· Järgsilbis o Morfoloogia ja süntaks · St-lõpuline saav kääne: umblõjast 'õmblejaks' · Tagaeitus: naka_ai naka_i 'ei hakka', putu_us putu_s 'ei puutunud' (eitussõna on põhiverbi järel) Lõunaeesti keelesaared Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Aluksne rajoonis, läänevõrulised jooned. Arvatakse, et siit on edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi' · H-kadu: ummok 'hommik' · Läti eesliited: pa/laku 'lakkuda' · Läti tõlkelaenud: puul'naist 'armuke'
(vilja, rõivaid, raha jne) kokku veab. Mingisugust roojast asja ei tohitud ohvriaeda visata, ehk muidu kardeti majarahvale varsti õnnetust tulevat. Kui ilus rohi ohvriaias ka kasvas, ei võinud ükski vikat ega sirp seda puutuda. Ülepea ei lubatud mõnes kohas inimestki ohvriaeda minna, teisal ometi võis ohverdaja ohvriga alati sinna püha paika astuda. Kus ära keeldi ohvriaia püha paika jalaga puutuda, seal pandi ohver kaitseks ettetehtud aia üle püha maa peale maha. Kraasna rahva seas viib tavalisesti mees anda ohvriaeda; naine tohib ainult korra elus, laulatuselt tulles, sellele pühale paigale läheneda.
Tsõõri lääneküljel olevat puudevahet on nimetatud väravaks. Ka idaküljel on väravat meenutav laiem puudevahe, mis on küll kitsam lääneväravast. Päike tõuseb idavärava keskelt kevadiste külvitööde algul jüripäeval ja rukkikülvi eel augustis. Tammetsõõri naabruses, Ilmamäe kirdejalamil on Tõivaperä soo. See kohanimi viitab otseselt ohvripaigale sõna tõiv tähendab LõunaEesti keeles tõotusohvrit. Tõotuskohtadeks nimetati ohvripaiku ka Kraasna maarahva seas, kes elasid Pihkvamaal muudest eestlastest isoleerituna alates 16. sajandi teisest poolest. Tammetsõõri ümber on madal vall, mis on võib olla jäänud tammesid ümbritsenud madalast tarast. Selle valli sisekülg on inimest toetava, väliskülg inimest tõrjuva jõuväljaga (250 pendliringi). Sarnased jõuväljad ümbritsevad ka mitmeid linnuseid. Väravate kohal need jõuväljad katkevad. Tsõõri läbivad veel mitmed põigitised jõuväljad. Lisaks sellele
kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähista...
tugev h: külh ‘küll’, pur’oh ‘purjus’; teatud sagedased sõnad on muutunud tagavokaalseteks: arq ‘ära’, õt ‘et’; Morfoloogia ja süntaks st-lõpuline saav kääne: umblõjast ‘õmblejaks’; tagaeitus: naka_ai – naka_i ‘ei hakka’, putu_us – putu_s ‘ei puutunud’; KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’; Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’; de-illatiiv: korstnadõ ‘korstnasse’; de-liitelised viisimäärsõnad: ilozadõ ‘ilusasti’; n-inessiiv: kambrin ‘toas’;
TOOMAPÄEV Referaat Tallinn 2011 SISUKORD 1. SISU, MÕTE......................................................................................................... 3 2. KOMBED ............................................................................................................. 3 3. USKUMUSED, ÜTLUSED.................................................................................. 2 4. TOIDUD................................................................................................................ 3 5. KASUTATUD MATERJAL................................................................................. 9 2 1. SISU, MÕTE Toomapäev, 21.detsember, on apostel Tooma surmapäev. Toomas sündis arvatavasti Galileas. Kristuse jüngrina oli ta valmis koos Kristusega surma minema, ent ta ei uskunud üle...
kuid tõmbekeskusteks olid ka Läti ala ja Ilmselt nii on tekkinud väikesed kompaktsed Venemaa linnad: Riia, Limbaži (Lemsalu), eesti asundused (keelesaared), Cesis (Võnnu), Valmiera (Volmari), Jelgava (Miitavi), Sloka; Oudova, Petseri, Pihkva, nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja sajandivahetuse paiku, suurenedes aastail Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas 1884-1906 kahekordseks, 22 000 liikmeni. Pihkvamaal ja Luuldila eestlased Peipsi Õigeusklikke eestlasi elas Peterburis koguduse idakaldal. Selliste eesti asunike arvu on 18. moodustamise aegu 4000 ringis. sajandi algul hinnatud u. 6000-le, 18. sajandi Eesti talupoegade püüe saada maad Ve- lõpul 20 000-le ja veel 19. sajandi keskel 30 nemaa sisekubennangudes muutus tähtsaks
19 Zjablovski 1818: 26, von Brömsen 1819: 124 vene kakskeelsus järgnevate põlvkondade keelelise venestumiseni, mida kindlasti soodustas halvustav suhtumine oma suguvendadesse. Veidi hilisemast ajast, 16.sajandi poolest, on teisigi, kindamaid teateid eestlaste pikaajalisest ja ulatuslikumast asumisest endise Pihkva kubermangu Krasnõi (praeguse Krasnogorodskoje) aleviku ja Opotska linna vahelisele alale. Aleviku tollasest venekeelsest nimest Krasnõi sai kohalike eestlaste kõnes Kraasna ja Kraasna maarahva või kraasnalaste nime all ongi selle keelesaare eestlased hilisematele põlvedele tuntuks saanud. Kraasnalaste eluolu uurinud folklorist Oskar Kallase andmeil pärinesid nad Setumaalt, olles tühjale maale kas ise tulnud või mõisnike poolt toodud 20. Kallas märgib, et Krasnõi ümbruses leidus suvel 1901, kui ta oma uurimisreisi kraasnalaste juurde ette võttis, 32 külas "999 Eesti verd meesterahvast, 978 naisterahvast, kokku 1977 hinge", kuid
Stolõpinlik organiseeritud väljaränne 1906-1914/1917. Kuni 19. sajandini elas eestlasi väljaspool Eesti ala väga vähe. Needki olid enamasti Eesti lähistele sattunud võrdlemisi ammu, otsides pääsu kas sunni või kättemaksu eest ehk olid feodaalisanda poolt ümber asustatud sõjast ja taudidest tühjaks jäänud aladele. Ilmselt nii on tekkinud mitmeid väiksemaid kompaktseid eesti asundusi - keelesaari nagu Koiva maarahvas ehk leivud Vidzemes ja Lutsi maarahvas Latgales, Kraasna maarahvas Pihkvamaal ja Luuküla eestlased Peipsi idakaldal. Taoliste eesti asunike arvu on hinnatud 18. sajandi algul ca 6000-le, 18. sajandi lõpul ca 20 000-le ja veel 19.sajandi keskpaiku 30 000-le inimesele. See moodustas vaevalt 3-4% eestlaste tollasest koguarvust. Selle, suuresti hinnangulise arvu sisse on aga arvatud ka setud. 2 Varane väljaränne algas nn. immigatsioonietapiga 16.-17
Lisaks: kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabelist, sellega seotud uskumuste paralleelsus) Harva 1924 / Ränk 1934: rituaalid, mis on seotud kogukonna küünlaga vene talupoegadel Mogiljovi ja Kaluuga kubermangudes, mordvalastel (soltan kerämät) ja bessermanidel Haavio 1961: vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod Hagu 1975: Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuningakizele Hagu 1975: kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal) 56. Kuidas on omavahel seotud fiktiivsed hirmutusolendid ja lastemütoloogia? Lastemütoloogia koosneb peamiselt hirmutusolenditest? Hirmutusolendil on pedagoogiline eesmärk. Soovib lapsele halba/ käitub ta vastu agressiivselt. On
valastel ning bessermanidel Pühakuvõi kaitsehaldja auks süüdatav küünal > küünla ja pühaku kujutluse sul andumine üheks materiaalseks tervikuks > küünla irdumine sellest tervikust (inimese ja looma kujud) kristlikud pühased ja nende austamine(vt lood Peko leidmisest hüljatud kabeli st, sellega seotuduskumuste paralleelsus) vadja‐isuri vakkove ja bratšinad, soome‐karjala Ukon vakat, eesti vakusepeod Kraasna eestlaste Pühä Tooma kultus; toimingud, mis suunatud külä‐käü kuni ngakizele kogukondlik esivanemate kultus udmurtidel ohvritseremooniad, mida tähistati kevadel ja sügisel esmalt pühas salus, hiljem palvekojas (puust kuju > küünal 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos “Peko”? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepos „Peko“ loodi rahvalauliku Anne Vabarna „ette ütlemisel“ tema pojale Ivanile
kindlustamise poolest. Tähtpäev on säilitanud mitmeid muistseid tavasid ja saanud juurde kristlikke motiive. Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist.
• Mihkel Veske (1843–90) uuris karisid ja mordvalasi • Jacob Hurt (1839–1907) käsitles setusid etnograafilisest vaatenurgast, algatas üle-eestilise rahvaluule kogumise ja publitseerimise; enam kui 1400 kaastöölist, suured materjalid. • Mathias Johan Eisen (1857–1934) oli rahvaluuleteadlane ja usundiloolane. Ala- tes 1880ndatest tegeles ligi 1500 kirjasaatja abil rahvaluule kogumisega. • Oskar Kallas (1868–1946) käis välitöödel Lutsi ja Kraasna eestlaste juures. Kraas- na — 16. saj setumaalt Pihkvamaale ümberasunud, 1901 olid enamikus venestu- nud. • Soome etnograaf Heikel • Eesti Kirjameeste Selts • Eesti Põllumeeste Selts • Eesti Üliõpilaste Selts • Eesti Rahva Muuseum (1909, juhtiv roll Oskar Kallasel ja Kristjan Raual) 4.2 Etnoloogia kui teadus Eestis 4.2.1 Eesti Vabariik Iseseisva teadusena sai nimeks etnograafia ja eraldus selgelt folkloristikast ja usundi- loost.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
