Facebook Like

Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris ?
  • Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist ?
  • Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris ?
  • Kuidas toimus ja milles seisnes murrang teatris aastal 1969 ?
  • Kui "hüpe modernismi" ?
  • Mille poolest on need eesti teatris tähelepanuväärsed ?
  • Mis on 1970. aastate noor rezissuur ?
  • Miks võib Merle Karusoo teatrit nimetada mäluteatriks ?
  • Millised uued jooned ilmuvad teatriesteetikasse 1990.-2000. aastail ?
 
Säutsu twitteris
Eesti teatri ajalugu, Eksamiküsimused:
  • Mida kujutas endast sotsialistlik realism teatris? Milles seisnes teooria ja tegelikkuse vastuolu?
    Sotsialistlik realism muutus kohustuslikuks normiks kommunismi ajal (1940nendatel). Stanislavski
    süsteemi nimetati kui ainuvõimalikku näitlejatöö alust. Tema õpetus jõudis Eestisse 30nendatel.
    Tema põhiteos „Näitlejatöö endaga“ ilmus enne nõukogude okupatsiooni. Nõukogude võimuga
    tulid kohustuslikud Stanislavski tõlgendused. Sotsialistlik realism – olles nõukogude ilukirjanduse
    põhimeetod, nõuab kunstnikult ajalooliskonkreetset tõelisuse kujutamist selle revolutsioonilises
    arengus. Seejuures kunstilise kujutamise tõepärasus ja ajalooline konkreetsus peavad ühtuma
    ülesandega kujundada ja kasvatada töötavat rahvast ideeliselt ümber sotsialismi vaimus . Teksti pidi
    järgima väga täpselt, seda ei tohtinud valesti tõlgendada. Kirjanduse tõlgendajad olid teatrile väga
    tähtsad isikud. Oluline oli lavastada õigesti, omaloomingut ei olnud lubatud rakendada. Tuli osata
    näidata tegelikkust tema arenemises.
    Stanislavski näitlemismeetodist sai dogma – ainuvõimalik variant. Hakati tõlgendama üsnagi kitsalt
    ja lihtsustavalt ja mitte alati üheselt. Nõue olla laval nagu päriselus. Stanislavski stambid ja
    stereotüübid olid aga vastuolus esimese nõudega. Tõrjuti ja umbusaldati psühhologismi ja
    teatraalsust. Tüüpilisuse nõue viis must-valgete skeemideni. Isegi kui roll oli jama , pidi näitleja
    sellega siiski lavale astuma .
    Kontakt modernismiga sula-ajastu lõpul, samuti post-modernismiga. 70ndatel stabiilne olekuaeg, 80nendatel samuti stabiilne, vaatamata imelikele suhtumistele, suvalisele tsensuurile jne.
  • Mille poolest erineb olustikurealism sotsialistlikust realismist? Tooge näiteid olustikurealistlikust teatrist .
    Olmerealism muutus populaarseks 50nendate II poolel, 60nendatel. Seda iseloomustas stiililine
    järjepidavus, staatilisus, olustikulisus, täpsus, pisiasjadel lasus suur osatähtsus, näitleja mängus
    taotleti lihtsust, edasi kanti elutarkus ja mõõdukus.
    Teatrilavastus lähtus tekstist, stiil tulenes kirjandusliku teksti stiilist. Populaarsed olid nii Eesti kui
    ka nõukogude repertuaar. Publiku hulgas oli populaarne Eesti klassika , seda lavastati olmerealistlikus võtmes. Lavakujundus ja kostüümid: visuaalne keskkond ja illusionism, detailsus, ajalooline ja olustikuline tõepärasus. Näitlejatööd iseloomustas lihtsus ja loomulikkus, läbielamise eelistamine ekspressioonile.
    Ruum ei iseloomustanud inimesi, ruum pandi psühholoogilisse tähendusse – seda ei kasutatud. Lavakujundid olid ruumilises mõttes passiivsed. Nii näitlejad kui ka kriitikud jälgisid seda, kas näitleja siseelu on õige.
    Suur diskussioon Stanislavski üle. Märksõnaks saab „elav Stanislavski“ - teda peab mõistma ja
    kaasa elama. Olmerealism koosnes lüürilisusest, atmosfäärist ja sotsiaalsusest.
  • Võrrelge Ilmar Tammuri ja Kaarel Irdi lavastajakäekirja.
    Ird hindas harmoonilist ansamblimängu ja realistlikku teatriesteetikat. Nagu Menningki pidas ta oluliseks teatri õpetavat rolli ja tööd publikuga. Just Vanemuises viidi läbi esimesed publiku-uurimused,selgitamaks teatrikülastajate repertuaarieelistusi. Ird pidas väga oluliseks ka kaasaegsete eesti autorite ergutamist uute näidendite kirjutamisele. Tema lavastajaloomingu omapäraks on , et ta tegi nii sõna- kui muusikalavastusi, mida tingis tema juhitud teatri mitmežanrilisus. Ta tõi lavale rahvalikke, sageli muusikaga seotud algupärandeid. Näiteks Lutsu „ Tagahoovis “ segunes Irdile omane mahlakas rahvalike tüüpide galerii ja tugevalt kriipiv sotsiaalne alatoon. Pooldas heal kirjandusel rajanevat realistlikku teatrit, valdas rahvuslikku omapära lavalist väljendamist, folkloorihuvi. Olustlikulisrealistlik suundumus kõlab ka lavakujunduses, realistlikud osapooled koos tinglike märkidega (maalitud taust), naiivrealistlik. Brechti teatri ideaalid. Sotsiaalset olustikku uurida ja analüüsida.
    Ird oli olmerealismi esindaja, Tammur aga sotsialistliku realismi ajal lavastaja . Tammuri jaoks oli oluline, et lavastus oleks ideeliselt selge ning mõningate romantiliste sugemetega. Tema stiil oli jõuline: kontrastid , tugevad kired, dünaamilised massistseenid.
  • Mida kujutab endast psühholoogiline realism teatris? Nimetage kaks lavastajat, kelle režii on psühholoogilis- realistlik . Põhjendage.
    Psühholoogiline realism on midagi tavalist, midagi mis ei ole uuenduslik. See on piiritlemata ja
    hinnangulisena kasutatav. Psühholoogilist realismi iseloomustab sisu puudumine. Alusepanijaks
    peetakse 50-60. aastate Pansot. Maailmateatri võrdluses Panso seotus Stanislavskiga.
    Emblemaatiline autor – Anton Tšehhov. Tegelaste hingeelu suhted fookuses . Realistlik kuivõrd ta
    esitab lugu inimsuhetega jne, taotledes psühholoogilist kajastamist täpselt(- malt ). Nii palju kui on erinevaid lavastajaid, nii palju on ka erinevaid tõlgendamisvõimalusi.
    Üsna tihti seotakse psühholoogiline realism kokku stanislavskiliku näitlemisega, kuulutatakse peavooluks ning võrdsustatakse kunstilise konservatiivsusega.
    Teatrikunstis tähendab psühholoogiline realism psühholoogiliselt läbitunnetatud näitlejamängu, tegelaste siseelule keskenduvat dramaturgiat ja lavastuslaadi. Läbielamiskunst ehk psühholoogiline realism näitlejamängu mõistes jõudis eesti teatrisse Erna Villmeri kaudu. Psühholoogilis-realistliku teateri puhul psühholoogiline kiht dominant, koondav (sügavusi, varjundeid). Tõstab esile näitlejat,
    kõrged nõudmised.
    Voldemar Panso – Sisemine režii: tegelaste sisetegevus, tegelaste motiivid, lavastaja peab tundma näitlejatöö elemente. Klassikaline tõlgendamine kaasaja vaimus. Žanriline mitmekesisus , hübriidžanrid. Lavastas nn leitud ruumides, nt Kadrioru loss, Kirjanike maja, Heliloojate maja. Otsis näitleja ja vaataja vahelist tihendatud sidet.
    Adolf Šapiro – Kasutas kujundlikku füüsilist keelt. Lavastas väga palju Tšehhovi näidendeid.
    Šapiro oli vundament , millele ehitati järgnevate aastate Tšehhovi-lavastamine. Traditsioonilised, kuigi vabad stampidest, lavastused . Tõlgendav. Huvitavate kujunditega, nüanssidega. Läbi töötatud psühholoogiline teater, teatav kujundlikkus. Uuenduslik, Vene-Tšehhovi teatri mõju traditsioonis. Lüüriline. Šapiro rõhutas kontraste, vastuolusid, paradokse. Absurdilikud toonid (enam „Kirsiaia“ suhtes). „Kolm õde“ lähemal traditsioonile. Näitlejaid – ebaühtlaselt kriitika arvates. Kujundite loomine näitlejamängust – psühholoogiline pidevus, karakter selgeks, pidevaks; ei lõhutud. Diskreetselt sisselavastatud kujundid.
  • Voldemar Panso režii peajooned. Panso ja psühholoogiline realism, lähemalt kaks lavastust.
    Pansol oli väga nõudlik maitse lavastuse aluseks oleva kirjandusliku algmaterjali suhtes. Läbivaks jooneks oli tema teatritöös autori süvamõtte avamine . Tema püsiautoriteks olid Smuul ja Tammsaare . Ta oli enamus Smuuli näidendite (va „Polkovniku lesk “) esmalavastaja. „Tõe ja õiguse“ dramatiseeringuid tegi ta neljal korral, sageli tegi ta ka ise dramatiseeringuid, valdavalt eesti autorite teostest. Tema teatrikeel oli mängulisem ja elusam. Ta esindas Stanislavski põhimõtteid – teatrit, mkis baseerub näitlejate ümberkehastumisele ja läbielamiskunstile ning püüdleb alateadvuse äratamisele läbi teadlike tegevuste. Tema lavastustega on seotud ka ebatraditsionaalsete teatriruumide otsing.
    „Inimene ja jumal“ - põhineb Tammsaare „Tõe ja õiguse“ II osal ja on tugevalt keskendunud tõeotsingutele ja filosoofilistele arutlustele. Kogu lavastus on üles ehitatud filmiliku kiirusega, vahelduvatele lühistseenidele, mida liitvaks tegelaseks oli Indrek. Lavastuse visuaalsus ( Helge Uuetoa) oli omas ajas vägagi funktsionaalne ja tinglik . Lisaks üllatavale
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #1 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #2 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #3 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #4 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #5 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #6 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #7 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #8 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #9 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #10 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #11 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #12 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #13 Eesti teatri ajaloo kevadsemestri eksamiküsimuste vastused #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 139 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Laura Liblik Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (2)

    reemannmarie profiilipilt
    reemannmarie: Tubli töö
    12:07 30-05-2011
    cocochoo profiilipilt
    cocochoo: väga hea
    10:49 17-11-2011


    Sarnased materjalid

    8
    doc
    Eesti teatri ajalugu II
    35
    doc
    Üldine Teatriajalugu II
    38
    doc
    Üldine Teatriajalugu I
    37
    doc
    Eesti teatri ajalugu 1940-aastast tänapäevani
    24
    doc
    Üldine teatriajalugu I sügis
    42
    docx
    NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
    14
    doc
    Lastekirjanduse eksamiküsimuste vastused
    14
    doc
    Teatriteaduse aluste kordamisküsimused vastustega



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun