigeeriv teos ka see. Siin on rohkem autobiograafilist tagasivaatavust. See on endiselt mitterealistliku esteetikaga seotud. Epp
1 Nõukogude Eesti: entsüklopeediline teatmeteos (Soviet Estonia: An Encyclopaedic Reference Book) (Tallinn: Valgus 1978) 41. In prose, there is a remarkable variety of themes, genres and ways of presentation. Sometimes the works are built up in a cinematic manner. Influences from Western psychoanalysts, absurd theatre and surrealism became obvious together with radicalisation in expression (Mati Unt, Jüri Üdi). The war theme still persisted. Raimond Kaugver (1926-1992) exposed the complicated path of his hero through occupations, deportation to Siberia and the less than sincere wellbeing of Soviet times in Nelikümmend küünalt (Forty Candles). Reflections on the future of Estonia, and nonsensical episodes from collective farm life without adornments were described by Heino Kiik (b. 1927) in Tondiöömaja (Ghosts’ Lodging). In Estonian drama, reaching a break from the past and heading to modernisation
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
