KIRJELDAV, ARUTLEV, JUTUSTAV KIRJAND 5. KLASS Sissejuhatus Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone. Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast. Kuidas hästi kirjutada? Riina Rotsan Kirjandite liigitus Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme o...
Katrin Olhovikov 10. klass 22,01,07 Andekus kink või koorem? Kõik inimesed on mingis valdkonnas omamoodi andekad keegi oskab hästi süüa teha, keegi mängib mingit muusikainstrumenti. Need on oskused, mida saab õppida ja edasi arendada, kuid on olemas ka isikuomadused või oskused, mis väljendavad inimese käitumisviisi, mida võib samuti anneteks nimetada, näiteks külalislahkus, hea huumorimeel, positiivne ellusuhtumine. Kas aga oma andekust alati märgatakse? Kui olin väike, ei avaldunud minus veel mingeid erilisi andeid peale ilusa lauluhääle. Mu isa on rääkinud, et alati, kui ma laulsin, tuli mõnel kuulajal pisar silma. Varsti hakkasin huvi tundma kla...
Raha jõud ja jõuetus Raha. Eks me kõik oleme mingi hetkel soovinud, et meil oleks suurem palk, rohkem vaba raha ja poes võimalus asja hinda vaatamata see endale osta. Kahjuks raha ei kasva puu otsas ja seda on sul täpselt nii palju nagu sa oled endale teeninud või võitnud. Oh kui mul oleks ,,pappi" ma ostaks endale uued riided ja mp3 mängija. Ma oleksin õnnelik, päeva paar, aga ma usun, et tüdineksin mp3-est ja tahaks juba midagi muud. See on raha jõud, täita meie soovid ja teha meid kasvõi korraks õnnelikuks. Milles peitub õnn? Eks ikka suhetes ja väga heades sõprades. Seda sa ei saa raha eest osta, siinkohal raha on jõetu. Mõnesmõttes saad sõbrad endale oma ilusate riiete ja kallite asjadega ligi meelitada, aga kui sul raha enam pole kaovad nemadki. Sama on armastusega, tehes oma kallimale välja luksusliku reisi armub ta sinusse, tekelikult armus ta sellesse kohta, kus te käisite ja hiljem avastades, et s...
Katrin Olhovikov 11. kl 20,01,08 Ärkamisaja kirjaneitsi Lydia Koidulat on nimetetud Emajõe ööbikuks ja isamaalaulikuks. Lydia sündis Jannsenite peres rahvusliku ärkamisaja künnisel. Ärkamisaeg tähendas eestlaste isamaalist vaimustust, millele panid aluse 1. üldlaulupidu, Jakobsoni kolm isamaakõnet, ,,Kalevipoja" ilmumine. Ärkamisaja üldine õhkkond tingis selle, et Koidula loomingu põhiteemaks sai isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletu...
A world government is both desirable and necessary. A world government is both desirable and necessary. What is there to gain from a world government? Are there any downsides to such world order? A lot of people believe that a world government is the only way in future. It would unite countries and people, eliminating differences. What would help to preserve peace in the world. Also a world government would help to rationalize recourses. As there would not be any duplicating, allowing much faster development of new technologies and faster production. In addition recourses would not pile up in one place because they would be diverted to places where the need is greatest. But there is a downside to a world government. Through unification of people and countries, smaller nations would lose their identity. It means smaller nationalities would simply fade away, they would be dissolved. Because the influence ...
Iseloomustus Holden Caulfield on 17-aastane ning õpib Pencey erakoolis. Ta elab kooli internaadis koos oma toakaaslasega. Esimesse klassi astus Holden 1949. aastal. Ta on õppinud Whootoni keskkoolis , Elkton Hillsis ja Pencey erakoolis. Tema õppeedukus on väga madal ja ta visati koolist välja. Holdeni teadmised põhiainetes ei olnud head, aga inglise keele kirjandid tulid tal väga hästi välja, sest sellest ainest oli ta huvitatud. Praegu õpib Holden 11.klassis ja ta hinded on väga halvad, viiest eksami hindest neli olid mitterahuldavad. Minu arvates puudus ta väga palju, aga poiss ise ütleb, et puudus vaid mõnel korral, kuna see oli keelatud. Holdenil olid ema, isa, 10-aastane õde ning vend D.B, kes elab Hollywoodis ja on kirjanik.Poisil oli ka teine vend, kes suri 18.07.1946 verevähki. Nende perega koos elab ka teenija
Sellega koostatakse lepinguid, tehakse raamatupidamist, saadetakse arveid ja tähtsa teabe saatmine on vaid ühe vajutuse kaugusel. Vahemaad on piiramatud, ühe sekundiga jõuab tähtis kiri kohale igasse maailma nurka. Ilma arvutita võib see aega võtta päevi, vahel isegi nädalaid, sõltuvalt kaugusest. Õpilastele on tehtud asi küllaltki lihtsaks ja mugavaks kõik koolitööd on kirjas internetis ning paljud kodused ülesandedki saab arvuti abil valmis tehtud. Kirjandid jäävad salvestatuna alles ning kui ilmneb vigasid, saab neid kiirelt parandada, ilma et peaks tervet teksti uuesti ümber kirjutama. Õpetajatel on samuti parem trükitud teksti on kergem lugeda ning parandada. Paljud uued tutvused leiavad aset samuti internetis. See on täis lugematul hulgal tutvumisportaale, kuhu saavad kõik soovijad registreeruda ning endale sõpru leida. See on ka piisavalt riskantne tegevus, sest kunagi ei tea, kes teisel pool on kauni sinisilmse neiu
kujundirikkad, rõõmsameelne, modernism e. erinevad luulekatsetused. Kassetipõlvkond. Jaan Kross, Ellen Niit, Uuno Laht, Ain Kaalep, Artur Alliksaar, Uku Masing. Draama – 60. Metafoorne draama, mis põhineb muinasjuttudel ja müütidel. 80. Kultuurilooline draama, inimese juurte otsimine. Aegade tajumine. Sotsioloogliline draama, aluseks tegelik elu, kirjad, mälestuse, kirjandid ja uuringud. P.E.Rummo, E.Vetemaa, M.Unt, V.Vahing, Merle Karusoo Proosa – Kirjandusvoolud: realism – küüditamine, sõda, põgenemisest läände, repressioonidest; Modernistlik proosa – inimese eksisdents ja seisund maailmas. Zanrid: isikuromaanid, novellid, miniatuurid. Kasutatakse palju sisemonoloogi, kujutatakse argielu pilte, püütakse vastu seista väikekodaniku rutiinile. A.Vallar, M.Traat, M
ei ole tänapäeval kindlasti vähem oluline kui 10, 20 või 50 aastat tagasi. Sellepärast polegi õige öelda, et kirjand on oma aja ära elanud. Mure on aga selles, et meil traditsiooniliselt viljeldud kirjandi headust ei saa ühelgi formaalsel skaalal täpselt mõõta ning seetõttu ei sobi kirjand kuidagi riigieksamiks. Püütakse saavutada saavutamatut ehk välistada hindamise subjektiivsus on viinud absurdini: kirjandid on kujundatud standardi järgi konstrueeritud tekstideks, mis pahatihti õpitakse teemavaldkondi ette aimates pähe juba enne eksamit. Ja see on tõesti haledalt mõttetu. Kui prioriteediks on riigieksam ning soorituse täpne mõõdetavus, peab kirjand kaduma. Iseasi mida teistmoodi eksam sisaldada võiks. Kahtlemata on vajalik tekstide analüüsimine, kuid sedalaadi suutlikkust punkti täpsusega vaagida on veel võimatum kui praeguseid omanäotuid kirjandeid
Kool oma olemuselt on stressirohke koht. Tuleb vara ärgata, istuda pikalt koolis, käia tundides, õppida. Nii palju on vaja teha aga aega pole kohe üldse. Kisu kasvõi juuksed peast välja. Stuudiumist vaatab vastu lõputu rida puudulike hindeid ning erinevaid kontrolltöid ja ülesandeid. Kõige parandamiseks on vaid nädal aga samal nädalal on veel kaks kirjandit. Hambad risti tuleb hakata nüüd kõike lahendama. Nädalaega hiljem võib puudulikke hinnete ritta lisada ka need kaks kirjandid. Siis näidatakse näpuga õpetaja poole kes aina lahmib töösid teha ja ühtesid sisse toksida. Tegelikult peab tunnistama, et koolistress on enamjaolt õpilaste enda tekitatud. Õpetaja peab järgima õppekava ning millegi eest hindeid panema. Neil ei jää midagi muud üle. Kas õpetaja tõesti soovib teha kolm tööd nädalas igale klassile mida ta õpetab ning siis pooleööni neid kodus parandad? Isiklikult arvan, et neil on ilmselt
Minu kirjandite analüüs I. Sisu Gümnaasiumis olen kirjutanud kokku 13 kirjandit. Põhilised teemad on tulevik, eluprobleemid, keskkonnasaaste, andekus, õnn. Hinded olid enamasti kolmed, kuid oli ka üks neli ja üks kaks. Kirjandid on järjest pikemaks muutunud, kuid ka kirjavigu on juurde tulnud. Punktid on enamasti kolmekümne-neljakümne ringis. Kirjanduslikke näiteid ei kasuta eriti. Olen toonud näiteid Sophoklese ,,Kuningas Oidipus", Nabokovi ,,Lolita". Tekstid on tavaliselt teemasse, kuid toodud väiteid ei aruta piisavalt. Mõttet jäävad tihti poolikuks. Pean rohkem oma väiteid tõestama ja järeldama. Ning küsimustele vastused leidma. II. Õigekiri Õigekiri on hinnatud rahuldavaks
Elukäik ● Lydia Emilie Florentine Jannsen sündis 24. dets 1843 Vändra köstrimajas ● Isa – Johann Voldemar Jannsen ● Ema – Annette Juliana Emilie Jannsen ● 1850 – 1863 elas pere Pärnus ● 1863-1873 elas pereTartus ● Ta oli esimene Eesti naisajakirjanik Kooliaeg ● Esimese õpetuse sai Lydia kodukoolis isalt ● 1854 alustas õpinguid Pärnu Saksa kõrgemas tütarlastekoolis ● Kooli lõpetas 1861 väga heade tulemustega ● Tema saksakeelsed kirjandid pälvisid klassis tähelepanu ● Süvenesid kirjanduslikud huvid ● Sõprus klassiõe (hilisema kirjaniku) Lilli Suburgiga ● Sooritas Tartu ülikooli juures kodukooliõpetaja eksami (naishariduse kõrgeim aste) Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Lydia Koidula hüüdnimeks oli väiksena Lolla ning tema tehtud märkmed olidki siis Lolla nime all. Lydia hakkas juba varakult
Marie Under- "Valitud luuletused" Henrik Visnapuu- "Mu armastus ja ahastus" Pille. (Kool) XI klass 2009 Marie Under ja Henrik Visnapuu · Marie Under: · M. Under- sünd.27. märts 1883. · Käis aastatel 1893-1898 saksa tütarlaste erakoolis. · Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus k...
Usinad lapsed tõid oma kirjandid ära ja õpetaja vaatas need läbi. Kõige rohkem sai kiita Juku üsna Ennemuiste elas Leedumaal üks rikas ülik, kellel oli tütar ja kolm poega. Õde armastas oma vendi väga: huvitav kirjand. Õpetaja: ,,Kuule, Juku, kas tegid ikka kõik ise?" ,,Jah, õpetaja
Kui uisutamine selge,otsustati uiskudel etendus teha.Seal pidi olema kuri hunt,kes jääauku kukub.Kiilike mängis hunti ja oli endale selga ajanud Obukaku venna kummiülikonna,mis külma eemale peletab.Aga keegi ei osanud arvata,et kui Kiilike hundina vette sulpsatab,tormab ajakirjanik teda päästma ja kukub ka ise vette,mille tagajärjel ta grippi haigestub. 12.)AASTAPÄEVAKONTSERDI NURJAMINE:Õpetaja käskis kirjutada kirjandi oma kooliteest.Kiilike ja Sihvka kirjandid olid igavad ja õpetaja käskis neil uued kirjutada ning fantaasiat kasutada.Nii nad siis mõtlesid kuidas kooliteed põnevamaks muuta,et oleks millest kirjutada.Kui nad nägid hobust tee peal kõndimas,sidusid nad oma tõukekelgu nööriga saani külge,et kergema vaevaga edasi pääseda.Pealegi pidi see seik hästi kirjandisse sobima.Kuid neile tundus,et hobune liigub liiga aeglaselt ja nad otsustasid pasunat puhuda,et see hobust veidi ehmataks ja kiiremini liikuma paneks
Turistid ostavad majoneesi, tuues seda suveniiri kujul oma kodumaale. 3 Välismaised tooted: 2) "Solaractive" tooted. Särk, küünelakk ja veel palju muid tooteid, mis muudavad värvi päikese käes. Nimelt on tooted kaetud spetsiaalsete ,,Solaractive" värvidega, mis kusagil ruumis olles on ühte värvi ning päikese kätte sattudes muudavad oma värvi või siis välja võivad ilmneda ka koguni lisa pildid, värvid või kirjandid. Uudne toode inimeste jaoks, kes tahavad eristuda teistest ning proovida midagi uut. Riietest sobib vaid 100% puuvillastele toodetele. Indoors Outdoors 2) "Aurupuhastussüsteem Eco 3000". Aurutolmuimeja, mis pakub uut puhastusmugavust läbi naturaalse auru. Auru suur jõud hoiab kokku energiat ja koristamine peaks toimuma kiiresti ja suuremate tulemustega
nende inimeste seisukohti puhta tõena. Kirjandis pole miski puhas tõde. Kirjandis on parim valik näiteid hallist massist. · Ole erapooletu! Analüüsi nii pluss- kui miinuspooli. Nii pooldajaid kui vasturääkijaid. Rivaale kui liitlasi. Kõigi arvamus loeb ning sina pead otsustama, kellel on rohkem õigus. Avalda arvamust vaid paari lausega. Parandajatele ei meeldi eelarvamuslikud kirjandid. · Ole sina ise. Leia oma orginaalsus. Kirjutades kirjandit otsi välja see, mis teeb sinu kirjandi sinu kirjandiks. Igas kirjandis on midagi originaalset, aga iga inimene kirjutab siiski oma stiili ning iga inimene kirjutab alati sama teemat. Sellega ma mõtlen seda, et iga inimene rõhutab samu asju kirjandites. Igas kirjandis, mis ta kirjutab, on mingi väike osa sama
Vene piirivalve, pidi Tätte saarele pääsemiseks mängima oma täditütart Kadrianni. Talle pandi seelik selga ning seoti rätik pähe. Nii tegi Jaan oma esimese näitlejameisterlikkuse eksami, mis tal hästi õnnestus. Kirjutada meeldis Jaanile juba lapsena. Kui oli teada, et täna kirjutatakse koolis klassikirjandit, oli see tema õnnepäev. Kui koduseks tööks jäi kirjutada kodukirjand, läks Tätte koju lausa joostes, juba tee peal tuli tal mitu mõtet, millest kirjutada. Tema kirjandid olid vahepeal 12 lehekülge pikad ja seetõttu on ta öelnud, et ei tea kas õpetajad neid üldse algusest lõpuni lugeda jõudsidki. Kui kuulutati välja üleriigiline kirjandite konkurss tuletõrje teemal, osales seal muidugi ka Jaan. Oma koolis jäi ta kolmandaks, kuid sellest hoolimata otsustas õpetaja Tätte töö edasi saata. Ringkonnas sai ta teise koha ning järgmises voorus, üleriigilises arvestuses võitis Tätte selle konkursi, see tähendas tema jaoks väga palju.
· Lehitseda "Sünonüümisõnastikku" (samuti raamatukogus saadaval), et leida üldlevinud sõnadele võimalikult palju sünonüüme, stiililine rikkus on väga tähtis. · Kontrollida üle ÕS-i kasutamise oskus ja tutvuda kõigega, mis ÕS suudab pakkuda, et eksamil otsimise peale liigselt aega ei läheks · Meenutada läbiloetud teoseid ja üle vaadata autorite / tegelaste nimed (ka kirjapilt). · Lugeda üle oma varasemad kirjandid ja õpetaja(te) parandused / märkused. · Näidiskirjandeid saab lugeda ka Hennoste eksamibrosüürist, seal on neid päris palju. · Lehitseda aasta jooksul koostatud märksõnade kausta. Üle vaadata viimase kuu ajalehed ja meenutada aasta jooksul toimunud aktuaalseid sündmusi. · Veel kord tähelepanelikult ja süvenedes üle lugeda kirjandikursuselt saadud materjalid. · Enne eksamit tuleb kindlasti maksimaalselt puhata (st vedeleda, aga MITTE
Jõgeval. 1948. aasatal kirjutatud eluloovisandis on Betti Alver meenutanud, et selle maja elanikud kuulusid eranditult linna kõige vaesemasse kihti. Kui Puskini-nimeline gümnaasium 1917. aastal evakueeriti Voronezi, jätkas Berri Alver 8. aprillist 1918 õpinguid Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi humanitaarharus, kus ta esimesi emakeeleõpetajaid oli Villem Grünthal-Ridala, hiljem Eduard Schönberg. Kuigi tütarlapse kirjandid olid silmapaistvad ning ta tegi ka luulekatseid, unistas ta esialgu pigem näitlejakutsest ja õppis klaverimängu. Linnas ei kohanenud Betti hästi. Ta on ise öelnud, et igatses koju tagasi, sest tahtis rahu. Hoolimata koduigatsusest lõpetas Betti Alver gümnaasiumi 1924. aastal. 10.09.1924 immatrikuleeriti Betti Alver Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna eesti filoloogia üliõpilaseks. Õpingutele, eriti eksami sooritamisele, pole ta aga nimetamisväärselt keskendunud
(Sealsamas: 19) Karl Marxil oli kolm venda ja viis õde. Üsna vähe on teada tema varasest lapsepõlvest, väljaarvatud tema komme õdesid poripirukaid sööma. tema vennad surid varakult, ja ainult kolm õde vanem õde Sophie ja nooremad õed Emilie ja Louise elasid temast kauem. (Francis Wheen 1999: 17) 1830. aastal astus Marx Trieri gümnaasiumis. Ta õppis hästi, kuigi erilise edukusega silma ei paistnud. Tema küpsustunnistusel on öeldud, et tema kirjandid paistsid silma mõtterikkuse ja aine sügava käsitluse poolest, et vanade keelte ladina ja kreeka keele õppimisel seletab ta kerge vaevaga ja kindlalt tekste. Head teadmised ilmnesid Marxil ka matemaatikas. Koolikaaslased armastasid teda ja ühteaegu kartsid tema teravat keelt ja satiirilisi värsse.(Sealsamas: 19) Trieri gümnaasiumi direktoriks oli tol ajal Johann Wyttenbach, üks oma aja haritumaid pedagooge, kes õpetas gümnaasiumis ajalugu ja filosoofiat. Olulist mõju tema
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1. Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus o...
Mis on arutlev kirjand? Gümnaasiumi ja põhikooli vanema astme õpilased kirjutavad arutlevat kirjandit. Arutleva kirjandi eesmärk on arutleda püstitatud probleemi üle (nt Miks Andres ja Pearu tülitsesid?), anda oma kategooriline seisukoht ning seda tõestada. Et kirjand hästi õnnestuks, peab teadma põhilisi struktuurielemente ning kirjutamisega seotud töövõtteid. Pealkiri Kirjandi kirjutamisel tuleb lähtuda etteantud teemast. Teemat võib määratleda kui elunähtuste ringi, mis kirjandis käsitlemist leiab. Kirjandi teemad võivad olla avatud või suletud. Avatud teemades saab kirjutaja ainestiku käsitlemiseks vabad käed, autor peab ise määrama lähtekoha, leidma kirjandi probleemi ja peamõtte ("Aeg ja inimene"). Suletud teemade puhul on probleem esitatud ühemõttelise väitena ("Kergem on lammutada kui luua"). Ülesehituselt võib pealkirjad jagada kolme rühma: 1.Pealkirjad, milles on esitatud teksti idee ehk peamõte ("Ilus ja hirmus on ...
Laste arusaam surmast Lapse arusaamist surmast mõjutab oluliselt nii tema iga kui ka küpsus. Mida vanem ja küpsem on laps, seda rohkem ta teadvustab oma tundeid ning oskab neid kontrollida. Alla viieaastased lapsed ei mõista veel sageli, et surmaga lõppeb elutegevus ning seetõttu küsitakse sageli näiteks ,,kes annab beebile taevas süüa" vms. Tihti ei saa laps aru, et surm on lõplik (,,millal ema tagasi tuleb?") ning et see puudutab kõiki (,,kas ka poisid surevad ära?). Ka surmapõhjustest on väikelastel täiskasvanute omast erinev arusaamine. Enesesüüdistamine ja häbitunne saavad alguse lapse maagilisest minakesksest mõtlemisest, mistõttu nad peavad oma mõtteid, tundeid ja tegusid toimunu põhjustajateks. Lapse fantaasiates seostub haigus tihti karistusega, seega peaks lapsele kinnitama, et tema pole haiguses süüdi. Samuti ei mõista väikelapsed täielikult asjadevahelisi seoseid ja saavad seetõttu vale ettekujutuse sur...
nautis ilu nii looduses kui ka muusikas ja kirjanduses. Juba koolis paistis JK armastusega raamatute vastu- Sipe ministeeriumikoolis luges ta peamiselt vene, Tartu Õpetajate Seminari ja hiljemgi eesti ja soome kirjandust. Ilukirjandusest ei loobunud ta isegi ilmasõjaajal rindel. Ent kirjandushuvi ei piirdunu üksnes lugemisega, ka tema sõnaseadmistoksus tavapärasest suurem. Ministeeriumikoolis pälvisid peamiselt JK kirjandid korduvalt kiitust ning õpetajate seminari aastail teenis ta endale koguni lisaraha, abistades koolivendi, kes kirjalikus väljendusoskuses nii kindlalt ei tundnud. Tartus õppides olevat JK teinud ka kaastööd ajalehtedele ning katsetanud koguni luulega. Nagu sellisest tagasihoidlikust noorukist võikski oodata, kuulus ta koolis käitumuselt korralikumate poiste hulka, hoidus peamiselt kõikidest karutükkidest ning oli edukas ka õppimises, omandas õpitava kiiresti ja nähtava pingutuseta.
· Oli õppinud Viljandi kultuurikoolis näitejuhtimist, TRÜ-s eesti filoloogiat ja Vanemuise stuudios näitlemist, 1976. lõpetas Lavakunstikateedri 7. lennu ja 1999 kaitses TPÜ magistritöö · Töötanud väga mitmekesistel aladel, sh TRÜ sotsioloogialaboris · Pirgu Arenduskeskuse mälusektor ja teatritrupp Karusoo lavastusi: · Vilde ,,Tabamata ime" 1975 · Tuglase ,,Popi ja Huhuu" 1975 · ,,Olen 13-aastane" 1980 aluseks võetud kooliõpilaste kirjandid · ,,Meie elulood" 1982 · ,,Kui ruumid on täis" 1982 · ,,Aruanne (Ella Kaljase päevik)" 1987 · ,,Täieline Eesti Vabariik" 1992 · ,,Laste ristiretk" 1997 · ,,Kured läinud, kurjad ilmad" 1997 · ,,Küüdipoisid" 1999 aluseks nende mälestused, kes olid kaasosalised küüditamisprotsessis Teater ei pea põhinema fiktsionaalsel maailmal, vaid võib põhineda ka reaalsetel asjadel, nagu kellegi päevik, elulugu.
loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik
õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks.
Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
