· «Ruja». Libreto Tiit Ojasoo (NO99), Ene-Liis Semper (NO99), lavastaja Tiit Ojasoo, muusikajuht Erki Pehk (RO Estonia), kunstnik Ene-Liis Semper, valguskunstnik Palle Palme (Rootsi), koreograaf Marika Aidla, kontsertmeistrid Ele Sonn, Irina Oja, koormeister Piret Talts, koori kontsertmeister Marika Mägi, Tartu Noortekoori kontsertmeistrid Kadri Leppoja, Riho Leppoja. Teater Vanemuine. Lavastaja auhind · Lembit Peterson «Maarja kuulutamine» ja «Linn». (Theatrum). Naisnäitleja auhind · Maria Peterson ja Laura Peterson partnerluse eest Mara ja Violaine osatäitmistes lavastuses «Maarja kuulutamine». (Theatrum). Meesnäitleja auhind · Marius Peterson Sergei Basin lavastuses «Linn». (Theatrum). Naiskõrvalosa auhind · Piret Laurimaa Eleonore ja Esme (vanem) lavastuses «Rock'n'roll». (Endla). Meeskõrvalosa auhind · Rain Simmul sinjoor Capuletti lavastuses «Romeo ja Julia». (Emajõe Suveteater). Kunstniku auhind
................................................................................................................. 4 17. saj ja varem ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased............................5 Novus Atlas.............................................................................................................................5 Dell' Arcano del Mare............................................................................................................ 5 Theatrum Orbis Terrarum....................................................................................................... 6 18. sajandil ilmunud kaubanduslikult ja kartograafiliselt tähtsad atlased...................................7 Britannia Depicta.................................................................................................................... 7 Cary's new and correct English atlas......................................................................................7 19
* Klass * Viimne Reliikvia * Vallatud kurvid * Kevade 5) 2 Eesti dirigenti * Gustav Ernesaks * Eri Klas 6) 2 balletitansija nime * Age Oks * Toomas Edur 7) Eesti teatrid Eesti Draamateater Eesti Nuku- ja Noorsooteater Emajõe Suveteater Endla Teater Estonia Fine 5 Tantsuteater Kanuti Gildi SAAL Kuressaare Linnateater Pärimusteater LOOMINE R.A.A.A.M Rakvere Teater Salong - Teater Saueaugu Teatritalu Smithbridge Productions Stuudioteater Ilmarine Tallinna Linnateater Teater NO99 Teater Varius Theatrum Ugala Teater Uus Vana Teater Vana Baskini Teater Vanemuine VAT Teater Vene Teater Von Krahli Teater Võru Teatriateljee
5 Aarne Ükskülaga lavakunstikateedri XII lennu õppejõuks, mis andis talle üha enam mõtteid ning soovi asutada oma teater. Kahjuks tekkis aga palju majanduslikke ning ka isiklikke probleeme ja see lükkus aina rohkem edasi. Tänu paralleelselt alustanud Vanalinna Hariduskolleegiumile osutus see aga taas võimalikuks ning koos Juhan Viidingu, Humanitaarinstituudi ja fondi Hereditas abiga hakkaski Theatrum oma esimesi samme teatriloomise poole astuma. Theatrum on üks suur perekond, mis ei koosne ainuüksi Petersonide perekonnast, vaid ka paljud Theatrumi armastajad on kujundanud seda stuudioteatrit aastate jooksul. (http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.htm) 6 2. LEMBIT PETERSON JA TEATER Lembit Petersoni sõnul on teater talle lapsest peale südamelähedane olnud
Old Baskin's Theatre, Rakvere Theatre, SalongTheatre, Tallinn City Theatre, Theatre ,,Varius", Theatre NO99, Ugala Theatre, VAT Theatre and Von Krahl Theatre. Also there are three schools in Estonia which provide higher education in drama. The oldest and most academic of them is the Higher School of Drama at the Estonian Academy of Music. The Viljandi Cultural College and the private school 'Theatrum' at the Estonian Institute of Humanities. Theatres provide work for about 2000 persons all over Estonia. The future of Estonian theatre, which is fully dependent on the state purse, lies in the hands of politicians; they decide whether to continue subsidising the theatres. At the same time, a considerable part of the audiences are made up of young people. The fact that last year about 500 young people applied to the twenty places available at the Drama
Moliere Theatrum Kvaliteetinimene 2012 Sisukord Sisukord ................................................................ 2 Tutvustus .............................................................. 3 Molière ................................................................. 4 Minu arvamus ...................................................... 5
"Graal!" (2001) "Stiil ehk mis on maailma nimi" "Meister ja Margarita" (2001) "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) FILMISTSENAARIUMID: "Võlg" (1966) "Saja aasta pärast mais" (1987) "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) ESSEISTIKA: "Kuradid ja kuningad" (1989) "Ma ei olnud imelaps" (1990) "Argimütoloogia sõnastik" (1993) "Vastne argimütoloogia" (1996) "Sirise, sirise, sirbike" (2003) "Theatrum mundi" (2004) TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED: Juhan Liiv/Paul-Eerik Rummo «Suits pööriööluhtadelt» (luuleõhtu, koos Ela Undiga) «Hamleti laulud» (kompositsioon 60ndate aastate eesti luulest) 1978
Talle kingiti mandoliin, kui ta oli kümnene ja sinna oli kaasa pandud õpik, millest Aarne hakkas harjutama. See oli teiste jaoks haruldus, kui näitleja oskas ka nooti lugeda. Aarne Üksküla töötas aastatel 19611968 Rakvere Teatris, 19681978 Lydia Koidula nimelises Pärnu Draamateatris. Hiljem aga pöördus Eesti Draamateatrisse 19851988 ja peale seda 19881993 Vanalinnastuudios. Kõige lõpuks jäi ta 19932002 Eesti Draamateatrisse. Üksküla on mänginud ka stuudioteatris "Theatrum". Teda on palju tunnustatud ning erinevaid preemiaid saanud: · 1985 Theodor Altermanni preemia · 1986 Eesti NSV rahvakunstnik · 1986 parima kõrvalosatäitja aastapreemia · 1987 parima meesnäitleja aastapreemia · 1998 Eesti Raadio kuuldemängupreemia · 1998 Eesti Kultuurkapitali aastapreemia · 2009 Eesti Riiklik Kultuuripreemia Ta on näidelnud mitmetes näidendites nagu näiteks: · Andrus Kivirähk´i ,,Rehepapp", mängis seal Rehepappi
y = ü: hypotheca i = j sõna algul vokaali ees ja liitsõnades põhisõna algul vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon ! c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus ! c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor ! qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ! ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Vokaalid võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: · pikad vokaalid : nn, sentus · lühikesed vokaalid : mre, srvus Hääldamisel tuleb silmas pidada, et mõned sõnad erinevad ainult vokaalide vältuse poolest:
alusel) 4 Filmistsenaariumid · "Võlg" (1966) · "Saja aasta pärast mais" (1987) · "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) Esseistika · "Kuradid ja kuningad" (1989) · "Ma ei olnud imelaps" (1990) · "Argimütoloogia sõnastik" (1993) · "Vastne argimütoloogia" (1996) · "Sirise, sirise, sirbike" (2003) · "Theatrum mundi" (2004) Tõlked · "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (Gottfried August Bürger) (1974, 1992) · "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (Carl Gustav Jung) (1995) · "Paberlaevuke" (Eugenio Barba) (1999) Lavastused Vanemuine: · "Suits pööriööluhtadelt", 1967 · Schiller "Röövlid", 1983 · Gombrowicz "Iwona, Burgundia printsess", 1994 · Tammsaare/Unt "Taevane ja maine armastus", 1995
suurendati lavastuste arvu. Õnneks kestis otsene kriis vaid paar hooaega. Institutsiooniliselt on tänu jooksvale riiklikule toetusele ja eriprojekte rahastavatele fondidele (iseäranis Kultuurkapitalile) säilinud püsiteatrite harjumuspärane süsteem, aga nüüd täiendab seda kasulikult väikeste erateatrite võrk. Enamik viimastest on keskendunud lastelavastustele, kuid mõned (nt. ,,Von Krahli Teater" ja ,,Theatrum") taotlevad ka muid eesmärke. Tänaseks on muutunud ka teatrielu väline pool: rahvusvahelised rännud ja õpingud on nüüd noorema põlvkonna kogemuse endastmõistetav osa. Eestisse on tulnud palju külalislavastusi, ja Eesti teatrid on ise edukalt esinenud rahvusvahelistel festivalidel. Ideede ja mõjude vahetus tundub küllalt elav, ja enamik praegusi maailmateatri nähtusi on meilgi mingil moel esindatud. Lisaks tuleb märkida, et teatrite koosseisud ja juhtkonnad on viimase kümnendiga
florierenden Handelszentrum und galt mit seinen zeitweilig 600 Brauereien als Brauhaus der Hanse. Im 14. Jahrhundert entwickelte sich Hamburg als eines der ersten Mitglieder des Kaufmannsbundes Hanse zum wichtigsten deutschen Umschlag- und Stapelplatz zwischen Nord- und Ostsee. Ab 1510 galt Hamburg endgültig als Reichsstadt. Der Augsburger Reichstag bestätigt Hamburg als "Freie Hansestadt". 1558 wurde dort eine der ersten Börsen Deutschlands eröffnet, im Jahre 1678 unter dem Namen Opern-Theatrum die erste deutsche Oper am Gänsemarkt. Zur Reformationszeit wurde der Stadtstaat ohne Blutvergießen evangelisch. 1619 war Hamburg die größte Stadt Deutschlands. Ihre kulturelle Blüte erlebte die Stadt vor allem im 17. und 18. Jahrhundert unter anderem mit der Gründung des Hamburgischen Nationaltheaters (1767). Auch nach dem Niedergang der Hanse und während der Aufklärung und der Industrialisierung blieb die Stadt das bedeutendste Wirtschaftszentrum Norddeutschlands (neben Berlin)
adiungo i=jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjtam: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae=ää: aedilis, praesidium oe=öö: proelium Konsonandid: X=ks: Xerxes Z=dz: Zenon C=k a.o.u ja konsonandi ees: casus, fructus C=ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero Ch=hh: pulcher, schola Ph=f : philosophus Th=t: theatrum Rh=r: rhetor Qu=kv: aqua, quis Ngu vokaalis ees=ngv: lingua, sanguis Sua=sva: suavis Sue=sve: consuetudo ti vokaali ees=tsi: restitutio, actio Vältus (kvantiteet) Vokaalis võivad olla vältuselt pikad ja lühikesed; kirjas tähistatakse mõlemaid ühekordse tähega. Õpikutes märgitakse seetõttu vokaalide kohale vältusmärk: Pikad vokaaid- : non (noon), senatus(senaatus) Lühikesed vokaalid : mare, servus Rõhk
vokaali ees: ius, iungo, adiungo i = jj sõna keskel vokaalide vahel: maior (Keskajal hakati neid sõnu kirjutama: jus, adjungo, major) Diftongid: ae, oe, au, eu ae = ää: aedilis, praesidium oe = öö: proelium Konsonandid: x = ks: Xerxes z = dz: Zenon c = k a, o, u ja konsonandi ees: casus, fructus c = ts e, i, y, ae, oe ees: Caesar, Cicero ch = hh: pulcher, schola ph = f: philosophus th = t: theatrum rh = r: rhetor qu = kv: aqua, quis ngu vokaali ees = ngv: lingua, sanguis sua = sva: suavis sue = sve: consuetudo ti vokaali ees = tsi: actio, restitutio Esse (olema) Sg Pl 1. (ego) sum (mina) 1. (ns) sumus 2. (tu) es (sina) 2. (vs) estis 3. - est (tema) 3. - sunt · Eitamisel nn: nn sum, nn est · studisus (pl studisi) (ms õpilane) · studisa (pl studisae) (ns) · Salve! Salvte
Manuaalne (käsitsi) b. Magnetiline (kompass) c. Mehaaniline (trükimasinad) d. Optiline (luubid) e. Foto-keemiline f. Elektrooniline (50-90 digitaalmehaaniline, 65-85 digitaalfotomehaaniline, 1990 täisdigitaalne) 19. Millistel maailmakaartidel oli kujutatud ka Eestit kuni 1940. a? a. Al- Idris'i maailmakaart (1154) b. Olaus Magnuse Põhja-Euroopa kaart (1539. a.) c. Ortelius ,,Theatrum orbis terrarum" 1571. a. < vanim säilinud originaal Liivimaa kaart. 20. Nimetage Eestikeelseid maailmakaarte kuni 19. saj? a. A. Bure Rootsi riigi kaardid (1626. a.) b. Mõisate kaardistamine (1681 1684. 1688) c. Mellini atlas 21. Millal tulid sõnad ,,kaart, gloobus, plaan" eesti keelde? a. Gloobus 1816. a. b. Kaart 1804. a. (talurahva seadus) c. Plaan 1809. a. (talurahva seaduse täiendus) 22
· Tsensuuripiirangud puuduvad, kuid piirab raha · Üha enam võetakse kasutusele nn leitud mängupaiku · Külalislavastajad ja näitlejad, vähem püsiseoseid kindla trupiga · Festivalid, kontaktid, loomingulised mõjutused Uute teatrite sünd: · Vanad repertuaariteatrid tegutsevad endiselt, kuid teatrielu üldpilti mõjutavad üha enam uued teatrid · Alternatiivtruppe: Von Krahli Teater, Theatrum, NO99, Miks Teater, Tartu Uus Teater · Projektiteatrid (nt Emajõe Suveteater) Eksklusiivsed mängupaigad: · Tööstushooned, jm rõhutatult koledad, kõledad, kuid ootamatud paigad · Kaunid, kuid raskesti ligipääsetavad paigad looduses, kus looduskeskkonnal on oluline roll lavastuse üldise miljöö loomises (Vargmäe, Setomaa, Naissaar ,,Peko", ,,Taarka", ,,Pristan") · Suvelavastuste puhul on sageli mängupaigal ja sel toimuval veel teatud etenduse-
oli Baltimaade osas Olaus Magnuse kaart. Mercator võttis kasutusele uue projektsiooni, mis kannab tema nime. Atlas 1595 1555 Kaspar Hennenbergeri esimene Liivimaa trükikaart 1582 Renneri kroonika sisaldab 4 kaarti Lm eri osade kohta 1589 - Strubuczi Leedu, Liivimaa ja Venemaa kaart 1573 Johannes Portantiuse Liivimaa kaart, kõige suurem saavutus, teadaolevalt vanim säilinud. Ilmus Antverpenis Abraham Orteliuse atlases "Theatrum Orbis terrarum Anders Bure (Bureus) Gustav II Adolfi ajal - Rootsi riigi kaart kuuel lehel, 1680. aastail viidi läbi mõisate reduktsioon, sellega seoses suured maamõõdutööd. Instrumentaalmõõdistamine. Mõisakaardid mõõtkavas 1:10400, on ka kihelkondade ja teede kaarte ning mõned maakondade ja kubermangude kaardid, kokku üle 3300, sh 2900 Lm ja 400 Em kohta. Viid Rootsi, kuid toodi 1726 ja 1825 riikidevaheliste lepingute alusel tagasi Venemaale.
annaabi.ee 
