Setomaa The extreme south-eastern corner of Estonia - this is the location of SETOMAA, a peculiar historical and ethnical province in Estonia. Setomaa is bounded in the north-east by Lake Pihkva, in the east and south-east by Russia, in the south by Latvia and in the west by Võru County. The greatest extent from north to south is 65 km and from east to west 40 km. Today Setomaa is divided between three administrative units: Võru and Põlva counties of Estonia and Pechorsky district of Russia. On the territory of Estonia, Setomaa comprises four municipalities: Misso, Meremäe, Värska and Mikitamäe municipalities. According to the latest archaeological finds the area of Setomaa has been inhabited for as long as 8 400 years.The ancestors of the people speaking the Võro-Seto dialect belonged to the Balto-Finnic eastern tribes
Setomaa liegt im heutigen Südosten Estlands. Da leben die Setukesen, die eine estnische Minderheit sind. Sie haben bis heute ihre eigene Kultur und Identität bewahrt. Sie tragen jeden Tag ihre Volkstrachten und sprechen südestnische Sprache. In Setomaa sind viele interessante Orte, z.B Bauernmuseen. Da kann man Seto essen kosten, Leelo hören, traditionelle Dorffeste feiern und noch viel Spannendes machen. Soomaa und der Nationalpark Soomaa liegen in der Nähe von Pärnu. Da sind vier groe Moore, wo man wandern und die Natur bewundern kann. Der Park eignet sich gut für mit Kanuwanderungen. In Soomaa kann man auch campen, Feuer machen, Wassersport machen, fischen, Beeren suchen und Pilze sammeln, wo es erlaubt ist.
Handsa. Lahutamatu seto kultuurist Horisont 4/2009 Igal maal ja rahval on oma traditsioonid ja kombed. Setod on läbi aegade valmistanud ja pruukinud handsat, mis on tunnistatud nende rahvusjoogiks. Lühidalt öeldes on see rukkist, ning kaks korda läbiaetud alkohoolne jook. Handsa kangusega on selline lugu, et mõni hindab ülikanget ja mõni vaid veidi üle 40 kraadi kanget jooki, aga üks on kindel - õigel handsal peab olema kangust üle 40 kraadi. Kui tahame säilitada mingit kultuuri tervikuna, ei saa sellest välja jätta osasid, mis meile ei meeldi. Nii peaks säilitama ka handsaga seotud kombestiku. Näiteks Setomaal pakutakse handsat traditsiooniliselt ühest pitsist. See tähendab, et peol pakutava alkoholi kogust piirab kindel inimene, kel on õigus otsustada, kellele võib juurde valada ning kellest on parem vaikselt mööda minna. Miks peaksid setod handsat salaja tegema, kui paljudes ...
aastail Eesti esimeste vanade meestelaulude laulmist kooris Hellero. · Praegu eesti ja võrdleva rahvaluule erakorraline vanemteadur. · Hagu on peamiselt uurinud seto rahvaluulet ning kombestikku, aga ka eesti folkloori laiemalt. Paul Hagu kõnelemas seto meestelaulu võlust Aare Hõrn · Aare Hõrn on sündinud 09. augustil 1959.a Meremäe vallas Antkruva külas. · Ülemsootska aastatel 2000 ja 2007 · Seto Kuningriigi päeva põhiteostaja. · Setomaa Valdade Liidu juhatuse liige. Aare Hõrn Seto Kuningriigi päeval Mikitamäel Kuningriigi päeva korraldamine · Kuningriigi päeva korraldab üks Setomaa vald Värska, Mikitamäe, Meremäe või Misso. · Peopäeva eelõhtul või hommikul peetakse kirikus jumalateenistus, valmistatakse traditsioonilisi toite. · Alates 1996. aastast toimuvad kuningriigi päevad augustikuu esimesel nädalalõpul. Kuningriigi päeva programm · Ülemsootska tulek peoplatsile.
" Selleks uurisin teavet Internetist, ajalehtedest, teatmeteostest, Kuingriidipäeva lehtedest. Kuningriigi päev, millest oma uurimistöös räägin, on ellu kutsutud ühendamaks nii põlisaladel elavaid kui ka väljarännanud setusid, pakkudes erinevaid tegevusi, võistlusi ja meelelahutust. Minu uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Setu Kuningriigi päevade ajalugu. 3 Kuningriigi Päeva traditsiooni loomise ajendid Setomaa eepos ,,Peko" laulab lauluema Anne Vabarna vägimehe Peko Setomaa kuningaks. Kuna kuningas magab Petseri linna liivakoopas, peab igapäevaselt keegi Setomaad valitsema. Nii tulevadki setod igal aastal kokku, loovad oma kuningriigi ja valivad oma kuninga ja kuninga meistrid oma maad valitsema. Kuningriigi loomisel võeti eeskuju Norras ja Rootsis elavatelt metsasoomlastelt. 1991. aastal käis Paul Hagu koos Hellero poistega Norramaal ja nägi midagi, mis setodelegi sobiks
(Räätsamatkad... 2016) Kvaliteedimärgise on väärinud ka ettevõte, kes mõtleb liikumispuuetega inimestele. Ratastoolimatk Soomaal on läbimõeldud just liikumispuuetega inimestele, et ka neil oleks võimalus looduse ilust osa saada. Kogu protsess on läbimõeldud ning ratastoolis inimesed saavad lausa kanuuga sõita. Organiseeritud on ka õhtusöök ning majutus, kus on vastav tehnika liikumispuuetega inimeste teenindamiseks. (Soomaa 2016) Setomaa Turismitalo pakub teenust „Seto söömaaeg“, mis on tunnustatud EHE- märgisega. Tegemist on toiduelamusega, kus kasutatakse vanu toidutraditsioone ning kohalikku ökoloogilist toorainet. Kõik toiduained, mis paketis sisalduvad, on pärit talu enda ürdiaiast, peenardel ning loodusest. Seejuures ei avalda see kahjustavat mõju loodusele. (Setomaa 2016) Hiljuti tunnustati EHE-märgisega ka Toosikannu puhkekeskust, kus märgise teenis
...............................................................................................4 1.1 Eesti Maanteemuuseum................................................................................................ 4 1.2 Mooste mõis..................................................................................................................4 1.3 Piusa koopad................................................................................................................. 5 1.4 Setomaa ja muuseumid................................................................................................. 5 1.5 Taevaskojad...................................................................................................................5 2 Jõgevamaa............................................................................................................................7 2.1 Kassinurme.................................................................................................
milles on palju vene mõjusid.Tänapäeval elab suur osa setusid Tartus ja Tallinnas. Pärast 1991. aastat jäi osa setusid Venemaa poolele riigipiiri Petseri rajooni.2010. aastal tunnustas Venemaa valitsus setusid väikesearvulise põlisrahvana, 17. juunil tehti Venemaa Föderatsiooni valitsuse otsusega Venemaa väikesearvuliste rahvuste nimekirja muudatus ning sinna kanti 46. rahvusena ka setud.Setumaa (setu keeles Setomaa) on ajalooline piirkond ning setude asuala Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni poolt illegaalselt annekteeritudEesti Vabariigi territooriumil Pihkva järvest edelas-lõunas. Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osaMisso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest. Traditsioonilise jaotuse järgi jaguneb Setumaanulkadeks.Setumaa ajalooliseks keskuseks on Petseri. Praeguseks
Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootavad suplejaid. Loodushuvilistele pakuvad huvi Setomaa kuivad liivikud, kuklaste kolooniad Kiidjärvel, rabakooslused ja puisniidud. Sügisel kogunevad Lämmijärve luhal linnud, metsad on täis marju ja seeni. Talvise vaikuse kuulamine on võimas elamus omaette. Kõige helisevam on see lumega kaetud rabas. Ja peale külmast metsast naasmist paistab taluaknast kumav tulevalgus maailma kõige hubasem asi! Eesti Maanteemuuseum Postiteele, vana Tartu-Võru maanteel asuvasse, endisesse Varbuse
o. põllundusele ja metsandusele. Hõbedane lainelõikeline vapitüvi meenutab, et vald asub Pihkva järve ääres. Lipp Lainelõikega horisontaalselt kaheks jaotatud lipu ülemise, rohelise laiu keskel on valge setu sõle kujutis. Alumine, valge laid on 1/3 lipu laiusest. Lipu normaalmõõtmed on 100 X 150 cm, laiuse ja pikkuse suhe 2 : 3 Mikitamäe valla sünd Petserimaa(Setomaa) jagati nelja vallarühma Irboska, Petseri, Pankjavitsa ja Lobotka. Kuna selle jaotusega ei oldud rahul, siis juba 23. maist 1922 jaotati Lobotka vald siseministri määrusega kolmeks vallaks Mikitamäe, Järvesuu ja Kulje valdadeks. Mikitamäe valla olemasolu aeg jäi lühikeseks. 16. mail 1923. aastal nimetati Mikitamäe vald Mäe vallaks. Mäe vald oli Petserimaa väikseim vald 102,5km². 1922.aasta rahvaloenduse andmeil oli Mäe vallas 3016 elanikku
Kas te teadsite, et arheoloogiliste leidude põhjal on Setumaa inimasustus juba ligi 8400 aastat vana? Teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Alates 862. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele. Ristiusk jõudis õigeusu näol Setumaale 10.13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil. Sellele vaatamata on kuni tänaseni setude kombestikus säilinud palju paganluseaegseid jooni. Kuni 24.02.1918. aastani, mil kuulutati välja Eesti Vabariik, valitses Setumaal enamuses Vene, kuid ka vahepeal Rootsi võim. Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid ...
Reeglina on kabeli uks lukus ning võtit hoiab enda käes külavanem või pühakoja perenaine või peremees. Ainult kirikupühade ajal kogunevad inimesed oma esivanemate hingi austama. Hommikul peetakse jumalateenistus, millele järgneb ristikäik ümber kiriku. Pärast seda külastatakse omaste haudu, kus kinnitatakse keha. Sageli jäetakse osa toitu lahkunute hingedele. (Setode pidupäevad: Kirmask, Setu Kuningriigi päevad, Seto Leelo päevad, munadepühad ja kirikupühad.) Setomaa kinnised sumbkülad on ehitatud nii, et naabri aeda piiluda ei saa. Tüüpilisel seto talukohal on kinnine sisehoov, mida ümbritsevad majad, kõrged aiad ja väravad, moodustades nii kindlustalu. Setumaa pakub palju neile, keda huvitavad erinevad kultuurid, religioonid ja traditsioonid. Samas on ka Setomaa ilus loodus külastamist ja imetlemist väärt. seto keel Seto keel kuulub läänemeresoome keelte hulka. Seto keelt on erinevates käsitlustes
võidelnud vaenlaste vastu. Eestis on väga rikkalik kultuur, ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Kui Eestis kaotati pärisorjus, siis see andis eeslastele võimaluse kultuuriliselt areneda. Oluliseks kultuuri keskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Ärkamisajal moodustati igasugu seltse, mis näiteks arendasid eesti kirjakeelt jne. Piiri aladesse tekkisid samuti palju erinevaid kultuure, mis on säilinud ka tänapäevani, üheks selliseks on näiteks Setomaa. Ning neid kultuure hoitakse ja arendatakse edasi, et inimesed teaksid neid ja ei unustaks. Kui kunagi olid inimesed mures ka sellepärast, et Eestis on vähe võimalusi, siis enam mitte, kuna me elame Euroopa Liidus ning väga paljd võimalused, mis olid meile kättesaamatud on nüüd kättesaadavad.
Kultuurilugu Eesti köök www.eestitoit.ee Kodutöö : uurimustöö valitud piirkonna kohta. Lühike ja lööv ettekanne. Traditsioonilised toidud. 5 retsepti ( 4 vanaaegset, 1 tänapäevane ) TEEMA : IDA-EESTI JA SETOMAA Eesti kultuur on nii Eesti territooriumi kui eestlaste kultuur. See on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti ajaloo jooksul on kultuurilisi mõjusid tulnud igast suunast. Vanimateks teadaolevateks Eesti territooriumi kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud. Mõningate meieni jõudnud rahvakultuuri (nt usundiliste) nähtuste juured ulatuvad tõenäoliselt aastatuhandete taha.
b) Liivimaa kubermang, mis maakond. koosnes viiest maakonnast, b) Liivimaa kubermangus oli Eesti millest kolm asusid Eesti aladel viis maakonda (Saare-, aladel (Saaremaa, Pärnumaa, Tartu-, Viljandi-, Pärnu- ja Tartumaa) Võrumaa). Narva kuulus Peterburi kubermangu, Narva ja Setomaa kuuluvus säilis. Setomaa Pihkva omasse. Eesti- ja Liivimaal oli kaks Eesti- ja Liivimaal oli ühine asehaldur. kindralkuberneri. Linna valitses raad, kuhu kuulusid Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad, ainult aadlikud. kuhu tuli valida esindajaid ka vähemjõukatest kihtidest.
mitmekesisus; Kultuurne linnaturism, kultuursed ekskursioonid; Religioosne turism, palverännakud; Loominguline turism: erinevad etteasted, kunst, filmimine, kirjandus jne. Tänu turismitüüpidele on sihtkohtades esindatud erinevaid rahvused ning kultuurid. Lisaks on kultuuriturismi näol tegemist väga tulusa majandusallikaga, mis on oluliseks sissetulekuks muuhulgas väikestele kultuuripiirkondadele nagu Eestis näiteks Kihnu ja Setomaa 1.3. Kultuurituristide tüübid Kultuurituriste liigitatakse selle järgi, millisel põhjusel nad sihtkohta saabuvad. Lisaks saab tuua välja iga kultuurituristitüübi kohta välja tema põhitegevused ning kirjelduse. Kultuurituristide tüüpe on kokku viis (Petroman jt: 2013): Sihiteadlikud (purposeful) kultuurituristid, kelle puhul on sihtkoha valimisel põhiliseks kultuuriturism ja kes naudivad sügavalt kultuurilist elamust, peamisteks
mõis ja mõisapark, Järvakandi Klaasimuuseum. Tartumaa: Tartu (Raekoda, raekoja plats, ülikooli peahoone, Antoniuse õu, Jaani kirik), Peipsi piirkond (vanausulised), Piirissaar, Luunja mõisapark, Alatskivi loss (ilusaim uus-gooti stiilis ehitis Baltikumis). Põlvamaa: Otepää kõrgustik (Väike Munamägi), Taevaskoda (liivakoopad, ürgmets), Piusa koopad, Kiidjärv (mõisapark ja veski), Värska (Setomaa keskus), Mooste mõisakompleks. Võrumaa: Haanja kõrgustik (Suur Munamägi-Baltimaade kõrgeim tipp 318m), Tamme-Lauri tamm Urvastes (jämedaim ümbermõõõt 8m), Kütiorg (sügavaim ürgorg), Paganamaa mka, Vastseliina piiskoplinnuse varemed, Pokumaa. Valgamaa: Valga raekoda, Karula RP (kuppelmaastik), Otepää (talvel, Pühajärve rannapark, Sangaste loss, Otepää LP), Tõrva-Helme turismipiirkond, Taagepera loss (Helmes, juugendstiilis mõisahotell), Otepää ja
loomulikult silmaringi laiendada. Reisides saab teadmisi omandada nii mitmelgi moel. Nüüd saab püstitada järgneva probleemküsimuse: Kuidas aitab reisimine avardada silmaringi? Sõna „reis“ tähendab sõitu kuhugi kaugemale oma kodust, eriti välismaale. Välisriiki reisimine avardab kõige rohkem silmaringi, kuid ka Eestis rännates õpib juurde nii mõndagi. Sõites ringi näiteks Setomaal, võib osa saada setode igivanast kultuurist. Setomaa külade elanikud, eriti vanema generatsiooni inimesed, räägivad omavahel ning ka turistidega seto murdes, et nende keel välja ei sureks. Setodel on hingelähedased tähtpäevad ja nende pidamised. Eriti peetakse lugu paasapäevast, seto keeles paasapäiv, mis toimub augustis, päev enne Eesti taasiseseisvumise aastapäeva. Paasapäiv algab jumalateenistusega ning edasi suundutakse kalmistule, kuhu on üles seatud pidulaud ning kus mõttes koos lahkunud omastega süüakse pidusööki
IDAEESTI JA SETOMAA IDAEESTI KÖÖK • Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad :...
- missugune? / which? mille? - miks? / why? 10 kümme minktarbis? - milleks? / why? 11 üttõist 12 katkümmend Seto dialect · Seto is a dialect of the Võro language (although the Setos generally do not identify as Võro speakers), spoken by 12,532 people. · The speakers, Seto people, mostly inhabit the area near Estonia's southeastern border with Russia, in the county of Setomaa. Article 1 of the Universal Declaration of Human Rights: Seto: Kõik inemiseq sünnüseq avvo ja õiguisi poolõst ütesugumaidsist. Näile om annõt mudsu ja süämetun'stus ja nä piät ütstõõsõga vele muudu läbi kjauma. Estonian: Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim.
Peamised probleemid, miks inimesed jäävad töötuks, on see, et kohapeal on töökohad kadunud, kuid inimesed ei saa kehva bussiliikluse, autojuhilubade puudusel või auto pidamise kulukise tõttu väljaspool kodukohta tööl käia. Värska valla tööturusurveindeks on suurem kui 1,2. Demograafilise tööturusurveindeksi analüüsi tulemusena võib öelda, et kõige paremas olukorras on tuleviku tööjõu küsimust silmas pidades Setomaal ainukesena Värska vald (allikas: Setomaa arengukava). Värska vallas oli 2010 septembri seisuga töötuid 59 (tööealisi inimesi kokku 769). Joonis 16 Töötute osatähtsus 20-64 aastasest rahvastikust Probleemiks on eakate inimeste so tööeast vanemate (+65) osakaalu kasvamine elanikkonna struktuuris ning noorte lahkumine vallast. Samuti mõjutab alkoholismi levik maapiirkonnas, mis muudab tööjõu ebastabiilseks. Probleemiks on ka elamispindade puudus.
(http://www.seminar.aripaev.ee/images/originalimages/Andres_Ingerman-2a433.pdf) (15.02.2012) Jüristo, K. 2010 (http://euroopa.noored.ee/files/Kultuuridevahelise%20%C3%B5ppimise%20koolitus%20kultuuri %20handout.pdf) (15.02.2012) Pajupuu, H.1997. Eestlased ja soomlased probleemitud suhtlejad. ,,Keel ja Kirjandus", nr 8 1997, lk 547-550 (http://www.eki.ee/teemad/kultuur/estfin/estfin.html) (15.02.2012) Puhkaeestis.ee (http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/kultuurivaartused/setomaa) (21.02.12) 5
Rahvastik on inimeste kogum, kes elab maakeral (kogu inimpopulatsioon) või mingil kindlal territooriumil (nt mandri, riigi, piirkonna jne rahvastik). Erinevused rahvastikus Kaasasündunud ehk bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, orientatsioon Elu jooksul omandatud ehk sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, perekondlik staatus Sotsiaal-majanduslikku seisundit määratletakse elatusallika põhjal: töötasu, pension (selline seisund on nt. üliõpilane, töötu, pensionär) Majanduslikud erinevused võivad tekkida ka näiteks inimeste haiguste tõttu (suured väljaminekud rahaliselt raviks). Sotsiaalne kihistumine e stratifikatsioon - inimeste jagamine rühmadesse nt. poliitiline eliit, ametnike liit, ärieliit, loomeeliit, sõjaväeline eliit. Eliit ehk paremik - suhteliselt väike ühiskonnarühm, mis paikneb sotsiaalse stratsifikatsioonisüsteemi tipus. Gini indeks - näitab ühiskonna tulude ebavõrdsust, mida suurem see näitaja...
kadumist. Eesti on väga tugevate rahvuslike omadustega riik ja meis on palju kultuuri. Teame kõik, mida on teinud massiline sisseränne erineva kultuurilise taustaga inimeste poolt Ameerika Ühendriikidega. Neil puudub ühtne kultuur, neil puuduvad kultuuritavad ja nad on “üleliia vabad”. Neil pole midagi, mille üle rahvuslikult ja koos uhked olla. Meil on selleks näiteks laulupidu, tantsupidu, mulgipuder ja setomaa. Sinna juurde veel palju, mida ka eestlane ise peab ehk natuke jaburaks ja naljakaks, kuid tunneb ennast selle osana ja sellest loobuda ei taha. Ameerika Ühendriikidega samas suunas liigub ka Euroopa Liit. Meid tahetakse nii tihedalt põimida, et rahvusliku identiteedi kadumine samas suunas liikudes on vältimatu. Sellepärast nõustun Suurbritannia siseministri avaldusega, et tööjõu liikumine on küll vajalik ja kasulik, kuid sellel peavad olema piirid
Olen seto ja minu kodu asub Setomaal, paarikümne kilomeetri lähedusel Vene piirile. Ka setod, elades oma kultuuriruumis ja õigeusutraditsioonide järgi, on arutanud võimalike pagulasperede vastuvõtmist Setomaale. Küsimus, kuidas eristada pagulast omavoliliselt piiri ületanud välismaa kodanikust. Kuidas võimaldada vaba liikumine võõra nahavärviga inimesele kohas mida igapäevaselt patrullib piirivalve. Sellsamal põhjendusel pole Setomaa valmis ka pagulasperesid vastu võtma. Pagulaseks loetakse isikut, kes on sunnitud oma kodumaalt lahkuma, sest teda kiusatakse taga kas tema rassi, usu, rahvuse sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu. Pagulane ei saa koju pöörduda enne, kui sealsed tingimused ei ole paranenud. Afganistan, Iraak ja Sierra Leone on need riigid, kust täna pärineb kõige rohkem põgenikke. ÜRO hinnangul oli 2010
Kopra talu 2006-2008 Laulasmaa Resort 2006-2008 Loodusravi- ja puhkekeskus 2009-2011 Meresuu SPA ja Hotel 2009-2010 Männiku metsatalu 2006-2008 Narva Muuseum 2009-2011 OÜ Servitris 2006-2007 Oxforell Puhkekeskus 2009-2010 Pesa Hotell 2008-2009 Pesa Hotell 2009-2011 Pilguse mõis 2005-2008 Pivarootsi Tuulik ja Puhkeküla 2008-2010 RED Group OÜ 2008-2010 RMK Sagadi mõisa hotell 2009-2011 Roosta Puhkeküla 2009-2011 Rähni Külalistemaja 2008-2009 Sanatoorium Tervis 2009-2010 Setomaa Turismitalo 2008-2010 SPA Hotell Laine 2008-2009 Strand SPA ja Konverentsihotell 2008-2009 Taastusravikeskus Sõprus 2009-2010 Tartu Mänguasjamuuseum 2008-2010 Tervise Paradiis 2009-2010 Tervisereisid OÜ 2009-2011 Tori Hobusekasvandus 2008-2009 TRK Estonia 2007-2008 Vaba Aja Ekspert 2008-2009 Valge Villa 2006-2008 Vanaõue Puhkekeskus 2007-2009 Vihula Mõis 2007-2009 Viimsi SPA OÜ 2007-2009 Ülemiste hotell 2006-2008 5. Maaturismi majutusettevõtete järgud
Värska lahe aladel on inimasustus olnud juba 7000 aastat. Kaua aega oli tegu väikse külaga, mis hakkas suurenema alles 20. sajandi alguses, kui sinna rajati uus suur kirik ning peale seda toodi vallakeskus Lobotkasti külast Värskasse üle. Ajalooliselt oli Värska tähtis maabumiskoht Pihkva kaubalotjadele, kuid tänasel päeval kujundavad majanduselu Värska Vesi, Värska sanatoorium ja veekeskus (Setomaa Turism, 2011). Kolkja küla Esimesed andmed Kolkja kohta pärinevad 1592. aastast. Nagu sellele piirkonnale omane on ka sealset arengut mõjutanud suuresti vanausuliste kogukond, mis vaatamata keerulistele ajaloosündmustele on suutnud säilitada oma identiteedi ja siiani käib vanas puitkirikus koos vanausuliste kogudus. Vanausuliste traditsioonidest ja eluolust aitab ülevaate saada muuseum, mis 1998. aastal Kolkja külas avati (Vene Vanausulised..., 2012). Linte küla
saab piiri ületada. Edasi sõites võib näha vaadet alla Piusa jõe orgu. Teisel pool orgu on Venemaa. Sõites Piusa koobaste suunas, jäävad meist kahele poole suured palumetsa alad. Sõidame üle Piusa jõe ning jõuame Võru maakonda. Oleme Obinitsas, mis kujutab endast harilikku kolhoosiasulat. Vasakut kätt jääb Obinitsa kalmistu ning kirik, mis ehitati tsaariajal. Oleme endiselt täitsa ääremaal ja sõit kulgeb Meremäele ja Vastseliinasse. Meremäe keskuses, kus asub ka Setomaa turismitalu, külastame Meremäe vaateplatvormi. Meremäe olevatki omale nime saanud selle järgi, et inimene olevat sealt kõrgelt näinud merd (mis on muidugi võimatu, tegelikult oli tegemist vast Peipsi järvega). Oleme joudnud Haanja kõrgustiku äärde. Siinseks vaatamisvaarsuseks on Devoni paekivist Vastseliina linnus, mis on teadaolevalt esimene koht Eestis, kus märgati valge toonekure pesitsemist. Vastseliinaga on seotud kolm kohta. Vastseliina linnus, mida meie külastasime, asub
liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2. Akste LK ala, metsakuklased, tuhatkond pesa, 2m kõrgused 3. Piusa koobastiku LK-ala. Koopad tekkisid 1922 klaasliiva käsitsi kaevandamise tulemusel. Kõrgus 5-6m. Ligi 3000 nahkhiire talvitusala. Külastuskeskus. 4. Mooste mõisakompleks üks hooneterikkamaid Eestis. Fototurismikeskus, Põhikool, Linakoda, Külalistemaja. 5. Värska Setomaa keskus, Tsäimaja, Seto Talurahvamuuseum. Võru maakond 1. Haanja Suur-Munamägi, vaatetorn, all pood, kohvik 2. Rõuge ürgorg Tuntuim org on Ööbikuorg, 7 järve, Rõuge Suurjärv, oru nõlval külastuskeskus ja vaatetorn. 3. Urvaste Püha Urbanuse kirik, Urvaste ürgorg, linnamägi, Tamme-Lauri Tamm (8,2m), ka eesti endiselt 10kroonisel. Contra kodukoht. 4. Antsla väikelinn, mis on kuulus tänu Hauka laadale. Koduloomuuseum ja Vana- Antsal mõis. 5
vah loomemajade kasutamine. “Ela ja sära” – kõrgvormis loomeinimestele, erialaseks pühenumiseks. “Külaliskriitiku stipendium” – et Eesti kultuurielu tutvustada rah.vah meedias. 6.1. Nimetage paikkondlike eripäraste pärimuskultuuride seitse toetusprogrammi Rahvakultuuri keskuses? “Kihnu Kultuuriruum”, “Mulgimaa pärimuskultuuriprogramm”, “Peipsiveere pärimuskultuuriprogramm”, “Saarte pärimuskultuuri toetamine”, “Setomaa pärimuskultuuriprogramm”, “Virumaa pärimuskultuuriprogramm”, “Vana Võrumaa pärimuskultuuri programm”. 7. Millistele partnerorganisatsioonidele ehk rahvakultuuri keskseltsidele jagab Rahvakultuuri keskus toetust läbi programmi „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine“? Eesti Kooriühing; Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts; Eesti Folkloorinõukogu; Eesti
Abiellumised olid tavaliselt kihelkonna piirides, kuna noored said kokku tavaliselt pühapäeval kirikus. Igas kihelkonnas on teatud hulk mõisasid (u 10), mõisade omanikud on kiriku eestseisused, toetavad kirikut majanduslikult, nende huvides on, et talupojad ei lahkuks, kuna talupojad on tööjõuks, mis toodab mõisale väärtust. Vald tähendas algselt ühe mõisa talupoegi. 20. sajandil, kui mõisad kaotasid oma tähtsuse hakati valdasid järjest kokku liitma. Setomaa On ajalooliselt olnud hoopis teistsugune kui muu Eesti. 13. sajandi alguses, kui enamik Läänemeresoome alasid vallutati Taani ristisõdijate poolt, siis see Setomaad ei puudutanud, kuna oli juba Vene all ning olid vürstide alamad. On olnud Eestist lahus kuni 1920. aastani. Alates ristiusustamisest on Setomaa kuulunud õigeusku. Kaasnes ka õigeusu kiriku suurem tolerantsus rahvususundi vastu. Eraldatus Idast ja Läänest. Idast: keel ja kombed. Läänest: usk ja poliitiline või halduspiir.
Maaelu Arengu Instituut OÜ Lk129 [WWW] http://www.halingavald.ee/failid/alternatiivtegevusalade_lyhitutvustus.pdf (06.02.2013) 2. Piirsalu, P., Eesti Põllu ja maamajanduse Nõuandeteenistus. Kitsekasvatus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/kitsekasvatus/ (06.02.2013) 3. Luik H., Piirsalu P., Vahejõe K. (2011) Lambakasvatuse valdkonna käsiraamat. Setomaa Valdade Liit ja Ape vald, Eesti-Läti koostööprojekti ,,BUY LOCAL" raames. Tartu. Lk 44. 4. PMS006 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja maakonna järgi Statistika andmebaas [WWW www.stat.ee (06.02.2013) 5. PMS007 Lamba- ja kitsekasvatus liigi ja valdaja õigusliku vormi järgi Statistika andmebaas [WWW] www.stat.ee (06.02.2013) 6. PMS008 Lambakasvatus valdaja õigusliku vormi ja karja suurusklassi järgi Statistika andmebaas [WWW] www.stat.ee (06
Higguchi, A.; Bowman E. jt, 1984. DNA sequences from the quagga, an extinct member of the horse family. http://www.nature.com/nature/journal/v312/n5991/abs/312282a0.html Ruus, A. 2006. Eesti hobuse kaitse ühing. http://esthorse.ee/index.php?id=ajalugu Siil, S. 2008. Aretustöö põhimõtted. http://www.esthorse.ee/index.php?id=aretustoo-pohimotted-(silva-siil)----71 Vollmer, M, Sepp, H. ja Noormets, A. Maintaining landscape diversity. Case study of Setomaa. http://www.njf.nu/filebank/files/20111124$075143$fil$Zdlecn8YlLOCGx625JFX.pdf#page= 60 12 8. Lisad Foto 1. Hiirjas hobune Toonik (autor: Kalju Metsküla). 13
2. Suursündmused (Eestis näiteks laulupidu, Hansa päevad, suusatamise MK jt.) 3. Maailma mastaabis turismisihtkohtade valiku suurenemine aasta- aastalt (turismiettevõtete ja majutusettevõtete lisandumine). Iga aastaga suurenevad ka ajalooliste paikade (ka kultuuride) väärtused ja külastatavused (Eesti mastaabis nt Tallinna vanalinn, setomaa, Peipsiääre jt.) 4. Viisavabaduse suurenemine maailma mastaabis; Euroopa Liidu riikides ja riikidesse reisimine kerge võrreldes aastatetaguse ajaga. Transpordivahendite mitmekesisus reisimise soodustajana ning tänu pakkumise suurenemisele alanevad ka üldised reisimise hinnad. Tatjana Koor 3 TÜ Pärnu kolledz
37. Setod Pekot kujutab puunukk, mille ees ja peal põletati küünlaid. setodel on kahetähenduslik Peko: Tähendus 1 Peko on seto mütoloogiline viljakusjumal, keda peeti aitajaks ning õnnetoojaks, kes valitses ilma ning kaitses põlde ja saaki. Tähendus 2 Peko on setode eeposkangelane ehk setodel on oma eepos, mis kajastab Pekolasõ ehk Peko sündi, vägimeheks sirgumist, abiellumist, vanemate surma, võitlust välisvaenlasega ja Setomaa kuningaks kroonimist. Tänapäeval magab Peko alal, mis kunagi oli Setomaa, nüüd aga Venemaa osa Petseri linna liivakoopas. Peko kui turismiteenus ja vaatamisväärsus: Pekot kui mütoloogilist olendit näeb puukujuna Värskas Seto Talumuuseumis; Peko kui eeposkangelase maapealse asemiku valimine toimub Seto Kuningriigi päeval. seto naise lähenemist võib sõna otseses mõttes kuulda hõberahad kõlisevad kaelas
pit'ki,pi'kiz(pikne,pikse-isa),eesti välk(seotud ka valgusega),vadja jürü(müristamine,piksemürin),liivi bor'it(äike) 3)jumal:vadja jumala;väljendid:jumala jürü(müristamine),vepsa jumou;väljend:g'umalang'uru(pikne'jumala mürin') 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Kultust 'avastati' 19.sajandi lõpus mokroluga nulga külades Setomaa lääneosast.Varaseimad ülestähendused kultuse kohta on kirja pannud eestlased 1880-1890.aasatel.Kõik varasemad teated rõhutavad kultuse saladust ning raskusi selle kohta informatsiooni hankimisel.Peko pidustused toimusid kaks korda aastas:kevadel ja sügisel;kogukonna ühine varjatud ettevõtmine.Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ning mida viidi külvi ajal põldudele.Pidustuste ajal paigutati Peko kuju tare või rehe keskele;kuju peale või ümbes asetati küündlai
55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u pool meetrit kõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, millele on lisandunud jooni äiksejumalalt Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele. Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid. Peko kultuses osalejad moodustasid suletud vennaskonna – riitustel osalesid ainult jõukamad (st mitte kõik) peremehed
- Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48
Üksikute pühapuude ülekaal Talude ohvrikohad (Mulgimaa) Ristipuud Võrumaal – need puud on ka pühad, kuigi neid pühadeks ei nimetata. Kagu-Eesti: raviallikatele ohverdamise vähesus. Erinevused jumaluste nimedes: Järvamaal ja Virumaal on Uku Pärnumaal, Harjumaal ning ka Järvamaal on Tõnn Mulgimaa lõunaosas on Pell Võrumal on Tõnis ehk Tennüs Setomaal on looduslikud pühakud, Peko Neis kohtades on selliste nimedega kohad, kivid jmt. Setomaa iseärasused: Lautsipuud – puud, mis kasvasid küla piiril ning kuhu terve küla saatis surnu ära viimisel, edasi läksid kaasa ainult omaksed. Seal löödi puruks surnupesemise pott, põletati surnu riided, õled, millel surnu oli lebanud. Lautsipuud kui arheoloogiamälestised? On küll arheoloogiamälestised ning kaevamisel leiaks kindlasti hulgaliselt informatsiooni ning esemeid, kuid mõnes mõttes on see praegusel ajal ebaeetiline, kuna see traditsioon on liiga värske
- Lastele loetud loitsud - Pöördumised lindude, loomade ja loodusobjektide poole - Liisklugemised 45.5. Itkud: - Surnuitkud - Mõrsjaitkud - Nekrutiitkud Regilaulud: 45.6. Töölaulud 45.7. Kalendrilaulud 45.8. Mängulaulud 45.9. Pulmalaulud 45.10. Jutustavad laulud 45.11. Lüürilised laulud 46. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem? Kihnu saar, Setomaa (laulutraditsioon ka praegu) ning Põhjarannik ja Mulgimaa. 47. Nimeta kaks regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust). 47.1. Regilaulu väljaanded: - Monumenta Estoniae Antiquae - Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974 - Eesti regilaulude andmebaas - Eesti rahvamuusika antoloogia I-III. (Helisalvestusi Eesti Rahvaluule Arhiivist 3. Tartu, 2003) - Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 48
enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad · Kaunid, kuid raskesti ligipääsetavad paigad looduses, kus looduskeskkonnal on oluline roll lavastuse üldise miljöö loomises (Vargmäe, Setomaa, Naissaar ,,Peko", ,,Taarka", ,,Pristan") · Suvelavastuste puhul on sageli mängupaigal ja sel toimuval veel teatud etenduse- välised lisaboonused (nt rahvuslik ,,puhvet" Setomaal) Kes on parimad? · 2011 ,,Ühtne Eesti suurkogu" Teater NO99 · 2010 ,,Meie, kangelased" Tallinna Linnateater. Lavastaja Elmo Nüganen · 2009 ,,Ruja" Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastas Ojasoo,
eestlaste Kalevipojas. Hilisemas pärimuses on Dobrõnja nimi asendunud Tobrinaga 50. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u poolmeetritkõrge.Küla, maja‐ ja maahaldja konsolideerumine viljakusjumalaks, mille le on lisandunud jooni äiksejumalalt. Avastati 19. Saj lõpus Setomaa lääneosas. Kõik varased teated rõhuvad kultuse salajasusele (vaikimisvanne). Peko pidustused toimusid kaks korda aastas, kevadel ja sügisel. Kogukonna poolt varjatud tegevus. Kultus keskendus Peko kujule, mida hoiti viljasalves ja viidi külvi ajaks põllule. Peko kuju asetati tare keskele ja selle ümber pandi küünlad. Liiguti ringis ümber kuju ja loeti kujule palveid.
mängud ja mänguasjad erinevatel aegadel, laps olemisest keskajal, lasteorganisatsioonide ajalugu ja ka näiteks kurtide laste õpetamise ajalugu Eestis. MEEDIAUURINGUD Meedia keskel veedavad lapsed enamuse oma elust, seega on nende huvi erinevate meediaga seotud aspektide vastu loomulik ja ka teemade ampluaa siin lai. Koolilehed, erinevate valdkondade kajastamine meie ajalehtedes (sport, keskkond, kitsamad teemad nagu Sakala keskus, Setomaa ja setud, Tsernobõli katastroof jne), kirjutavas meedias kasutatav keel. Aga mõistagi ka teised meedialiigid televisioon ja sellest kujunenud folkloor, uue meedia ja sotsiaalmeedia kasutamine tavakoolis õpilaste aktiveerimiseks, reklaam nii reklaamides kasutatav keel kui ka selle mõju nii inimestele üldse kui ka lastele. Ja ka see, kuidas me peaks infovoogude, meedia ja ajakirjandusega üldse toime tulema.
perioodi ei tohi mustvalgelt vaadelda.. SETOD Setud ehk omakeeli setod on Pihkva ja Peipsi järve rannikul ning Pihkva järvest lõunas ning idas asunud idapoolse läänemeresoome hõimu järeltulijad, kes on säilitanud väikese osa oma algupärasest asualast ning märkimisväärse osa vaimsest ning ainelisest pärimuskultuurist, mis läänepoolsetel soome-ugri rahvastel on elavast traditsioonist kadunud. Setumaa ehk Setomaa eripärad, võrreldes Eesti teiste piirkondadega, sh läänepoolse Võrumaaga, ilmnevad arheoloogilises materjalis juba 1500 aastat tagasi. Setud erinevad oma läänenaabritest (võrokestest) usulise kuuluvuse ja kultuuritavade, osaliselt ka keele poolest. Idanaabritega (venelastega) seob setusid eelkõige ühine usuline kuuluvus: alates ristiusustamisest on Setumaa kuulunud õigeusu kiriku valdustesse. Setud on määratlenud end rahvana VI Seto Kongressil 9. oktoobril 2002. aastal.
annaabi.ee 
