• SÜNDIS 23. NOVEMBER 1969 KOHTLA-JÄRVEL • ABIELUS KRISTI SAAREMÄEGA • VARASEMAST KOOSELUST NÄITLEJA TIINA MÄLBERGIGA ON TAL POEG KARL ROBERT JA TÜTAR MARII INGRIIN. • TÖÖTAB RAKVERE TEATRIS 1996. AASTAST. • 1991 - 1996 UGALA TEATER, NÄITLEJA • VOKALIST. HARIDUS • 1988 LÕPETAS KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUMI • 1992 LÕPETAS KÕRGEMA LAVAKUNSTIKOOLI. • 1996. AASTAST RAKVERE TEATRI PEANÄITEJUHT • TALLINNA RIIKLIKU KONSERVATOORIUMI LAVAKUNSTIKATEEDER XV LEND 1992 • KOHTLA-JÄRVE I KESKKOOL OSAD TUNNUSTUSED • VOLDEMAR PANSO NIMELINE AUHIND 1991 • EESTI TEATRILIIDU AASTAPREEMIA PARIM MEESNÄITLEJA 2008 • KARL ADRA NIMELINE AUHIND 2011 • VABARIIGI PRESIDENDI VALGETÄHE IV KLASSI TEENETEMÄRK 2015 • AASTA VABATAHTLIK 2008 • RAKVERE TEATRI KOLLEEGIPREEMIA PARIM LAVASTAJA 2009 MÕNED ROLLID • SURNUD LIBLIKATE TANTS (JÜRVEN) • JUTUSTUS TÕELISEST PARDIPOJAST (KESKMINE VEND)
1992 lõpetas Kõrgema Lavakunstikooli. Töötas aastatel 1991–1996 "Ugalas" 1996. aastast Rakvere Teatri peanäitejuht 2 SLAID Isiklikku: Üllar Saaremäe abikaasa Kristi Saaremäe, kunstnikunimega Kristi Leppik, on vabakutseline kunstnik. Varasemast kooselust näitleja Tiina Mälbergiga on tal poeg Karl Robert ja tütar Marii Ingriin. Töötab Rakvere Teatris 1996. aastast. 4 SLAID Haridus: Kohtla-Järve I Keskkool Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateeder XV lend 1992 Varasemad töökohad: 1991 - 1996 Ugala Teater, näitleja 5 SLAID Tunnustus: Voldemar Panso nimeline auhind 1991 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim meesnäitleja 1999, 2006, 2007 Rakvere Teatri kolleegipreemia parim lavastaja 2009 Ants Lauteri nimeline auhind 2000 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia 2001 Eesti Raadio näitlejapreemia 2005 Eesti Teatriliidu aastapreemia parim meesnäitleja 2008 Aasta vabatahtlik 2008 Rakvere linna teenetemärk 2009 Karl Adra nimeline auhind 2011
JUHAN VIIDING Elulugu • Sündis Tallinnas 1.juunil 1948, suri Raplas 21.veb 1995 • Oli Eesti poeet, näitleja ja lavastaja • Oli varaküps noor • Aastal 1968, hakkas kasutama nime Jüri Üdi • Oli abielus Riina Kiisaga ning neil on ühine tütar Elo Haridus ja töö • Peale 8.klassi asus õppima Tallinna 21.keskkooli • Tallinna Töölisnoorte keskkool • Töötas fotoarhiivis • Tallinna Konservatooriumi Lavakunstikateeder (1968- 1972) • Eesti Draamateater (1972-1995) • Andekas näitleja Draamateatris Luule • Luuletusi hakkas pidevamalt kirjutama 1965.a • 1973.a alguses kuulus Kirjanike liitu • Luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv • Keskendus nii ühiskonna probleemidele kui ka „mängles“ lugejatega • Loomingu tippaeg oli seitsme-ja kaheksakümnendatel • Luuletamispõli jagunes kaheks • Tundlik ja dramaatiline • Üks suurimaid noorte mõjutajaid peale G.Suitsu Jüri Üdi looming
Elmo Nüganen Koostanud: Marie Tulik Isiklik Sündinud: 15. veeb 1962 Perekond: Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga Kolm tütart Haridus: Tallinna 4. Tehnikakool Rätsep Tallinna Pedagoogiline Instituut Näitejuht Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunstikateeder Näitleja Töö Ugala teater Lavastaja ja näitleja 1988-1992 Tartu Ülikool Vabade kunstide professor 1999 EMA Kõrgem Lavakunstikool Õppejõud 1998-2002; 2008-2012 Tallinna linnateater Peanäitejuht 1992-... Telenäitleja "Ainus pühapäev" (1990) Telelavastus "Soo" (1992) Teleseriaal "Vabariigi valvur" (1994-1995) "Suflöör" (1993) "Armastus kolme apelsini vastu" (1994) "Seenelkäik" (2012) "Mandariinid" (2013) Rezisöör ja autor
Põldroosi asetäitja ja õppejõuna. 1950. aastaks oli lõpetanud kolm lendu ja kool suleti. Algab rängimaid perioode L K-i elus, ta arreteeriti 1950. aastal ning ta pidi veetma 5a venemaal., vanglas. Peale vanglasolemist naases Leo tagasi kodumaale ja töötas Filharmoonias. Siis kutsus ta Ilmar Tammur ta Draamateatrisse, kus Kalmet lavastas veel 7 lavastust, millest kõige silmapaistvam oli Schilleri “Don Carlos”. Lisaks 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht. LK oli näitleja, lavastaja, teatrijuht, kuid eriti sügava jälje jättis ta eesti teatrilukku pedagoogina. LK kujundas välja nii nuku- kui noorsooteatri printsiibid ning eelkõige rahvusteatri põhijooned A. H. Tammsaare, O. Lutsu, H. Raudsepa jt
Antud võtmes suurenes mitmesugu kartuli-ja aiamaade osa. Paljud linlased pidasid kusagil mingit maalappi. IV Vaimuelu KULTUUR- ,,sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" Stalini eluajal üliideologiseeritud , hiljem pisut vabam. NLKP, Lenini ja kommunismi jms ülistamine nö kohustuslik liturgia. Suurem osa kultuuriproduktsioonist ikkagi ideoloogia vabad. Tsensuur- kahtlaste teoste ärakeelamine, nn erifondid raamatukogudes. 50-tel hoogne isetegevusaeg, 60-tel professionaalse kultuuri tõus (Lavakunstikateeder jt) 60-tel läänest tulevale popmuusikale nö kätt ette ei saada( algas I.Linna, T.Mägi, J.Joala jt tähelend) Repertuaaridele ettekirjutused- osa laule pidi olema nõukogude autoritelt, aga eesti heliloojad ka nõuk. autorid! Eesti popmuusikal NSVL piires erakordne menu- väga läänelik! MEEDIA- tugeva kontrolli all, seetõttu väga populaarsed mitmesugu paroodia ja pilasaated ,- kavad ning väljaanded ( E.Baskin. S.Nõmmik, E.Abel, ajakiri
· 1967 valmisid Vanemuise ja Pärnu teatri uued majad (SSOR 50. aastapäevaks) · Rahva elatustaseme kasv, teatrite ühiskülastused Teatrites: · Teatrite repertuaar mitmekesistub · Hakkavad ilmuma teatriraamatud · 1956 esimene Balti Teatrikevad Riias · Eesti teatrite külalisetendused väljaspool Eestit (Moskvas, Leningradis, Kiievis), Eesti kunsti ja kirjanduse dekaad Moskvas 1956. · 1957 TRK juurde asutatakse lavakunstikateeder · 1962 ENSV Teatriühingu I kongress · 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J
Kuid Laagris olemine käis tema tervisele ning raskest füüsilisest tööst saab ta vabastuse. Hiljem tunnistatakse ta invaliidiks. Pärast laagrist tagasitulekut 1956. aastal tegi Kalmet võrdlemisi palju kirjatööd ning võeti uuesti Draamateatrisse palgale näitejuht-assistendiks. Koos Ilmar Tammuriga lavastasid nad Kitzbergi “Kauka jumala” 1957 pandi kõrgem näitlejakoolitus, tallinna riikliku konservatooriumi lavakunstikateeder, uuesti käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Aarne Üksküla: “Ilma Leo Kalmetita poleks kool olnud see, mis ta oli” Kalmeti teatriõpetusest said osa vaid neli esimest lendu, viimases neist 1970ndal aastal lõpetanud lennus õppis ka Lembit Ulfsak, kellel Kalmetist mälestused kõik soojad on. Esimese lennu paigus tabas teda insult. 1960 1960 aastal pöördus ta ka tagasi lasteteatri juurde, kui ta kutsuti Estoniasse lavastama Eugen Kapi
suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016. aasta suveks on selle kõrgema õppeasutuse – praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool – lõpetanud 27 lendu (üle 430 inimese). (1960.–1970. aastatel tegutsesid Teatriühingu toel mitme teatri juures oma stuudiod.) Teatris ja draamas aktualiseerus alates 1950ndate keskpaigast
stalinlikud repressioonid Nõukogude Liidus -------------------------------------------------------------------------------- 1938 13. märts Austria an?luss märts - september T?ehhoslovakkia kriis 29. september Müncheni konverents (Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa): Sudeedimaa eraldadatakse T?ehhoslovakkia koosseisust ja antakse Saksamaale rajati Eesti Teaduste Akadeemia Tallinnas loodi Riigi Kõrgem Kunstikool (praegu Kunstiülikool); Konservatooriumi juurde rajati Riiklik Lavakunstikateeder -------------------------------------------------------------------------------- 1939 15. märts T?ehhoslovakkia okupeerimine Saksamaa poolt ja jaotamine kaheks (Määrimaa ja Böömimaa protektoriaat + Slovakkia) 21 märts Saksamaa nõuab Poolalt Danzigi Vabalinna ja "Poola koridori" likvideerimist 22. märts Leedu loovutab Klaipeda Saksamaale Aprill-August Suurbritania, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu kolmepoolsed läbirääkimised
annaabi.ee 
