Hispaania põllumajandusministeeriumi töögrupp on jõudnud hoopis arvamusele, et selle kasvatamiseks tegelikult Hispaanias põhjust pole. Seal küll on varreleedikut(kahjurputukas), kuid seda pole nii palju, et muundmais end ära tasuks. Samuti kurdavad osad Hispaania põllumehed, et lähedal asuvad muundmaisi põllud on nende saagi rikkunud ning nad ei saa nüüd seda enam maheda sildi all müüa. 2004-ndal aastal Tartus toimunud teabepäeval arvasid taluliidu juht Kaul Nurm, toitumisteadlane Mihkel Zilmer ningi Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse teadur Marek Strandberg, et geneetiliselt muundatud kultuuridega seotud riskid on hetkel veel liialt ebaselged ning seetõttu oleks parem neid Eesti põldudele ja toidulauale parem mitte lasta. Zilmeri arvates pole mingit põhjus miks Eestis oleks vaja kasvatada geneetiliselt muundatud organisme. Eestimaine toit on igati täisväärtuslik, seda on piisavalt ning see on kindlasti parem kui paljude teiste maade toit
· Sk astmevahelduset: leskel, kääskin · Palatalisatsioon puudub · G kadu särg: säred; telg: teled, järestikku · Lööma, sööma lihtminevikus löin, söin. · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnade toimumata: keldane (kollane) · Nimetavas e: - järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema: tiha, koht : kuha · Äi, oi, ai diftongid päiv, laiva, koir · Aa, ää säilinud pää · K u *kakl kaul (kael) Rannikumurde murrakurühmad: 1. Läänerühm (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala lääneosa) 2. Keskrühm (Haljala idaosa, Viru-Nigula) 3. Idarühm e Vaivara
a. yesoensis) Välimus Pruunkaru on suur, jõuline, massivne, pika ja tiheda karvastikuga loom. Karvad on pikemad turjal ning väike saba on karvade sees. Nende luustik on reeglina tugevam kui teistel karulastel. Ta kõnnib täistallal nagu inimene. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul raske ja massiivne pea esileulatuva koonuga. Laup on kõrge ja koos nõgusalt võlvitud. Kõrvad on eemalseisvad ja ümarad, silmad väga väikesed. Kukal on lühem, kui jääkarul ning kaul pöördub hästi. Isaskaru on suurem kui emane. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Kaal on 90 kuni 200 kg vahel. Kuna karud peavad talveund, võib nende kehakaal muutuda aasta jooksul lausa 20% võrra. Värvus Pruuni värvi, neid on nii helepruune kui mustjaspruune. Vanemad karud on heledamad. Poegadel on harilikult valge krae kaela ümber, harvem säilib see krae ka täiskasvanud loomadel.
Raivo Sersant - heli Hans Brümmel - heli Priit Kuulberg - heli Silver Rästa - heli Priit Hinnov heli Raivo Lugima - transa Aap Koha - transa Peeter Kondratjev - transa Kent Parika - transa Hendrik Toompere - transa Tiit Vilu - transa Raul Rosimannus transa 8 Jüri Eisen - transa Peep Reisser - transa Erko Maiberg - transa Rasmus Kagge - transa Raivo Korint - transa Erkki Malm - transa Stig Rästa - transa Härmo Kaul - transa Neikko Lattu - transa Robert Mirka - transa Urmas Kesa - transa Timo Mäe heli/ transa Ats Treimaa heli/ transa 9
· Palatalisatsioon puudub: palk:palki · G kadu: särg : säred ; telg : teled ; järestikku · Lööma, sööma lihtminevik: löin, söin · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane 'kollane', laskesin · Nimetavas e: järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema :tiha; koht : kuha · Äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv · Aa, ää säilinud: pää · K > u: *kakl > kaul 'kael' ; *nakr > naur(is) 'naeris' Rannikumurde murrakurühmad Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): · Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara Alutaguse murre Lüganuse kõige vanapärasem ja omanäolisem Jõhvi lõunas tugevad keskmurde mõjud Iisaku põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega
Tall i n na Teh n i kaUl i kool I nsen_erig raafi ka keskus , KUJUTAVA GEOMEETRIA tl t ,I.JLDKURSUS ., '1" ' HARJUTUSULESANDED , 4F,tZ tc,V/pl
Strettweg, Austria. Vanker, keskel alatsi naine, ümber palju reisijaid. Lehtkullast koonused (mütsid), leitud 4. Peetakse päikesekummardajate preestrite omaks. Mold, Inglismaal. Kullast keep, kaunistatud merevaigust keega. Pronkskirveste aardeid on olnud väga arvukalt. Kuna need olid igat moodi väga praktilised aga samas ka väga pühad. Olulisteks sümboliteks on veetud paati, kirvest, lind (päike-lind-paat), inimesed, ussid, hobune Fardal, Taani Flemming Kaul. Päeva- öö paadid habemeajamisnugadelt leitud sümbolite järgi. Päevapaadid liiguvad vasakult paremale ja ööpaadid paremalt vasakule. 5. MAAILMA SÜSTEEMIDE TEOORIA (World Systems Theory / Core-Periphery Theory / Dependency Theory) Kuidas ühe piirkonna muutused mõjutavad teist. 1. Südaala mõjutab perifeeriat nii majanduslikult kui sotsiaalselt. 2. Tsüklilisus. Südaala tsüklilised tõusud-mõõnad ilmnevad omal moel ka perifeerias. 3
parempoolne partei Eesti Keskerakond (esimees Jüri Ratas) eesti ja vene emakeelega keskklassi esindav tsentristlik partei 9 Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esimees Jevgeni Ossinovski) sotsiaalset õiglust taotlev vasakpoolne partei Isamaa (esimees Helir-Valdor Seeder) põhirahvuse huve esindav parempoolne erakond Eesti Vabaerakond (esimees Kaul Nurm) tsentrist pigem paremale kalduv erakond Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (esimees Mart Helme) eesti rahvuse ja keele säilitamise eest võitlev ultraparempoolne erakond Eestis ei ole ühtegi nii populaarset erakonda, et see võiks peale parlamendivalimisi moodustada valitsuse üksi. Tavaliselt teeb president ettepaneku moodustada valitsus erakonnale, kellel on uues Riigikogu koosseisus kõige rohkem kohti. Seejärel tuleb sellel erakonnal hakata otsima liitlasi, et
sk astmevahelduseta: leskel, käskin; palatalisatsioon puudub: palk : palki; g kadu: särg : säred, telg : teled, järestikku; lööma, sööma lihtm.: löin, söin; vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane ‘kollane’, laskesin; nimetavas e: järve, lapse; e ja o kõrgenevad h ees: tegema : tiha, koht : kuha; äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv; aa, ää säilinud: pää; k > u: *kakl > kaul ‘kael’, *nakr > naur(is) ‘naeris’; Rannikumurde murrakurühmad (1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): - süömme, tulette - tulid ‘tulivat’ (2) Keskrühm (HljI, VNg): - süömmä, tuletta - tuliva, süönü (3) Idarühm e Vaivara: - süömmö, tuletto - tullet ‘tulevat’, tullit ‘tulivat’ - opeDan ‘õpetan’ (2) kirde- e Alutaguse murre: - rohkesti õ-häälikut: õli ‘oli’, õtsib ‘otsib’ - tugeva astme geminaadi üldistus: seppäd
831 846 Viidik Andres Harju 03:47:39 M50 1031 2784 Viires Virgo Tallinn 03:57:25 M50 328 462 Vilums Guntis Läti 03:19:51 M50 2024 1599 Vähi Tõnu Harju 04:54:01 M50 1614 1720 Õis Eugen Lääne-Viru 04:26:44 M50 2420 2646 Aaltonen Olli Soome 06:21:33 M55 1133 1666 Aamisepp Tõnu Harju 04:02:29 M55 2303 2342 Augasmägi Kaul Lääne-Viru 05:31:40 M55 2222 1581 Elster Kalle Tallinn 05:17:09 M55 1609 1740 Esnar Avo Rapla 04:26:24 M55 1909 1696 Hunt Kalev Pärnu 04:46:26 M55 1132 2235 Jõgi Jaan Võru 04:02:27 M55 2051 1793 Jürmann Ants Tallinn 04:56:24 M55 1454 1783 Kahila Hemmo Soome 04:18:03 M55 2410 2747 Keerdo Endel Tartu 06:16:47 M55
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
