4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969) Katkend filmist
5 Kevade valmimine ,,Kevade" lavastamisele eelnes pikk lugu. Tegelikult kirjutas Oskar Luts juba 1926. aastal stsenaariumi " Joosep Toots", kuid siis ei saanud filmist asja. Ligi 40 aastat hiljem kirjutasid Voldemar Panso ja Kaljo Kiisk stsenaariumi eesmärgiga ise film lavastada. Kuid aja möödudes plaanid muutusid ja hiljem ei tahtnud kumbki ,,Kevade" lavastajaks hakata. 1968. aastal võttis Arvo Kruusement enda jaoks suure riski ning otsustas ise filmi stsenaristiks hakata. Pärtast filmi rezissööriks kinnitamist hakkast ta Panso-Kiisa stsenaariumit ümber kirjutama ning esialgsest varjandis ei jäänud õieti midagi järele. Arvo Kruusement seadis eesmärgiks Lutsu teos võimalikult täpselt tõlkida. Seejärel algasid osatäitjate otsingud. Kruusement oli kindel, et kinolinale peavad tulema tõelised kooliõpilased ning nad peavad olema raamatus kirjeldatud tegelastega sarnased.
Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene külas mängufilm Lugu kihelkonnakooli Rezissöör Arvo lastest Kruusement Noorte Kevade kasvamise lugu Raamatust sai film 1969.a. Filmitud Palamusel Esilinastus 3.jan Palamusel Punase peaga Pidevalt süüa mammapoeg Kiir pugiv priske Tõnisson Lible Pika heleda Vembumees patsiga armas, Toots ent tujukas Värvikamad
Iseseisev töö Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute mälestusmärk 1. Mälestusmark on pühendatud Vabadussõjas ja I maailmasõjas langenute omakestele. 2. Pole teada. 3. Mälestusmärk asub Järvamaal, Kareda vallas, Peetri alevikus, Järva-Peetri kirikuaias. Ümbruses on hauad, puud ja kirik. 4. Kuju pikkus on 165 cm., samba kõrgus on 350 cm ja laius on 270 cm. 5. Samba materjal on betoon ja sõjamehekuju on pronksist. 6. Võrdhaarne rist samba peal. 7. Mundris sõjamees kes hoiab mõõka. 8. Raidkirjad puuduvad, kuid on pronksist tahvlid kuhu on kirjutatud langenute nimed ja veel on kirjad: "LANGENUILE VABADUS- JA MAAILMASÕJAS" ja "MÄLESTA LANGENUID". 9. Mälestusmärk pöördub kõigi poole, et nad mälestaksid langenuid. Tõnis Kruusement
Lembit Saarsalu Ta on saksofonist ja helilooja, eesti dzässmuusika juhtfiguur. Talle on omistatud austav nimetus saksofonikuningas. Oma muusikaõpinguid alustas ta akordioni erilal. 1990ndatel aastatel töötas Saarsalu pikemat aega Saksamaal. Lisaks Hamptonile on Lembit Saarsalu esinenud paljude tippmuusikutega nagu Elvin Jones, John Stowell, Lewis Nash. Dzässmuusikaga hakkas Lembit Saarsalu tegelema juba õpingute aja. Dzässmuusikale pühendus 1980ndatel sellest ajast peale kuni tänaseni on ta juhatanud paljude gruppide muusikategevust. 1982. aastal valiti Lembit Saarsalu festivali "Jazz-Linn" raames Eesti parimaks dzässmuusikuks. Lembit Saarsalu nimetatakse eesti dzässi visiitkaardiks maailmas, seda kinnitab aukartust äratav kontsertide geograafia, mis ulatub Alaskast Kamtsatkani ning Norilskist Mauritiuseni. Lembit Saarsalu ei piira end dzässi kitsa raamiga, tema väljenduslaad ulatub bluesist ja s...
Javelin, and Chrysler's. Mustangs grew larger and heavier with each model. Although some other pony cars have seen a survival, the Mustang is the only original pony car that has remained in production without interruption after fourty years of development and development. I like this car because these cars have very good look and powerful engines. One day I want to buy one for my own. And then I can show off with it. Tõnis Kruusement AT108
Peeter Simm ''Tants aurukatla ümber'' ''Ideaalmaastik'' ''Inimene, keda polnud'' ''Arabella, mereröövli tütar'' Kaljo Kiisk ''Vallatud kurvid''(Juli Kun) ''Nipernaadi'' ''Keskpäevane praam'' Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad''
Pärnu Koolteatri. Aare Laanemetsa elulooming oli seotud filmi ja teatriga, ta osales seitsmes filmis, tegi teatrites umbes poolsada erinevat rolli ja lavastas 11 etendust, teatriõpetajana koolitas ta nii noori tulevasi näitlejaid kui ka juhendas näiteringi Päriveres. 3.2. Rollid filmides Aare Laanemets sattus läbi laulmise 15-aastasena filmi "Kevade" mängima Tootsi rolli. Ta ei olnud esimene osatäitja sellesse rolli, osaliselt olid juba filmivõtted tehtud kui filmi rezissöör Arvo Kruusement pidi osatäitja välja vahetama, kuna eelmine osatäitja oli korraldanud suure kakluse oma koolis ja teda enam osa täitma sobivvaks ei peetud. Arvo Kruusement meenutab, et filmi edasi tegemine oli ohus ja ta sõitis viimases lootuses Tootsi leida Tartusse poistekooride võistulaulmisele: ,,Tuli viimane koor Uno Järvela juhatusel. Koor rivistus üles, dirigent andis hääled kätte ja siis äkki jooksis uksest sisse üks hilinenud kooripoiss. See kooripoiss oli Aare Laanemets."
Õigekirja kontrolltöö 1. Akrobaat, varietee, grammofon, borš, garantiin, palett, grandioossed, sõudsid, pletruus, abiturient, ballett, peatselt, Brasiilia, kanister, terrass, puhvet, stipendium, traagiline, boheemlane, taburet. 2. Raudtee-äärne lepa võsa, sealtpoolt, rohkesti herilase pesi, häälte ja kapjade kõmin, küüni taoline ehitis, 60 kilomeetrise matkaraja lõpp oli Tammasaare nimelises kultuurimajas, päevitamiskoht, kahe järve vaheline, Võrtsjärve äärne laagriplats, Tiit Piibelehe nimeline romaani võistlus, vareseparved, männimetsa kohal sirutus Kõpu majakatorn, U- kujuline kurv, saksa- ja vene keelne. 3. kaheksandas – kaheksandatesse Ojadesse- ojja Paesele- paestele Laant- laani Ristmikul- ristmikel Asfaldil- asfaltidel Vaeseid- vaese Käte- käsi Kumbadessegi- kummaski Gümnaasiumidele- gümnaasiumile 4. Nooruk kõndis, sigaret hambusja müts peas, vaiksel kõrvaltänaval. Ei tohi rääkida isale, kes saab kurjaks e...
- It consists of the main programme and three sub-festivals 1) Children and Youth Film Festival Just Film 2) Student and Short Film Festival Sleepwalkers 3) Animation Film Festival Animated Dreams - Tallinn hosts PÖFF in november/december Estonian films through the ages Top 10 1. Sügisball (2007), rezissöör Veiko Õunpuu 2. Hullumeelsus (1968), rezissöör Kajo Kiisk 3. Kevade (1969), rezisöör Arvo Kruusement 4. Viimne reliikvia (1969), rezissöör Grigori Kromanov 5. Ideaalmaastik (1980), rezissöör Peeter Simm 6. Georgica (1998), rezissöör Sulev Keedus 7. Nipernaadi (1983), rezssöör Kaljo Kiisk 8. Hukkunud alpinisti hotell (1979), rezissöör Grigori Kromanov 9. Naerata ometi (1985), rezissöör Leida Laius 10. Püha Tõnu kiusamine (2009), rezissöör Veiko Õunpuu Other films worth mentioning ,,Nimed marmortahvlil" (Names in Marble) 2002
Kuid lpuks oli tal juba rohkem aega, peale Kapsap esietendust. Nii valmiski aastal 1912 Kevade I ning 1913. aastal Kevade II . Kevade sai lausa nii poulaarseks, et raamat tlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on vga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale vljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on silinud tnini. Raamatu kordustrkke on viimaste andmete phjal vlja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis Kevadest film. Filmi reissriks sai Arvo Kruusement. Thtsamaid tegelasi valiti nitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (petaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kigile vga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mngis Kevade filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren. Kuna Riho oli vallatu ja krutskeid tis
Kuid lõpuks oli tal juba rohkem aega, peale ,,Kapsapää" esietendust. Nii valmiski aastal 1912 ,,Kevade I " ning 1913. aastal ,,Kevade II ". ,,Kevade" sai lausa nii poulaarseks, et raamat tõlgiti lausa 13- sse keelde. Raamat on väga kaasakiskuv ja huvitav, et sai peale väljaandmist tohutult populaarseks ja populaarsus on säilinud tänini. Raamatu kordustrükke on viimaste andmete põhjal välja antud 21 eksemblaari. 1969. aastal valmis ,,Kevadest" film. Filmi rezissööriks sai Arvo Kruusement. Tähtsamaid tegelasi valiti näitlema : Riina Hein (Raja Teele) , Aare Laanemets (Joosep Toots) , Arno Liiver (Arno Tali) , Margus Lepa (Georg Adniel Kiir) , Ain Lutsepp (Tõnisson) , Kaljo Kiisk (Kristjan Lible) , Leonard Merzin (Õpetaja Laur) jpt. Kevade filmitegelased on kõigile väga armsaks saanud ja paljud teavad nende filmirepliike peast. Paljud, ei tea aga seda, et algselt mängis ,,Kevade" filmis Joosep Tootsi, Aare Laanemetsa asemel hoopis Riho Siren
Sümfooniline poeem "Prelüüdid" võrdleb inimese elu etappe kui erinevaid prelüüde , millistele lõppakordi mängib surm. "Kas pole meie elu vaid üks prelüüd sellele olematule, mille avaakord kõlab ales surmahetkel." Liszti teoste hulka kuuluvad ka 2 sümfooniat: Dante-sümfoonia ja Faust-sümfoonia, , avamänge, missasid, kantaate, oratooriume, 1 ooper ja u. 90 laulu. Anette Gertrud Kruusement 11a Tallinna Õismäe Gümnaasium 2011
gümnaasiumi. Kuid õppimine ei suju ja kõik Rakvere koolid koondatakse ühte Tartu tänava koolimajja. Alguses õpitakse mõni tund päevas, kuid peagi jäetakse lapsed koolist koju. Kuna ka Rakverele visati pomme, põgenes Abelite pere Laanemõisa tallu. Seal said nad tuttavaks Kruusementide perega. 1944 jätkab Ervin õppetööd Rakvere keskkoolis, kuid 1947. aasta lõpul jätab Ervin kooli pooleli. Kümnendat klassi ta ei lõpeta. 1949. aastal tulevad Ervini juurde Arvo Kruusement ja Jaanus Orgulas, öeldes, et neil on Moskvasse stuudiosse täiendust vaja. Hillar Abel on öelnud: ,,See oli Ervini õnn, et Kruusement viis ta Moskvasse. Tal oli kaks võimalust: kas ta läheb raisku või 1 Moskvasse. Ta läks Moskvasse." Kuni 1953. aastani õpib Abel GITISes (Moskva Riikliku Lunatsarski-nimelise Teatriinstituudi Eesti stuudios) ja lõpetab selle.
Tartu Kutsehariduskeskus AT 108 Tõnis Kruusement Bayerische Motoren Werke (BMW) Referaat Juhendaja: Ellen Aunin Tartu 2008 Sissejuhatus Teemat valides otsustasin ma lähtuda sellest, et mis mulle võiks huvi pakkuda ning millest ma suudaksid leida piisavalt materjali. Algul oli mul plaanis referaat teha mõnest leiutajast, kuid see ei pakkunud mulle piisavalt huvi. Siis otsustasin teha ühest suurest autotootjast, kuid neid on mitmeid
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa
Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii koreograafi kui ka näitlejana, kandes teksti ette eesti keeles. Noormees lõpetas Rootsis balletikooli ning enne seda õppis ta hiphoppi. JZ Belle ehk Tatjana Mihhailova: On pärit KohtlaJärvelt, elab Viljandis, õpib Viljandi Kultuurikolledzis tantsu erialal. Alates neljandast eluaastast on end tihedalt sidunud muusikaga. On paljude laste lauluvõistluste laureaat (Eestis, Venemaal ja Ukrainas)
· õpilased ei viitsinud vaeva näha, sest niisamagi sai läbi õpetajate moraalne laostumine · õpetajad tüdinesid 19. Eesti kultuuri edusammud nõukogude perioodil. TV lk. 57-58 ül. 7. · raamatud olid odavad, tiraazid suured kirjandus · ilmusid sarjad ,,Suuri sõnameistreid", ,,Loomingu raamatukogu", ,,Varamu" · kerkis esile uus põlvkond noori luuletajaid ja kirjanikke · Kruusement ,,Kevade" 1969 filmikunst · Kromonov ,,Viimne Reliikvia" 1969 · ajalehed ja ajakirjad odavad ja kõigile kättesaadavad ajakirjandus · allutatud tsensuurile, kuid püüti nö ridade vahelt rahvale midagi öelda · 1964.a toimus Tallinnas esimene jazzifestival NSVL muusika · väljaspool Eestit oli väga kuulus Georg Ots
SOTSIALISM + EESTI 1 Sotsialistlik/kommunistlik maailmasüsteem Tekkeaeg 1945-... Ida-Euroopa riigid: kuni elbe jõeni; kuni Balkanini; Poola, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Tsehhoslov, Jugoslaavia, Albaania, Ida-saks. 1949 Hiina Rahva Vabariik 1953 Põhja-Korea Sotsialistlik sõprusühendus: Albaania, Jugoslaavia. Probleemid: · Pärast Stalini surma NL-i ja Hiina suhted halvenesid. Albaania hoidis end Hiina poole. Jugoslaavia diktaator Tito ei tahtnud alluda, ta tahtis luua föderatsiooni, eiras Marshalli plaani. Astub välja ka VLO-st. · HRV 1953-1969(Amuuri jõgi oli piiriks) - Mao Zedong; ja Jugoslaavia probleem: Põhjus- Hiina liider Mao Zedong nägi, et pärast Stalini surma võiks Hiina taotleda liidripositsiooni. NL polnud sellega mitte mingil juhul nõus. Konflikt hea lääne jaoks, nä...
Tegevust alustas innovaatiline internetikaubandusele orienteeritud tellimisportaal, mille kaudu saab riskivabalt ja turvaliselt Axbo äratuskelli osta. Aadressi pidu.pri.ee/axbo/flash/ looja Martin Kruusemendi sõnul tuli idee sellise teenusega turule tulla enda reaalsest vajadusest: "Näiteks on antud toodet Eestist pea võimatu osta, kuna seda praktiliselt ei leidu meie kaubandusvõrgus ning pakutav hinnatase on tunduvalt kõrgem, kui antud toodet tarnida otse tootjalt. odavamad," selgitas Kruusement. Kuigi teoreetiliselt on võimalik välismaal tegutsevatest e-poodidest või oksjonikeskkondadest osta antud toodet, siis paljud internetikauplused ja eBay kaudu müüvad inimesed ei tarni erinevatel põhjustel kaupa Eestisse. "Sageli nõuavad müüjad, et ostjal oleks konto mõnes välismaa pangas ja sealne postiaadress. Samuti võib juhtuda, et antud toode on märksa kallim välismaa internetikeskkondades, kuna nad ei tarni toodet otse tootjalt," tõi Leet välja erinevaid takistusi.
Tallinna Kristiine Gümnaasium Olav Ehala Uurimistöö Koostja: Erki Reinsalu 10b klass Juhendaja: Kai Rei Tallinn 2008 SISSEJUHATUS.................................................................................................3 1. OLAV EHALA LAPSEPÕLV JA ÕPINGUD 1.1 TEE MUUSIKANI.......................................................................................4 1.2 ÕPINGUD MUUSIKAKOOLIS JA KONSERVATOORIUMIS........5 2. LOOMING 2. OLAV EHALA LOOMING..........................................................................7 3. OLAV EHALA TÄHTSAMAD KOOSTÖÖPARTNERID 3.1 KOOSTÖÖ TEATRIGA.............................................................................9 3.2 KOOSTÖÖ PRIIT PÄRNAGA.................................................................12 3.3 KIIGELAULUKUUIK...................
Teatrite külastatavus kasvas, sest repertuaar paranes. Voldemar Panso (1920-1977). Juhtis 1957-77 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit, oli 1965-70 Noorsooteatri peanäitejuht. Kaarel Ird (1909-1986). Teatriuuendused algasid Tartust ning seonduvad temaga. Esimesed uuenduslikud etendused: 1968. Tallinnas Kirjanike Majas Jaan Tooming ja Eevald Hermakülma nn Suitsu õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP KK kultuuriosakonda juhatas 1969-1983 OLAF-KNUT UTT. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eesti kultuurielu
· Maal ja väiksemates kohtades andis see inimestele sagedamini teatris käia, aga ka ise teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada.
Kultuuriajaloo arvestuseks ·Klassikaline kultuuriajalugu- Kultuuri mõiste tekkis 19.sajandil, algselt keskenduti kõrgklassi mentaliteedi uurimisele, kunstiajaloole. Ühesõnaga, teemadevaldkond oli kitsam. ·Uus kultuuriajalugu- Teemadering muutus palju laiemaks, hakati pisikesi asju uurima. Mikroajalugu(nt uuriti ühe küla elu).Rahvakultuur muutus oluliseks. Ameerika kultuuri avastamise ja õppimise kõrvalt hakati tähele panema ka endi ümber olevat kultuuri ning asuti seda uurima. Uuriti väga erinevaid asju (kasvõi näiteks kinkide tegemise kultuuri). Muinasaeg ·Kunda kultuur- oli mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur 9. või 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, Läti, Põhja-Leedu aladel ja Venemaa aladel Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soomes. Mesoliitikumi asulad kuuluvad kõik Kunda kultuuri alla. Nime sai Kunda Lammasmäe leidude järgi. Tegelikult hilje...
Kaie Martverk IV 306A 620 2953 Kairi Otto IVB 119 620 3369 Kairit Eha IV 314 620 2955 Kalju Lott IV 309 620 2824 Kalju Rohumets II 116 620 3150 Karin Viipsi IVB 219 620 2859 Katrin Laos IV - 318 620 2955 Kersti Merimaa Männiliiva tee 1 620 2904 Kristi Timmo VB 220 620 3362 Kristjan Kruusement IV 215 620 2835 Kristjan Laes IVB 115 620 2821 Laine Tiikma IV 214 530 32122 Lea Luik IV 229 530 05078 Lidia Parik IV 304 620 2953 Liina Kaupmees VB 220 620 3362 Maarja Grossberg VB 002, 620 3210 Mai Uibu IVB 220 620 2812 Malle Krunks IVB - 110 620 3363
Kaie Martverk IV 306A 620 2953 Kairi Otto IVB 119 620 3369 Kairit Eha IV 314 620 2955 Kalju Lott IV 309 620 2824 Kalju Rohumets II 116 620 3150 Karin Viipsi IVB 219 620 2859 Katrin Laos IV - 318 620 2955 Kersti Merimaa Männiliiva tee 1 620 2904 Kristi Timmo VB 220 620 3362 Kristjan Kruusement IV 215 620 2835 Kristjan Laes IVB 115 620 2821 Laine Tiikma IV 214 530 32122 Lea Luik IV 229 530 05078 Lidia Parik IV 304 620 2953 Liina Kaupmees VB 220 620 3362 Maarja Grossberg VB 002, 620 3210 Mai Uibu IVB 220 620 2812 Malle Krunks IVB - 110 620 3363
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
