Tarkvara kvaliteedi kordamisküsimused 1. Pakkuge ise kvaliteedi mõiste, võrrelge ülal pakutud mõistega Kvaliteet on nii tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus, kui ka suhe toote ja nõuete vahel. 2. Kas tarkvara kvaliteedi määratlus erineb teiste toodete kvaliteedi määratlusest? Miks? Ei erine, lihtsalt vaadatakse erinevaid aspekte. 3. Millal võib kvaliteedi määratluses piirduda vaid tootega? Vaid toote ja nõudmistega? Kui kvaliteet on mingi tootja või kaubamärgiga kaasas käiv omadus. 4. Kuidas suhtuda väitesse "Tarkvara kvaliteeti pole olemas, kogu aeg on kiirustamine ja pole aega ühte asja valmis saada, juba tuleb järgmine"? Millist kvaliteedi mõistet siin arvestatakse? Kas / millal on võimalik, et kvaliteeti pole? See oleneb keskkonnast, kus see toode asub. Mõeldud on ideaalse kvaliteedi mõistet. Sageli ei pruugi ideaalset kvaliteeti olemas olla. 5. Tarkvara arenduse tulemid Toode...
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused sead...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Spetsifikatsioon 1. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi Tallinn 2003 1. Sissejuhatus 1.1 Otstarve Kuna erinevaid ajakirju on väga palju, siis on inimestel üha raskem otsustada, millist neist tellida. Et kõiki ajakirju läbi sirvida, kuluks palju aega. Seega püüan ma luua ekspertsüsteemi, mis aitaks tellijal leida kiiresti ja vähese vaevaga endale sobivaim ja meelepäraseim. Ajakirjades käsitletakse väga paljusid teemasid ja neid ajakirju on nii palju, et kõiki erinevaid variante ei suudeta korraga haarata
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM KANDETÕSTUKITE VALIKUKS ES projekti analüüs õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: 10.06.2003 Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................2 Analüüsija andmed....................................................................................................3 Vaadeldava projekti andmed................................................................................
sügavustes, tungitasandil. LISAD 9 Joonis 1. Õigusperekonnad 10 Joonis 2. Eesti Vabariigi õigussüsteemi põhiharud 11 KASUTATUD KIRJANDUS Anepaio, T., Hussar, A., Jaanimägi, K., Kangla, S., Land, K., Olle, V., Roosma, P. (2004) Sissejuhatus õigusteadusesse. Tallinn: Juura. Tammelo, I. (2001/2006) Õiglus ja hool. Tartu: Ilmamaa. Aaslav-Tepandi, K., Tepandi, T. (2014) Eestist, õigusest ja õiglusest. Dialoog õiguskantsleriga. Kättesaadav: http://kjt.ee/2014/02/eestist-oigusest-ja-oiglusest-dialoog-oiguskantsleriga/ Kuidas suhtuvad üksteisesse "seadus", "õigus" ja "õiglus"? (2010) Kättesaadav: https://www.eesti.ee/est/kuidas_suhtuvad_uksteisesse_seadus_oigus_ja_oiglus Õiglus (2013) Kättesaadav: https://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95iglus Raska, E. Mis ja milleks õigus? (2004) Kättesaadav: http://www.loodusajakiri
ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942) 3 ALLIKAD 1. Hinrikus, Rutt; Kronberg, Janika; Olesk, Sirje; Tepandi, Tio (2003). Maria Under. Tartu, Kirjatus : ,,Ilmamaa" ja autorid. 2. Kruus, Oskar; Puhvel, Heino (1995 ja 2000). Eesti kirjanike leksikon. Kirjastus: OÜ Eesti Raamat 3. Koolielu. Pagulaskirjanikud. www.koolielu.ee/files/Pagulaskirjanikud.ppt ( 15.02.2009) 4
Tuntuima kuuekümnendate folklauliku Bob Dylani looming sulandus hiljem rockmuusikasse.Sama toimus ka mitmete teiste singer-songwriter-liikumise kuulsustega nagu Paul Simon ja Joni Mitchelli. Ameerikast alguse saanud folk jõudis 1960. aastatel ka Euroopasse ja mujale maailma.Eestis kerkis folklaulu laine 1960. aastatel tudengite seas.Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad.Üheks oluliseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma.Talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Urmas Alender, Tarmo ja Toomas Urb jt.Lisaks vendadele Urbidele on praegu tuntumad eesti folklaulikud Jaak ja Mart Johanson. Eesti Folgiliikumisele on olnud iseloomulik eesti luuletajate tekstide kasutamine.Armastatuimaks sõnade autoriks hando Runnel. Folkloor 5 Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused
Viiding muutub sügavamalt mõtlevamaks, luuleread lähevad pikemaks, järjest rohkem on kasutatud kirjavahemärke. Ka esimesed viited enesetapule on juba ilmunud. 1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud näiteks rokkansambel ,,Ruja" ja Tõnu Tepandi. J.Viiding on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Kirjutas ka filmi ,,Nipernaadi" filmistsenaariumi. Osales paroodilises ansamblis ,,Amor trio" ning esitas klaveri saatel (klaveril Tõnis Rätsep) ka oma tekste. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastajana, esitas luule- ja lavakavu, neist ,,Öötöö" (1987) oli kabareeprogramm.
Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver 1995 tänaseni ETL kui katusorganisatsioon erialaliitudele, ühendustele. Esimehed T. Tepandi, J. Allik, R. Oja. ETÜ tegevus · Teatriürituste kohta info kogumine ja levitamine (festivalid, konverentsid jne) · Teatrikuude jm populariseerivate ürituste korraldamine · Preemiad, tunnustused · Lavastuste dokumenteerimine/arhiveerimine ajaloo jaoks (nt fotodokumentatsioon) · Komandeeringud, õppereisid · Teatritöötajate puhkekodud · Teatriühingu Tööstuskombinaat (1959) täna Teaspon Kodutekstiil ETÜ kirjastustegevus ilmuvad teatriraamatud ja sarjad:
5 õudusunenägudes. Raivo Adlase lavastatud ,,Udumäe kuningas" (2003) käsitles kutselise teatri looteiga ehk Wiera teatrit. August Wiera aegsele õhkkonnale sobivalt mängis seda harrastusteater -- Palamuse oma. Instseneering ei üritanud luua ajaloolist distantsi, veel vähem aukartust, vaid andis Wiera-aegset teatrimõtlemist edasi tões ja vaimus, üks ühele. Et tulemus publiku naerust kõverasse ajas, oli loogiline. Katri Aaslav-Tepandi ja Vaino Vahingu ,,Teatriromanss" ilmus raamatuna 2001 ja jõudis Estonia lavale 2004. Selle lavastuse järel võib juba üldistada: persoone, keda eesti teatri hälli juurest meenutada, polegi eriti palju: Menning, Jungholz, Wiera, Jaan Tõnisson, Konstantin Päts, Juhan Luiga, Paul Pinna, Theodor Altermann, Erna Villmer. Need kujud on muutunud millekski palju enamaks kui ainult nimed, need on legendid. ,,Libahundi needus" (ETV ja Shop of Dreams, 2005, rezissöör Rainer Sarnet,
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFORMAATIKAINSTITUUT EKSPERTSÜSTEEM AJAKIRJA VALIKUKS Realisatsioon 2, testimine, kokkuvõte 2. iseseisev töö õppeaines "Ekspertsüsteemid" Koostaja: Anneli Kaldamäe Martr. nr: 991476 Õpperühm: LAP-81 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi 1 Tallinn 2003 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................2 1.Realisatsioon ja kirjeldus........................................................................................3 1.1 Kontekst ja perspektiiv.................................................................................
9.2 Projektist saadud kogemuse analüüs Projekti käigus saadud kogemus tuleb kindlasti kasuks igale projektiliikmele, vaatamata, mis IT ametil keegi töötab. Kõik meeskonnaliikmed jäid rahule sellega, kuidas projekt oli läbi viidud. Õppeaine materjalides oli piisavalt informatsiooni ja õppejõud vastas alati küsimustele. Ettepanekuid selle kohta, kuidas edaspidi võiks projekti läbi viia, ei ole. 9.3 Kasutatud kirjandus Jaak Tepandi (2016). “Tarkvara protsessid, kvaliteet ja standardid”. Kättesaadav: http://tepandi.ee/tks-loeng.pdf. Jaak Tepandi (2016). “Tarkvara protsessid, kvaliteet ja standardid - korraldus”. Kättesaadav: http://tepandi.ee/tks-korraldus.pdf. Erply kassasüsteemi koduleht. Kättesaadav: http://ee.erply.com. 9.4 Testide kood 9.4.1 Programmipõhise testimise testide kood import org.junit.Before; import static org.junit.Assert.*; public class EX03Test { EX03 ex03; @Before
Kui aga testimisele panustavat ajalist ressurssi on rohkem, siis oleks mõistlik kasutada pigem haruadekvaatsust. Haruadekvatsus võimaldaks kontrollida ka harusid, milles lauseid pole ning seetõttu laseb programmi töökindluses paremini veenduda. (Tepandi, 1999) 3 https://phpunit.de/
korraga. Valdavaks sai tendents näidata lava teatrina, mitte püüda jäljendada ,,reaalseid" tegevuspaiku. Lisaks Vanemuises toimunule haakusid teatriuuendusega kaasa ka Kaarin Raidi ja Kalju Komissaarovi lavastused. 1969 murranguaasta; 3 lavastust teostamas: I ,,Suitsu-õhtu" II ,,Tuhkatriinumäng" Rummo III ,,Laseb käele suud anda" Tooming I - ,,Ühte laulu tahaks laulda..." Kirjanduslike kolmapäevade raames Tallinnas, Kirjanike Majas. Hermaküla, Tooming, Trass, Tepandi, Ulfsak, Kilvet Esitati ka korduvalt, rühmatöö teatriprojekt ikkagi. 3. aasta üliõpilased, lavakunstikateedri 4. lend. Poliitiline tähendus, ajastu teema. ,,karje vabaduse ja uue maailma suunas". II - ,,Tuhkatriinumäng" Vanemuine, lavastas Hermaküla, kunstnik Liina Pihlak Raivo Adlas (Prints), Mae Puusepp (Tuhkatriinu), Herta Elviste (Perenaine), Kulno Süvalep (Peremees) jt. Samuti politiseerus vastuvõtul [valmis tegelikult esimesena aasta võitlust]; 68. aasta kevade
Reformatsiooni algus Liivimaal Katri Aaslav-Tepandi 2013 Vaatluse all on luterliku reformatsiooni algus ja esimeste luterlike jutlustajate tegevus Liivimaal 1521-1525. Luterliku reformatsiooniliikumise areng Liivimaal toimus pea samaaegselt kui Saksamaal, oli tihedalt seotud Lutheri ja tema kaastööliste tegevusega, mõtlemistega, kirjutistega. Küsimuse all on, millal, miks, kellega, kuidas esimesed reformatsiooni ideed siia jõudsid, kuis kajastusid toonases Liivimaa kirikuelus, nii
60- ndate kõige menukam folk- rock duo oli Simon ja Garfunkel- laul “Sounds of S ilen ce”. Tänapäeval on protesti osakaal laulutekstide väiksem, iseloomulik on akustilise kitarri mõõdukas kasutamine-laulja Susanne Vega. Eestis hakati folklauluga tegelema kuuekümnendatel aastatel tudengite seas. Seitsmekümnendatel esitasid folklaulu mitmed noored näitlejad. Üheks esimeseks eestvedajaks folklaulu propageerimisel oli Peeter Tooma, talle järgnesid Tõnu Tepandi, Priit Pedajas, Andres Ots, Tarmo ja Toomas Urb, Urmas Alender jt. meie folklauljad on kõige enam esitanud omaloomingulisi laule eesti luuletajate tekstidele, armsamaks sõnade autoriks Hando Runnel, Juhan Viiding, Jaan Kaplinski. Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 7 4. COUNTRY JA WESTERN
Igor Aleksejev Raja 15-231 620 2264 Igor Astrov II 315 620 2113 Indrek Jakobson Raja 15 Indrek Rätsep II 208 Indrek Rokk II 411 620 2369 Innar Liiv Raja 15 - 409 620 2306 Irina Amitan Raja 15 - 136 620 2302 Ivo Müürsepp II 401 620 2355 Jaagup Irve Raja 15-222 620 2326 Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308 Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109
Ekspertsüsteem erialase spetsialiseerumise valimiseks Projekt / iseseisev töö aines 'Ekspertsüsteemid projekt' (IDX5702) Koostaja: Eero Ringmäe Õpperühm: LAP62 Matrikli nr: 010636 Esitatud: .................. Juhendaja: Jaak Tepandi TALLINN 2004 Sisukord Sisukord................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus........................................................................................................4 1.1 Lähteolukord ja ülesande püstitus................................................................ 4 1.2 Nõudmised............................................................................
Helle Tihemets Raja 15 - 235 620 3528 Igor Aleksejev Raja 15-231 620 2264 Igor Astrov II 315 620 2113 Indrek Jakobson Raja 15 Indrek Rätsep II 208 Indrek Rokk II 411 620 2369 Innar Liiv Raja 15 - 409 620 2306 Irina Amitan Raja 15 - 136 620 2302 Ivo Müürsepp II 401 620 2355 Jaagup Irve Raja 15-222 620 2326 Jaak Henno Raja 15 - 403 620 2308 Jaak Tepandi Raja 15 - 403 620 2308 Jaan Penjam Akad.tee 21-B227 620 4214 Jaan Raik Raja 15 - 308 620 2252 Jaan Rebane Akad.tee 15A-111 Jaan Übi Raja 15-136 620 2302 Jana Toompuu II 207 620 2162 Janno Pärn II 404 620 2352 Järvi Peremees Raja 15 - 229 620 2257 Jelena Vendelin Raja 15 - 136 620 2302 Johannes Ehala II 305 620 2109
Ⱦɢɫɫɟɪɬɚɰɢɢ ɩɨ ɝɭɦɚɧɢɬɚɪɧɵɦ ɧɚɭɤɚɦ. ISSN 1736-5031. ISBN 978-9985-58-563-4 INNA PÕLTSAM-JÜRJO. Liivimaa väikelinn varase uusaja lävel. Uurimus Uus-Pärnu ajaloost 16. sajandi esimesel poolel. Tallinn: TLÜ kirjastus, 2008. 257 lk. Tallinna Ülikool. Humanitaarteaduste dissertatsioonid. ISSN 1736- 5031. ISBN 978-9985-58-570-2. ILMUNUD MONOGRAAFIANA ANNE LANGE. Ants Oras. Monograafia. Tartu: Ilmamaa, 2004. 493 lk. ISBN 9985-77-163-X. KATRI AASLAV-TEPANDi. Eesti näitlejanna Erna Villmer. Monograafia. Tallinn: Eesti Teatriliit, 2007. 495 lk. ISBN 978-9985-860-41-0. 207
annaabi.ee 
