Alates 2000. aastast ilmuvad ka noorteromaanid. Esimeseks pääsukeseks oli 2001. aastal ilmunud Aidi Valliku „Kuidas elad, Ann?”, millele järgnes „Mis teha, Ann?” (2002) ning „Mis sinuga juhtus, Ann?” (2007), samuti Helga Nõu „Kuues sõrm” (2003) ning Diana Leesalu „Mängult on päriselt” (2006). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutas raamatut „Seltsimees laps“. Suurepäraste pildiraamatutena on välja antud erinevaid muinasjutte milles üks lugu on läbi terve raamatu väikestes tekstiannustes. Võib tuua Ellen Niidu „Imeline autobuss“ kui ka Leida Tigase „Vares keedab hernesuppi“.
"Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti"
● Ervin Abel – papa Kiir ● Rein Aedma – Jaan Imelik ● Tõnu Alveus – Lesta ● Endel Ani – köster ehk Julk-Jüri ● Kalle Eomois – Jüri Kuslap ehk Tiugu ● Ita Ever – Arno ema ● Raul Haaristo – Vipper ● Riina Hein – Raja Teele ● Arnold Kasuk – kirikuõpetaja ● Kaljo Kiisk – Kristjan Lible ● Heikki Koort – Peterson ● Aare Laanemets – Joosep Toots ● Silvia Laidla – Köögi-Liisa ● Margus Lepa – Georg Adniel Kiir ● Arno Liiver – Arno Tali ● Ain Lutsepp – Tõnisson ● Leonhard Merzin – õpetaja Laur ● Aksel Orav – õpetaja Lauri hääl ● Heido Selmet – Visak ● Evald Tordik – kirikumõisa rentnik Filmitegijad ● Monteerija – Ludmilla Rozenthal (Monteerija kinnitab ja teisaldab
kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson Leonhard Merzin õpetaja Laur Aksel Orav - õpetaja Lauri hääl Heido Selmet Visak Evald Tordik Muu personal Monteerija Ludmilla Rozenthal Kunstnik Linda Vernik Kostüümikunstnik Krista Kajandu Jumestuskunstnik Rostislav Nikitin Rezisööri I assistent Heiki Roots
”. Ka Wimbergi köitvast luuleloomingust on esmaettekande saanud televisioonis („Buratino laulud”, 2005; „Põngerjate laulud”, 2006). Noorteraamatute ja lastekirjanduse uueks jooneks on saanud sarjalisus, et teosed ilmuksid sarjades või sariteostes, nagu näiteks Aino Perviku Paula- sari (alates 2001) ja Tirilinna lood (alates 2009). Lastekirjanduses on esile kerkinud ka uued nimed: Jaanus Vaiksoo, Kerttu Soans, Kristiina Kass, Piret Raud, Milvi Panga ja Siiri Laidla. Keskmise põlvkonna esiautor on Andrus Kivirähk ja vanema põlvkonna autoritest on jätkuvalt heas vormis Pervik ja Tungal. Kui proosas on põlvkondade vahetus toimunud hoogsamalt ja jõulisemalt, siis lasteluules on uus tõus ilmselt veel ees. Autor tõstab esile järgmiseid lasteluuletajaid: Heiki Vilep kes alates 2002 aastast peale avaldab peaaegu igal aastal uue luuleraamatu: „Tere!” 2002; „Minu laul” 2003; „Tahaksin olla” 2005;
Seitsme raamatu hulgas pidi olema vähemalt üks Kristiina Kassi raamat ning lapsed pidid panema kirja küsimuse, millele vastas pärast tuntud lastekirjanduse autor Kristiina Kass. Parimatele loositi auhindu ning muidugi oli külas ka autor ise. Kristiinale ise meeldib olla väikeste laste seltsis, kes on usinad lugejad. Lastejutuõistlusel „Minu esimene raamat“ sai Kristiina koos teiste autoritega nt. Piret Raud, Reeli Reinaus ja Siiri Laidla võistlusel auhinnad parimate lastejuttude eest. Kuid tema raamatute juures on ka halb külg. Jutukogus „Peeter ja mina” tegutsevad õde-vend Ingel ja Peeter nagu väikesed huligaanid. Laste teod ületavad igasugused piirid. Ka lastekirjanduse õppejõud Mare Müürsepp nimetab raamatus olevaid seiku suurejoonelisteks sigadusteks. Halb on aga see, et kirjanik võib oma lõbusate lugudega jätta noorele lugejale mulje, et selline teistele inimestele kahjutegemine ja
metsikud: A. Lindgren: Pipi Pikksukk; A. Pervik: Arabella, mereröövlitütar; K. Salu: Viljaküla Brita lood Tüdrukuteraamatud • teismeliste ja noorte tekstides rõhutatakse täiskavanuks saamise ja (tärkava) seksuaalsusega seotud küsimusi (emotsionaalne, sotsiaalne ja füüsiline küpsemine) • S. Rannamaa: Kadri. Kasuema; • A.Vallik: Anni lood (2001-2007); • E. Uus: Kuu külm kuma (2005); • E. Jaaniste: Elu on ilus (2009); • S. Laidla: Pärnaõietee-lood (al 2006); • E. Sepp: Medaljon (2009); • K. Kurema: Jäätunud võõras (2009) Tüdrukuteraamatud • K. Priilinn: Maarjamäe kägu (2007); • M. Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007); • L. Tungal: Varesele valu (2002) jpt Poisteraamatud • poisteraamatu keskmes on poiss või poistekamp, suunatud enamasti poistele, kuid poistekaid loevad meelsasti ka tüdrukud. Põhjus: sageli on ühtlasi tegu seiklusjuttude,
teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,
Rootsimeelne. Otto Fabian von Wrangell- Eesti- ja Liivimaa kroonika, viimane tõsiseltvõetav kroonika. Pärast teda hakati üld juba rohkem tähelepanu pöörama allikakriitikale ning kroonikad polnud enam soositud kirjutusvorm. 5 III BALTI-SAKSA VALGUSTUSLIK AJALOOKIRJUTUS (18.sajandi keskpaik – 19.sajandi algus). Janet Laidla, hea ülevaade 17.sajandi balti kroonikakirjutusest. Ilminguid võib leida juba 17.sajandil. A) Erudiitlik-antikvaarne suund. Rajajaks Johann Gottfried Ardnt. Filoloog, oskas hästi keeli. Filoloogiline allikakriitika keelest lähtuvalt. Olles tutvunud balti kroonikatega, seadis eesmärgiks anda ülevaade nende minevikust kindlate teemade kaupa tuginedes teadolevatele allikatele, eesjoones kroonikatele. Jõudis välja anda 2 köidet „Liivimaa kroonika“
*F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemusitsed jutud“„Udumäe kuningas“„Vaeslapse käsikivi“,„Põhja konn“ *Juhan Kunder „Eesti muinasjutud“ 5 *Ernst Peterson Särgava „Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest“ *August Jakobson ,, Ööbik ja vaskuss” Nimetage realistlikke peremudelit käsitlevaid lasteraamatuid (+autorid). Siiri Laidla “Sandra kevad ja suvi” soojalt on osatud rääkida ema-tütre elust pärast isa lahkumist. K. Vainola ,,Ville” (Ville elu vanaemaga). Missugused on raamatud, milles peategelaseks tüdruk? (autorid, teosed, lühiiseloomustus) Raamatud on pigem positiivsest meeleolust, igapäevastest tegevustest ja fantaasiast. E. Petrone ,,Marta varbad”- igapäevaelu rõõm. "Maia lood" Kertu Saks- igapäevaelu ja õnnelikud hetked. H.
· Maal ja väiksemates kohtades andis see inimestele sagedamini teatris käia, aga ka ise teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada.