see mõjutab keskkonda palju laiemalt. Kuna rahvast kaasatakse projekti minimaalselt jääb suur osa informatsioonist saamata. Paljud muistised ja ka liikide elupaigad, mis ametlikult kusagil kirjas pole, on teada ainult külaelanikele, aga kui nende käest arvamust ei küsita võivad need hävida. Hiljaaegu oli aktuaalseks teemaks trassi läbimine Nabala-Tuhala kaitseala. Rahandusministeerium oli selle plaani poolt, kuna see oleks odavam kui rajada trass kusagilt mujalt. Nabala-Tuhala kaitseala on erinevate liikide poolest üsnagi rikas. Nii trassi ehitamine kui ka trass ise mõjutaks tugevalt keskkonda. Samuti poolitaks trass maa juppideks, eraldaks üksteisest. Nii killustub looduslik elukeskkond. Loomad ei pääse enam nii lihtsalt teisele poole. Ehitamine tekitab tohutult müra. See segab loomade kommunikatsiooni, näiteks metsisemängu ajal. Kuigi Rail Baltic peaks olema võimalikult keskkonnasõbralik, tundub, et
Keskkonnakaitse teaduskonna II kursuse üliõpilane Juhendaja: Jüri Martin 2007 Sissejuhatus Viimasel ajal on tihti räägitud ja kirjutatud hiigelprojektist, millega soovitakse teenida keskkonnakaitse arvel. See on Nord Stream gaasijuhe, mille Vene ja Saksamaa kontsernid kavatsevad rajada Balti merre. Selle ehitamiseks tuleks lõhata ning kaevata merepõhja ja trass oleks 1200 km ulatuses piki kogu Balti merd põhjast lõunasse. Kuid projekti läbiviimine ei lahenenud nii nagu oli soovitud. Gaasitoru ehitamine merepõhja on tekitanud palju vaidlusi ning selles nähakse mitmeid ohte. Venemaa-Saksamaa gaasijuhtme kavandamise ajalugu Projekti alustati 1997. aastal kui Venemaa ettevõte OAO Gazprom ja Soome ettevõte Fortum Oyj (tollal Neste) moodustasid ühisettevõtte North Transgas Oy. 1997-1999 läbi viidud
mõtlen ja näen maailma samamoodi nagu Sokrates. Eriti meeldis mulle see kuidas ta ütles, et „ Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.“ Enne esimese vaatuse lõppu, kui Sokrates (Raivo Trass) hakkas värisema, tekkis hirmutunne, et kas temaga võib midagi juhtuda. See jäigi mõistetamatuks, et kas härra elas rolli sisse või oli tal närv sees. Üleüldiselt oli see, aga natukene kõhedust ja hirmu tekitav. Kuigi vaatamata sellele sobis Raivo Trass Sokratest mängima suurepäraselt. Teise vaatuse alguses, kui Katariina Ratasepp mängis Ateena kuju, häiris mind Ateena kuju pilk, võib-olla keskendusin sellele korra niipalju, et see jäigi mind kogu järgneva tseeni vältel häirima. Etendus lõppes Sokratese väärika surmaga. Väga meeldis kuidas Sokrates jäi endale kindlaks ning võttis kohtuotsuse vastu, ning suri. Pigem arvan, et „Sokrates“ on mõeldud inimestele, kellel on juba mingil
Retsensioon A. H. Tammsaare ,,Ma armastasin sakslast" 14. oktoobril külastasin Kuressaare Linnateatrit, kus etendus Anton Hansen Tammsaare samanimelisel romaanil põhinev näidend ,,Ma armastasin sakslast". Lavateos oli kirjutatud noorpaari pidevalt mänglevale armastusele, mille tingisid eri rahvus ja seisused. Näidend lõpeb traagiliselt naise surmaga. Romaani kirjutas ümber näidendiks Rünno Saaremäe, lavastajaks oli Raivo Trass. Saaremäe leiab, et on isegi hea, et Tammsaare ei ole käsitlenud teoses konkreetset ajalist perioodi, tänu millele võib tegevuse paigutada erinevatesse ajahetkedesse 20 30.ndatel aastatel. Hariduse poolest meremees , alustas Saaremäe lavastajatööga alles hiljuti. 2001.aastal valmis tema esimene menukas näidend ,,Jaanituli", mille lavastajaks oli tema vend Üllar Saaremäe. Paljukiidetud lavastaja Trass oli näidendi
· Liivakihi peale hoiatuslint · Täitepinnas Kraavide valmistamine · Freesides · Kaevates · Küntes Kaabli sissekünd · Paigaldatakse spetsadraga · Pinnas kivivaba · Trass ei tohi ristuda tehnorajatisega · Kündmisel tuleb kasutada tootja poolt ettenähtud kaablit Kaabli läbisurumine Ristumine: raudteega ,tiheda liiklusega teedega, looduslikud olud Kaabli avapaigaldis - Kaabel kinnitatakse seinale või mis tahes kandekonstruktsioonile Kaablid veegogudes - Sobiva erikonstruktsiooniga kaabel Elektrikilbid - Erineva otstarbega elektrienergia jaotamis seade Kaablijaotus ehk transiitkilp paigaldatakse: · Väljaspoole territooriumi piiri
üle, mis projketi järgi hakkab kulgema Venemaal Viiburist läbi Läänemere kuni Greifswaldini Saksamaal. Teema on muutunud eriti teravaks poliitliseks aspektiks, kuna järjest rohkem Euroopa riike on andnud oma nõusoleku projekti elluviimiseks. Kuigi kõnealune projekt ei läbi Eesti majanduspiirkonda on Eesti siiski gaasijuhtme rajamise suhtes skeptiline, sest see kujutab endast reaalset ökoloogilist ohtu Läänemerele. Trass läbib Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa majandusvööndit, möödudes lähedalt Eesti, Läti, Leedu ja Poola majandusvöönditest. Plaanide kohaselt peaks esimene gaasijuhe alustama tegevust 2011. aastal ja teine 2012. aastal. Gaasijuhe võimaldab tarnida 55 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas. Nord Stream'i projekti arendamise vastu on Poola ja Balti riigid. Käesoleva referaadi eesmärgiks on välja selgitada plaanitava Nord Streami gaasitrassi
............................................................................................................................................................... 3 1. RAIL BALTICU AJALUGU................................................................................................................................ 4 2. MIDA KUJUTAB ENDAST RAIL BALTICU PROJEKT........................................................................ 5 2.1 KUHU PLAANITAKSE RAIL BALTICU TRASS RAJADA? ..................................................... 6 2.2 KUI PALJU MAKSAB RAIL BALTICU PROJEKT? ...................................................................... 6 2.3 KUIDAS MÕJUTAB RAIL BALTIC KESKKONDA JA LOODUST? ...................................... 7 2.4 KUMB ON KESKKONNALE KASULIKUM, KAS PÄRNU VÕI TARTU SUUND? ........ 9 3. RAIL BALTICU MAJANDUSLIK KASU .....................................................................
suguvõsa. Režissöör • Grigori Kromanov • 8. märts 1926 - 18. juuli 1984 • sündinud Tallinnas • oli eesti teatri- ja filmilavastaja • 1956. aastal hakkas ETV-s tegelema režissööritööga Näitlejad • Gabriel - Aleksandr Goloborodko (28. september 1938, Venemaa) • Agnes von Mönnikhusen - Ingrida Andrina (23. juunil 1944, Läti) • Hans von Risbieter - Raivo Trass (12. märtsil 1946, Eesti) • Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (15. oktoober 1940 – 21. september 2014, Eesti) Filmimuusika • ,, Põgene, vaba laps! ’’ • ,, Mässajate laul ’’ • ,, Pistoda laul ’’ • ,, Prostituudi laul ’’ • https://www.youtube.com/watch?v=m3OSHfzbCgQ – mässajate laul • https://www.youtube.com/watch?v=9HcBdaBgHO8 – pistoda laul Aitäh vaatamast
Laulud kirjutasid: Tõnu ja Uno Naissoo Laule esitab: Peeter Tooma Laule esitab (venekeelses versioonis): Georg Ots Dirigent: Eri Klas Laulutekstid: Paul-Eerik Rummo Filmimuusika ,,Pistoda laul" ,,Mässajate laul" ,,Põgene, vaba laps" ,,Prostituudi laul" ,,Nuhk-munkade laul" ,,Reliikvia" Näitlejad Aleksandr Goloborodko Gabriel Ingrida Adrina Agnes von Mönnikhusen Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Helmut Vaag Kõrtsmik Jüri Uppin Delvig jt. Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Viimne_reliikvia http://web.zone.ee/stemugram/failid/viimnereliikvia. http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/499/muusikale Tänan kuulamast!
soovitud objekte. 2. Millised geodeetilised tööd tuleb teostada trassi piketeerimiseks. Kuidas toimub kõverate mahamärkimine ja kuidas saab kanda sirgel olevad piketid kõverale? Trassi piketeerimiseks tuleb selle elemendid eelnevalt leida arvutuste teel (tangenslõigud, mõõteliiad, bisektorid) vastavalt kavandatava tee klassile ja projektkiirusele. Arvutuste tegemiseks valitakse sobilik pöörderaadius. Trass jaotatakse plaanil ühesuguse pikkusega lõikudeks- enamasti on selleks 100 m. Piketeerimist aslutatakse trassi algusest, mis on nö null-pikett. Piketid paigutatakse mööda sirget kuni trassi esimese nurgapunktini (N), mis tähistatakse plusspiketina. Järgnevalt oleks tarvilik määrata kõvera alguspunkt KA. Et kaare alguse piketi väärtus on juba eelnevalt arvutustest teada, siis saame selle tegelikult juba enne nurgapunkti maha märkida.
RAIL BALTIC Eliise Sau 9.B RAIL BALTICUST Projekt ehitada Poolat, Leedut, Lätit, Eestit ja Soomet ühendav uus kiirraudtee. Kokkuleppeid pole Poolaga. Raudtee uus trass hakkaks erinema senisest põhiraudteemagistraalist. ETTEVALMISTUS Eesti, Läti ja Leedu peaministrite 2011. aastal vastu võetud ühisavaldus seadis eesmärgiks Rail Balticu rajamiseks. Tallinnast läbi Pärnu kulgev trassi valik on määratletud 2011. aasta Vabariigi Valitsuse otsusega. Urve Palo allkirjastas 2014. aastal raudteeühenduse Rail Baltic Eesti valdusettevõtte asutamisdokumendid. 2014
siseministeerium oleks omavalitsustelt küsinud seisukohta. Ministeerium viitab asjaolule, et vallad on planeeringu kooskõlastanud, järelikult ei ole valdadel vastuväiteid. [Siseministeerium 2012] Osad kirjad on juurdepääsupiiranguga, mistõttu ei saa väidet täielikult kinnitada. 2.4. Kohalikud omavalitsused Kohalikud omavalitsused said kohtuda koosolekutel, kuid planeeringu seletuskirjas ei tule välja, et omavalitsustel oli omavahel suurt koostööd. Olemasolev Via Baltica trass jäi üldjuhul paika ja 7 seetõttu ei olnud ka vaidlust selle üle, kas uus trass valdade piiril ühtib naabriga. Kohalikud omavalitsused täitsid samuti oma ülesanded, mis tulid seadusest. Planeeringus oleks rohkem tahtnud näha omavalitsuste panust planeeringusse. Kuid ilmselt tehti koostööd planeeringu koostamise ajal. 8 Kokkuvõte
RAIL BALTIC Projektist tutvustus: Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav
Taevaskojas Lätis Koiva jõe ääres Kuressaare piiskopilinnuses Niguliste kirikus Tallinna ja Riia filmipaviljonis Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda Rezissööri tutvustus Grigori Kromanov 8. märts 1926 18. juuli 1984 Hüüti Grisaks Eesti teatri- ja filmilavastaja 1956. aastal hakkas tegelema rezissööritööga ETV-s Tegelased Aleksandr Goloborodko Gabriel Raivo Trass Hans von Risbieter Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Laulud Reliikvia Põgene vaba laps Mässajate laul Pistoda laul Prostituudi laul
RAIL BALTICA ARENGUTEE JA MAJANDUSLIK TASUVUS JOSEPH SALISTE Ärilogistika AJALUGU LENNART MERI AJASTU 1994. aasta plaan/leping ,,Üleriigiline planeering EESTI 2010" BALTI RIIKIDE JA EUROOPA VAHELISE RAUDTEEVÕRGU LOOMINE TRASSI KULGEMINE PÄRNU SUUND VÕI TARTU SUUND RAUDTEETUNNEL HELSINGINI (PROJEKTI LOOMULIK JÄTK) Tartu inimesed pettunud Majanduslikud aspektid, kiirem kaubatee Soome suur soov (Soome ekspordivõimaluste laienemine) TRASS LÄBI PÄRNU KAUNASENI INVESTEERINGUD Suurimaid investeeringuid Eesti osa 268 miljonit Läti 393 miljonit Leedu 493 miljonit 85% Euroopa Liit MIDA KUJUTAB ENDAST PROJEKT? SUURPROJEKTI LOOMINE Ettevõtluse ja turismi arendamine Kaubavahetuse edendamine 240 km/h uudne raudtee süsteem Pärnu suund (odavam, otsem kaubatee, peamiselt põllu- ja metsamaa läbimine) PROBLEEMID Keskkond Loomad Raudtee ületamiskohad Maaomanikega läbirääkimised Lepete sõlmimised Rahastus PROBLEE...
Produtsent Raimond Feldt Rezisöör Grigori Kromanov TEGELASED Gabriel - Aleksander Goloborodko (eestikeelne tekst: Mati Klooren) Agnes von Mönnikhusen - Ingrid Andrina (eestikeelne tekst: Mare Garsnek) Abtiss - Elsa Radzina (eestikeelne tekst: Aino Talvi) Vend Johannes - Rolan Bõkov (eestikeelne tekst: Jüri Järvet) Ursula - Eve Kivi Siim - Uldis Vadzik (eestikeelne tekst: Aksel Orav) Hans von Risbieter - Raivo Trass Ivo Schenkenberg - Peeter Jakobi (eestikeelne tekst: Olev Eskola) Pealik - Karl Kalkun Johann von Risbieter - Valdeko Ratassepp Kõrtsmik - Helmut Vaag Toatüdruk - Katrin Karisma Mungad - Hans Kaldoja, Ain Jürisson Preester kloostris - Ago Saller LAULUD ,,Reliikvia" ,,Põgene vaba laps" ,, Mässajate laul" ,,Pistoda laul" ,,Prostituudi laul"
kaldega 2% sõidutee suunas ja laiusega 3500mm. Teisele poole on ette nähtud kõnnitee laiusega 2000mm, kaldega 2% sõidutee suunas. Nigli tänaval kõnniteid ette nähtud ei ole. Kakumäe tee ja Nigli tänava ristmikule rajada ülekäigurada üle Nigli tänava 4m Kakumäe tee tänava servast. Ülekäigule paigaldada madaldatud äärekivid. 1.5. Veevarustus ja kanalisatsioon 1.5.1. Veevarustus Planeeritava ala majandusvee allikaks on Kakumäe teel olev veetrass ja planeeritav trass Nigli tänaval. 1.5.2. Kanalisatsioon Reovee äravooluks on olemasolev kanalisatsioon Kakumäe teel krundile 1 ja planeeritav trass krundile 2 Nigli tänaval, mis on ühenduses linna üldkanalisatsiooniga. Planeeritava ala reovee arvutuslik vooluhulk on 1,5 m3/d. Sademetevee ärajuhtimine Kakumäe teelt on lahendatud restkaevude abil sadeveedrenaazi kaudu, mis kulgeb tee all. Nigli tänava sadeveed kogutakse tee äärtes paiknevatesse madalamatesse kraavidesse. 1.6
Teatrid Diana Matejuk Rakvere teater · 1940. aasta 24. veebruar · Väike teater Virumaal, Põhja-Eestis · Tasakaalustatud repertuaar · Alguses oli peanäitejuhiks Raivo Trass · Hiljem Madis Kalmet, Arvi Mägi, Peeter Jalakas, Üllar Saaremäe Rakvere teater · Jalakas tõi Rakverre alternatiivteatrite festivali "Baltoscandal" · Alates 2013. aaastast on teatri direktor Velvo Väli · 410-kohaline suur saal · Black box-200 vaatajat · Aastas antakse üle Eesti antakse 250 etendust Endla teater · Teatrit on Pärnus peetud aastast 1875 · Alguses laulu- ja näitemängeseltsis "Endla" · Kutselise teatrina aastast 1911 · Teatri rõdult kuulutati 1
Heliline pilt Muusika: Uno Naissoo, Tõnu Naissoo Laule esitab - Peeter Tooma Laule esitab - Georg Ots (venekeelses versioonis) Laulutekstid - Paul-Eerik Rummo Dirigent - Eri Klas Helioperaator - Roman Sabsay Näitlejad Peaosades: Aleksandr Goloborodko, Ingrda Andria, Elsa Radzina Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Pilte näitlejatest Võttepaigad Filmivõtted toimusid Tallinna vanalinnas, Tallinnas Vene tänaval Dominiiklaste kloostri käikudes, Taevaskojas. Pirita kloostri makett ehitati Virtsu lähedale Kukeranda. Lätis Koiva jõe ääres jäädvustati Gabrieli, Risbieteri ja Delvigi kohtumine ning võitlus.
• Hoone tagune betoonplats 7x7 m plaatidest (imiteerib Raadi lennuvälja) • Betooniklass C40/45 • Hoones on 8 lifti Hoonesisene sild Terasferm dekoratiivpaneelid Ventilatsioon ja Küte • Hoonel on 5 ventilatsioonikambrit • Kasutatakse rootorsoojusvaheteid • Kasutegur 89-90% • Tootja: Fläktwood (SWE) • Miinuseks: saastunud õhu taasringlusesse minek • Küte saadakse linna trassilt • Sooja ja külma trass on koos, eraldi on kompressorjaam • Ventilatisoonikambrid tulekindlad • Hoones põrandaküte Ventilatsioonitorud Rootorsoojusvaheti ulekindluse tagamine vent. kambris kütteseadmed Põrandakütte paigaldus Siseviimistlus • Enamjaolt kipsseinad • Betoontrepid kohapeal valatud • AAA klass • Siledad betoonpõrandad • Laoruumid laotud Aeroc kivist(hoiab niiskust ja soojust)
Kirik on nõus nad paari panema, kui von Risbieter loovutab kirikule Püha Brigitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Peagi on nende kannul klooster, Ivo Schenkenbergi kõrilõikajad ja pruudi suguvõsa. Osades Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Rezissöör Grigori Kromanov 8. märts 1926 Tallinn 18. juuli 1984 Lahe küla, Lääne-Virumaa "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964, koos Jüri Müüriga) "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966) "Meie Artur" (telefilm Artur Rinnest, 1968, koos Mati Põldrega) "Viimne reliikvia" (1969) "Briljandid proletariaadi diktatuurile" (1975)
Ukraina rahvusest Venemaa näitleja On mänginud rohkem kui 70 filmis Agnes-Ingrida Andrina 23. juuni 1944- 17. september 2015 Läti näitleja Abtiss- Elsa Radzina 10. veebruar 1917- 18. august 2005 Läti näitleja Mängis ligi 40 filmis Vend Johannes- Rolan Bõkov Ivo- Peeter Jakobi 15. oktoober 1940- 21. september 2014 Tema tuntuim roll oligi Ivo Schenkenbergina Mängis ka seriaalis ''Õnne 13'' Hans von Risbieter- Raivo trass 12. märts 1946 Eesti näitleja ja lavastaja 1975 lavastajana Ants Lauteri nimeline auhind lavastuste "Möödunud suvel Tsulimskis", "Nukitsamees", "Preili Julie" eest Lavastas XXIV üldlaulupeo Ursula- Eve Kivi 8. mai 1938 On mänginud umbes 50 filmis Siim- Uldis Vazdiks 27. mai 1941- 5. mai 2006 Tema vanemad olid sammuti näitlejad Mängis paljudes filmides Laulud: ''Reliikvia''
1953-1956 Tallinnas draamateatri näitleja 1956 a. hakkas ETV-s tegelema rezissööritööga 1966-1984 oli ta Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrist erialaõppejõuks Ta koostas raamatu nimega ,,Lavastaja Grigori Kromanov" Näitlejad Kokku 28. Aleksandr Goloborodko (28.09.1938) Vene näitleja, 1985 aastast Mossoveti teatri näitleja (Gabriel) Ingrda Andria (23.07.1944) Läti näitleja, 1967 asus tööle Läti rahvusteatrisse (Agnes Von Mönnikhusen) Raivo Trass (12.03.1946) Töötas 19681977 Eesti Draamateatris ja 19771985 Rakvere Teatri peanäitejuhina (Hans von Risbieter) Peeter Jakobi (15.10.1940) Lõpetas 1968 a. Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri (Ivo Schenkenberg) Filmimuusika Viisi autorid: Uno Naissoo ja Tõnu Naissoo Sõnade autor: Paul-Erik Rummo Tõlgiti laulud ka vene keelde, abiks oli Georg Ots Laulud salvestati kammerorkestriga Tänu Eri Klassile said taustamuusikalood täpsema karakteri
Ema ütles; kui Eesti oli veel Nõukogude Liidus, siis oli lööklauseks ,,Me ei vaja looduselt armuande, looduselt tuleb võtta, mis võtta annab". Minu jaoks on see kummaliselt vale arusaam. Mida me selle heaks teha saame? Kõik inimesed saavad oma säästlikku ja kokkuhoidliku eluviisiga loodust aidata. Viimased kaks aastat on korraldatud ühist koristus kampaaniat ,,Teeme Ära". Kus ka meie pere edukalt osales. Meile oli määratud koristada Pärnu maantee trass, kus me leidsime autokumme, imikute mähkmeid, auto klaas, pudeleid, riide esemeid, raamatuid, elektrijuhtmeid, ehitusmaterjale, väikseid kappe, madratseid, kommipabereid, kilet jne. Meie päev algas sellega, et mina ja minu noorem õde jooksime koolid maijooksu ja kohe peale seda, läksime koristama. Kui koristamine oli lõpetatud, said kõik osavõtjad sooja sööki. Peale selle said kõik minna tasuta kontserdile Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva
Lippmaa. Viimase eestvedamisel korrastati osakonnad ja kasvuhooned, suurenes aia teaduslik tähtsus ning laienes suhtlus ja seemnevahetus teiste samataoliste aedadega. Õitsengule järgnes taas uus langus, mille põhjustas Saksa okupatsioon. Seekord hakkas aeda päästma aastal 1944 direktoriks asunud professor A. Vaga, tänu kelle suurele tahtele ning heale organiseerimisele taastas aed vaid mõne aastaga sõjaeelse seisu. Pärast Vaga ametiaega pidasid direktori ametit veel H. Trass, V. Masing ning E. Lellep. 1969. aastal sai aed uue pikemaajalise juhi H. Kimmeli näol, kes keskendus tiigi puhastamisele ning uue palmimaja valmimisele. A. Pärna direktoriks olemise ajal (1986-1995) aga ehitati botaanikaaiale oma paljundus- ja tootmiskompleks. Pärast Pärna olid direktoriteks veel A. Vellak ja H. Tamm, tänu kellele valmis 2006. aastal uus troopikamaja. 1. jaanuaril 2014 liideti aga Tartu botaanikaaed loodusmuuseumiga ning loodi asutus
Mängufilmi ,,Mandariinid" TÖÖLEHT Rezissööri ees- ja perekonnanimi: Zaza Urushadze Filmi pealkiri, liik, valmimisaasta: ,,Mandariinid", mängufilm, 2013 Näitlejad, kes kehastavad olulisi tegelasi? Lembit Ulfsak, Elmo Nüganen, Mikhail Meskhi, Giorgi Nakashidze, Raivo Trass Filmi sisukokkuvõte Abhaasias toimuva sõja tõttu kolisid sealsed eestlased minema ja alles jäid alles vaid vähesed eestlased. Kui Ivo, üks vähesid alles jäänud eestlaseid, Markuse poole läks, kohtas ta haavatud abhaaslast Ahmedi. Mõnda aega hiljem leiab ta ka väga raskesti haavatud gruuslase. Kuna nad olid omavahel vaenlased ning tapsid üksteise sõjakaaslasi, siis tekkis konflikte palju, kuid ajapikk nad harjusid
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas ämbritega, kui ta üle aia "hiilis", ning jäi magama sinna, kuhu kukkus; vares istus õrrel ning jälgis ümberringi toimuvat; Mardu pani sirutades käed peakohale; Kaalep ja Liivi peitsid end uudishimulikena aia taha. Õue ja toa vahe tekitas Luigi saabaste jalast võtmine ning uuesti jalga panemine. Trass oli tekstidega mänginud nii, et nad mõjuksid sügavalt ning iga paus andis aega nende üle järele mõelda. Indrek Apinis oli varese rolli ülimalt hästi sisseelanud. Suurepärane töö, mis tehtud oli. Lindu võis ära tunda näitleja olekust, liikumisest ja häälitsustes. See uudishimulikult puuriv pilk ning hetkegi ühel kohal mitte seista suutev olemus, kavalus varastada ning samal ajal teha süütu nägu on ju varesele nii iseloomulikud. Pilkavalt oli ka jäljendatud
laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Tunnustused Aastal 1955 ja 1964 pälvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. OsadesKatrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
Esimesest võidusõidust on möödas enam kui sada aastat: 1894. aasta 22. juulil rivistusid 21 autot Pariisis, et kihutada võidu Roueni. See üritus meenutab põhimõtteliselt rallit. Sõideti ju ühest punktist teise ja seda tavaliiklusele mõeldud teedel. Ralli oli esialgu rohkem vastupidavuse kui kiiruse proovikiviks. Eelmise sajandi alguse olematude teeolude juures viis tihedamini võidule juhi ja mehaaniku leidlikkus kui auto kiirus. Tavaliikluseks avatud teedel paigutatud trass jagati lõikudeks, mis tuli läbida etteantud aja ja keskmise kiirusega. Esimeseks selliseks võistluseks oli 1904. aastal saksamaal toimunud ,,Herkomer Trophy" Peagi sündis taolisi võistlusi nagu seeni peale vihma. Mingisugust ühist reeglistikku polnud ja iga võistluse korraldaja kirjutas reegleid oma parema äranägemise järgi. Huvitavamad ja hästi korraldatud võistlused jäid püsima ning muutusid traditsiooniliseks, paljud aga sündisid ja kadusid.
1981 – MU SÜDA LAULAB. Luuletusi 1923–1927 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Underi ja Adsoni hauakivi MUUD 20. novembril 2006 esietendus KUMU-s lavastus "Under", mis valmis luuletaja kirjade, päevikute ja mälestuste põhjal. Teatritüki lavastas Merle Karusoo ja Raimo Pass. Osades Katrin Saukas (Marie Under), Ago-Endrik Kerge, Raivo Trass, Sten Zupping ja Egon Nuter. Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Marie Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Kumu
· Kokutsajev mullateadlane 1900 esitas mullatüüpide klassifikatsiooni · Humbolt 1830ndal võttis kasutusele termini assotsiatsioon, avastas miilud (= Davidi hirved) Hiinas. · Braun Blanquet 1932ndal uuris taimekoosluste koosseisu, levikut · Tansley 1935ndal võttis kasutusele mõiste ökoloogia · Clements, Schimper, Warming ja Cowles, Schorter ja Kirchner, U. Masing, A. Trass, Erich Kukk, M. Tsoobll, Ü. Mander, J. Korta · Romantiline transtsendentaalne looduskaitse eetika 19. Saj. ( Esimene ametlik LK haldus) Ralph Waldar Emerson, Henry David Thoreau, John Muir · USA Sierra klubi tegutseb siiani · Ressursi kaitse eerika 20. Saj Gifford Pinchot, John Stuart Mill · Evolutsioonilis ökoloogiline Maa eetika · Aldo Leopold klassikaline essee A Sand Country Almanac ( 1949)
Ennekõike õppetöö vajadustest lähtuvalt korraldati, täiendati ja loodi uusi osakondi, inventeeriti ja kontrolliti kogusid 1943.a Sõja ajal hävisid pommitamise pärast peahoone, kasvuhooned ja samuti leidis ka oma lõpu Lippmaa.Taimi hakata päästma, viies neid ülikooli ruumidesse. Taastamistööd võttis enda kanda A. Vaga aastatel 1944-1956. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass aastatel1956-1962 ja 1964), V. Masing aastatel1962-1964. Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep 1964-1969. a. Pikalt oli uuel ametikohal H. Kimme, kelle saavutuste alal võib lugeda tiigi puhastamist aastatel 1970. ja palmimaja valmimine 1984. Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine. Jõudes aga aina lähemale praegusele hetkel, hakati ehitama 1995 uut
Lippmaa 1937. a. välja kapitaalse teose "Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud". Sõja ajal (1943) hävisid linna pommitamise tõttu peahoone ja kasvuhooned, hukkus direktor Lippmaa. Kasvuhoonetaimi päästeti paigutades neid laiali ülikooli ruumidesse. Taastamistööd langesid A. Vaga (1944-1956) õlgadele. Pärast A. Vaga lahkumist taimesüstemaatika ja geobotaanika kateedri ja ühtlasi botaanikaaia juhataja kohalt haldasid aia tegemisi H. Trass (1956-1962 ja 1964), V. Masing (1962-1964). Samal aastal loodi omaette botaanikaaia direktori ametikoht, millele asus E. Lellep (1964-1969). Pikka aega oli direktoriks H. Kimmel (1969-1986). Suuremateks saavutusteks sel ajal olid tiigi puhastamine (1970) ja uue palmimaja valmimine (1984). Suurt rõhku pandi kommertskultuuride roosi, tulbi ja nelgi kasvatamisele, samuti algatati meristeempaljunduse labori projekteerimine.
jaamast, siis tuleb kõigepealt arvutada sidepunktide kõrgused rippuva nivelleerimiskäigu meetodil. Vajaduse korral võib magistraali suhtes rajada sihid mingi sobiva nurga all. Töö käigus koostatakse abriss nagu ruutude meetodi puhul ja ka plaani koostamine on analoogiline. Trassi mõõdistamine 1. Üldist Liiniehitiste nagu tunnelid, torujuhtmed, liiklusmagistraalid telge nimetatakse trassiks. Liiniehitiste rajamine toimub mitmes etapis: projekteeritakse trass topograafilisel kaardil; trassi mõõdistamine suures mõõtkavas; detailne projekteerimine; märkimistööd; ehitustööd. Vaatleme mõõdistamist autotee trassi järgi, sest see on kõige keerukam. Geodeet peab maastikul trassi tähistama ja kindlustama, mõõtma pöördenurgad, märkima kõverad, tegema trassi piketeerimise koos maariba mõõdistamisega, sooritama geomeetrilise nivelleerimise, koostama trassi plaani piki ja ristprofiilid. Autotee koosneb
Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti Horisontaalid ei lõiku üksteisega Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine
· Horisontaalide vahekaugus plaanil isel. nõlva kallet. · Naaberhorisontaalidel on mõnevõrra sarnane kuju ja nende vahekaugus muutub sujuvalt. · Horisontaalid lõikuvad skeletijoontega risti · Horisontaalid ei lõiku üksteisega · Hoonete ja teiste rajatiste kohal horisontaalid katkestatakse Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine
Ehitusmaterjalide 1. KT 1. Ehitusmaterjalide omadused Standard - dokument, millega kehtestatakse nõuded Standardi ülesandeks on piiritleda materjali omadusi * Füüsikalised omaduse * Mehaanilised omadused * Termilised omadused * Keemilised omadused * Tehnoloogilised (kasutusomadused) ___________________________ Füüsikalised: Tihedus - mahuühiku mass looduslikus olekus Eritihedus - mahuühiku mass tihedas olekus Poorsus - protsent materjalid kogumahust moodustavad poorid Veeimavus - materjali võikme imeda endasse vett Hügroskoopsus - materjali võime imeda endsse niiskust õhust Sorptioon - õhuniiskuse vähendeds materjali kuivamine Veekindlus - materjali omadus takistada vee läbitingimist Mehaanilised omadused: Tugevus - kehade võime purunemata taluda pingeid koormuste tulemusena (staatiline ja dünaamiline) Deformatisoon - keha omadus muuta oma kuju ja vormi massi kaotamata (plastsed ja elastsed) Survetugevus - haprate materjalide ...
flirdivad erinevate muusikastiilidega. Mitte nagu näiteks Schnittke, kelle stiilikonfliktides peitub valus, rusuv elamus. Oma loomingus olen üritanud kultuuripagasi rusuvust vältida. Kindlasti on minu muusikas kultuurikogemus olemas, aga sellega saab ka mängida." Elutee Sündinud: 06.05.1976 Haridus: · Lõpetas 1994. aastal Tallinna Muusikakeskkooli kompositsiooni erialal, õpetajad olid René Eespere, Toomas Trass, Mati Kuulberg. · 1999. aastal lõpetas Eesti Muusikaakadeemia samuti kompositsiooni erialal, õpetajaks oli professor Jaan Räätsa. 1999-2001 õppis helilooja Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris Raimo Kangro juures. · Helilooja on end täiendanud professor Marek Stachowski meistrikursustel Rostockis ning professor Roman Ledenjovi juures Moskva konservatooriumis. · 2005/2006 õppeaastast on Steiner Tallinna Muusikakeskkooli direktor. Auhinnad: · 1998
Urmas läks koos sõprade Raimo Aasa ja Georg Bogatkiniga Lavakunstikateedrisse katsetele ja kuidagi juhtus nii, et kolmest teatrihuvilisest poisist sai sisse vaid üks, Urmas Kibuspuu. Tänu sellele võimalusele sai Kibuspuu oluliselt lennukust juurde. LAVAKUNSTIKATEEDRI VII LEND 1972. aastal alustas Kibuspuu õpinguid Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri VII lennus. Tema kursuse juhendajaks sai Voldemar Panso, kelle assistendiks oli Raivo Trass. 1976. aastal lõpetasid kursuse koos Kibuspuuga Tiit Berg, Merle Karusoo, Ago-Endrik Kerge, Jüri Krjukov, Aare Laanemets, Sulev Luik, Kalju Orro, Toomas Ots, Anne Paluver, Priit Pedajas, Lembit Peterson, Eero Spriit, Kadri Tamberg, Külliki Tool- Saldre ja Peeter Volkonski. Seda lendu on mitmes mõttes eriliseks peetud. Tegemist oli Panso lemmiku ja ühtlasi ka viimase lennuga, keda ta juhendada sai. Kooliaeg oli intensiivne, hommikul kell 9 hakkasid loengud, tantsutunnid olid Salme
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
,,Vares" räägib noorest Mardust, kes ühel päeval leidis varese, kelle otsustas enda juurde elama jätta. Tema pere oli selle vastu, kuid poiss ei jätnud jonni ning lõpptulemusena sai vares Mihklist Abruka külarahvast eeskuju võttes alkohoolik ja varas. Lavastaja Raivo Trassi töö oli väga hästi tehtud. Lavastamisprotsessis mainis ta, et eesti inimest on raske lavastada, kuna meie loomus on ülerahvustunud. Siiski tegi Trass äraütlemata suurepärase töö. Ta kasutas mitmekordselt ära igasuguseid laval paiknenud elemente, näiteks keset tuba asetsenud suur laud oli vaheldumisi voodi ja laud. Tee, mis viis sadamasse, oli kohati Mardu voodi ning kõrge redel tundus olevat mingi Mardu peidupaik ning samal ajal ka katus, kuhu vares vahetevahel istuma lendas, et külainimesi jälgida. Näidendi kunstilise kujundamisega tegeles Riina Vanhanen, kes kasutas lihtsaid ja samas leidlikke nippe
(enne I MS). Selle said kokku 27 teadlast. 5 Karl Ernst von Baeri medal (Karl Ernst von Baeri mälestusmedal) on 1976. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia poolt asutatud tunnustusmedal. Kokku tehti 150 medalit, väljaandmiseks aastatel 19761992. 2006. aastal otsustas Teaduste Akadeemia Baeri medali taaselustada. Karl Ernst von Baeri nimelise medali uus statuut, mille töötasid välja Erast Parmasto, Hans-Voldemar Trass ja Loit Reintam, kinnitati 14. märtsil 2006. Baeri preemia See on Eesti Teaduste Akadeemia poolt välja antav auhind/tunnustus, mille eesmärgiks on esile tõsta Eestis saadud uurimustulemusi bioloogia, geograafia ja geoloogia erialal, mille arendamisel oli Baer silmapaistvamaid saavutusi. Seda preemiat antakse välja iga nelja aasta tagant ning tehakse teatavaks 28.veebruariks, mil oli Baeri sünnipäev. Praegu on teadaolevalt selle auhinna saanud 12 nimest. Baeri tänav
Toimetaja Lennart Meri Filmistuudio Tallinnfilm Aasta 1969 Esilinastus Flag of Estonia.svg 23. märts 1970 Kestus 86 minutit Riik Nõukogude Liit Keel eesti Eelarve 725 766 rubla TEGELASED Filmis ''Viimne Reliikvia Aleksandr Goloborodko ( ) Gabriel Ingrda Andria Agnes von Mönnikhusen Elza Radzia Abtiss Rolan Bõkov Vend Johannes Eve Kivi Ursula Uldis Vazdiks Siim Raivo Trass Hans von Risbieter Peeter Jakobi Ivo Schenkenberg Karl Kalkun Pealik Valdeko Ratassepp Johann von Risbieter Jüri Uppin Delvig Helmut Vaag kõrtsmik Katrin Karisma toatüdruk Ago Saller preester kloostris Priit Pärn mässaja Ants Lauter vana Hans Kaldoja munk Ain Jürisson munk Hugo Laur munk Kalju Komissarov munk
Vegetatiivsel paljunemisel levivad sümbiondid koos kas vabanenud tallusetükikestega või spetsiaalsete struktuuride isiidide7 ja soreedide8 abil. Sugulise paljunemise struktuuride loomine vajab palju lisaenergiat, mille tootmiseks peavad keskkonnatingimused olema võimalikult optimaalsed. Seega on viljakehade olemasolu märk sambliku heast konditsioonist, sest stressiseisundis isend suunab vähesed ressursid sugulise paljunemise asemel kasvu (Monte, 1993; Trass, 1973). Ebasoodsates kiirgus- ja niiskustingimustes, kus suguline paljunemine on pärsitud, saavutab ülekaalu vegetatiivne paljunemine (Monte, 1993). Ka vegetatiivsete paljunemisstruktuuride tootmise periood on samblikule energeetiliselt koormav, ent ei eelda siiski optimaalseid tingimusi (Tretiach & Carpanelli, 1992). Viljakehade olemasolu kasutatakse kompleksis teiste indikaatortunnustega vitaalsusskaalades, kuid iseseisva
4*16 4*25 4*35 4*70 4*120 4*240 Kaablikaevis · Vajalike mõõtmetega kraav · Kaitseks kaabli alla liivapadi · Kaabli peale kaitse ja kivivaba kiht · Liivakihi peale hoiatuslint · Täitepinnas Kaablikraavi valmistamine- freesides või kaevates (sügavus 0,7m kraavi sygavus, kaabel 60-65 cm peale liivapadja sisse, ja hoiatuslint 30 cm kaabli peale ) Kaabli sissekünd · Paigaldatakse spetsmasinatega · Pinnas kivivaba · trass ei tohi ristuda tehnorajatistega · kasutada tootja poolt etten2htud kaablit' Kaabli läbisurumine ristumine: · raudteega · tiheda liiklusega teedega · looduslikud olud Kaabli avapaigaldis- kaabel kinnitatakse seinale või mis tahes kandekonstruktsioonile Kaablid veekogudes sobivad erikonstruktsiooniga kaablid Elektrikilbid erineva otstarbega elektrienergia jaotamise sedade Kaablijaotus ehk transiitkilp paigaldatakse: · väljaspoole kinnistu territooriumi
Iga aasta toimub Eestis kümneid kontserdeid ning hulgaliselt erinevaid festivale, kus mängitakse erinevaid Bachi teoseid. Praegusel hetkel on ametlikult tulemas 4 kontsertit, milles esitatakse Bachi loomingut: · "Bach kohtub Friedrich Suurega" Tallinnas, Kadrioru lossis · "Bachi instrumentaalkontserdid" Suure-Jaani Gümnaasiumis (seotud XV Suure- Jaani muusikafestivaliga) · 2 "Bach pärnus" nimelist üritust Pärnus Samuti tuleb varsti Narva ka Toomas Trass, kes hakkab kindlasti mõndasi Bachi teoseid esitama. Toomas Trassil on juba see aasta olnud Bachiga seotud kontserte. Üldiselt korraldatakse klassikalise muusika festivale igal pool ja igal aastal. Ma arvan, et see on õige, kuna Bachil on kindlasti mitu fantastilist teost, mille tõttu teda ka lihtrahvas tavaliselt ära tunneb.
Obeliskid on ühest nelinurksest kiviplokist sihvakad teravatipulised kivisambad, mille pikkus ulatus kuueteistkümnest meetrist kolmekümne kahe meetrini, obeliske püstitati päiksejumala auks templite juurde. Päikesetemplid olid tavaliselt kaetud hieroglüüfidega. Hilise Riigi aja suurem ehitis on vaarao Necho II kanal esimene Suessi kanal, mis ühendas Vahemerd Punase merega. Kanal on rajatud 7.saj lõpus 6.saj alguses eKr. Kanali trass algas Niiluse deltast Suessi maakitsus Punane meri. Abu simbeli Ülevaade templitest Templi põhiplaan: Kõige lihtsam templi tüüp oli nelinurkne, pealt suuresosas lahtine ja kõrgete müüridega muust maailmast eraldatud ehitis. Uue riigi ajal muutusid templite plaanid ja ülesehitus keerukamateks. Egiptuse templid mõjuvad väliselt rangetena, ei ühtki akent ega sammast, vaid suurejooneline ja pidulik monotoonsus
Üle kanduvad sellised reostuse doosid, mis avaldavad pöördumatut mõju keskkonnale. Leedu kartuseks on võimalik mõju Läänemere ökosüsteemile kokkupuudete tõttu vanade keemiarelvadega. Võimalikud on pikaajalised tagajärjed reostuse tõttu, mis võivad tekkida merepõhjas tehtavate tööde käigus. Võimalik on isegi negatiivne mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, eriti kalanduse vallas. Leedu ei saa väljastada mingeid lubasid sellele gaasijuhtmele, kuna trass kulgeb teiste riikide territoriaalvetes ja majandusvööndis. Ent kehtestatud protseduuride kohaselt on Leedul õigus sõnastada oma kartused, ning riigid, kes lube väljastavad, peavad nii või teisiti meie arvamusega arvestama. Läänemerre, mis on üks enam inimtegevusest mõjutatud veekogusid maailmas, on pärast Teist maailmasõda uputatud teadmata hulgal mürke, lõhkekehi ja laskemoona tootmiseks kasutatud aineid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
