Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning
keeldus Kaitsmaks end võimalike repressioonide eest oli ta enne Eestisse sõitu võtnud Rootsi kodakondsuse Tema teoste rahvusvaheline läbimurre algas 1980.a tänu Neeme Järvi dirigenditegevusele 1982.a valiti Tubin Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia liikmeks Pärast surma alustas Skandinaavia plaadifirma BIS tema kogutud teoste väljaandmist Tubina sümfooniline looming on seetõttu tõusnud 20. saj. maailmaklassika hulka Järjest enam kõlab Tubina muusika ka kodumaal. LOOMING 10 sümfooniat ja Eesti esimene ballett "Kratt“ Sümfoonilised süidid ja lühipalad Koori-ja soololaulud Instrumentaalkontserdid Ooperid “Barbara von Tisenhusen” ja “Reigi õpetaja” Koorimuusikas on tema tähtsaim töö "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" KRATT On Tubina esimene töö muusikateatrile Ühtlasi eesti esimene ballett
Onegin Külastasin 11.oktoobril 2017 Rahvusooperit Estonia, kus lavastati Aleksandr Puskini luuletuse ainetel loodud balletti ,,Onegin". Etenduse koreograaf ja lavastaja oli John Cranko, kes oli Stuttgardi Balleti asutaja ja kunstiline juht aastatel 1961-73. Tema terav tantsudramaturgiline vaist ja hea karakteritunnetus panid teda haarama maailmaklassika teoste järele nagu Puskini ,,Jevgeni Onegin", Shakespeare'i ,,Romeo ja Julia" ja Mérimée ,,Carmen", mis jõudsid suure menuga lavale ja tegid Stuttgardi Balletist ühe tuntuma teatri maailmas. Etenduse arranzeerija Kurt-Heinz Stolze sündis Hamburgis, kus ta õppis sealses muusikakõrgkoolis klaverit, orelit ja dirigeerimist. 1965. aastal arranzeeris ta muusika balletile ,,Onegin", kasutades selleks erinevaid katkendeid maailmakuulsa helilooja Pjotr Tsaikovski teostest
Seal alustas ta ka ise luuletuste kirjutamist. Kui ta lõpetas kihelkonnakooli, ei avanenud talle kohe edasiõppimise võimalust ning teda taheti jätta koju töömeheks. Alles aastate pärast sai ta isalt loa edasi õppimiseks. Ta õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal valvurina, algklassides tundide andmisega ja ka ajalehe"Teataja" toimetuses kuna õpperaha oli puudu. Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, tal oli huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks oli F. Dostojevski. 1900. aastal ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. Aastast. Gümnaasiumi lõpetamise järel alustas Hansen õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud
Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja "Estonia" tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on "Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" koorile, solistidele ja orkestrile. 4. Ooperid: "Barbara von Tisenhusen" ja "Reigi õpetaja"
1937. aastal nimetati Eesti Draamateatriks. Aegade jooksul on teater kandnud ka teisi nimesid, nõukogude ajal oli ta Tallinna Riiklik Draamateater, mille nimele lisandus erinevaid tiitleid, Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise aegu saadi tagasi Eesti Draamateatri nimi (1989). Teater on algusest peale tegutsenud Tallinna kesklinnas asuvas kaunis, art nouveau stiilis Saksa teatri majas, mis on Eesti kõige vanem säilinud teatrimaja. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950
Tasapisi hakati siiski tema teoseid esitama ja “Estonia” tellis ooperi. Alates 1961 külastas Tubin ka ise mitmel korral Eestit ja juhatas siin oma teoste ettekandeid. Tubina loomingu rahvusvaheline läbimurre algas 1980. aastail, eeskätt tänu Neeme Järvi dirigenditööle, kes hakkas tema teoseid kogu maailmas esitama. Tubin suri 1982. aastal Stockholmis. Eduard Tubin on üks eesti nimekamaid heliloojaid, kelle sümfooniline muusika kuulub 20. sajandi maailmaklassika hulka. Ta on Heino Elleri koolkonna üks silmapaistvam esindaja ja pea suurim eesti sümfonist. Tubina looming on väga mitmekülgne: 1. Sümfooniline muusika:10 sümfooniat, teosed sümfooniaorkestrile, kontserdid. 2. Kammermuusika (instrumentaalteosed väikestele koosseisudele). 3. Koori- ja soololaulud. Kaalukam kooriteos on “Reekviem langenud sõdurite mälestuseks” koorile, solistidele ja orkestrile. 4
kooseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Olulisematel lavastustel on sünkroontõlge vene keelde. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950
kirjanikunime) o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) o 1907
a olukord siiski mõnevõrra muutus. Järelkaja Eduard Tubin suri 17. novembril 1982 Stockholmis 2000.a asustati Rahvusvaheline Eduard Tubina Ühing 2001. aastast alates korraldatakse Tallinnas ja Tartus festivali ,,Eduard Tubin ja tema aeg" Tubina teoseid on maailmas palju plaadistatud 18. juunil 2011 avas Alatskivi lossis piduliku kontserdiga uksed Eduard Tubina Muuseum Loomingu üldiseloomustus Tubina sümfooniline looming kuulub 20.sajandi maailmaklassika hulka Mõjutused eesti rahvamuusikast (teostesse põimitud eesti rahvaviisid) Terviklikud ja temaatiliselt ühtsed teosed Klassikalised zanrid ja ülesehitus, kaasaegselt keerulised harmooniad ja rütmid Suur sisemine pinge intensiivne rütm ja pidev sama motiivi kordamine Teosed 11 sümfooniat ja teisi sümfoonilisi teoseid Klaveri-ja viiulimuusika, kammermuusika Soololaulud, koorimuusika (,,Reekviem langenud sõdurite mälestuseks" NSV
Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester koondab täna üle 40 koolis õppiva noore muusiku. Alates aastast 2003 on orkestri peadirigendiks Hando Põldmäe, kelle esimeseks suuremaks tööks oli muusikal "West Side Story". Viimaste hooaegade tähtsamateks ettevõtmisteks on olnud kooli sügis- ja kevadkontserdid ning aktused, kus kuulajateni on toodud nii maailmaklassika kullafondi kuuluvat kui ka eesti uuemat muusikat. Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester tegutseb 1987. aastast. Orkestris mängivad 9.12. klassi õpilased. Orkester annab aastas 56 täiskavaga kontserti, kus kõlavad nii klassikaline kui kaasaaegne orkestri- ja oratooriumirepertuaar ning eesti heliloojate looming. Dirigent ja laulja Risto Joost on õppinud koori-ja orkestridirigeerimist ning
Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950
o 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli o 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm o 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) o Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski o 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast o 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) o 1907
aastast külastama korduvalt Eestit, muidugi seoses küll oma suuremate teoste ettekannetega. Kuna ta kartis igasuguseid võimalikke repressioone, siis võttis ta endale Rootsi kodakondsuse. Eduard Tubin oli oma eluajal väga tänulik Neeme Järgile, kes oli dirigenditegevusele hakanud maailmale tutvustama Tubini loomingut. Peale Eduard Tubini surma hakkas plaadifirma BIS tema kogutud teoste väljaandmist, mille järel on eriti Tubina sümfooniline looming tõusnud 20. sajandi maailmaklassika hulka. Järjest enam on hakanud kõlama Tubina muusika ka meie kallil kodumaal, kus korraldatakse isegi Tubinale puhenndatud festivale. 2. EDUARD TUBINI LOOMING Eduard Tubin on traditsioonidele toetuv helilooja, kes on kasutanud klassikalisi žanre. Nendest siis moodustavad orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserdid nende all siis kaks viiulikontserti, balalaikakontsert, kontrabassikontsert, kontsertiino klaverile ja orkestrile
Et kuulaja suudaks nautida dzässi, peab talle esmalt esitama teema. Nii on ka rahvusooperi funktsioon olla foon ja baas, mille taustal saavad eristuda ja mille ressursside najal tegutseda projektiteatrid. "Traditsiooniline ooper on nagu liturgia: tuled kustuvad, sõnad loetakse peale, pealik tõstab saua ... Siin on harjutud koos käima. Ooperi sotsiaalne roll on väga oluline, seda peab oskama hoida." 9.2. Kirjuta, mida tähendavad sõnad: · Rahvusooper .traditsioonide kants. · Maailmaklassika tippsolistide kunst · Lavastaja see kes kogu ooperi kokku paneb . Mõtleb välja selle · Traditsioonid tavad mis on erinevates ooperites ooperimajades ja etendustes · Tänapäevane
taustal saavad eristuda ja mille ressursside najal tegutseda projektiteatrid. "Traditsiooniline ooper on nagu liturgia: tuled kustuvad, sõnad loetakse peale, pealik tõstab saua ... Siin on harjutud koos käima. Ooperi sotsiaalne roll on väga oluline, seda peab oskama hoida." 9.2. Kirjuta, mida tähendavad sõnad: · Rahvusooper .............................................................................................................................. · Maailmaklassika ........................................................................................................................ · Lavastaja .................................................................................................................................... · Traditsioonid .............................................................................................................................. · Tänapäevane ........................................................................
kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901.
sajandil Islandile oma kodusid rajama. Islandlased on Skandinaavia päritolu ning segatud ka keldi verega. Vabadus ja austus on endiselt Islandil olemas seal valitseb demokraatia ja riik on poliitiliselt stabiilne. Islandlaste seas pole erinevaid klasse ja valitseb tugev kirjanduslik traditsioon. Islandlaste iseloomus ja geenides valitseb sügav huvi Islandi kultuuripärandi vastu. See ulatub Islandi saagade aega ning keskaegsesse kirjandusse, mis kuulub maailmaklassika hulka. Islandi kultuur on sama vaheldusrikas nagu looduski. Islandil on palju enamat kui rikutud loodus. Riik on kuulus oma kirjanike, heliloojate, näitlejate, kunstnike ja ka lauljate poolest, kelle hulka kuuluvad nt Halldor Laxness, Jón Leifs, Kristján Jóhannson, Sigur Rós ja Björk. Reykjaviki Kunstifestival, muuseumid ja esmaklassilised restoranid kutsuvad külalisi igalt poolt maailmast. Rahvusvaheline lennujaam on nimetatud Leif Eriksoni Lennujaamaks, esimese asuka järgi,
loomingut kogu maailmas aktiivselt tutvustama ja see andis hoogu Tubina teoste populaarsusele. Enne surma jõudis Tubin ise osa saada oma Kümnenda sümfoonia tähelepanuväärsetest ettekannetest Ameerika Ühendriikides, Bostoni sümfooniaorkestri 100. aastapäevale pühendatud kontsertide seeriast. Skandinaavia suurim plaadifirma, kes tegeleb süvamuusikaga, alustas pärast helilooja surma tema kogutud teoste väljaandmisega. Mille. Eduard Tubina sümfooniline looming on tõusnud 20. sajandi maailmaklassika hulka. Üha enam kuuleb ka kodumaal Eduard Tubina meistriteoseid. Eestis korraldatakse Tubina auks temanimelisi festivale. Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal Stockholmis. 9 Tubin oli tulemusrikas helilooja, kes kirjutas erinevates süvamuusika zanrites ning tema loomingu tähtsaimaimaks ja keskseks osaks on tema sümfoonia teosed. Teda on nimetatud
tervishoiu-, tehnika-, põllumajandus-, aiandus- ja käsitööalased teavikud. Elukestvat õpet toetav kirjandus eri teadusalade teavikud nii Eesti autoritelt kui ka välisautoritelt tõlgituna eesti keelde, vastavalt nõudlusele ka võõrkeelne. o laste- ja noortekirjandus väikelastele ja õpilastele mõeldud teatmeteosed ja teaberaamatud; eesti autorite laste ja noorte ilukirjandus; tõlgete ja maailmaklassika valik o tõlgitud ilukirjandus klassikaline ja nüüdisaegne väärtkirjandus; muud valikud vastavalt nõudlusele; o ajaviitekirjandus teoseid ajaviitekirjanduse kõikidest zanritest; o perioodika, eelistatult kvaliteet- ja kultuuriväljaanded; o raamatukogundusalane kirjandus. 32. Nimeta peamised teavikute laadid ning oska neid nende tunnuste põhjal iseloomustada (raamat, jadaväljaanne, ajaleht, ajakiri, jne.).
Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnateater, praegu on siin 37 näitlejaga püsitrupp ja 4 koosseisulist lavastajat. Igal hooajal on teatris kümmekond esietendust, jooksvas repertuaaris on üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Kuigi nimi ei viita rahvusteatrile, on Eesti Draamateater seda rolli sisuliselt täitnud juba pikka aega. Algaastatest tänaseni on pööratud suurt tähelepanu maailmaklassika lavastamisele ning kaasaegsele uue dramaturgiale eri maadest. Järjepidevalt on tehtud koostööd kaasaegsete eesti autoritega. 1920. aastatel, pärast ühe tollase populaarse külakomöödia lavastust algas just sellest teatrist rahvusliku dramaturgia buum: hakati rohkem näidendeid kirjutama, samuti dramatiseerima kaasegsete prosaistide töid, need said publiku hulgas väga populaarseks. Laval olid eesti autoritest Raudsepp, Kitzberg, Vilde, Tammsaare, Luts. 1950
Peebu tuntud laul) · Tsehhovi ,,Kajakas" 1959 · ,,Gibsoni ,,Kaks kiigelaulu" 1963 · Rainise ,,Joosep ja tema vennad" 1966 · Kangro ,,Imelugu" 1974 · Jakobsoni ,,Elu tsitadellis" 1976 Jne Repertuaaripoliitika · Riiklikud-parteilised suunised (kohustuslikud tähtpäevalavastused). Olid olemas täpsed juhised, kuidas tähistada mingeid tähtpäevi · Riiklikud normid (eesti klassika, maailmaklassika, vene klassika, vennasrahvaste dramaturgia) protsentidega ära määratud tegelikult. · Esmalavastused NL-s · Koostöö autoritega (kirjanikud, heliloojad) uute algupärandite saamiseks · Publiku erinevate huvigruppidega (haritlaskond, üliõpilased, maarahvas, töölised, lapsed) arvestamine · Nn sildlavastused need olid lavastused, mis pakkusid huvi väga paljudele huvigruppidele. Paljud Irdi lavastused olidki just sildlavastused.
inimese psüühilist ja füüsilist turvatunnet. Stalini surma järel 1950. aastate keskel hakkas ühiskonna üldise liberaliseerumise taustal eesti teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks.
põlvkonna väärtusi ja maailmapilti. Vahel kuulas mu ema raadiot. Eesti raadiotest oli oluline Vikerraadio. Sealt sai kuulata uudiseid Eestist ja mujalt Nõukogude Liidust, kultuurisaateid ning muusikat. Ühtegi konkreetset programmi mu ema ei jälginud. Raadiost kuulas ta seda, mis sealt parasjagu tuli. Samuti oli vahel kuulda Radio Luxembourgi, kust lasti välismaist muusikat. Mu ema teabeväljas mängisid olulist rolli ka raamatud. Ta oli sage raamatukogu külastaja. Teda huvitasid maailmaklassika ja kriminullid. Mu ema oli väga tihe teatri- ja kinokülastaja. Teatris vaatas ta ära peaaegu kõik etendused, mida mängiti. Lavastuste kunstiline tase oli üldjuhul kõrge ja meelelahutusvormidest oli teater üks haaravamaid. Näiteks oli ülimenukas Estonias mängitav operett ,,Savoy ball". Lavastustesse põimiti peenelt ka propagandat, kuid kriitikameele olemasolu aitas sellest läbi näha. Kinos näidati põhiliselt filme laiast Nõukogude Liidust. Samuti näidati eesti, india ja
17. A. H. Tammsaare elu ja looming. Eesti kirjanduse suurim eepik · pärit Järvamaalt Albu vallast Põhja-Tammsaare talust (selle järgi saanud omale kirjanikunime) · 1886. a pandi ta Sääsküla vallakooli, aasta hiljem paremate tingimustega Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonnakoolis, kus õpetajaks üle-eestiliselt tuntud luuletaja Jakob Tamm · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all. · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita
· Haridustee algas, kui läheb 8 a Sääsküla vallakooli. · 1886 Prümli vallakooli · 1892-1897 Väike-Maarja kihelkonna kooli- tegi esimesed värsi katsetused (kooli juhataja luuletja Jakob Tamm) · 1898-1903 Tartu, Hugo Treffneri eragümnaasium (õpperaha puuduva osa teenis Anton Hansen tasa tööga- valvurina, algklassides tundide andmisega jms) · Treffneri gümnaasiumist sai korraliku humanitaarhariduse, huvi maailmaklassika vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski ja Tsehhov olid tema iidolid. · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
