Tallinnas ja Moskvas. Tallinna Lillepaviljon oli tänu sellele populaarne hoone.Kuni 1964. 12 aastani töötas Pormeister Eesti põllumajandusprojektis ning kuni 1992. aastani Eesti Maaehitusprojektis. Tallinna Lillepaviljon Kohvik ,,Tuljak" Teater Eesti Vabariigis ja ENSV perioodil Ants Lauter sündis 5. juulil 1894. aastal. 1911. aastal lõpetas ta kaubanduskooli, kuid 1913. aastal sai ta tänu Karl Jungholzile ja Theodor Altermannile tööle näitlejana teatris ,,Estonia". Sõja ajal 1916.-1918. aastal mängis ta Novgorodi teatris. 1918. aastal läks ta tagasi ,,Estonia" teartisse, kus ta töötas draamajuhina kuni 1941. aastani. Ants Lauter reisis Saksamaal, Nõukogude Liidus, Poolas, Tsehhis jpm riikides, et täiendada oma oskusi ning ta võttis
1870 - 24. juunil, Vanemuise Seltsi 5. aastapäeval kanti Tartus ette Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Seda päeva loetakse Vanemuise teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871 "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1883 - esietendus P.A.Wolffi draama "Preciosa" C. M. Weberi muusikaga. Seda aastat loetakse eesti muusikateatri alguseks. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16. sajandist, kui Tallinna Linnakooli õpilased mängisid raekojas Terentiuse komöödiat Androslannad. 1784 rajati Kotzebue eestvõttel Tallinna asjaarmastajate teater ning 1789 kõlas eesti keel esimest korda laval (Kotzebue Isalik ootus). Esimene kutseline teater oli 1809 avatud Tallinna Linnateater e Tallinna saksa teater
a. Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater. Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi
früh früher am frühsten- varajane gross grösser am grössten- suur gern lieber am liebsten gut besser am besten heiss heisser am heissesten- kuum hübsch hübscher am hübschsten- kena hoch höher am höchsten- kõrge jung jünger am jüngsten klein kleiner am kleinsten kurz kürzer am kürzesten- lühike lang länger am längsten- pikk leicht leichter am leichtsten- kerge laut lauter am lautesten- vali langsam langsamer am langsamsten- aeglane leicht leichter am leichtesten- kerge neu neuer am neusten nah näher am nächsten- lähedane schön schöner am schönsten stark stärker am stärksten- tugev schmal schmaler am schmelsten- kitsas schnell schneller am schnellsten- kiire süss süsser am süssesten- magus teuer teurer am teuersten- kallis viel mehr am moisten- palju
Kuulsad nimed Eesti Vabariigi päevilt. A.H. Tammsaare kirjanik, ,,Tõde ja õigus" ning ,,Kõrboja peremees" Ants Laikmaa kunstnik,asutas ateljeekooli ning 1907 Eesti Kunstiseltsi ,,Marie Underi portree" Ants Lauter teater, näitleja ja lavastaja, antakse välja Ants Lauteri nimelist näitlejaauhinda, lavastajaauhinda. Artur Lemba muusika August Gailit kirjanik, Vanemuise direktor, ,,Toomas Nipernaadi" ,,Saatana karussell" põgenes perega rootsi. Eduard Wiirald kunstnik, tegelik nimi Viiralt, tuntuim teos ,,Põrgu", ,,Lamav tiiger" Eevald Aava muusika Friedebert Tuglas kirjanik, novellid, luuletused. Romaan ,,Väike Illimar" kogu ,,Saatus"
teha kõigest neli lavastust. Vaatamata lahknevatele maitsetele olid arvustajad üksmeelselt kiitvad. Hommikteatri tähendus ulatus üle ekspressionismimõju, mis rauges juba 1920. aastate keskpaigas. Kaasaeglastele avaldas muljet rühma tugev aatelisus, sõltumatus publiku- ja kassahuvist ning otsinguvalmidus. Kitsamalt teatrivahendite vallas viis Hommikteater edasi eriti kõne ja liikumise tinglikku joonist, massistseene ja üldistavat lavakujundust. 19. Estonia 1920.-1930. aastail. Ants Lauter lavastajana. Estonia oli riigi esindusteatrer oma kõrgetasemelise näitlejatetruppiga (tähtede ansambel), parima lavatehnikaga ning kõiki põhizanre hõlmava tegevusega (draama, operett, ooper, ballett). 1920ndate alguses oli kunstiline juht Karl Jungholz ning sel perioodil tegi ka estonia läbi modernistlikud otsingud (ekspressionism, sümbolism). Kuid 1930ndatel sai estonia draamatrupi juhiks Ants Lauter, siis andsid põhilist tooni
Siiski võib omanäidendite suurest hulgast tipptasemele arvata ainult paar A. H. Tammsaare ja Hugo Raudsepa teost. Keskmises toodangus kasutati maa- ainestiku puhul enamasti rahvatüki, linnamiljöö puhul salonginäidendi konventsionaalse võtestikku. A.H.Tammsaare, "Juudit", "Estonia", 1924, lavastaja Ants Lauter Maitsevalikute teatavat tasalülitumist ja üheülbalist väikekodanlikustumist soosis ka provintsiteatrite tava pealinna menutükke üle võtta. Eksperimentaatorlus taandus 1930. aastail küll 6 kogu Euroopas, kuid Eestis võis seda tendentsi tugevdada veel asjaolu, et siin oli kunstidel alles nüüd aega "järele teha" mõningaid varasemaid arenguetappe, mille vastu modernism mujal oli mässanud. Ometi ilmnes 1930
aastal Abram Simoni poolt Toilas. 1906 muudeti Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla kutselisteks. Vanemuise juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu Estonia ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30
meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn, Leo Normet jpt. Film on Eesti kultuuriloos oluline, sest filmis on näidatud hästi tüüpilise eesti mehe käitumist ja kangekaelsust. "Mehed ei nuta" on pugenud eestlaste hinge oma huumoriga. Eestlastele on alati meeldinud nalju teha ja nalju kuulda. Mulle meeldis see film, sest filmi huumor erines tänapäevasest huumorist ning väga põnev oli vaadata midagi teistsugust kui muidu. Mõnes kohas häiris veidi
ekspressionismiga. Sel kümnendil valitses kaasaegne tõlkenäidend, aga samas lavastati innukalt ka vanemat maailmaklassikat. 1930. aastad tõid tagasipöörde realismi, ning just nüüd haarasid omanäidendid ja algupäraste romaanide dramatiseeringud mängukavast juba ligi poole. Tipptasemele võis arvata aga ainult A.H.Tammsaare ja Hugo Raudsepa mõnda teost. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev, Ants Lauter ja Hilda Gleser, Paul Sepp ning hiljem Leo Kalmet. Nende loomingu ja pedagoogitöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Eesti teater on läbi aegade üsna kiiresti arenenud. Aastail 1918-1940 sarnanes teater palju ka praeguse eesti teatriga. Kuna ühiskond areneb koguaeg, siis ei kujutagi ette, milline võiks välja näha teater saja aasta pärast.
Muusika Mart Saar paljude koorilaulude autor, Artur Kapp oratoorium ,,Hiiob" Teater Paul Pinna Estonia teatri esinäitleja Liina Reiman, Mari Möldre, Hugo Laur. Ants Lauter Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres - maletaja 4. Võrdle 1920. 1930. Aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi. Sarnasused Erinevused
Meestel:fraki asemel smoking. Hariduselu:venekeelne õppetöö asendati eestikeelsega. 6-kl koolikohustus, varasema seisusliku haridussüst. asemele loodi ühtluskool, ühtlustati õppekavad, laiendati koolivõrku, ehitati koolimaju, trükiti õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. EV Tartu Ülikool, Tlna Tehnikaülikool, muusika- ja kunstikoolid. Teadlased: Ernst Öpik,Paul Kogerman, Ludvig Puusepp muusikud: Evald Aava, Artur Kapp ja Cyrillus Kreek Näitlejad: Paul Pinna, Ants Lauter kirjanikud:Ernest Hemingway, Erich Maria Remarque, W.Somerset Maugham, A.H.Tammsaare, August Mälk, Hugo Raudsepp Kunstnikud: Jaan Koort, Eduard Viiralt, Anton Starkopf luuletajad:Marie Under, Betti Alver, Heiti Talvik, Henrik Visnapuu Sportlased: Paul Keres, Kristjan Palusalu.
1942. aastal hakati Eesti kultuuritegelasi koondama turvalisse tagalasse Jaroslavli, kus loodi ametlikult Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid. Viimasel ajal pole olnud kombes neist rääkida, põhjuseks ilmselt ideoloogiline taust, mis Nõukogude ajal nende ümber tehti. Tõsiasi on siiski see, et kunstirahva koondamine sõja ajal Jaroslavli päästis Eestile väga andekaid inimesi, nimetagem siin mõningad: Paul Pinna, Ants Lauter, Kaarel Ird, Aadu Hint, Raimond Valgre, Jüri Järvet. Seal olid lapsena ka Eri Klas ja Enn Põldroos. Just seal sündis eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja, laulutaat Gustav Ernesaksa juhtimisel meie koorimuusika nurgakivi Riiklik Akadeemiline Meeskoor (RAM). Jaroslavlis kirjutas Ernesaks oma higihalja laulu "Mu isamaa on minu arm". Seal samas alustas oma lauljateed Georg Ots. Kunstiansamblite koosseisu kuulusid ka paljud kunstnikud Adamson, Sagrits, Bach, Sannamees, Luhtein
Teatrikomisjoni palgatud uus näitejuht Woldemar Mettus panustab eksootilistele tükkidele. Samas suureneb ka opereti osakaal. Teatrikomisjon lõpetab töö poolemiljonilise kahjumiga. 1925 - 26. Näitejuhiks Aleksander Teetsov. olulisemad lavastused 1925. H. Raudsepp "Kohtumõistja Simson", lavastaja A. Teetsov 1925. I. Kalman "Sügismanööver" (operett), lavastaja M. Kalbek 1926. Nüüdsest töötab teater jälle "Endla" Seltsi vastutusel. 1926 - 27. Näitejuhiks Ants Lauter. Teatri kunstnikuks saab Aleksander Möldroo. olulisemad lavastused 1926. F. Schiller "Wilhelm Tell", lavastaja K. Hansen 1926. F. Schiller "Röövlid", lavastaja A. Lauter 1926. W. Shakespeare "Hamlet", lavastaja A. Lauter 1926. G. Verdi "La Traviata" (ooper), lavastaja M. Kalbek 1926. "Endlas" pettunud haritlased loovad Tallinna eeskujul Pärnu Töölisteatri, mis vastaks töötava rahva huvidele ja rahakotile. Palgaline on vaid näitejuht, näiteseltskond töötab punktitasulisena.
singing and dancing; in the start of the XX century already saw more serious drama on the stage. In year 1906 Paul Pinna and Theodor Altermann founded a professional theatre called `'Estonia''. Since 1998, it is called The Estonian National Opera and operates as a body governed by public law according to the National Opera Law passed in 1997 in the Republic of Estonia. Since 1918, the drama troupe was led by the actor and director Ants Lauter until 1949 when the troupe was disbanded and "Estonia" continued as just a musical theatre. In 1906 was hired the first music director Otto Hermann, 1907 saw the first operetta, Hervé's "Mam'zelle Nitouche", on stage, a steady production of operas started in the 1918/19 season. In 1911, the first Estonian operetta, Adalbert Wirkhaus' "St. John's Night" was staged. In 1926 , choreographer Rahel
TEADLASED Erna Villmer "Estonia" lavajõud Ernst Öpik asrtonoom Ants Lauter "Estonia" lavajõud Paul Kogerman põlevkivikeemik Paul Sepp Draamateatri eesotsas Ludvig Puusepp neurokirurg Liina Reiman Draamateatri näitleja Teodor Lippmaa botaanik Aleksander Teetsov Draamateatri näitleja
Daatumid 24. Veb 1914 - Iseseisvus 02. Nov 1920 Tartu Rahu 15. Juuni 1920 - I põhiseadus 1. Dets 1924 kommunistide riigipöörde katse 12. Märts 1934 Laidoneri riigipööre 2. Isikud Kristjan Palusalu olümpiavõitja Paul Keres maletaja Artur Kapp helilooja (hiiob) Mart Saar helilooja, koorilaulud Paul Pinna Estonia teatri näitleja Ants Lauter Draamateatri näitleja Eduard Viiralt kunstnik (Põrgu, Lamav tiiger) Kristjan Raud kunstnik (Kalevipoeg) Kas 1920. Aastatel oli Eesti demokraatlik riik, põhjenda. Jah ,Eestist Rahvasteliidu liige, Seati sisse diplomaatilised suhted Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikidega, Maareform. 10. oktoobril 1919.a võeti vastu maaseadus. Riigistati mõisate maad, hooned, tehnika ja kariloomad. Loodi 35000 asundustalu
10.B Andrus Kivirähk ,,Liblikas" Romaan ,,Liblikas" on ilmunud 1999. aastal. Romaani autor on Andrus Kivirähk, kes on sündinud 1970. aastal. Kirjastus Tuum on avaldanud teose kahel korral, 1999. ja 2007. aastal. Romaani tegelased olid August Michelson, Erika Tetzky, Paul Pinna, Theodor Altermann, Ants Lauter, Kurnim, Onu Leks ning hall koer. August oli peategelane, loo jutustaja ning Estonia näitleja. Erika oli tantsija, ,,liblikas", ning Augusti abikaasa. Paul ja Theodor olid teatri loojad ning samas ka näitlejad. Kurnim ja Onu Leks olid Augusti parimad sõbrad, ning viimaks hall koer, kes oli ,,surm" ja teatri hirm. See on lugu Estonia algusaastatest, kus tegutsesid veel näitlejad jumala armust, kus loodi inimesi ja tehti ka argielust kunst, mitte ei tehtud tööd
Mihkel Lüdig (helilooja) Indrek Hirv (poeet) Liina Reiman (näitlejanna) Andres Saal (romaanikirjanik) Lydia Koidula (poeet) Friedrich Reinhold Kreutzwald (kirjanik, arst) Ants Lauter (näitleja, lavastaja) NORRA Edvard Grieg (helilooja) Henrik Wergeland (poeet) Adolph Tiedeman (maalikunstnik) Hans Gude (maalikunstnik) Johan Christian Dahl (maalikunstnik)
reorganiseeriti ja nimetati Eesti Draamateatrit mitu korda ümber. 1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja
arreteeriti, saadeti asumisele ja/või hukati. Osa taaralasi ka emigreerus.1987. a. oli Eestis teadaolevalt elus vaid 15 endist taaralast. Eesti Vabariigi taasasutamise järel ei soovinud taarausulised oma organisatsioone taastada 3. TUNTUMAD TAARALASED ● Juhan Aavik ● Juhan Jaik ● Aino Kallas ● Hanno Kompus ● Eduard Laaman ● Ants Lauter ● Esko Lepp ● Marta Lepp ● Jüri-Rajur Liivak ● Juhan Luiga ● Addold Mossin ● Jaan Org ● Hugo Raudsepp ● Ants Selmet ● Järvo Tandre ● Toomas Tondu ● Lauris Toomet ● Hengo Tulnola ● Enn Uibo ● Kustas Utuste ● Ado Vedro
Viele Deutsche Dienst in extra Geld zu gehen oktoberfestil. Obwohl sie einen festen Job dort haben, aber die Zeit nehmen, zu verlassen. Die Löhne werden auf der Grundlage eines festen System berechnet. Oktobermusik Oktoberfest ist so viel für seine traditionelle Volksmusik bekannt wie für sein Bier zu trinken ist. Beliebte und Volksmusik, Märsche, Polkas und bilden die Musik oompah Deutschland ist berühmt für stereotyp auf der ganzen Welt. Wie des Abends kommt, wird die Musik lauter und immer mehr Menschen beginnen zu singen, Verknüpfung und Arme geschwungen Bierkrüge von Seite zu Seite, einige stehen und schwankend und Tanzen auf den Bänken oder Tischen. Vor jeder Pause, wird die Band bieten up "Ein Prosit der Gemütlichkeit ", einen Toast auf Zufriedenheit, Gemütlichkeit und Entspannung. Deutsch Volksmusik ist nicht der einzige Ton, den Sie hören die aus der massiven Bierzelten wird. Internationale Hits wie "New York, New York", "Country Road", "YMCA" und sogar
Eesti kultuurikapital- peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuurkapitali tegevuseks vajalikud summad laekusid alkoholi-ja tubakaaktsiisilt ning lõbustusasutuste maksustamisest. Kirjandus-Siuru rühmitus(Gailit, Visnapuu, Semper, Adson, Under, Tuglas), Tuglas, E.Vilde(„Mäeküla piimamees“, „Mahtra sõda“), Ristikivi („Ristideta hauad“), Luts, A.H. Tammsaare Muusika-Eevald Aava (ooper „Vikerlased“), Artur Kapp Teater-Priit Põldroos ja Paul Sepp (lavastajad), Ants Lauter ja Liina Reimann (näitlejad) Sport-Alfred Neuland(maadlus), Jüri Lasmann(maratonijooksja), Alfred Schmidt, Osvald Käpp ja Voldemar Väli (maadlus), Paul Keres, Kristjan Palusalu (maadleja), Martin Klein Kunst-Konrad Mägi, Maks Roosmaa, Eduard Taska, Nikolai Triik, Kristjan Raud, Viiralt
Sommersonnenwende [1]. Es war eines ihrer größten Feste im Jahreslauf. Die Sonne steht dann am höchsten, und sie dachten, dass sie dann am meisten Macht besitzt. Das machte Ihnen Angst. Sie wollten die Fruchtbarkeit ehren und feierten ein Reinigungsfest, bei dem sowohl Wasser als auch Feuerbräuche eine besondere Rolle spielten. Für das einfache Volk übernahm die Johannisnacht die Rolle der alten Mittsommernacht, in der altem Volksglauben zufolge Hexen und Dämonen los sind und lauter seltsame Dinge geschehen. Zusammenfassung Ich wußte über die deutsche ganz wenig aber jetzt habe ich viele neue kentnisse. Die deutsche haben viele großere Feste und Markte und Sie sind sehr traditionbewusst. Sie essen meistens die Bratwurste und Apfelstrudel und drinken Bier. Sie sind auch seh freundlich mit die andere Personen und Sie lieben Fremde Lände Kultur und Sprache.
Kleist, Goldoni, Ibsen jne. Teatrielu Nõukogude tagalas: 1942 moodustati Jaroslavis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA), kelle ülesandeks oli rinde ja tagala teenindamine. ERKA koosseisu kuulusid sümfooniaorkester, dzässorkester, meeskoor, rahvatantsuansambel, draamatrupp. Esinemised rahvusväeosadele tagalas, väljasõidud rindele, alates veebruarist 1944 Leningradis. Olulisemad jaroslavlased: Muusika G. Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Hugo Lepnurm Teater Ants Lauter, Paul Pinna, Kaare Ird, Epp Kaidu, Priit Põldroos Kujutav kunst Adamson-Eric, Eduard Einmann, Paul Rummo, Debora Vaarandi Nõukogude okupatsioon 1940-1941 Saksa okupatsioon 1941-1944 II ms 1. September 1939 2. september 1945 Nõukogude okupatsioon 1944-1991 Sõjajärgne aeg Raske aeg, linnad olid varemetes. Kuid samas oli positiivne see, et sõda on lõppenud.
edukas Kultuur 15. Kirjanduse, teatri ja filminduse areng. 1)Kirjanduses valitses 20. a algul luule, alates 1925. a nihkus esiplaanile proosa(Tammsaare) 2)Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: ,,Vanemuine", ,,Estonia", 2Tallinna draamateater",, ,,Tallinna töölisteater", ,,Endla", ,,Koit", ,,Ilmarine". Poolkutselised teatrid olid: ,,Kannel", teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur ja Ants Lauter. 3)Alguse sai filmindus, millele aluse panijateks olid fotograafid vennad Parikased ja Märskad. Esimene täispikk mängufilm ,,Mineviku varjud"(K.Märska) valmis 1924. Peaosaline oli Ants Lauter. 1930.a valmis Eesti esimene helifilm ,,Kuldämblik"(K.Märska) 16. Kunsti areng. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Wiiralt, tema ,,Kabareed" peetakse Eesti graafika zedöövriks. Väga kuulsad on tema ,,Põrgu"
kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid"hurmava paari" kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad" käed ning
Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk Aleksander Kurtna osaleb avastseenis, lugedes Risbieteri surevale isale viimset palvet. Feliks Kark röövel (kes lubas mütsi ära süüa) Valdo Truve röövel (Sai pisut müratud!) Päärn Hint röövel (mütsi ja palja ülakehaga) Sergo Rahomägi röövel (Kohe näha, et vanad sõbrad!)
lavastuslikust realismist, mis tõrjus välja senised ekspressionistlikud taotlused. · Ainuvalitsevaks keskuseks kujunes teatrielus Tallinn, kus tegutses kolm suurt kutselist teatrit: ,,Estonia'', Draamateater ja Töölisteater. Eriti silmapaistvat edu saavutas Karl Jungholzi ja hiljem Hanno Kompuse käe all tegutsenud ,,Estonia'', kus toodi lavale ka ooperid ja balletid. Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst
,,Viljandi maastik" jt. Muusika Mart Saar- Paljude koorilaulude autor, Artur Kapp- oratoorium ,,Hiiob" Teater Paul Pinna- Estonia teatri esinäitleja, Liina Reiman, Mari Mõlder, Hugo Laur, Ants Lauter- Draamateatri näitleja ja lavastaja. Sport Kristjan Palusalu- olümpiavõitja Paul Keres- Maletaja 4. Võrdle 1920.-1930.aastate hariduselu praeguse olukorraga Eestis. Leia ühisjooni ja erinevusi. Sarnasused Erinevused Eesti keelne kool, uued õppeprogrammid ja Põhikool 6-klassiline ja 5-klassiline
1944 - suur osa trupist lahkus kodumaalt, teatrisse tuli palju uusi näitlejaid. Vanemuise teatrihoone süttis lahingute käigus ja hävis täielikult. Teater kolis Tartu Saksa Teatrisse (praegune Vanemuise teatri väike maja). 1944-1948 - juhtis teatrit Kaarel Ird. 1950-1953 - oli teatrijuhiks Aleksander Poljakov. Uus riigivõim püüdis likvideerida Vanemuise teatri muusikaosa, peaaegu täielikult lagunes balletitrupp. 1953-1955 - juhtis teatrit Ants Lauter. Vanemuine hakkas jälle mängima olulist rolli Eesti kultuurielus. 1956. aastal naases peale sundpausi teatri direktori-peanäitejuhi kohale Kaarel Ird, kelle juhtimisel tegutsevas teatris esietendus arvukalt eesti algupäraseid näidendeid, oopereid, ballette. 1956. aastal anti teatrile Tööpunalipu orden ning 1966 akademilise teatri nimetus. Vanemuise külalisetendused Moskvas, Leningradis ja Kiievis muutusid regulaarseks. Kaarel Ird juhtis teatrit 1956-1985.
Draamateatri perioodiga on taas seotud mitmed õnnestumised - Oscar Wilde`i "Salome", Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad", Anton Hansen-Tammsaare "Juudit". Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud Pinna ameti maha. "Estoniasse" tagasipöördumise katse ebaõnnestus, kuna Pinna pidas rangemaks muutunud distsipliininõuetele alistumist liiaks, seda enam, et nõudjaks oli tema õpilane Ants Lauter. 1923 rajas Pinna Eesti ainsa erateatri - Rahvateatri, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise lustmängudega. Midagi kunstiväärtuslikku neis etendustes polnud ega saanudki olla, kuna trupp koosnes vaid asjaarmastajatest. Tagantjärele on leitud, et selle ettevõtmisega ei teinud Pinna oma nimele au, kuid Pinna ise ei võtnud toimuvat põrmugi traagiliselt. Loomult seiklushimuline ja impulsiivne, mõnules ta meelsasti publiku poolehoiuavaldustes ja sukeldus boheemlaslikku
1906. aastal muudeti "Vanemuine" ja "Estonia" ning 1911. aastal Pärnu "Endla" kutselisteks teatriteks. "Vanemuise" juhiks saanud Karl Menning hakkas lavastama väärtuslikke näidendeid ning taotlema mängu elulist tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. Seevastu "Estonia" ilme määrasid pigemini üksikud tähed, säravad näitlejatalendid Theodor Altermann, Paul Pinna, Erna Villmer ja Ants Lauter, kellest hiljem arenes ka võimekas teatrijuht. 1908. aastal hakati "Estonias" lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. EESTI OOPER Ooper on muusikaline lavateos, milles on palju kunstiliike; kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud
3. 20. aastate algul valitses kirjanduses luule, alates 1925.a nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst, sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Estonia Vanemuine Tallinna draamateater Tallinna töölisteater Pärnus Endla Viljandis Koit Narvas Ilmarine Kuulsamad näitlejad olid: · Paul Pinna · Netty Pinna · Hugo Laur · Ants Lauter 16.Kunsti areng. Vihik. Loominguvõimeliste kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool Pallas. Graafikutena said kuulsaks Eduard Viiralt- Eesti graafika sedöövriks peetakse tema "Kabareed". Väga kuulsad on ka Viiralti "Põrgu" ja "Jutlustaja". Kristjan Raud illustreeris "Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A. Starkopf, J.Koort "Metskits", F. Sannamees( oli psühholoogilise kunsti autor). Vabbe oli Eesti kubism. Eesti kalleim maalikunstnik Konrad Mägi.
tõepära ja ansambliühtsust. Tema nõudliku teatritöö tulemusena sündis ühtlaselt hea professionaalse tasemega trupp. 1918 aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette 1916 aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja ,,Draamateatsid") ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris). Nende loomingu ja pedagoogikatöö tulemusena sugenesid eriilmelised trupid, milles oli palju isikupäraseid näitlejaandeid. Nõukogude ajal on asutatud Rakvere teater, Vene Draamateater, Nukuteater ja Noorsooteater 10 (nüüdne Linnateater)
Kodanlike mõjude kandajaks ja seega nõukogude kultuuri vaenlasteks oli oht muutuda eelkõige iseseisvusajal tegutsenud teatriinimestel. Võimud nõudsid neilt varasema loomingu mahasalgamist ja ümberhindamist ning oma loomingus järjekindlat kinnipidamist sotsialistlikust realismist. Sellega kaasnesid loomeliitudest väljaheitmised, vallandamised ja arreteerimised. EK(b)P KK VIII pleenumile järgnenud ideoloogilise klaperjahi käigus sattus põlu alla mitmeid teatriinimesi (Ants Lauter, Priit Põldroos, Kaarel Ird, Leo Kalmet, Mari Möldre, Ruut Tarmo jt). Nõukogude ühiskond tugines salatsemisel ja paranoial, inimeste küünilisel ärakasutamisel, moraalsel korruptsioonil, tarbetul vägivallal ning pettekujutelmal pidevast potentsiaalsest reetmisest. Nõukogude korra eesmärgiks oli inimeste harjumuste ning käitumise muutmine programmeeritavaks, individuaalsuse tasalülitamine. Kontrollimatust massist pidi saama
Moor oli hiljem ENSV-s teatri õppejõud, õpetas ka Moskvas koolituselt oli ta kutseline näitleja. 1939. aastaks oli Eestis registreeritud raadioomanikke 8% elanikkonnast. Teater Esindusteatriks kujunes Estonia. 1930. aastatel paranesid teatritegemise tingimused, sest riigi toetus suurenes. Teatris oli ka poliitiline järelvalve ja leebe tsensuur. Menulavastus Hugo Raudsepp "Mikumärdi". Populaarseks näitlejatepaariks kujunes Ants Lauter ja Erna Villmer (esimene eesti rahvusest Moskvast saadud näitlejaharidusega näitleja Eestis), kes esinesid paaris nt etendustes "Desdemona ja Othello", "Lauluisa ja kirjaneitsi" jne. Lauter, hüüdnimega Käsu Ants, lõi teatris distsipliini ja vähendas boheemlaslikku minnalaskmist. Liina Reimann mängis tihti emasid, temast algas Saksamaa samalaadse kombe eeskujul traditsioon pärandada üht sõrmust (mis praegu on vist Ita Everi käes), oli ka esimene
aasta rahvaloenduse andmetel oli Eestis 171 taaralast, nende arv suurenes järk-järgult; arhiivides on kokku andmeid umbes 600700 liikme kohta. Taaralaste hulka kuulusid helilooja Adolf Vedro, eesti keele õpetaja ja õpikute autor Ants Selmet, kunstnik Esko Lepp, ajaloolane Järvo Tandre, luuletaja Enn Uibo. Taaralastega olid mingil määral seotud kirjanikud Hugo Raudsepp, Henrik Visnapuu, Juhan Jaik ja Aino Kallas, publitsist Eduard Laaman, kunstikriitik Hanno Kompus, näitlejad Ants Lauter ja Toomas Tondu ning helilooja Juhan Aavik. Taarausuliste eesmärgiks oli luua võõrmõjudest vaba eesti rahvuslik religioon. Samas ei püüdnud nad muinasusundit taaselustada ega jäljendada, vaid kaasajastada. Leiti, et arenenud usk peab olema kooskõlas teadusliku maailmapildiga ning põhijoontes monoteistlik (või pigem deistlik): "Taara ei ole määratav ega kujutatav. Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav
Nad ei saanud enam väga hästi läbi. Sellel samal õhtul oli hundikari nende maja lähedal. Margus võttis püssi ja lasi ühe lasu, aga tema ehmatuseks tegi hunt naise häält. Tuli välja, et Margus oli Tiinat tulistanud. Oma viimastes sõnades avaldas Tiina Margusele igavest armastust ja ta tänas Margust oma tapmise eest. 7 A.Kitzberg, "Libahunt", "Estonia", 1928, lavastaja Ants Lauter Tiina erandlikkus, tema nooruslik trots ja vastuhakk tavadele viib ta libahundiks kuulutamiseni, inimeste hulgast eemaldumiseni ja hukkumiseni. Inimesed lihtsalt ei suutnud leppida sellega, et Tiina on teistest erinev ja lihtsalt häbistasid teda selle tõttu. Siit saab tuua paralleele tänapäevaga. Tihti kardetakse olla erinev kuna selline käitumine võib viia selle isiku mahategemiseni, sest ei mõisteta miks inimene käitub teistmoodi kui kõik teised. Samas
Läti o 1919.a avati Riias Rahvusteater. Samuti hulk teisi teatreid. Kutselised teatrid olid peaaegu kõigis suuremates linnades. Rahvusvahelise tuntuse pälvis dirigent T. Reitersi juhitud Riia Ooperiteater, millest sai alguse nii läti algupärane ooper kui ka ballett. Eesti o Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, koos kolme suure kutselise teatriga Estonia, Draamateater ja Töölisteater. Tuntumad sõnameistrid olid P. Pinna , E. Villmer, A. Lauter, L. Reiman. Kutselised teatrid töötasid ka Tartus, Narvas, Pärnus ja Viljandis. Muusika o Laienes muusikaga tegelevate isikute ring, tekkisid uued laulukoorid ja orkestrid. Üldlaulupidusid hakkati korraldama ka Leedus. Tegevust jätkasid juba tuntud heliloojad: Eestis J. Aavik , H. Eller, C. Kreek, P. Süda. o Kujutav kunst Leedu o Kerkis esile Lääne-Euroopas kunstihariduse saanud põlvkond, kes astus välja iganenud
Kapp, Tartus H. Eller. Sümfoonilist muusikat esitasid ,,Estonia", ,,Vanemuine" ning 1930. aastatel Riigi Ringhäälingu ja ,,Estonia" ühendatud sümfooniaorkester. Eesti teatrite tegevus hoogustus 1920. aastate teisel poolel, mil Tallinnas, Tartus ja Pärnus alustasid tegevust töölisteatrid. Nende repertuaarivalik oli demokraatlikum, mängulaad realistlikum. Eesti tolle aja suurimad näitlejad L. Reiman, E. Villmer, P. Pinna, R. Bauman, A. Lauter, L. Hansen, jt. säilitasid demokraatliku hoiaku ega andnud järele kodanluse kunstimaitsele. 5.3. Trükisõna 13 Käsitleval perioodil kasvas tervikuna eestikeelne trükisõna. Ajavahemikus 1920-1940 ilmus aastas keskmiselt 1200 nimetust trükiseid, millest kolmandiku moodustasid ajutise tähtsusega pabertrükised. Poliitiliste parteide omavaheline võitlus ja kolklus tingisid ajalehtede suure arvu. 1930. aastate algul ilmus
põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed peetakse Eesti graafika sedöövriks (meistritöö). Väga kuulsad on ka tema ,,Põrgu" ja jutlustaja.) ja Kristjan Raud (illustreeris ,,Kalevipoja"). Skulptoritena said kuulsaks Anton Starkopf (Pallase õppejõud), Jaan Koort, Fred Sannamees, 6. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine 1920
" Tõsi see minu kohta on, mängisin klaverit Uno Naissoo muusikaga etenduses. Salme Reegile tegin hiljem mitmeid kuuldemängu kujundusi. Kui Noorsooteater loodi, sattusid mu ema ja isa sinna tööle. Käisin sel ajal muusikakoolis. Lavakunstikateedri poole vaadati tollal kui millegi väga ihaldusväärse poole, enamik noortest tahtis saada näitlejaks. Käisin teatris väga palju. Tuli Panso lavastus ,,80 päevaga ümber maailma". Niisugune staaride paraad: Endel Pärn, Jüri Järvet, Ants Lauter! Viive Ernesaksa muusikaline kujundus, ta ise mängis lava taga elusmuusikat kaasa. See oli nii vaimukas... Käisin seda mitukümmend korda vaatamas. Sõbrunesin näitlejatega. Kuna mina tegin muusikat, kutsuti mind teatri pidudele mängima. Viive Ernesaksaga tekkis suur sõprus ja tema leidis, et kui juba siin oled, hakka ka originaalmuusikat kirjutama. Nii see läks. Olen lähedalt näinud mitut uut näitlejate põlvkonda Elmo Nüganeni viimase lennu noorteni välja
On olemas väiksem kai või suurem sadamasild ning vajalikud rajatised. Ööpäevaringne järelvalve. Sadam võib olla rahvusvahelisteks mereliikluseks. Paadisadam sügavus on piisav suurematele kalapaadidele ja rannasõidu-paatidele (1-2m sügav). On olemas lihtsam sadamasild ja hädavajalikud rajatised. Sadam ei ole avatud rahvusvahelisteks mereliikluseks. Ööpäevane järelvalve võib puududa. 3. Randumiskoht Lauter looduslikult ohutu või süvendatud randumiskoht kohaliku sõidu-piirkonnaga paatidele. Sügavus ca 1 m. Paadisild puudub või on väga väike. Olulised rajatised puuduvad. Järelvalve puudub. Kasutatakse mitme paadi alaliseks hoidmiseks. Lautrikoht randumiskoha sügavus alla 1 m. Puuduvad igasugused rajatised. Üksikute paatide ajutine hoidmise või kaldale tõmbamise koht rannas.
Johannes Aaviku keeleuuendus Noor-Eesti raames, jätkus veel pikalt peale rühmituse lagunemist. 1920-ndatel aastatel eesti kirjanduses tugev saksa ekspressionismi mõju - püüti vaatajat/lugejat teadlikult sokeerida, moonutati esemeid ja kasutati tumedaid toone. 30.Teatrielu I vabariigi ajal (üldiseloomustus, esindajad, põhiteosed) 1920-ndatel on Eestis ~20 kutselist teatrit (Estonia, Tallinna Töölisteater). Olulisemad näitlejad Paul Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter (,,Mehed ei nuta"), Mari Möldre, Liina Reimann (tema pitsersõrmus > Aino Talvik > Ita Ever > ...) Põhiliselt mängiti? 31.Kampaaniad I vabariigi ajal -Hakati läbi viima erinevaid kampaaniaid, millega püüti rahvast poliitilisest kriitikast eemale viia. a) Nimede eestistamise kampaania. Berg -> Paul Ariste jne. b) Tühjad hällid ehk rahva iibe tõstmine. c) Kodu kaunistamise kampaania korraldati konkursse, kus püüti välja selgitada
põllundus, kalandus, jahindus: sahk (< *soxa), sirp, ike, hurt, und olme: aken, värav, lusikas, saabas, kasukas (< *kožux), koonal, lootsik, saan, turg, religioon, ühiskond: pagan (< ‘halb, vilets; räpane’), papp, raamat (dokument;tähed) 13 muu: tuhkur, varblane, nädal, mässama, rajama Vanarootsi ja rootsi laenud (9. – 17. sajand; 75–173 sõna) meri ja kalapüük: lauter, iil, lant, näkk toidud, toiduained ja -nõud : kann, kirn, korp, pagar, pipar, rumm inimeste iseloomustus: plika, peiar, moor, vaar materiaalse kultuuri uued nähtused ja esemed: käru, kroonu, plasku, ruut, säng, ärtu, äss Läti laenud (8. sajandist alates; 31–43 tüve) taimed-loomad: kanep, lääts, kõuts, udras olme: harima, kuut, kukkel, kauss, palakas Alamsaksa laenud (13.–17. saj; 476–659 tüve) suurim laenurühm; pikaaegsed kontaktid, väga suur mõju;
vaid silmaga nähtav. Minevkus on tihti tähtsam see, mis jääb nähtava maastiku taha, maastikutunnetus ei lähtu minakeskselt positsioonilt. Viibides pikemat aega mingis kohas, tekib selle kohaga vaimne side. Erinevate ajastute jäljed Eesti maastikes: maastikuelementide näiteid. Kalmistu Kirikuaed Mõisavare, mõisaase Mõisapark Allee Taluase Heinaküün Muu eraldiseisev abihoone Kelder, keldrimägi Sadam Lauter v lautrikoht Raudteetrass Maastiku kolm võtmeelementi; struktuur, funktsioon, otstarve. Struktuur – inimtekkelised objektid, keskkonna iseärasused, maakasutusviisid Funktsioon – koht elamiseks, töötamiseks ja külastamiseks, põllumajadussaadused, veevaru, bioloogiline mitmekesisus ja ökosüsteem , ruum, pinnase filteerimisvõime Väärtus – ajalooline, kultuuriline, pukeotstarbeline, esteetiline, hingeline, biodiversiteedi ja ökosüsteemi, turvalisususe ja
pakkuda. Ei ole! Taevake, Sehlmannid on rõdu esimeses reas, näete! Ah rõdu ka. Jah, näete, esimeses reas terve vahmiiliga. Lehvitavad... Linnapea tuleb! Viimase platsini välja müüdud, mu härrad, viimase kohani välja müüdud!" (Suuman 1996: 49 Karulin 2013: 61 kaudu). Rakvere Teater on kutseline teater Rakveres. 1921 sügisel asutati teatrihuvilisi koondav Rakvere Näitlejate Ring (RNR), mis tõi 18 tegevusaasta jooksul lavale 120 näidendit. Lavastajateks kutsuti Ants Lauter, Tarmo Ruut jt. Mängiti peamiselt käsitööliste seltsimajas Laial tänaval. Teatrimaja (arhitekt Johann Ostrat) ehitamist alustati 1929. aastal, ehitus kestis vaheaegadega 1940. aastani. Valminud teatrihoone avati 24. veebruaril 1940 piduliku aktusega. 25. veebruaril 1940 mängiti August Kitzbergi näitemängu "Tuulte pöörises". See oli esimene etendus Rakvere Teatris (Kask 1987: 80).
,,öökullist" kirjanik ja armsust kiirgav ning lonkav tüdruk moodustasid"hurmava paari" kinnitab Liina Reiman oma mälestustes. Lilian Kirepe Altermanni-raamatust(1968) loeme, et Piibelehe juures märgatakse tema linlikust, intelligentsi, peent nüansirikkust ning ekstravagantsust. Rõhutatuna haiglasest välimusest ja kahisevast häälekõlast, kandis tema Piibeleht teatavad salapära varjundit. Esietendus 25.september 1927 ,,Estonias" Eduard Vilde lõbumäng, mille näitejuhiks oli Ants Lauter. Osatäitjad: Vana Vestmann Paul Pinna Mathilde Marta Niilus(marje Parikas) Ludvig Sander Albert Üksip Tiit Piibeleht Hugo Laur Liina Salme Peetson Laura -Hilda Geser Sandri osa etendanud Albert Üksip oli rahulik,korrektne, itelligentne inimene, kes laval olles tekitas vaatajas kindlustunde, milleta ei saa olla usaldust loomingu vastu ,arvab Adson. Hugo Laur oli Piibelehena kui mahe koomika, pehme isalikult südamlik, kel olid ilmekad ,,laulvad"
Muusika. Jätkus laulupidude traditsioon. Loodi Eesti Lauljate Liit. Ilmus esimene eesti ooper Evald Aava "Vikerlased". Tegutsesid Heino Eller, Mart Saar, Gustav Ernesaks jt heliloojad. 1930-te II poolel muutus populaarseks salongimuusika, tõusis Raimond Valgre täht. Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. 33. BAASIDE AEG 1939-1940
annaabi.ee 
