Murded (0)

Materjali kogumine:

• Nõuded keelejuhtidele – informandid vanad, paiksed , puhta keelekuju rääkijad
  
• Murdepäevikud – kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus , sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs.
  
• Lindistused – vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine.
  
• Tõlkemeetod – keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda.
  
• Otsesed küsitlused, küsimustikud – materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem.
  
• Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused.
  

Materjali töötlemine ja säilitamine:

• Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni
  
• Murdenäiteid võib leida „Eesti murretest“
  
• Murdekorpus www.murre.ut.ee
  
• EKI ja ES kogud
  
• Murdesõnaraamatud
  
• Murdeatlased ja –kaardid, nt Saareste ja Toomse
  

Transkriptsioon:

• IPA
  
• SUT
  
• Lihtsustatud transkriptsioon – diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet.
  
• Jeffersoni transkriptsioon – seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid , mida rõhutatakse.
  

Keeleatlased ja –kaardid:

• Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste – sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad
  
• Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse – kaardi peal on mingi tingmärk.
  

Murdeliigendus :

• Paikkondlik-kirjeldav – eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed.
  
• Võrdlev-ajalooline (Kettunen) – põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni.
  
• Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) – isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse.
  
• Dialektomeetriline – jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus.
  

Keelejoonte valik murdeliigendusel

• Häälikulised
  
• Morfoloogilised
  
• Sõnavaralised ( hilisemad )
  

Eesti kirjakeele ja murrete ühisosa: keskmurde alal on 60%, Lõuna-Eestil 20%.
Oosu = lollakas (Häädemeeste)
Keskmurre :

• Eesti keskosa suurim murdeala
  
• Mitu maakonda Harjumaa (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannikuala ), Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik ), Põhja- Viljandimaa , Põhja-Tartumaa loodeosa.
  
• Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala.
  
• Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
  
• Aluseks eesti kirjakeelele – palju kirjakeelepäraseid jooni
  

Keskmurde tähtsamad erijooned

• Hilisdiftongid – ülipikkadest vokaalidest saanud diftongid: pää – pia – pea; jeal hääl; maa - mua
  
• Algupäraste diftongide osaline assimilatsioon : poig – poeg. i on madaldanud
  
• Morfoloogias rohkesti analoogiamuutusi. Si-tunnusega mitmuse osasatav (jalgasi). sse- illatiiv (jalasse). Diftongiline mitmuse osastav (vedelaid)
  
• Pikkade madalate vokaalide diftongistumine (puudub murdeala servades!) mua `maa`
  

Vasta àasta`
Pikkade keskkõrgete vokaalide diftongistumine: üö – öö, tie – tee

• Kaasrõhuline pikk silp – toredaid, toredalle.
  
• Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand
  
• Assimilatsioon: mb – mm, nd – nn, lj –ll, sj – ss: lammad, nõnna, väl`la, kassad
  
• Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta
  
• Algupäraste diftongide järelosis alaneb Q2-s: sõitma: sõedab, saun : saanad
  
• Ainsuse osastavas pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunniseline: kandjad ( kandjat ).
  

Keskmurde liigendus :

• Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst , kerves), teiselt poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned ( kavva , ühessa)
  
• Lääne- (tugevaastmeline seesütlev, (nurkas), nõrga astme üldistumine ( kurv :kurva), mb – mm, e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o-õ (kõdar), kaudse kv mit 3-p. –nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi).
  

Keskmurde murrakurühmad

Looderühm – harjumaa murrakud
Ühisjooned läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasused, eestirootsi mõjud Loode-Harju murrakutes (õ asemel ö,e)

Edelarühm – Põhja-Viljandimaa murrakud
Ühisjooned Pärnumaa ja Mulgiga

Kagurühm – Põhja-Tartumaa murrakud
Idamurde jooned

Kirderühm – Lääne-Virumaa murrakud
siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel
Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi , Keila , Hageri, Rapla, Juuru , Paide, Türi (v.a kaguosa) –
Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa)
Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa.
Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse , Palamuse
Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud)
Kirderanniku murderühm

• Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes
  
• Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega
  
• Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega
  

Kirderanniku ja keskmurde erinevused
Vältevaheldus puudub
Vältevaheldus
Palatalisatsioon vähene
Palatalisatsioon
Lõpu- ja sisekadu piiratud
Lõpu- ja sisekadu järjekindel
Vokaalharmoonia
Vokaalharmoonia taandunud
Je- või lõputa illatiiv
Kodoje, alevi, hamba
Sse-illatiiv
Kodusse, alevisse, hambasse
Isi- või iksi - konditsionaal
Jäisin, jäiksin
Ksi- konditsionaal
jääksin
RANNAMURRE ehk RANNIKUMURRE
See on mingil määral pooleks löödud. Jõelähtme, Kuusalu, Haljala on ka pooleks löödud (ülemine osa kuulub rannamurde alla). Alutaguse jääb välja.

• Ei esine õ häälikut. a, e, o, u – pohi (põhi), peld (põld)
  
• Hilisdiftongid – vueras, rüem (rõõm) kui on tegemist pika õ-ga
  
• Nõrgas astmes üksikklusiil
  
• Sk astmevahelduset: leskel, kääskin
  
• Palatalisatsioon puudub
  
• G kadu särg: säred; telg : teled, järestikku
  
• Lööma, sööma lihtminevikus löin, söin.
  
• Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnade toimumata: keldane (kollane)
  
• Nimetavas e: - järve, lapse
  
• E ja o kõrgenevad h ees: tegema: tiha, koht : kuha
  
• Äi, oi, ai diftongid päiv, laiva, koir
  
• Aa, ää säilinud – pää
  
• K – u *kakl – kaul ( kael )
  

Rannikumurde murrakurühmad:

Läänerühm (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala lääneosa)

Keskrühm (Haljala idaosa, Viru- Nigula )

Idarühm e Vaivara