Ta on haritud mees ja tema mõnevõrra kõrgema klassi taust tagab talle rohkem toidupakke. Buinovsky (Buynovsky, "Captain")- endise Nõukogude mereväe kapten. Suhteliselt uustulnuk laagris, Buynovsky oli vangistatud kuna Briti admiral saatis talle kingituse mille ta oli mereväes välja teeninud.Buynovsky ei ole veel õppinud allaheitlik olema. Pavlo- Ukrainlane, töödejuhataja asetäitja, aitab ja asendab Tiurinit kamba 104 juhtimisega. Johann Kilgas koos Shukhoviga 104. liider. Algselt rääkis läti keelt, lapsepõlvest saati aga õppinud vene keelt ning räägib seda nüüd nagu emakeelt. Kilgas on meeskonnas populaarne, kuna oskab nalja teha. Senka- 104. liige. Jäi sõja ajal kurdiks, kuna tema kõrvakiled purunesid.Sakslaste poolt 3 korda kinni püütud ning iga kord on ta minema pääsenud, nüüd saadeti ta aga vangilaagrisse.
Retsensioon ,,Truu naine" Vaatasin 9. juunil etv2-e arhiivist William Somerset Maughami komöödiat ,,Truu naine," mis oli salvestatud aastal 1982. Komöödia lavastas Gunnar Kilgas. Inglise keelest eesti keelde tõlkis Ants Viir. Helirezissööriks oli Britta Jaanimägi ja kuntsnikuks Tiiu Übi. Osades olid Kersti Kreisman (Constance), Aarne Üksküla (John), Mati Klooner (Bernard), Ita Ever (pr. Culver), Külliki Tool (Martha), Maret Mursa (Marie-Louise), Tõnu Aav (Mortimer), Helle-Reet Helenurm (Barbara) ja Ain Jürisson (Bentley). Peategelaseks lavastuses oli Constance - intelligentne, kaval, rahulik, ennastvalitsev naine. Tema
Seal oli ta töödanud ligi kolmkümmend aastat. Hetkel ta ainult kirjutab ja lavastab näitemänge. Eestis tõi etenduse lavalaudadele Vana Baskini Teater. Olulisemad tegijad, kes näitemängu lavale toimetasid: teatri kunstiline juht - Eino Baskin, etenduse lavastaja Ivo Eensalu, kunstnik Mare Raidma, liikumisjuht Oksana Veselova ning tõlkija Jüri Karindi. Osades olid tuntud eesti näitlejad: Kärt Reemann, Maria Klenskaja, Kadri Adamson, Terje Pennie, Meelis Sarv, Tõnu Kilgas ja Madis Milling. Lava ülesehitus oli suhteliselt lihtne. Moodsa korteri elutuba koos kööginurgaga, tagaseinal oli aken ja rõduuks, kust paistis ka rõdu. Lugu ise jutustas paarist, Justin'ist (Meelis Sarv) ja Julie-Ann'ist (Kärt Reemann), kes olid koos elanud juba pool aastat ja plaanisid kihluda. Selleks otsustasid noored korraldada väikese piduliku õhtusöögi, kuhu kutsuda mõlema vanemad, et ämmad-äiad esimest korda kohtuksid. Julie-
Terve etendus toimub müüride vahel, kus on kõik päris: nii inimesed, loomad, tunded kui ka müüritav neitsi. Legend mõjub vaatajatele alati draamatiliselt ning paljudel on pisaradki silmis. Kuigi on seda etendatud juba 1979. aastast ei väsita seda jälle kordamast ja vaatamast. Igal suvel saab alguse uut moodi lavastus, kuhu haaratakse nii kohalikke kui teise maakonna ning nii tuntud kui vähemtuntud inimesi. Aastatega vahelduvad ka etenduse lavastajad. Esmakordselt lavastas legendi Paul Kilgas, mis võitis kohe vaatajate südamed. Näitemäng etendakse aga ikkagi "Randlase" poolt. Siiani on lavastatuid kolmkümend kaks hooaega ja kümne käsikirja järgi. Etendus kantakse ette kolmel päeval ning enamasti üks või üks ja pool tundi enne südaööd, sest just siis ilmub lossiaknale "ehtne" valge naise kuju. Iga uue lavastusega kaasnevad uued keerdkäigud ja mõtted. Kõige tähtsam on aga see, et Valge
või kuninganna rollis, nii tõsises draamas kui ka vaimukas komöödias. Kes oleks osanud arvata, et Ever on materjal teatrile, teleteatrile ja filmile. Vaadates nüüd "Igihalja vaatemängu" tatsavat vanaprouat, mühakat taksojuhti või poplaujat, Everi võimete tippdemonstratsiooni, tekib küsimus, kas on veel näitlejat, kes niisuguse show välja kannab? "Oi, mis te nüüd, neid näitlejaid on küllalt, kes seda teha võivad," arvab Ever ja alustab endastmõistetavalt loeteluga, kuni Gunnar Kilgas teda katkestab. "Teevad ära küll, aga kuidas?" arvab tuntud telelavastaja. Sest mitte kõik suured näitlejad ei ole telenäitlejad ega sobi mängima filmi. Eino Baskinile ei sisalda öeldu mingit küsimärki, sest küsimus olevat ainult heas, keskpärases ja halvas näitlejas. "Ita Ever on Eesti Eleonora Duse, Katharine Hepburn, Sophia Loren. Ja sellepärast, et need minu poolt loetletud näitlejad on võimelised
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Kertu Tauram Näitleja Ita Ever Referaat Juhendaja: õp H.Väljamäe Keila 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Ita Everi elulugu 4 2. Ita Ever ja Gunnar Kilgas 5 3. Saatuslik reis 6 4. Ita Everi ja Roman 7 5. Ita Ever ja tüdrukud 8 6. Ita Everi etendused ja filmid 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud materjalid 11 2 Sissejuhatus Ita Ever on Eesti tuntud ning armastatud näitleja
veebruaril 2018. Dirigent oli Lauri Sirp, lavastaja Marko Matvere, kunstnik Kristi Leppik.1 Peaosatäitjad olid Reigo Tamm Adami-nimelise linnukauplejana Tiroolist; Kadri Kipper kirjakandja Kirja-Kristelina; Rauno Eip jahiülema Parun Wepsina; Andres Köster tema vennapoja, ohvitseri Krahv Stanislausina; Helen Lokuta kuurvürsti Mariena; Mart Madiste külavanema Schneckina; Väino Puura professor Süfflena; Tõnu Kilgas professor Würmchenina; Juuli Lill-Köster paruness Adelaidena; Lydia Roos kõrtsipidajanna proua Nebelina; Airike Kolk ettekandja Jettena; Georg Gurjev teenrina. Rahvusooper Estonia koor ja orkester.2 3 Lavastaja Marko Matvere on lõpetanud Pärnu 1. Keskkooli ja Pärnu Kunstikooli. Lisaks on ta saanud noore näitleja peaauhinna Toruni rahvusvahelisel teatrufestivalil Kontakt '92. 4
Kontserdiarvustus operetist „Silva“ 2. oktoobril käisin ma Rahvusooper Estonias vaatamas Mart Sanderi lavastatud Imre Kálmáni operetti „Silva“. Silva räägib varieteetähe Silva elust ja sellest, kuidas inimesed üritavad vaatamata sotsiaalsele klassile ikka oma armastatuga koos olla. Etenduses mängisid peaosi Janne Ševtšenko (Silva Varescu), Tõnu Kilgas (Vürst), Pirjo Levandi (Anhilte), Rene Soom (Edwin Ronald), Maris Liloson (Stasi), Urmas Põldma (Boni) ja Jassi Zahharov (Feri). Lisaks lõid etenduses kaasa Rahvusooper Estonia koor, orkester ja Eesti Rahvusballett. Etenduse Dirigent oli Jüri Alperten. Operetis „Silva“ esitati Imre Kálmáni teoseid, mille hulgas olid näiteks sellised meloodiad nagu „Teeme pesa endale“ ja „Jah, ilma naisteta on kurb maailm“. Etenduse üldmeeleolu oli väga suursugune ja kaunis
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept. 2006, kuid ta on siiani minu lemmikmuusikal. Lavastus jutustab kahest noorest armastajast, kus pea...
usun, et olen teinud õige Vanamoori rolli eest, elasid neli aastat kuna valiku. Näitleja amet on kuid eks neid fänne oli Ita omandas võru keele ikkagi minu kutsumus. koguaeg." liiga hästi ning nad kolisid Tallinna, kus Ita Ilmar Tammur ja mil valitses Tõnu elab praegugi. Noorena Gunnar Kilgas. Kilgasest lahkumineku meeldis Ita paljudele, Praeguseks on Ital järgne meeleolu. Kati tänu tema punaste juuste lapselapsed Mirjam ja (Katrini lapsepõlve ja tedretäppide poolest. Alfred . Naine on üks hüüdnimi.), on olnud Noorena ei mõelnud Ita Eesti kuulsamaid ja kolm korda abielus ning kordagi, et temast võiks palavamalt armastatuid igast kooselust on
toodud. Hea ja nauditav. Mul meeles veel · Ivo Linna Ilus ja traditsiooniline. Kõigile tuttav viis. · Ellerhein Koori esitus on hea vaheldus tavalisele ning mõnevõrra pähe kulunud viisile. Koori seadet on alati nauditav kuulata ja just kuidas häälerühmadega mängitakse välja meloodia ning erinev esitus häälerühmade poolt annab loole juurde vaieldamatut värvikust. Suurepärane! Viimane valss · Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas - Ilus duett, mida esitavad head lauljad. Katrin Karisma hääletämber jäi pisut häirima selle loo esituses, mis on natukene liiga kile selle laulu jaoks. Oleks ideaalne kui naispoolt esitaks Hanna-Liina Võsa, kelle hääl on küll suure ulatusega, kuid on malbe ja pehme. Muidugi oli tegu uudse kuuega, kahtlemata hea kaveriga. · Ivo Linna Kaunis, sensuaalne ning vägagi nauditav esitus. Omamoodi nostalgiline ning
Ta pidi ka episoodilisse ossa panema kõik võimed ja oskused, et tähelepanu äratada." Salme ei ole eelistanud ühte lavastajat teisele või ühte partnerit teisele, ta pidas oluliseks oskust töötada kõigiga. Ilmselt just see oskus avas talle võimaluse töötada paljude erinevate lavastajatega nagu näiteks Hilda Gleser, Paul Sepp, Leo Kalmet, August Sunne, Leo Martin, Voldemar Alev, Eduard Trük, Hando Kompus, Oskar Põlla, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt. Reek: "Ma ei sa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav. Siis ei saa tekkida niisugust asja, et mulle ei meeldi lavastaja. Näitleja õpib ennast tundma erinevatest tahkudest, kuna üks lavastaja õpib sind tundma ühest, teine jälle teisest kandist." Salme Reek vajas Lavastajat tema suunavaid nõuandeid, tähelepanekuid, julgustavat sõna. Ilmselt aitas tal paljude erinevate lavastajate
vaid hoiab lava jaoks," oskab Mägi Helgist vaid head meelt tunda. Ta kinnitab, et kui Helgi Sallo sooviks olla rohkem laval, antaks talle see võimalus. "Talle on kõik teed lahti," lubab Mägi.(4) Paul Himma: "Helgi on muidugi legend. Kui ta lavale tuleb, on lava sära täis. Nii sädelevat isiksust ja nii musikaalset inimest on raske leida. Oleks nõukogude ajal olnud teised olud, oleks Helgi nimi maailmakuulus. Paraku olime teisel pool eesriiet." (4) Tõnu Kilgas: "Käisime "Õnne 13ga" koos Marokos ja Itaalias. Itaalias kartis Helgi mägedesse sõita, sinna tooli istuda, mis mägedesse viis. Tõmbasin ta sülle. Helgi ütles, olgu see viimane kord ja oli kõpsti mu kõrval. Minu tütar Hedvig on alati öelnud, et Helgi Sallo on kõige professionaalsem muusikateatri artist, kes laulab puhtalt. Mäletan Helgit juba "Horoskoobi" 6 aegadest, kui olin veel poisike
Järvamaal".See on eriline paik,täpselt ei teagi,mis selles kohas nii lummavat on,aga see jätab jälje südamesse. Ita ja mehed Ita elus on olnud palju mehi,nii elukaaslastena,kolleegide ja sõpradena kui ka armumisena.See on olnud keeruline.Ta on ära armunud mehesse olles reisil ja pannud suhtlemiseks käiku kõik,mida ta inglise keeles teadis.See oli lummav ja romantiline armastuslugu.Salapärane nagu Ita isegi seda on.Enamus mehi on tulnud tema ellu teatrilaudadelt.Lavastaja Gunnar Kilgas oli Ita kaaslane 43 aastat.Tema näol oli Ita endale leidnud selle teise poole,kellega lõpuni koos olla.Ja nii oligi."Ma tunnen Gunnarist kohutavalt suurt puudust" tunnistab Ita.Ta silmad lähevad märjaks. "Tema haris ja õpetas mind,oli mu vaimne tugi,kellega sai kõigest rääkida.See annus ilusat,mis minus on,pärineb temalt". Itale meeldisid tõsised,pigem koledad Põhjamaa mehed.Mehed olid Ita suurim nõrkus ja ükskkõik millest ka ei räägiks,ikka jõutakse meesteni
Põllumaj. tootjates 85% [3] Ei leidnud infot maaomanikud Vilja kandev maa 719 ('000 km ) [7] 2 36% [9] Tulu põllumajanduses Ei leidnud infot 1,4 % [8] Põllumaa-ala Ei leidnud infot 71% [9] Kasutatud allikad 1. [1] Uus maailma atlas, Ja sta ja Raul Kilgas 2. [2] http://faostat.fao.org/desktopdefault.aspx?pageid=342&lang=en&country=21 (13.01.2016) 3. [3] http://www.fao.org/ag/AGP/AGPC/doc/Counprof/Brazil/Brazil.ht (13.01.2016) 4. [4] http://arhiiv.err.ee/vaata/kuula-randajat-brasiilia-inimesed-ja-kultuur (13.01.2016) 5. [5] http://www.discogenius.com/ee/õppematerjalid/geograafia/1126-brasiilia (14.01.20016) 6. [6] https://et.wikipedia.org/wiki/Brasiilia (14.01.2016) 7. [7] https://en.wikipedia
number ilmus neljapäeval, 1. oktoobril 1987. aastal. Iseloomustus: üldloetav nädalaleht, mis sisaldab uudiseid, kommentaare, arvamusi, kultuuri-, looduse- ja naljakülgi, pakub juriidilist nõuannet jpm. Ajalehe põhihuvi ei koondu ainult Tallinnas toimuvale, vaid kajastab elu Eestimaal tervikuna. Iga kuu viimane lehenumber sisaldab ka 8- leheküljelist Metsalehte. Peatoimetajad: Varem on peatoimetajad olnud: * Ülo Russak (19871991) * Olev Anton (19911992) * Raul Kilgas (19921998) * Sulev Valner (19982004) * Peeter Ernits (20042007) * Sulev Valner (20072009) * Aivar Viidik (2009...) Alates 01.10.2009 on ajalehe Maaleht väljaandjaks AS Eesti Ajalehed. Alates 2007. aastast on Maalehe suuromanik Ekspress Grupp. Seni kuulus suurim osalus Jüri Ehasalule, väikeaktsionärid olid Andres Anton ja Agu Veetamm, kes oli ühtlasi lehe vastutav väljaandja ja kirjastustegevuse juht. Ostutehingu järel sai juhatuse esimeheks Kadi Lambot. 2007
päikesemängude ja sõltumatult käituvate loomadega andis ta edasi aktiivse looduse. Lutsul on loodus, kuigi veel veidi demonstratiivselt, juba inimese mitmepalgeline elukeskkond, seda eriti saartefilmides. Loodus pole Lutsule ettekääne lüüriliseks eneseväljenduseks, oma loomelaadilt on ta realistliku filmistiili esindaja. Kasutatud kirjandus Eesti filmi andmebaas. Filmitegijad-Režissöörid: http://www.efis.ee/ (vaadatud november 2013). Kasesalu, Allan & Kilgas, R. & Jõeste, M. & Aasma, K. 2007. Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika. I osa, 1900-1940. Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus. Kosenkranius, Ivar 1964. Eesti kino minevikuradadelt. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Lõhmus, Jaak 2007. Theodor Luts – omaaegne meediageenius. – Sirp, 13. august. L?s, Jaak 2007. Esivanemate unustatud varjud: Mälu genereeriv mängufilm “Noored kotkad”. – Sirp, 23. veebruar. Paas, Veste 1987. Ajahetked. Tallinn: Eesti Raamat. Tomingas, Ivi 2001
seltskonda, või olete teistest halvemad. Unenäod on kindlasti ühed huvitavamad nähtused inimese ja ka loomade elus. Järgmisele uurijale soovitaksin jätkata minu teemalist uurimistööd ning teha ka uurimist näiteks teemal "Unenäod loomade elus", kui see isegi võimalik oleks. 5 Kasutatud kirjandus 1. Powell, Rosalind 2001. Unenäoteraapia. Egmont Estonia. 2. Fontana, David 2005. Millest kõnelevad unenäod. Raul Kilgas ja AS Kirjastus Ilo. 3. Matt, Allen. Uni ja unenäod, http://www.hot.ee/allen/dreams.htm 4. Kaldoja, H. Väike unenägude seletaja, http://sites.google.com/site/tarkaja/v %C3%A4ikeunen%C3%A4gudeseletaja 5. Donner, F. Unetüübid, http://web.zone.ee/abx/?scifi=abx/mystika/unen2od#601
· Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada. Näitlejate järelkasvu koolitamine · 1957 asutati Lavakunstikateeder (juht Panso). Esimesed lennud: Mikk Mikiver, Tõnu Aav, Aarne Üksküla, Luule ja Kalju Komissarov, Raivo Trass jt
T. Saarinen Mingi teadusharu on jõudnud täisikka, kui on antud välja mingisugune käsiraamat, esimene 1987 anti välja, ligi 1600 lk-d, sisaldas üldiseid pt-e, mitmesuguste protsesside kirjeldusi ja ülevaateid, mis vaatavad inimkäitumist erinevates raamistutes( vanglad, haiglad). Ülevaated erinevate maade ja piirkondade(regionaalsed) olustikust. 2002 a- ilmus sellest uuem ja arendatud versioon, kuigi see oma mahult on märgatavalt väiksem, regionaalseid ülevaateid see ei sisalda. Raul Kilgas kirjutas ülevaate inimese ruumikäitumisest ja privaatsusest Tartu ülikooli sotsioloogi labor Ülo Vooglaid, Peeter Vihalemm, Marju Lauristin Moskvas oli olemas instituut VNIITE (vene keeles) tehnilise esteetika uurimise instituut (toodete disainimine külmkapid jne) Ülo Vooglaid uurimus teie kodud, küsitleti umbes 2000 perekonda üle Eesti, nii suurtes küades kui ka linnades ja ka metsataludes. Selle käigus joonistati üles leibkonna koduplaan(kodumasinad ja
olid väikesed. Tööstus näis end igati ära tasuvat. Edukas oli Eesti suurim vineeritootja Luther. Lisaks puiduettevõtetele saavutasid edu ka tekstiilitööstusettevõtteid, eriti need, mis poolfabrikaatide loomise asendasid täieliku tootmisega. Ei tohi ära unustada ka siseturgu, mis vajas kõikvõimalikke kaupu. Aktsiaselts Ilmarine - Georg Vestel ja Päts. Asutati terve hulk Eesti jaoks täiesti uudseid harusid - nt rõivatööstus (varem valmisrõivaid siin ei toodetud) - Oskar Kilgas sai tuntuks trikotaazivabriku loomisega. Tekkis terve rida toiduainete tööstusettevõtteid. Kuna käimas oli maareform, uute talude ehitamine - tagatud siseturg ka kohalikule ehitustööstusele. Ka tööstuslik orientatsioon näis ennast väga kenasti õigustavat. Siiski tagant järele pilgule vaadates oli tegemist ka kitsaskohaga - kohalike ettevõtjatel puudus enamasti stardikapital, väliskapital Eesti turule ei tulnud, Eesti püsimises ei olnud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
