TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Rivo Haavandi, Mikk Nigu, Triin Tillart EP 1 KUIDAS ORGANISEERIDA ENDA INFOT Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2009 1. GRUPI ENDA MÕTTED · MS Exelis on võimalik koostada ülevaatlikke graafikuid, süstematiseerivaid tabeleid, valemid, loetelud infot koondada. · Informatsiooni salvestamine, näiteks selle kirjutamine märkmikku. · Info peab olema uuendatud, et see oleks väärtuslik. · Internet üleüldine ja kõigile kättesaadav andmebaas. Internet on vaba ja see ei ole mitte kellegi kontrolli all. Internetile ei ole seatud piiranguid ja tsensuure. (Wikipedia, foorumid, blogid, Youtube, kommentaarid). Näiteks Wikipedia on üleüldine entsüklopeedia kuhu kõik saavad lisada täiendavat informatsiooni. · Arvutites olev...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
docstxt/14435399498947.txt
docstxt/1299938885133695.txt
YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I Gert Tamberg Matemaatikainstituut Tallinna Tehnikaulikool ¨ [email protected] http://www.ttu.ee/gert-tamberg ¨ G. Tamberg (TTU) YMM3731 Matemaatilne analu¨ us ¨ I 1 / 25 ~ Oppeaine sisu ~ Oppeaine jaotub kahte ossa: 1 Diferentsiaalarvutus (loengud 1-9) 2 Integraalarvutus (loengud 10-16) ~ Oppeaine ~ lopphinne pannakse valja¨ viiepallisusteemis. ¨ Tudengil on ~ voimalik saada oma hinne katte ¨ semestri jooksul sooritatud kontrollto¨ ode ¨ ~ pohjal. Selleks tuleb kirjutada...
Contents 1.Kordse integraali mõiste. Kahekordne intgeraal. Kahekordse integraali omadused...............1 2.Regulaarsed ja normaalsed piirkonnad. Kaksikintegraal. Kahekordse integraali arvutamine kaksikintegraali abi..................................................................................................................... 1 3.Muutujavahetus kordses integraalis. Jakobiaan. Polaarkoordinaadid.....................................2 4.Kolmekordne integraal ja selle arvutamine rist-, silinder- ja sfäärkoordinaatides..................3 5.Teist liiki joonintegraal ja Greeni valem.................................................................................4 6.Diferentsiaalvõrrandi mõiste...................................................................................................5 7.Cauchy ülesanne ehk algväärtusülesanne................................................................................ 5 8.Eksaktne diferentsiaal...
Contents Contents.................................................................................................................................. 1 1. Arvrea mõiste. Arvrea osasumma ja koonduvus. Näiteid koonduvate ja hajuvate arvridade kohta. Geomeetrilise rea osasumma ja summa valemite tuletamine....................................... 2 2. Integraaltunnus. Näidata, mis tingimustel rida ja vastav päratu ingegraal koonduvad samaaegselt. Muutujavahetus päratus integraalis ()............................................................... 3 3. Positiivsete arvridade võrdlustunnused. Üks tunnustest tuletada........................................ 3 4. D'Alemberti ja Cauchy tunnused. Üks neist tuletada........................................................... 4 6. Vahelduvate märkidega read. Leibnizi tunnus..................................................................... 5 5. Arvridade absoluutne ja tingimisi koonduvus. Absoluutselt k...
1. Funktsiooni diferentseeruvuse geomeetriline tõlgendus. 11. Kumerus, nõgusus, käänupunktid. Seos teist järku tuletisega. Funktsiooni diferentsiaal on kõverjoonele y = f(x) tõmmatud puutuja ordinaadi muut, mis vastab Oeldakse, et funktsiooni f(x) graafik on kumer punktis a (tapsemini punktis (a, f(a))), kui leidub punkti a argumendi numbrile x=dx. selline -umbrus, et funktsiooni f(x) graafik on argumendi x väärtustel ümbrusest (a - , a + ) allpool 2. Funktsiooni kõrgemat järku tuletised. (tapsemini, mitte ulalpool) puutujat, mis on tõmmatud punktis (a, f(a)) funktsiooni graafikule. Oeldakse, et funktsiooni f(x) graafik on kumer hu...
docstxt/126009773314514.txt
docstxt/1299939119133695.txt
aastal ,kus saime osa noore publiku programmist ,,Minu orkester,, . ,,Minu orkester" on programm,mis toimub TallinnEuroopa Kultuuripealinn raames.Millega loodetakse kasvatada Eesti noortes huvi kultuuri vastu.Ning noore publiku programm on mõeldud 1-12.klassi õpilastele,õpetajatele ja lapsevanematele. Estonia kontserdisaalis esinesid Põhjamaade sümfooniaorkester Anu Tali juhatusel.Kontserdil esitati orkestri muusikat ning esitusele tulid : Gustav Mahleri 10.sümfoonia, Eino Tambergi ,,Avafanfaarid" ja Maurice Raveli ,,Daphnis ja Chole" süit nr 2.Lood mis kõlasid kontserdil oli kirjutatud klassikalises stiilis. Helilooja Gustav Mahleri (1860-1911) 10.sümfoonia Kes alpides on käinud, ja mägiojade tulva näinud ja kuulnud õhtupäikeses mäenõlvadel sööva karja igatsevat kellamängu, see teab ,kus see muusika sündis.Looduses on ise võimsam helilooja ja läbi aegade on suur kunst temast jõudu ammutanud.
muusikalised suundumused. Toimusid kultuuripoliitilised muudatused. 2. Mille põhjal võib väita, et Eino Tamberg oli mitmekülgne helilooja? Peale selle, et ta oli väga mitmekülgne inimene ja mitme ametiga, on ta ka väga mitmekülgne helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline. Teos on väga dünaamiline ja kohati väga erinevate tempodega
aastal meie hulgast lahkunud heliloojale Eino Tambergile ja Boriss Tistsenkole. Mõlemal suurmehel on olnud Aleksejevi elus tähtis roll, ta on korduvalt juhatanud nende teoseid. Nikolai Aleksejev on juhatanud kõiki Moskva ja Peterburi tähtsamaid sümfooniaorkestreid ning andnud kontserte Euroopas, USAs ja Jaapanis. Laval oli, nagu Estonia Kontserdisaalis sümfooniaorkestrite puhul ikka, orkestrit täis. Kontsert algas Eino Tambergi teosega ,,Festivo" ,mille ta ongi pühendanud samale dirigendile - Nikolai Aleksejevile. Selle teosega avati näiteks pidulikult Tallinnas 2008/2009 hooaeg ning hiljem järele uurides avastasin, et tegemist ongi piduliku teosega, kuid Tambergi mälestuseks mängiti seda tollel kontserdil veidi nukramas ja tumedamas võtmes. Hoolimata sellest kõlas teos võimsana. Eino Tambergi oli Eesti neoklassitsistlik helilooja ning kirjutas eesti klassikalise muusika ühe tähtteose Concerto grosso op 5
ning pöördusid muusikamaailmas juba levinud suundade poole. 30ndail sündinud heliloojad: Veljo Tormis (1930) - ,,Hamleti laulud'', ,,Maarjamaa ballaad'', ,,Kihnu pulmalaulud'', ,,Meestelaulud'', ,,Kümme haikut'' Eino Tamberg (1930) - ballett ,, Poiss ja liblikas'', ooper ,,Raudne kodu'', ,,Lendõõ Heino Jürisalu (1930-1991) - ,,Kolm eesti tantsu'', ,,Metsakontsert'', ,,Püha Susanna'' 3. Kuidas iseloomustada 1970-ndail oma muusikalise käekirja leidnud Tormise, Pärdi, Tambergi muusikat? Nende iseloomulikumad ja tunnustuse pälvinud teosed. Eino Tambergi muusika on kirglik, tunde ja intellekti koosmõju. Ta on kirjutanud teoseid peaaegu kõigis zanrites, kuid tähtsaim koht tema loomingus on sümfoonilisel muusikal.. 1965 aastal esietendus ooper ,,Raudne kodu". 1976 aastal jõudis lavale Tambergi menukaim ooper ,,Cyrano De Bergerac" - see oli Eesti esimene lavateos, tema muusikas ,,inimene või tema
Ooper ,,Cyrano de Bergerac'' Kontserdi arvustus Mina käisin 8. veebruaril Estonia kontserdisaalis vaatamas eesti helilooja Eino Tambergi 1974. aastal kirjutatud romantilist ooperit ,,Cyrano de Bergerac''. Etendus toimus kolmes vaatuses, kestvuseks oli pisut alla 3 tunni. Ooperi libreto autor on hiljuti lahkunud Jaan Kross, dirigentideks Vello Pähn ja Aivo Välja, lavalise seade autoriks Neeme Kuningas ning muusikaliseks juhiks Tarmo Eespere. ,,Cyrano de Bergerac'' põhineb Edmund Rostand'i kuulsal ja samanimelisel värssdraamal, mis jutustab sügavast ja ennastohverdavast armastusest. Nimelt on
XVII runo" (1985). Kantaat-ballett ,,Eesti ballaadid" (1980) 9. Kui varasematel aastatel kasutasid heliloojad rahvaviise enamasti vaid mugandatud kujul muusikateose teemana, siis Tormis säilitab rahvaviisi loomuliku eheduse ning arendab sellest mitmesuguseid kooriseadeid, kujundades suurvormilise terviku. 10. Tormis kasutab oma teostes eesti rahvaluule ja muistendite ainestikku ning eesti ja teiste rahvaste poeesiat. Eino Tamberg 11. Heino Tambergi loomingus on viimastel aastakümnetel olnud esiplaanil sümfooniline ja lavamuusika. 12. Tambergi helikeel ei kaldu dissonantsesse atonaalsusesse ega ka otseselt folkloorsesse ainestikku. Pigem iseloomustab seda eepiline, mõnikord ka lüüriline või kirglik väljenduslaad, mis saab alguse maalilistest kõlakujunditest ja enamjaolt heakõlalisest helikeelest. Tamberg on eesti muusika neoklassitsistliku suuna põhiesindajaid. 13
.......................3 1.Mõned teosed...................................................................................3-4 Kokkuvõte.............................................................................................4 Kasutatud materjal...................................................................................5 Lisad...................................................................................................6 Sissejuhatus Valisin Eino Tambergi sellepärast, et ta on seda tööd teinud väga kaua aega ning tema teosed tunduvad väga huvitavad. Ta on intelligentne inimene, kes ei ole mitte ainult muusika kirjutamises hea, vaid ka tema sõnaoskus on muljet avaldav. Väga olulised olid mulle nooruses loetud teosed, mida ühendas üks läbiv teema oma elu kujundamine mitmeks erinevaks eluks, elamine kui loomingu aine, püüad olla näitleja elulaval (Tamberg 2005: 9). Elulugu
RETSENSIOON Külastasin teisipäeval 25.11.2014 Keila muusikakooli kus esitas Peeter Vähi kontserdi ``Muusika Eestimaale``. Peeter Vähi sündis Tartus ning õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974. aastal alustas Vähi Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Vähi on töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis ning tegutsenud plaadiprodutsendina. Käesoleval hetkel on Peeter Vähi ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide "Orient", "Klaaspärlimäng" kunstiline juht, Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu aseesimees, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige ning Drikung Kagyu
Peeter Vähi Leon Kann 11.B Peeter Vähi on sündinud 18. mail 1955 Tartus ja on eesti helilooja. Tema helikeeles ühenduvad Ida ja Lääs, uus ja vana, akustiline ja elektrooniline. Elulugu Nooruses õppis Peeter Vähi akordionit, kontrabassi ja muusikateadus t. Aastal 1974 alustas kompositsiooniõpinguid Eesti Muusikaakadeemias professor Eino Tambergi käe all ning 1980. aastal omandas heliloojadiplomi. Töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis, tegutsenud vabakutselisena, õpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Praegu on ta ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht Looming Peeter Vähi helikeeles ühinevad euroopalik ja orientaalne kultuur. Tema kõlamaterjal on sageli ida päritoluga, kuid arenduses võib sageli kohata ka euroopalikku variantsust ja
Raimo Kangro Nikita Gustsin & Anton Tsalõi Elulugu Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro Elulugu Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Raimo Kangro Elulugu Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana. Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Elulugu Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppe jõud
Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika,
Heliloojate IV põlvkond 2015 Eesti heliloojate IV põlvkond 1950.aastate teisel poolel algas eesti muusikas tõusuperiood Uue heeliloojate põlvkonna moodustasid näiteks: Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, Arvo Pärt ja Kuldar Sink Põlvkonna läbimurdeliseks teoseks sai E. Tambergi Concerto grosso 1956.aastal Võeti kasutusele 20.saj kompositsioonitehikaid, mida varem ei tuntud või oli Eestis siiani keelatud olnud. Tasapisi hakkasind Eestisse jõudma uue muusika noodid ja salvestused 1960.a tekkisid vahetud kokkupuuted lääne avangardi heliloojatega 1964.aastast osaleti gruppidena nüüdismuusikafestivalil "Varssavi sügis" ning sealt koguti palju loomeimpulse ja infot nüüdismuusika kohta.
Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967. aastal ETV saatesarjas ,,Horoskoop", seal oli ta estraadilaulu võistluskontsertidel võidulaulu esitaja 1968. aastal (V. Ojakääru ,,Olematu laul"), 1969. aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V. Ignatjevi ,,Täna sain kuusteist"). 1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha. Tal on palju salvestisi ER-is, kogumikplaatidel, CD- del ja teistel helikandjatel. Temast on tehtud arvukalt telesaateid (,,Helgi! Laulab Helgi Sallo", 1983; ,,Teatrivara. Stuudios Helgi Sallo ja Sulev Nõmmik", 1987; ,,Ma vajan lavastajat. Helgi Sallo", 1991;
Tänapäeva heliloojad Valisin helilooja Toivo Tulevi, kuna leidsin, et tema looming sobib mulle ning on nauditav. Räägin lähemalt tema eluloost, loomingust ning analüüsin kahte pala: ,,For my little brother" ja ,,For my little sister". Toivo Tulev on eesti helilooja. Ta sündis 18.juulil 1958. aastal Tallinnas. 1980. aastal lõpetas ta Tallinna Muusikakooli muusikateooria ja kompositsiooni erialal ning 1990. aastal Tallinna konservatrooiumis Eino Tambergi kompositsiooniklassi. Hiljem, 1991.aastal, täiendas ta enda teadmiste pagasit ka Stockholmi Kõrgemas Muusikakooli, Sven- David Sandströmi juures. 1996. aastal läbis Toivo elektroakustilise muusika stuudiumi Kõlnis ning aastatel 1995-1998 õppis noor helilooja magistriõppes Eesti Muusikaakadeemias. Aastal 2000 asub mees end veelgi täiendab Eesti Muusikaakadeemia doktoratuuris olles samaaegselt ise ka kompositsiooniõppejõud. Õpingute kõrvalt tegi Toivo Tulev ka tööd
Alo Mattiisen (1961 -1996) Elust Eesti helilooja Sündis 22. aprillil 1964. aastal Jõgeval Jõgeva Laste Muusikakool klaveri eriala 1981 Tallinna Riikliku Konservatoorium - muusikapedagoogika eriala, lõpetas 1984 1988 lõpetas kompositsiooni eriala Tallinna konservatooriumis Eino Tambergi õpilasena. 1983 liitus bändiga "In Spe" 1981-1989 oli abielus Rita Rätsepaga, lahutasid 1990 Tütar Anna-Mariita Alo Mattiisen suri 30. mail 1996. aastal Tallinnas Looming Looming on mitmekesine. Suur osa loomingust põhines süntesaatorimuusikal. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Laulud Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86.
Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste
läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm. · Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud zanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tema varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. · Alates 1960. aastatest süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. Samas polnud modernse helikeele otsingud tema jaoks kõige olulisemad, ka suhteliselt traditsioonilises
Esee Raimo Kangro 9klass Palupera põhikool Janek Lohk Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste
Solistideks olid Teet Järvi ja Mari Järvi. Kolmandana esitati Helena Tulve "Und von liehte vinster" ( "Ja valgusest pimedus"). Loodud fagotile keelpillikvartetile. See oli kogu kontserdi üks pikimaid ja vaiksemaid lugusid. Pidi väga teravalt kuulatama, sest mõni hetk jäi mulje, et muusikat ei oleks. Solistideks olid Lasse Joamets (viiul), Peeter Sarapuu (fagott), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tsello). Järgnevalt tuli esitamisele Eino Tambergi " Teekond tsello ja löökpillidega" op128. Teos on loodud aastal 2007. Selle teose esiettekanne toimus 2007. aastal Eesti Noorte Heliloojate festivalil. Ja on ka öeldud et Eino Tamberg on üks Eesti kõige lõbusamaid heliloojaid. See teos oli ka kogu kontserdi üks lõbusamaid lugusi, mis tõi kohe endale ja tundus ka et saali hea tuju. Eelviimasena tuli esitusele Tõnu Kõrvitsa " Rändaja Laul". Selle pala kandis ette Mari Adachi (vioola)
sümfooniaga tõusis arvestatavaks sümfonistiks, kuid tipp saabus Viiendaga. Küllalt sage on aga ka vastupidine, kus kohe esimesega saavutatakse parim tulemus; meil näiteks Eino Tamberg ja Lepo Sumera. Kui eesti professionaalne (sümfooniline) muusika mahub peamiselt XX sajandisse, erandiks vaid Artur Kapi ja Rudolf Tobiase esikteosed XIX sajandi lõpust, siis eesti sümfooniad mahuvad 90 aastasse: 1908 loodud Artur Lemba Esimesest 1998. aastal loodud Eino Tambergi Neljandani. Sinna see nimistu praegu lõpeb. Seni. Ja veel Ellerist. Läbinisti instrumentaalheliloojana on temal päris suur osa selles, et eesti sümfooniline muusika on nii rohkearvuline. Kuulub ju enamik sümfoonialoojaid tema koolkonda. Ometi jõudis Artur Kapp sümfooniate arvult Ellerist ette: Kapi viis Elleri kolme vastu. "Käiberepertuaaris" ei ole küll kummagi teosed eriti sagedased. Aga statistika, mitu korda üks või teine sümfoonia üldse avalikult on kõlanud, on juba teine
LOOMING Suurima osatähtsusega Tormise loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tormis oli eelkõige koorimuusikahelilooja. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, näidendi- ja filmimuusikat jms. Tormis tuli eesti muusikasse sarnaselt Eino Tambergi, Pärdi ja Jaan Räätsaga neoklassikuna. Tema esimesed teosed, prelüüdid ja fuugad klaverile (1958) ning Avamäng nr 1 (1956) ja 2 (1959), on kirjutatud zanrites, mille juurde Tormis enam tagasi ei pöördunud. Tormise 1950. aastate teise poole kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. Kuuekümnendatel saab aga valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. Sellest ajast süvenes Tormis aina enam vokaalmuusikasse. 1960. aastate
,,It Is Getting So Dark" (2004) kammerooper naiskoorile ja instrumentaalansamblile, ,,Reyah hadas `ala" (2005) vokaal- ja instrumentaalansamblile (vanamuusikapillid, tekst: Shalom Shabazi (heebrea keeles)), ,,Hõbevalge" (2008) viiulile ja keelpilliorkestrile, ,,Sool" (2011) sopranile ja löökpillidele, ,,Anastatica" (2011) sümfooniaorkestrile jt. Toivo Tulev (1958) Tulev lõpetas 1990. aastal Tallinna konservatooriumi prof. Eino Tambergi õpilasena, täiendas end Sven-David Sandströmi juures Stockholmi Kõrgemas Muusikakoolis (1991) ja elektroakustilise muusika alal Kölni Kõrgemas Muusikakoolis (1996) ning Eesti Muusikaakadeemia magistriõppes (1995-1998). Tulev on õpetanud G. Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis muusikateoreetilisi aineid, gregooriuse laulu ning kompositsiooni. Ta on töötanud lauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1981-1988) ning laulnud
Erapooletu. Hundiseaduste aegu" (1990), stsenaariume ja libretosid koos memuaaridega teatrist ja filmindusest leidub kogus "Proovipildid" (1990). Ka kaks näidendit on avaldatud raamatuna "Vägede valitsejad. Pealkiri" (1988), neist esimene sai "Ugala" teatrimaja avamisnäidendite võistlusel II auhinna ja lavastati 1986 Pärnu teatris. "Vanemuises" lavastati 1966 Paul-Eerik Rummo koostatud montaaz Valtoni proosast "Lugusid argielust ehk Valtoniana". Valton on kirjutanud libreto Eino Tambergi ooperile "Lend" ("Estonia" 1980). Teised teosed "Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976), "Arvidi maailmareis" (LR 1981), "Vanad arved" (1981), "Kiirustav kahetsus" (1989), "Kirikutrepil" (1989), "Kohtunikud ja kohtualused" (1990), "Proovipildid" (1990), "Üks tund Toledos" (1990), "Kuninglik lõbu" (1991), "Liisa ja Robert" (1993), "Liblikas, ilus ja paks" (2003). 4 Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee http://www.postimees.ee http://www
Raimo Kangro (21.09.1949 Tartu - 04.02.2001 Ruila) Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad heliloojad Tõnis Kaumann ja Tõnu
1950. aastate teisel poolel algas eesti muusikas tusuperiood. Prast Stalini surma 1953. aastal oli ideoloogiline surve hakanud jrk-jrgult nrgenema, tema isikukultusesse hakati suhtuma kriitiliselt. 1956. aastal misteti see ametlikult hukka. Samal ajal astus esile uus eesti heliloojate plvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rts, alles lipilane Arvo Prt ja teistest tunduvalt noorem, kuid varakult silma paistnud Kuldar Sink. Uue plvkonna uhkeks lbimurdeteoseks sai Tambergi rtmierk Concerto grosso (1956). Jrk-jrgult veti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud vi lausa keelatud. Noored, uuendustele altid heliloojad olid 20. sajandi muusika modernsemate ilmingutega pdnud tutvuda juba 1950. aastate algul, mil vimalused selleks olid veel vga napid. Aegamisi hakkasid siia siiski judma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lne avangardi heliloojatega. Alates 1964
nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994. aastal võitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses, viisi kirjutas laulule Ivar Must. Tema teoseid on tõlgitud vene, soome, leedu itaalia, esperanto, tsehhi, ungari, armeenia,
aasta lavastuses oli Kalevipoja rollis ainuisikuliselt Väino Aren. 1962. aastal tantsis Väino Aren Lanny Kara balletis ``Kõue rada´´. ``Esmeralda´´, Väino Aren koos Natalie Lukasevitsiga -7- 1963. aasta suvel oli Estonia ballett ringreisil Saksa Demokraatlikkus Vabariigis. Seal tantsis Väino Aren Artur Lemba ``Armastus lugu´´. Saksamaal võeti nad väga hästi vastu. Edu jätkus 1963/64. a. hooajal. Tuli solisti roll Eino Tambergi ``Ballett-sümfoonias´´ ja peaosa M. De Falla balletis ``Suur võlur armastus´´. Mõlemad olid Mai Murdmaa lavastused. 1965. aastal lavastas Leonid Lavrosvki Sergei Prokofjevi balleti ``Romeo ja Julia´´. Seal tantsis Väino Aren Parise rolli. 1965. aastal osaleb Väino Aren Ülo Raudmäe operetis ``Kiri nõudmiseni``. Enn Suve lavastatud P. Tsaikovski balletis ``Pähklipureja´´ tantsis Väino kahte rolli Drosselmeierit ja Hispaiat. 1966
Raimo Kangro Raimo Kangro sündis 21. septemberil 1949. aastal Tartus. Kangro suri 4. veebruaril 2001. aastal Ruilas. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog. Perekond Raimo Kangro abikaasaks oli luuletaja Leelo Tungal. Neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Elu ja töö Raimo Kangro lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta õppis kompositsiooni algselt Jaan Räätsa ja hiljem Eino Tambergi käe all. Aastatel 19751976 oli ta Eesti Televisiooni muusikaline juht. Alates 19771985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. Aastast 1993 oli ta Eesti Muusika Sihtasutuse (Eesti Muusikafond) direktor. Alates 1989 õpetas ta Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni. Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. Kangro oli üks Eesti kõige viljakamaid heliloojaid kammermuusika vallas. Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset.14
Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohusetäitjana (suri kolm nädalat pärast esimeheks valimist). Oli aastaid festivali Eesti muusika päevad kunstiline juht. Aastast 1989 oli Raimo Kangro ka Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooniõppejõud. Tema õpilaste hulka kuuluvad
aasta sügisel esietendus "Estonia" teatris Kaumanni lasteooper "Ooperimarakratid". Kõiki rolle mängisid ja laulsid lapsed. Tiina Kiilaspea (õieti Kiilaspää) (16.06.1947 Tallinn), helilooja ja koorijuht. Lõpetas 1965. aastal Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise ja muusikateooria alal (kompositsiooniõpetajad Uno Naissoo ja Veljo Tormis) ning 1970. aastal Tallinna Riiklik Konservatooriumi koorijuhtimise erialal (professor Gustav Ernesaksa klass) ja 1973 kompositsiooni erialal (Eino Tambergi klass). Töötanud 1970-1973 Tallinna Pedagoogilises Instituudis õppejõuna ning 1973-1986 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis vanemõpetajana. Juhatanud Tallinna Üliõpilassegakoori (1967-1979), segakoori "Olevine" (1979- 1983), Tallinna Õpetajate Naiskoori (1990-1994). Tema loomingus on naiskoorilaule, meeskoorilaule, segakoorilaule, soololaule, vokaal sümfoonilist muusikat ja instrumentaalmuusikat. Võitnud 1969. aastal üleliidulisel noorte heliloojate konkursil I preemia (nelja
9.Darboux ülem- ja alamsummad. Riemanni summa ja Darboux' summade seos. Definitsioon Olgu funktsioon f tõkestatud lõigul [a; b]. Siis tükelduse n igal osalõigul [xi-1; xi ] leiduvad lõplikud ülemine ja alumine raja Mi := sup f (x) ja mi := inf f (x) ning me saame defineerida x[xi-1;xi ] x[xi-1;xi ] Darboux' ülemsumma Darboux' alamsumma 10. Määratud integraali geomeetriline sisu: kõvertrapetsi pindala leidmine (variant1 Tambergi oma) Lause Kui f (x) ja g(x) on integreeruvad funktsioonid lõigul [a; b] ning f (x) g(x) ( ), siis joontega y = f (x); y = g(x), x = a ja x = b piiratud kõverjoonelise trapetsi pindala S avaldub kujul Lause Olgu lõigul [a; b] pidev funktsioon y = f (x) 0 antud parameetriliste võrranditega Kusjuures on rangelt monotoonne ja pidevalt diferentseeruv funktsioon lõigul .Kui ja siis joontega
Villu Veski JazzGroup alates 2006. Kontsertreisid on nende aastate jooksul toimunud pea kõigis Euroopa maades, Skandinaavias, endise Nõukogude Liidu aladel, Hiinas, Lõuna- ja Põhja-Ameerikas. Villu Veski on plaadikompanii TUTL artist. URMAS LATTIKAS Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, dzässpianist ja ansamblijuht. Lõpetas 1974. aastal Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja dzässklaveri erialal.1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. Kahekordne Uno Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup" 'i laureaat 1990. JAZZKAAR Jazzkaare festival toimus 23korda see aasta ning see rahvusvaheline festival rõõmustas ligi 24 000 muusikasõpra enam kui saja sündmusega Tallinnas ja veel kuueteistkümnes Eesti linnas. Uus
Eino Tamberg (27.05.1930 Tallinn) Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid. Eino Tamberg on sündinud 1930. aastal Tallinnas. Varasest noorusest peale on ta olnud erakordselt laia huvideringiga. Selles on ilmselt oma osa Tallinna 10. keskkoolil, kust on võrsunud hulk kultuuri ja teaduseinimesi (Tambergi pinginaabriks oli seal Lennart Meri, samas klassis käis ka Endel Lippmaa). Helilooja on tihti esile tõstnud toonases koolis töötanud väga tugevaid õpetajaid. Keskkoolis tegutses ka humanitaarring vaidlusõhtute ja kirjandusvõistlustega. Tamberg on väga suure lugemusega ja on oma sõnul saanud palju rikastavat kujutavast kunstist. Suureks armastuseks on talle aga läbi elu olnud teater sellegi kiindumuse juured on kooliaegses näiteringis. Lõpetanud 1953
Võrtsjärve praegu madalvee ajal tammiga sulgeda ei luba looduskaitse ega paljud teised instantsid.» (Aotäht, 2005) "Tammi rajamine mõjutab kogu järve seisundit. Järve veetaseme muutmine tähendab miljonite kantmeetrite vee kinnihoidmist ning see võib mõjutada allpool voolu olevaid elukooslusi ja kalakudepaikasid. Me ei saa jälgida ainult Võrtsjärve ökosüsteemi üksinda, arvestada tuleb ka Emajõge. Kui ühes kohas teha muutusi, omab see mõju tervele vesikonnale". (Tamberg, 2003) Tambergi sõnul on Alam-Pedja looduskaitseala teatanud oma vastuseisust tammi rajamisele, sest Suur-Emajõe veetase võib oluliselt langeda. Ka võivad vastu olla maaomanikud.On ka teede ja ehitiste kahjustamise oht ja järve kallaste murrutuse oht. "Tammi rajamisest on huvitatud Võrtsjärve kalurid, kelle hinnangul jääb kala järves aasta-aastalt vähemaks. Kuivadel suvedel langeb veetase ning koos sellega ka hapnikusisaldus järves ning kalade kudealad jäävad kuivaks. Kui ka sü gisel veetase
selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. 7 Peeter Vähi Peeter Vähi on helilooja ja muusikaprodutsent, kes sündis 19. mail 1955. aastal Tartus. Peeter Vähi lõpetas 1974. aastal Tartu Heino Elleri nim. Muusikakooli akordioni ja muusikateooria erialal ning 1980. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal professor Eino Tambergi klassis. Tallinnas mängis ta rokkansamblites "Uus generatsioon" (1978-1980) ja "Vitamiin" (1978-1991), kusjuures oli ka viimase muusikaline juht ning kirjutas ansamblile laule. Aastast 1991 oli Vähi kontserdiorganisatsiooni "Eesti Kontsert" muusikaprodutsent, täna töötab ta sellel alal vabakutselisena. On korraldanud mitmeid festivale, nagu "Orient", Arvo Pärdi festival, Eesti kultuurifestival Saksamaal, eesti muusika festival Jaapanis, Raemuusika festival Pärnus, "Klaaspärlimäng" jt
Klaveri: Johann Friedrich Gräbner, Johannes Thal, Ernst Hiis, Johannes Vihm, Aleksander Läte Orelimeistrid: Carl George Thal, Carl August Tanton, Gustav Normann, Hardo Kriisa, Olev Kents, 45. Eesti tuntumaid organiste. Joh. Kappel, M. Lüdig, A.Kapp, R.Tobias, Mart Saar, Ulla Krigul, 46. Eesti tuntumaid orelimuusika loojaid. Rudolf Tobias, Artur Kapp, Peeter Süda, Alfred Karindi, Edgar Arro, Johannes Hiob, Roman Toi, 47. Artur Kapi, Mart Saare, Eduard Oja ja Eino Tambergi soololauludest. Artur Kapp- Eesti professionaalse klassikalise soololaulu looja. „Metsateel“. Koos Mart Saarega eristusid nende soololaulud, kelle laulud on enam läbi komponeeritud ning luule sisu võimendab klaveriharmoonia-ja faktuur. Eduard Oja- Üks omapärasemaid ning jõulisema helikeelega soololaululoojaid. „Põhjamaa lapsed“ (1928)
Eeldame väitevastaselt, et funktsioon f(x) on pidev ∈N tõkestamata sellel lõigul, st suvalise n korral leidub selline Xn 20*(Pidevate funktsioonide omadusi) Tambergi materjal Lause Kui funktsioonid f(x) ja g(x) on pidevad punktis a ning b,c ϵ R , siis on ∈[ a , b ] , et |f( Xn)| ≥ n. Moodustame sel viisil jada { X n } punktis a pidevad ka funktsioonid bf(x)+cg(x) ja f(x)g(x) ning täiendaval tingimusel g(a)≠0 ka funktsioon f(x)/g(x).
Tamberg Helilooja ja hinnatud pedagoog. Tema Concerto grosso aastast 1956 tähistab uue ajaarvamise algust eesti muusikas, "Cyrano de Bergerac" on tuntumaid eesti oopereid. Alates oma jõulisest debüüdist 1950. aastate keskel on ta alati kuulunud eesti heliloojate juhtgruppi. Ta on kirjutanud väga paljudes zanrides, tähtsal kohal on sümfoonilised teosed (neli sümfooniat, hulk kontserte) ja lavamuusika (3 ooperit ja balletti); mitmeid zanre on ta sisuliselt uuendanud. Tambergi looming seostub neoklassitsistliku suunaga eesti muusikas. Ehkki aastakümnete jooksul on ta stiil muutunud, on selle põhituum jäänud samaks. Tüür Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Juba ansamblile "In Spe" loodud muusika pälvis tunnustust mitte ainult progressiivse roki austajate, vaid ka professionaalsete muusikute hulgas. Esimest korda premeeriti teda 1980. aastal, mil "Sümfoonia seitsmele esitajale" tunnistati muusikapäevade parimaks teoseks.
südamlik "Ema süda", rõõmus kevadelaul "Ellerhein", erksarütmiline "Jahilaul", pea kõigil matustel kõlav "Palve" jt. Friedrich Saebelmann oli ka esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Urmas Lattikas (sündinud 17. augustil 1960 Tapal) on eesti helilooja, arranzeerija, dzässpianist ja ansamblijuht. EHL liige aastast 2000. Lõpetas 1974 Tapa Muusikakooli klaveri erialal ja 1986 Eesti Muusikaakadeemia kompositsiooni erialal, Eino Tambergi õpilasena. Täiendas end 13 1990 Bostonis, Berklee Muusikakolledzis (Berklee College Of Music) kompositsiooni ja dzässklaveri erialal. 1983. aastal asutas omanimelise dzässkvinteti. Kahekordne U. Naissoo nimelise loomingukonkursi laureaat 1984 ja 1985 ning "Levi Jaagup"'i laureaat 1990. Fredrik Pacius (ka Friedrich Pacius) (19. märts 1809 Hamburg 8.
koos vend Vladimiri ja paari naabripoisiga oma kvarteti. Nelja pilli kahe korneti, aldi ja tenori koosmängu harjutati Cyrilluse eestvedamisel nii hoolega, et varsti hakati esinema Kungla seltsi pidudel ja kirikukontsertidel. Jüri Tarist sai Kreegi klaveriõpetaja, kelle juhendamisel mängitud repertuaar mõned Haydni, Mozarti ja Beethoveni sonaadid see viitab juba korralikule pillioskusele. August Tambergi roll ja eeskuju oli noore Kreegi muusikalisele ja vaimsele kujunemisele arvatavasti kõige olulisem.Tamberg juhatas eesti koguduse koori ja ajavahemikul 1898 1906 ka Kungla seltsi segakoori ning kutsus Cyrillus Kreegi mõlemasse laulma. Ilmselt ei jäänud Kreek kummaski üksnes realauljaks, vaid sai koorijuhilt ka vastutusrikkamaid ülesandeid. Peale Kreegi jaoks oluliseks osutunud kooritöö kogemuse võimaldas August Tamberg
annaabi.ee 
