Murded (0)

Tartu Ülikool - Keeled - Eesti murded

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Materjali kogumine:

Nõuded keelejuhtidele – informandid vanad, paiksed , puhta keelekuju rääkijad
Murdepäevikud – kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus , sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs.
Lindistused – vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine.
Tõlkemeetod – keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda.
Otsesed küsitlused, küsimustikud – materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem.
Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused.

Materjali töötlemine ja säilitamine:

Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni
Murdenäiteid võib leida „Eesti murretest“
Murdekorpus www.murre.ut.ee
EKI ja ES kogud
Murdesõnaraamatud
Murdeatlased ja –kaardid, nt Saareste ja Toomse

Transkriptsioon:

IPA
SUT
Lihtsustatud transkriptsioon – diakriitilised märgid on ära jäetud. Morfoloogilise märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet.
Jeffersoni transkriptsioon – seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid , mida rõhutatakse.

Keeleatlased ja –kaardid:

Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste – sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad
Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse – kaardi peal on mingi tingmärk.

Murdeliigendus :

Paikkondlik-kirjeldav – eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed.
Võrdlev-ajalooline (Kettunen) – põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni.
Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) – isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse.
Dialektomeetriline – jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus.

Keelejoonte valik murdeliigendusel

Häälikulised
Morfoloogilised
Sõnavaralised ( hilisemad )

Eesti kirjakeele ja murrete ühisosa: keskmurde alal on 60%, Lõuna-Eestil 20%.
Oosu = lollakas (Häädemeeste)
Keskmurre :

Eesti keskosa suurim murdeala
Mitu maakonda Harjumaa (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannikuala ), Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik ), Põhja- Viljandimaa , Põhja-Tartumaa loodeosa.
Päris ühtset murret ei ole kujunenud, erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Väga suur pindala.
Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele.
Aluseks eesti kirjakeelele – palju kirjakeelepäraseid jooni

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

54 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

starzy Õppematerjali autor

Sisaldab ülevaadet keskmurdest ja rannamurdest + materjali kogumine / informandid.

murre keskmurre rannamurre informant

Kasutatud allikad

https://www.murre.ut.ee

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti murded I konspekt

 Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru.  Murretel ei ole kirjakeelt.  Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited  Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE  Mittestandardne madala staatusega keelekuju.  Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt.  Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve.  Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL  Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded.  Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?

Keeleteadus

doc

Eesti murrete erijooned

Keskmurre Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid: ea < hää, pia

Eesti murded

docx

Eesti keele allkeeled

Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel

Eesti keel