ja peale kolme oma lapse lapsendasid nad noorelt surnud õe ja õemehe kolm last. • Alates 1950. aastast oli Vonnegut vabakutseline kirjanik, loomingu kõrgaeg oli 1960.-1970. aastatel. • Kurt Vonnegut suri 2007. aastal kodus trepil kukkudes saadud ajutrauma tüsistustesse. Looming • Tema loomingu algusperioodi moodustasid ulmejutud, mida ta kirjutas sissetuleku eesmärgil. • Esimesed Vonneguti romaanid olid samuti ulmeromaanid. “Pianoola” (1952) ja “Titaani sireenid” (1959) • Hilisemad romaanid käsitlesid rohkem tänapäevaprobleeeme, mille kaudu kujunes ta USA noore põlvkonna poolt hinnatud autoriks. • Ta pidas oluliseks inimese, areneva tehnikamaailma ja looduse suhteid. Looming • Keeleliselt on Vonneguti stiil ladus ja lihtne, kasutab tihti ka mahlakat igapäeva sõnavara ja väljendeid. • Niisugustena, kohati musta huumorit sisaldavana, on tema teosed
Ent üks asi, mida isegi sõda ei suuda kustutada, on armastus. "Meeletu" Rikas ärimees, kellel on näiliselt kõik eluks vajalik olemas, ei suuda enam oma senise maailma igapäevaelu taluda ning kolib maale elama, et seal erakuna taas oma "mina" ja koht selles maailmas leida. "Lugu sellest, kuidas Toomas ei tahtnud olla enam ärimees, aga temast sai suurärimees." Olulisemad tööd Linnateatris Lavastused: Rollid: "Karin. Indrek. Tõde ja õigus. "Pianoola ehk Mehhaaniline 4." klaver" Esietendus 2006 Platonov, esietendus 1995 "Tõde ja õigus. Teine osa" "Kolm musketäri" Esietendus 2005 Felton, esietendus 1995 "Hamlet" "Valge abielu" Esietendus 1999 Isa, esietendus 1993 "Romeo ja Julia" "Nii see on (kui teile nii näib)" Esietendus 1992 Sinjoor Ponza, esietendus
kodus ise teha. Mida paksem vile seda madalam heli ja mida peenikesem vile seda kõrgem heli. Saalis oli nt Kriisa orel aastast 1910. Muuseumi kogus on kokku 150 viiulit. Viiul on mänginud tähtsat osa Eesti ajaloos ja kultuuris. Järgmisesse saali sisse astudes jääb kohe paremat kätt Harmoonium, millel on registrid ja nendega saab heli reguleerida vaiksemaks või valjemaks. Selles saalis oli ka palju erinevaid mänguautomaate, kõige algeliseim neist oli Pianoola ehk mehaaniline klaver. Veel olid lõõtspillisüsteemiga üles keeratavaid muusikaautomaate ja näiteks ka leierkast-mänguautomaat ,,Poiss põrsaga". Viimaks läksime Assauwe torni kus oli üleval näitus: ,,Ma tahan teist portree teha". Tornis oli palju erinevaid skulptuure kuulsatest inimestest nt. Kaie Kõrb, Ita Ever, Elle Kull, Aarne Üksküla, Jaanus Orgulast (Tootsina) jne. Minu arvates oli see väga tore kogemus, alguses olin ma väga skeptiline
diplomilavastus 2001 · Katherine - A. Dumas / E. Nüganen "Musketärid - kakskümmend aastat hiljem", 2001 · T-Anne, Ben - J. Martin "TSEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001 Elisabeth Goldtberg - W.A. Mozart / Fr.W. Weiskern "Bastien ja Bastienne", diplomilavastus 2001 · Claire - D. Auburn "Tõestus", 2002 1 · Veera - A. Tsehhov "Pianoola ehk Mehhaaniline klaver", 2002 · Fenetska - I. Turgenev "Isad ja pojad", 2002 · Laure Carlier - C. Magnier "Vaene kunstnik!", 2003 · Pille - J. Tätte "Kaotajad", 2003 · Sonetska, Nobunaga, Geisa - V. Pelevin "Tsapajev ja Pustota", 2003 · Rita - U. Lennuk "Boob teab", 2004 · Anna van Gogh - N. Wright "Vincent", 2004 · Õde - F. Kafka "Metamorfoos", 2004 · Osatäitja - W. B. Yeats / J
näidend, ega dramatiseering. Esimene sõna öeldi etenduses 35. minutil. Etendus räägib nukust lastetoas, kes tahab öösel elustuda ning saada inimesetaoliseks. 1995: Alexandre Dumas "Kolm musketäri" Puhtmajanduslikult oli teatrile suvelavastust vaja. ,,Musketäride" viimase osa teksti sai Elmo kätte, kui esietenduseni oli jäänud napilt neli päeva. Musketäre mängisid Allan Noormets, Marko Matvere, Jaanus Rohumaa ja Indrek Sammul. 1995: Anton Tsehhovi "Pianoola ehk mehhaaniline klaver" Tsehhovit on ta nii palju lavastanud, sest ta tahaks neis tükkides ise mängida. Alguses saadi tekst kätte soome keeles, hiljem ka vene keeles. 1996: Dario Fo "Elizabeth - naine juhuse tahtel" Elmo Nüganen on öelnud, et see etendus on täielik läbikukkumine. Seda ei mängitud eriti kaua, ning ta arvab, et ta ise tegi kuskil vea. 1999: Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus"
. Too mees tuli terve perega koos 7 tüdrukut ja Jose lubas tal jääda kui kõik võivad oma maja värvida nii kuiis tahavd. Aga vihavaenlasteks jäävad nad ikka.( Don Apolinar Moscotele) Uus maja, valge nagu tuvi pühitseti sisse... Kuna maja oli valmis saanud taheti selle valmimist tähistada uhke balliga.. Tüdrukud( Rebeca ja Amaranta) aitasid teda selles... ballile kutsuti vaid algsete küla loojate järglased. Ursula ostis ka pianoola. Selle kokku panemiseks kutsuti kohale itallasest meistrimees Pietro Crespi, kes oli nii ilus ja viisakas, et Ursula oma tütreid temaga ei julgenud jätta.. Aga ikkagi Rebeca temasse armus ja kui too lahkus saatis ta isegi ilusaid kirju. Pidu aga oli norm, kuidi imepill mis ise mängis Jose poolt ära lõhuti, kuna ta otsis sealt seest jumalat. Vahepeal aga Aureliano armastus noorima tütre Remediossi. Ta küsis luba abielluda aga, kuna too polnud
nähtuseid. Teda peetakse romantikuks, sest ta armastab suuri ideid ja suuri tundeid, tema lavastustes on kirglikkust ja köitvat vaatemängu. Harrastab teha ka maskiteatrit ehk commedia dell' arte laadis teatrit. Seda stiili viljeles ka Carlo Gozzi. Lavastajana lähtub ta eelkõige näitlejast. Üks suund tema lavaloomingus on vabale ja vaimukale näitlejamängule rajatud improvisatsiooniline teater 1995 ,,Pianoola ehk Mehhaaniline klaver" Tsehhovi järgi. Vaataja nägi esimese vaatuses, mis toimub tema ees ja kõrval. Tagumistes ruumides käis elu, seal oli sisustus. Näitlejad elasid oma elu seal edasi. Tekkis päriselu efekt. Hendrik Toompere on omapärase maailmanägemise ja käekirjaga lavastaja. Ta eelistab moodsat dramaturgiat, mis peegeldab nüüdisaja elutunnet. Tema maailmatajus on aeg, reaalsus ja inimese identiteet killustatud ja pidevas muutumises
· Herman ,,Hallo, Dolly" 1996 Elmo Nüganen 1962 · Lõpetas 1988 Lavakunstikateedri · Äratas kohe tähelepanu n.ö päikesepoiss · 1988-1992 Ugala näitleja, lavastaja · 1992 tänaseni Linnateatri peanäitejuht · 1998-2002 lavaka õppejõud, XX lennu juhendaja Elviste seostab teda Irdiga, ühe maja peremees. Lavastusi: · Gozzi ,,Armastus kolme apelsini vastu" 1991 · Tsehhovi ainetel ,,Pianoola ehk mehhaaniline klaver" 1995 · Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" 1999 · Tätte ,,Kaotajad" 2003 · Tammsaare ,,Tõde ja õigus. Teine osa" 2005 · Tammsaare ,,Indrek. Karin. Tõde ja õigus. Neljas osa" 2009 · Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 2009 Mis mulle meeldib (millega olen rahul) tänases Eesti teatrielus? Mis võiks olla teisiti (mis kurvastab)? Missugune võiks olla tuleviku-teater?
annaabi.ee 
