Isikunimed Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus, Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D. Die Arbeit von Mark Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark der Vater Marks Arbeit Kui isikunimi koosneb mitmest nimest siis on genitivi lõpp -s ainult viimasel nimel. Karl-Robert Jakobsons Buch Kui isikunimi lõpeb -s, -ss, -x, -z, siis kasutatakse kõnekeeles von+Dativ, kirjakeeles kasutatakse isikunime lõpus ülakoma. Die Mutter von Max ...
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14
Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8: Kääne Ainsus Käändelõpp nimetav 1. lahjakas tyttö - nominatiiv omastav 2. lahjakkaa/n tytö/n -n genitiiv sihitav* lahjakas tyttö - 3. akusatiiv lahjakkaa/n tytö/n -n osastav -a, -ä 4. lahjakas/ta tyttö/ä partitiiv -ta, -tä sisseütlev lahjakkaa/seen tyttö/ön 1) tüvevok. + n 5.
: : 7,8,9,10,11,12 : EESSÕNADE TÄHENDUS GENITIIV · · ILMA · · PIKI · · ASEMEL · · ÜMBER(RINGI) · JAOKS, TARVIS · · KUNI · · SEEST, SEAST · · PEALE... · · LÄHEDAL, JUURES · · JUUREST · · · PÄRAST, PEALE · · VASTU · · VASTAS · · PÄRAST, NIMEL · · KESKEL, SEAS · · JUURES, ÄÄRES · · LÄHEDAL · - · TAGANT, TÕTTU DAATIV · · TÄNU, TÕTTU · · VASTU, KIUSTE · () · JUURDE, POOLE · · VASTU (TULEMA) · · MÖÖDA, PÄRAST, TEEL AKUSATIIV · · KUHU, MILLAL · · KUHU, SAAV · · MILLE EEST · · KOHTA... · · LÄBI · · ÜLE, LÄBI, KAUDU, PÄRAST INSTRUMENTAAL · · VAHEL · · KOHAL · · EES · · ÜHESKOOS · · JÄREL, JÄRELE ...
tulu 12) Dictum factum. (Ter.) Öeldud, tehtud Tekst 22 (4, 23) 4) Carpe diem! (Hor.) Püüa päeva 23) Iudex aequitatem semper spectare debet Kohtunik on alati kohustatud silmas pidama erapooletust 4 Harjutus 9 Preetori juurde Ad praetor Elu eest Pro vitae Harjutus 14 Servi populi Romani Rooma rahva(-kogukonna; -rahvastiku) ori; Servi Genitiiv II Populi Genitiiv II Servus, i, m ori; Servilis orjalik; Servio teenima, orjama; Servitium orjus; Populus, i , m rahvas, kogukond, rahvastiku; Popularis rahva määratud, rahvale määratud Lex de imperio Seadus impeeriumi kohta Imperio Dativ II Imperium ii, n riik, impeerium, võimuala, käsk, eeskiri; Impero käskima, valitsema Harjutus 25 Obligavi Ma sidusin, ma kohustasin (perf. ind. act. singularis 1) Obligo, avi, atum, are siduma, kohustama
# Kääne grammatilin küsimustele e tähis ainsuses mitmuses mis? 1. Nimetav nominatiiv kes? auto autod Missugune? 2. Omastav genitiiv kelle? mille? auto autode 3. Osastav partitiiv keda? mida? autot autosid 4. Sisseütlev illatiiv kellesse? millesse? autosse autodesse 5. Seesütlev inessiiv kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7
Kohvik ,,Ooper" asub ooperimajas. Määrav artikkel muutub vastavalt käändele järgmiselt: Ainsus Meessoost Naissoost Kesksoost nimisõna (M) nimisõna (N) nimisõna (K) Nominatiiv der Mann die Frau das Kind kes/mis? mees naine laps Genitiiv des Mannes der Frau des Kindes kelle/mille? mehe naise lapse Daativ dem Mann der Frau dem Kind kellele/millele? mehele naisele lapsele Akusatiiv den Mann die Frau das Kind keda/mida? meest naist last
Käänded Eesti keeles on 14 käänet (sõna auto iga kääne ainsuses ja mitmuses): 1. Nimetav (nominatiiv) küsimused kes? mis? auto; autod 2. Omastav (genitiiv) küsimused kelle? mille? auto; autode 3. Osastav (partitiiv) küsimused keda? mida? autot; autosid 4. Sisseütlev (illatiiv) küsimused kellesse? millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta...
KÄÄNDED KÄÄNETE EDASIANDMINE Küsimus Ainsus Mitmus Käändelõpp Tunnus Käändelõpp 1. Nimetav Kes? - (ains.tüvi) -t (nominatiiv) Mis? 2. Omastav Kelle? -n -i -en (genitiiv) Mille? -j -den (-tten) (ains.tüvi) -in (-en) -ten 3. Sihitav Keda? - (ains.tüvi) -t (akusatiiv) Mida? -n 4. Osastav Keda? -a -i -a (partitiiv) Mida? -ä -j -ä -ta -ta -tä -tä 5. Sisseütlev Kellesse? Tüvevok. +n -i -...
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna
Akkusativ starken Wind frisches Brot helle Sonne schöne Ferien Dativ starkem Wind frischem Brot heller Sonne schönen Ferien Genitiv starken Wind frischen Brot heller Sonne schöner Ferien Omadussõna kuulub tugevasse käändkonda, kui tema ees ei ole artiklit ega asesõna. Sel juhul lisatakse omadussõnale määrava artikli lõpud, väljaarvatud meessoo ja kesksoo genitiiv, kus lõpp on -en. Ilma artiklita või asesõnata esineb omadussõna võrdlemisi harva, peamiselt ainenimetuse ees ja ilmastikku iseloomustavais väljendeis. Während der Wanderung hatten wir schlechtes Wetter, alle Tage starken Wind und zweimal auch starken Regen. Nõrk Käändkond Singular Singular Singular Plural
des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale
des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav genitiiv G hea sepa osastav partitiiv P head seppa sisseütlev illatiiv Ill heasse seppa seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale
4 European Languages. - http://www.ielanguages.com/eurolang.html 5 3. EESTI KEELE KÄÄNDED nimetav 5 1. siil nominatiiv abstraktsed ehk omastav 2. siili grammatilised genitiiv käänded osastav 3. siili partitiiv sisseütlev 4. siilisse illatiiv seesütlev 5. siilis sisekohakäänded inessiiv seestütlev 6. siilist elatiiv kohakäänded alaleütlev 7
n), langedes kokku genitiiviga. Genitiivi tunnus -n kadus II aastatuhandel (sõnalõpulise n-i kadu) Kohakäänete komplekt on endiselt kolmeliikmeline, ehkki kohakäänete sarju on nüüd kaks. Nominatiiv Juba uurali algkeeles oli käändelõputa, samuti teistes soome-ugri keeltes. Funktsioonid: subjekti (aluse), nominaalpredikaadi (≈ öeldistäite), eluta objekti (sihitise) ja atribuudi (täiendi) kääne. Esialgu tavaliselt tähistas elutuid objekte. Ainsuse genitiiv Tänapäeval tunnuseta (säilinud on üksikuid rudimente kohanimedes, liitsõnades, nt Soontagana, maantee) Läänemeresoome algkeeles oli lõpuks –n. XIII sajandi paiku oli eel säilinud, seda tõestavad siis kirja pandud kohanimed. Ka XIV ja XV oli ka veel alles. XV sajandil hakkas sõnalõpulise n-i hääldus lõdvenema seal, kus tal puduus tähendust eristav funktsioon ja pikapeale tunnus kadus (16. sajand). Genitiivi on peetud vanaks käändeks. Kõigis eesti murretest on –n kadunud
Rooma traditsioonile põhinevast nimevaramust Juba vanaladina perioodiks kujunes välja, et vabal meessoost roomlasel oli vähemalt 2 nime: eesnimi (praenomen, nt Marcus) ja perekonnanimi (noomen, nt. Tullius), mõnel aga ka lisanimi, mis pärandati perekonnasiseselt (cognomen, nt Cicero). See erineb oluliselt teistest antiikrahvastest, kelle juures kujunes iga inimese lisanimi jälle uuesti patronüümikonist (isanimest) (vrd tänapäeva islandlasi või taanlasi). Kogu Euroopa tänapäevane isikunimetraditsioon järgib kahekomponendilise isikunimega antiikset Rooma traditsiooni. Rooma meeste eesnimevaramu oli klassikalisel ajal suhteliselt piiratud (meestel ainult 18 eesnime, naistel eesnimesid polnud, need tuletati isa perekonnanimest; kõige vanema tütre nimeks sai tavaliselt perekonnanime naissoost vorm. Nii oli Marcus Tullius Cicero tütar Tullia ja Caius Julius Caesari esimene tütar sai nimeks Iulia). ...
mitmuses); -e (jalg/e, rind/e, silm/e); -sid (mitmuse osastavas: tubli/sid, seppa/sid); -i (aglutinatiivne vokaalmitmus alates mitmuse osastavast: sipelga/i/d, hamba/i/d); tüvemitmus (alates mitmuse osastavast – sulandunud tüvevokaal ja mitmuse tunnus: kurté, huulí, pärní, leibú). 2. Käändekategooria (14 käänet) 1) nimetav e nominatiiv (kes? mis?) Lõputa; 2) omastav e genitiiv (kelle? mille?) Lõputa; 3) osastav e partitiiv (keda? mida?) -da (te/da, mõn/da); -d (puu/d, mer/d); -t (soolas/t, hapu/t, peenar/t, kät/t); 0 (pesa, sõpra); 4) sisseütlev e illatiiv (kellesse? millesse? kuhu?) -ha (ma/ha), -he (pä/he); -hu (su/hu); -sse (pesa/sse, soolase/sse, hamba/sse); 0 (kätte, jõkke, tulle, metsa); 5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust
algvõrre Positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum ülivõrre superlatiiv Spv ohtlikem ~ kõige ohtlikum Eesti keele käänded eestikeelne nimetus rahvusvaheline termin lühend (EKG) näide nimetav nominatiiv N hea sepp omastav Genitiiv G hea sepa osastav Partitiiv P head seppa sisseütlev Illatiiv Ill heasse seppa seesütlev Inessiiv In heas sepas seestütlev Elatiiv El heast sepast alaleütlev Allatiiv All heale sepale
-arv ehk numerus: näitab sõnaga viidatud objektide hulka(poiss-poisid) singular/pluural/duaal(tähendab erinevat grammatilist märgendust sel juhul kui objekte on 2, nt eesti keeles mõlemad, kumbki, teineteise) -klass - näitab sõna kuulumist mingisse klassi, sealhulgas sugu ehk genus(maskulinum, femininum, neutrum) ja elus/elutu, inimene/mitteinimene jms (eesti keeles ei ole) -kääne - näitab sõna rolli lauses, käändeid on keeltes 0-53. Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded. Ergatiivkeelstes absolutiiv ja ergatiiv. -definiitsus 23.10 MORFOLOOGIA Sünteetiline- sõnavormi sees lisatakse tähendus Analüütiline lisatakse teine sõna ja sellel uus tähendus Grammatiline kategooria: hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Nt ainsus vs mitmus, minevik vs olevik Gr.kategooriate(morfoloogilised)väljendusviisid:
· KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm on ainsuse nominatiiv, genitiiv, sugu. Genitiivi tüvi, millest teised käänded moodustatakse, erineb sageli tunduvalt nominatiivi vormist; sõnastikes antakse
Eesti keeles eristatakse kolme erineva rõhulisuse astmega silpe: pearõhuline, kaasrõhuline ja rõhutu silp. Rõhk avaldub eesti keeles vaid suulises kõnes, kirjas rõhku ei märgita. 17. Eesti keele grammatiliste käänete kujunemine 7 Grammatilised käänded on nimetav, omastav ja osastav. Nende põhifunktsiooniks on lauseliikmetevaheliste suhete väljendamine. Läänemeresoome algkeeles oli nominatiiv tunnuseta, genitiiv n-tunnuseline ja partitiiv ta/δa- tunnuseline. Tänapäeval nimetav ja omastav tunnuseta, osastava käändel on tunnus (neli varianti t, d, da, 0). 18. Eesti keele kohakäänete kujunemine. Varasemas läänemeresoome algkeeles olid kohakääneteks latiiv (näitas tegevuse suunda), lokatiiv (näitas tegevuse kohta) ja separatiiv. Tänapäeva eesti keeles on olemuselt latiivsed käänded sisseütlev ja alaleütlev, lokatiivsed
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan Ladin...
14. Väikseim kehaline karistus on suurem kui mistahes rahaline karistus 15. Suurim ja parim Jupiter 16. Looduse jõud on suurim 17. Parim seaduste tõlgendaja on harjumus Ex fide bona fides, ei f. Heast usust. Ablatiiv millega? V dekliatsioon. Ainsus Actio in personam persona, ae f. I deklinatsioon. Akusatiiv mida? Isikuvastane hagi. Ainsus Status familiae familia, ae f. Perekonna seisund. I deklinatsioon. Genitiiv mille? Ainsus 16.10.2013 XII 1. Alter ego teine mina; asetäitja. 2. Pars pr tt osa terviku asemel. 3. Inter alia muu hulgas. 4. Doctor iris utrsque (cvlis et canonic) mõlema õiguse (kanoonilise ja tsiviilõiguse) doktor. 5. Rs nllus mitte kellelegi kuuluv asi. 6
1. Genitiiviga esineb enamik postpositsioone, nt all, pool, vältel, peal, äärde, ümber, tõttu, kaupa, viisi ning mõned prepositsioonid, nt üle, ümber, läbi. 2. Partitiiviga esineb enamik prepositsioone, nt enne, keset, vastu õhtut, mööda teed, piki randa. 10 Partitiiviga esineb ka nii pre- kui postpositsioonina talitlev mööda ja postpositsioon pidi. 3. Genitiivi ja partitiiviga, nt alla, kaudu, ligi, pärast, vastu, nt alla (postp) + genitiiv = kohasuhted: metsa alla, rehe alla alla (prepos) + partitiiv = suunasuhe: alla mäge, alla voolu pärast = põhjus asja pärast (postpos), aeg: pärast loengut (prepos) 4. Genitiivi ja nominatiiviga, nt postpos läbi (väljendab nii aega kui ka põhjust ja vahendit), otsa, nt talv läbi, päev otsa; genitiiviga läbi väljendab põhjust: minu käe läbi, genitiiviga otsa väljendab kohta: mäe otsa. 5. Genitiivi, partitiivi ja elatiiviga (ainult peale): minu peale pahane, *tulin peale teda,
eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma des-vorm gerundiiv süües algvõrre positiiv ohtlik keskvõrre komparatiiv ohtlikum ülivõrre superlatiiv kõige ohtlikum Kääned: nimetav nominatiiv hea sepp omastav genitiiv hea sepa osastav partitiiv head seppa sisseütlev illatiiv seesütlev inessiiv seestütlev elatiiv alaleütlev allatiiv alalütlev adessiiv alaltütlev ablatiiv saav translatiiv rajav terminatiiv olev essiiv ilmaütlev abessiiv kaasaütlev komitatiiv instruktiiv viisiütlev akusatiiv sihitav sks den Mann daativ - ()
Muinasjutt on rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Muinasjuttudel on omad seadused: kindel algus, sündmustiku ja teatud arvude kordumine, vastandlikud tegelased ja enamasti õnnelik lõpp. Tänapäeval kirjutatakse ka kunstmuinasjutte, mille autorid on elukutselised kirjanikud, kes kasutavad teadlikult muinasjutuvormi. Muinasjutt on rahvajutu peamine liik. Klassikaline vendadest Grimmidest lähtuv rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muinasjutu taotlus pole otseselt kujutada tõepäraselt ühtki looduse ega ühiskonnaelu seika, vaid pakkuda kuulajatele fiktsiooni ja meelel...
Universaalid on empiirilised. Universaalid eksisteerivad keelesisestel ja keelevälistel põhjustel (diskursus, arusaadavus, ökonoomsus, taju, ikoonilisus). Implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 4. universaal: SOV-keeled on üldiselt postpositsioonikeeled · Greenberg 3. universaal: VSO-keeled on alati prepositsioonikeeled Komplekssed implikatsioonilised keeleuniversaalid: · Greenberg 5. universaal: kui domineerib SOV ja peasõnale järgneb genitiiv, siis tõenäoliselt ka adjektiiv järgneb oma peasõnale 6. Sõnaliigid. Avatud ja suletud sõnaliigid. Klassifikaatorid sõnaliigina · Substantiiv nimisõna · verb tegusõna · adjektiiv omadussõna · adpositsioon, prepositsioon ja postpositsioon (vahel, sees, ümber) · abiverb pidama, tegema, olema · determinant määratleja (need, mõned, see) · adverb (hästi, kiiresti, õnneks · proadverb adverbi asendaja (kuidas või sedaviisi)
Kirderannikumurde tähtsamaid uuendusi · Tugevaastmeline n(n)i-terminatiiv: poiganni 'pojani' · Analoogilised da-infinitiiivi tunnused: jättädä · Topeltmitmus: kanudel 'kanadel' · Analoogiline mitmuse id-partitiiv: jõuluid, kalaid · Iksi-konditsionaal: nägiksin, joiksimme · Sisekaota si-imperfekt: jättäsin, tundesimme · Tugevaastmeliste vormide üldistumine kirdemurdes: seppäl, kirjanikkul, tüttär · Je-tunnuseline genitiiv: suurembije 'suuremate' · Geminaadid rõhutu silbi järel: poiganni, poiganna Kirderannikumurde rannamurre Ranniku- e rannamurre: · Ei esine õ-häälikut a, e, o, u: pohi, peld, sana · Hilisdiftongid: vueras 'võõras', rüem 'rõõm' · Nõrgas astmes üksikklusiil: sepä 'sepän' · Tugev üksikklusiil: sepä, koto 'kodu' · Sk astmevahelduseta: leskel, käskin · Palatalisatsioon puudub: palk:palki
Ta tõi segameetodit kasutades välja erinevaid parameetreid, mille järgi keeli rühmadesse jaotas. Algselt oli neli parameetrit, mille järgi jaotas, aga pärast tegi neid juurde (üle 20 oli) ja seda täpsemaks need rühmad muutusid. Selle nelja kriteeriumi järgi need romaani keeled jaotatud ongi. SVO- subjekt-verb-objekt Pr- prepositsioon (kasutatakse peamiselt eessõnu), eesti keel kuulub rühma Po, ehk meil on valitsevaks järelsõnad NG- nimisõna + genitiiv (omastav kääne), eesti keel kuulub rühma GN NA- nimisõna+adjektiiv, eesti keel kuulub rühma AN · Francesco Antinucci (1977) näitas, kuidas romaani keeled on ajapikku muutunud. Ta uuris samuti sõnade järje alusel. Testa= pea-, põhisõna; Modificatore= täiendav/modifitseeriv sõna ladina keel: Modificatore Testa (vasakpidine) romaani keeled: Testa Modificatore (parempidine) 1. Järjekord verbifraasi sees: verb V + Objekt ld. k
Ali öl-dü Ali sure-PST ‘Ali suri ära’ 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACC akusatiiv ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ kaalne tähendus on raskesti väljendatav) PASS passiiv PL pluural e mitmus
LADINA JURIIDILINE TERMINOLOOGIA Merike Ristikivi [email protected] Kohustuslik :M.Ristikivi ,,Ladina keel juristidele" Tallinn:Juura,2003,2006 või 2009 22.10 kontrolltöö Ladina keele ajalooline ülevaade Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (Latini) Ladina keel lingua Latina 753 eKr Rooma rajamine, asutas Romulus (7 valitsejat/kuningat) 476 pKr Lääne-Rooma riigi lõpp 510 eKr hakati valima konsuleid Rooma rahvas jagunes kahte klassi: patricii (aristokraadid) ja plebs (lihtrahvas). Lisandus veel üks klass: equites (ratsanikud). Honores = magistratus (sünonüümid) Ladina kirjakeele areng 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj eKr 6 saj eKr Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-150 eKr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadused) 2. Arhailine e. Eelklassikalise adina keele aeg 240-81 eKr -Livius Andronicus , Plautus ja Terentius,...
gender in English. However, gender is occasionally distinguished in nouns for male or female people or animals. 8 Grammatical Terminology genitive genitiiv, omastav A case that denotes a possessive relationship with the headteacher of the school kääne another noun phrase in a sentence. It is realised by of- Lily's toys, the woman's husband phrase or by adding 's to singular nouns and s' for plural the girls' room nouns.
rohkem või vähem eemaldunud. Speetsiese abil saab väljendada nt geneerilist ehk üldkehtivad või individualiseerivat vaatenurka. Artikli abil saab näidata sedagi, kas on tegemist määratlemata hulgaga või teatud hulgaga tervikuna. Paljudes keeltes muutuvad noomenid ka eri käändevormides ehk kaasustes. Käändeid liigitatakse omakorda nende funktsioonide järgi. Tüüpilised grammatilised käänded on nominatiiv, akusatiiv, genitiiv ja partitiiv. Neid kaasusi, millel on selge omatähendus, nim semantilisteks kääneteks (eesti keele sise-ja väliskohakäänded). Kuid ka semantilistel käänetel võib olla niisuguseid süntaktilisi eriülesandeid, mis nende konkreetse omatähendusega otseselt ei seostu. Käändevormide nimetused on euroopa grammatikatraditsiooni järgi tuletatud üldiselt ladina keelest ning neis sisaldub mingi viide kaasuse põhifunktsioonile.
Klass • Nimisõnade jagunemine rühmadesse (klassidesse), millele vastavalt see sõna grammatiliselt käitub • Sugu ehk genus – meessugu/naissugu/kesksugu (maskulinum/femininum/neutrum) • Elus ja eluta • Inimene ja mitteinimene Kääne • Casus • Käändeid keeltes 2-53; eesti keeles 14 • Näitab sõna süntaktilist rolli lauses • Eelkõige nominatiiv, akusatiiv, genitiiv, daativ ja kohakäänded • Ergatiivkeeltes (keeled, mille sihitisliku lause agent (A) on markeeritud, patsient aga markeerimata käändes ning mittesihitisliku lause ainus osaleja (S) markeerimata käändes. Skemaatiliselt: P=S; A) absolutiiv ja ergatiiv; Määratus ehk definiitsus • Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. • Inglise the ja a, saksa der, die, das ja ein, eine. • Areaalne nähtus!
moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav siil 1. nominatiiv kes? mis? omastav siili 2. abstraktsed ehk grammatilised käänded genitiiv kelle? mille? osastav siili 3. partitiiv keda? mida? sisseütlev siili/sse 4. illatiiv kellesse? millesse? seesütlev siili/s 5. sisekohakäänded inessiiv kelles? milles? seestütlev siili/st 6. elatiiv kellest? millest? kohakäänded alaleütlev siili/le 7.
tüve täielik kordumine. Tavaline on ka prosoodiline transformatsioon rõhu või sõna intonatsiooni abil, nt paljudes Aafrika toonikeeltes. Rõhu ümberpaigutamisega tehakse inglise keeles vahet eri sõnaliikidesse kuuluvate sõnade vahel. Mõnikord kasutatakse morfoloogiliste suprasegmentaalsete vahendite kohta terminit superfiks. Liitmise vastand selles kontekstis on lühendamine. Vene keele mõnede käändkondade substantiivide mitmuse genitiiv moodustub ilma tunnuseta, kusjuures põhivormiga võrreldes näib see lühendamisena. Morfoloogiliselt liitseid sõnavorme võib tekkida mitut moodi. Seotud morfeemidel ja prosoodilistel modifikatsioonidel on kaks põhiülesannet. Kõigepealt võivad need olla keele süntaksi teenistuses, mil nende abil moodustatakse ühest lekseemist uusi sõnavorme. Erinevad muutevormid aitavad kujundada konkreetsete lausete ehitust ja on selle kõrval sageli abiks ka tähenduse väljendamisel
Käändeid on keeltes 2-53. Eesti keeles 14 tk, kääne annab sõnadele lauses rolli, eessõnade kasutamise asemel lisatakse sõnade lõppu mingeid morfeeme. Kääne kuulub nimisõna kategooriasse (kuigi need pole rangelt määratletud kategooriad tegusõna ja nimisõna osas). Käänet seostatakse ALATI nimisõnaga. Selleks peetakse ainult sellist gram. kategor. mida on väljendatud nimisõna sees. kui on vähe käändeid on nominatiiv, akusatiiv ja genitiiv - need mida kasutatakse aluse ja sihitise märkimiseks. (esimene vajadus kus keeles vaja on üldse märkida) Koer magab - üks nominaalliige (koer)Koer sööb konti - kaks nom.liiget (koer & kont). Mõlemad koerad on sama lauseliige. Kont - akusatiiv (sihitise kääne). Määratus e difiniitsus – Näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust. Inglise keeles artiklid a, the, eesti keeles „üks“, „see“, „mingi“
2-53 käänet. Kui käändeid on üle 8, siis suur hulk ruumisuhete kaudu. Käände nimetus peaks olema esitatud põhilise funktsiooni järgi, kuid see on tihti raske. Käänded jagunevad nn grammatilisteks (nom, acc, abs, erg) ja semantilisteks (instr, komit, lokatiivsed käänded). Käänete nimetused eesti keeles: nimetav nominatiiv osastav partitiiv omastav genitiiv sisseütlev illatiiv 7 seesütlev inessiiv saav translatiiv seestütlev elatiiv rajav terminatiiv alaleütlev allatiiv olev essiiv
Isanimi on tema isa konkreetne eesnimi, mis ei lähe suguvõsas edasi. Islandis on olnud seadusega keelatud perekonnanime võtmine, mis võib tõenäoliselt ka praegu kehtida. Islandis on rangelt reglementeeritud eesnimede list. Haruldase nime panekuks on vaja see kõigepealt sellesse listi kanda. Ida-Slaavi nimemall on 3-osaline = perekonnanimi+eesnimi+isanimi. Vene nimetraditsioonis tekkisid kõigepealt isanimed, mitte perekonnanimed. Vene keeles on ajalooline genitiiv –ov või –in lõpuga. Nt Vassili Ivanov ei tähendanud mitte eesnimi+perekonnanimi, vaid Vassili Ivanov-sõn (Ivanovi poeg) ehk ees- ja isanimi. Hiljem tuli isanime lõpuks –itš lõpp, millest kõigepealt sai aadlike nimi. Kui inimest ametis ülendati, võis ta saada nime taha –itš lõpu. 19.saj see lõpp laienes kõikidele ja sai rahvalikuks nimemalliks. Perekonnanimesid Venemaal hakati panema juba keskajal, aga polnud kunagi kohustuslikud. 1860, kui
• conditores iuris – õiguse asutajad Kääne, arv, lähtevormid ▪ conditores – nom, pl, conditor, oris m ▪ iuris – gen, sg, ius, iuris n • actiones in rem – asjaõiguslikud hagid Kääne, arv, lähtevormid ▪ actiones – nom, pl, actio, onis f ▪ rem – acc, sg, res, rei f Harjutus 32, lk 87 TÕLGI! Analüüsi allajoonitud verbe, nimeta lähtevormid. 1. animus possidendi – valdamise hing gerundium, genitiiv, sg, possideo, sedi, posessum, ere 2. pactum contractum – sõlmitud leping participium,perf., passivum, contraho, traxi, tractum, ere 3. praedium serviens - teeniv krunt participium, praesens, activum, servio, ivi, itum, ire 4. pactum de vendendo – leping müüdava kohta gerundivum, abl, venio, veni, ventum, ire 5. obligatio contrahitur consensu – kohustust sõlmitakse kokkuleppega praesens, passivum, 3. sg, contraho, traxi, tractum, ere 6
analoogilised da-infinitiivi tunnused: jättädä, tundada; topeltmitmus: kanudel ‘kanadel’, päividest ‘päevadest’; analoogiline mitmuse id-partitiiv: jõuluid, kalaid; iksi-konditsionaal: nägiksin, joiksimme; sisekaota si-imperfekt: jättäsin, tundesimme; tugevaastmeliste vormide üldistumine kirdemurdes: seppäl, kirjanikkul, tüttär, akkada ‘hakata’; je-tunnuseline genitiiv: suurembije ‘suuremate’; geminaadid rõhutu silbi järel: poiganni, poiganna; Ranniku- ehk rannamurre ei esine õ-häälikut -> a, e, o, u: pohi, peld, sana; hilisdiftongid: vueras ‘võõras’, rüem ‘rõõm’; nõrgas astmes üksikklusiil: sepä ‘sepän’; tugev üksikklusiil: sepä, koto ‘kodu’, jätän; sk astmevahelduseta: leskel, käskin; palatalisatsioon puudub: palk : palki; g kadu: särg : säred, telg : teled, järestikku;
Genitiivi kasutatakse saksa keeles väga palju - eesti keele vastena sobib siin sageli omastav kääne. das Buch der Proffessorin professori raamat das Bild des Mannes mehe pilt Genitiivil on palju eesõnu ja neid tuleb veel juurde - "Genitiv ist Genitiv." Lohutuseks - saksa keeles on a i n u l t neli käänet. Kurvastuseks - kõik nimisõnad t u l e k s koos artikli ja mitmusega ekstra pähe õppida. Õnneks on meesoost ja kesksoost sõnade datiiv ja genitiiv t ä i e s t i ühtemoodi. KÄÄNDED JA EESSÕNAD (Kasus und Präpositionen) Eessõnade ja nende kasutamisviisi tundmine saksa keeles on väga oluline. Seal, kus me eesti keeles saame sõnadevahelisi seoseid väljendada käände abil, tuleb saksa keeles enamasti kasutada eessõna. Kuid sama lugu on teistes teile tuttavates keeltes, näit. inglise ja vene keeles. Eessõnad akusatiiviga. durch für ohne um gegen entlang bis
Sõnastikus palju uusi sõnu, samuti näiteid sõnade kasutamisest: väljendid, vanasõnad, mõistatused Johann Hornung ,,Grammatica Estonica" (1693): ladinakeelne põhjaeesti grammatika. Puudub sõnastik. Õigekirjareegleid ei esita. Eesti sõnades ei esine tähti c, f, x ja z, vokaalide loendis esitab ka ä, ö ja ü. Grammatika tähtsaim osa on vormiõpetus. Morfoloogiaosa alguses esitab ta sõnatuletuletusvõimalusi koos tuletusalustega. Käändeid 5 (nominatiiv, genitiiv, akusatiiv, daativ, ablatiiv), käänamisreeglid vastavad üsna hästi tegelikule keelekasutusele. Esitab 9 käändsõnatüüpi, kuigi väidab ühe deklinatsiooni olemasolu. Ka eitavad vormid. Pigem deskriptiivne, kui õpik Salomo Vestring: põhjaeesti murdeline eesti-saksa sõnastik, käsikiri. Aluseks kõigile 18.saj trükist tulnud eesti sõnastikele. Esimene eesti-saksa sõnaraamat. Anton Thor Helle ,,Kurzgefaszte Anweisung zur Ehstnischen Sprache" (,,Lühike eesti keele õpetus"): eesti
Glossa (glotta) keel kr. k. H.J. Uldal, Viggo Brøndal. Hjelmslev töötas kas üksi või koos Uldaliga. Hjelmslevi teosed: o Keeleteaduse alused o Üldkeeleteaduse põhimõtted o Käändekategooriad Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus. Käände aluseks on 3 dimensiooni: Suund Kontakt Subjektiivsus Kokku on igas keeles 216 (6 x 6 x 6) käändelist tähendust. Inglise keeles on 4 käänet: subjektiiv, genitiiv, datiiv, translatiiv. The boy (sub) sent his mother (dat) a letter (trans). Platon idee on üks põhjustest, mis realiseerib põhjuse. Tuleb eristada vormi ja substantsi. Vorm on struktuur. Substants on materjal. Keele funktsioonid: · Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( ) · Ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon ( ) · Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) Tähistaja ; Tähistatu Jenseni keeletuum S V VS
Hjelmslev töötas kas üksi või koos Uldaliga. Hjelmslevi teosed: o Keeleteaduse alused o Üldkeeleteaduse põhimõtted o Käändekategooriad Glossemaatika on matemaatilist tüüpi seadus. Käände aluseks on 3 dimensiooni: Suund Kontakt Subjektiivsus Kokku on igas keeles 216 (6 x 6 x 6) käändelist tähendust. Inglise keeles on 4 käänet: subjektiiv, genitiiv, datiiv, translatiiv. The boy (sub) sent his mother (dat) a letter (trans). Platon idee on üks põhjustest, mis realiseerib põhjuse. Tuleb eristada vormi ja substantsi. Keele funktsioonid: 13 · Vastastikune sõltuvus ehk interdependets ( ) · Ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon ( ) · Sõltumatus ehk konstellatsioon ( ; ) N. Chomsky väljapaistev keeleteadlane. Ta lõi generativismi 1957. aastal
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Perekonnanimed pole võimatud, aga nimeseadus ütleb, et igal islandlasel peab olema isanimi. Paragrahv kaks keelab võtta perekonnanime. Ida-Slaavi (Vene, Valgevena, Ukraina) puhul tüüpiline see, et inimesel on kolm nime: eesnimi, isanimi, perekonnanimi. Perekonnanimi, eesnimi, isanimi dokumentides. Alguses olid üksiknimed, nendele lisandusid isanimed. Vene nimemall arenenud nii, et tekkisid isanimed. Vanas vene tavas oli tüüpiline Vassili Ivanov (Ivanov genitiiv, tähendab isanime). Slaavile omane eesnimede väike hulk: 50 mehenime, 50-55 naisenime, mida enim kasutatakse. Tuntuim neologistlik nimi: Vladlen (Vladimir, Lenin). Araablastel viis erinevat nimeliiki. 1. Alam individuaalnimi, see, mille araablane saab endale. Nt Muhammad, Assad 2. Kunya hüüdnimi, selle alla võetakse kaht sorti nimesid: tüüpiline sufiks abu, mis tõlkes tähendab ,,isa" 3. Nasab isanimi või esivanemanimed. 4. Laqab lisanimi
Ladina-eesti alussõnastik (A) (1350 märksõna) Veebruar 2009 Lühendid abl. ablativus (ablatiiv) num. distr. numerale distributivum acc. accusativus (akusatiiv) (distributiivnumeraal, jaotusarvsõna) adi. adiectivum (adjektiiv, omadussõna) part. participium (partitsiip, kesksõna) adv. adverbium (adverb, määrsõna) pass. passivum (passiiv, tehtavik) arh. arhailine (sõna v vorm) perf. perfectum (perfekt, täisminevik) c. abl. cum ablativo (ablatiiviga) pl. pluralis (pluural, mitmus) c. acc. cum accusativo (akusatiiviga) praep. praepositio (prepositsioon, eessõna) c. comp. cum comparativo (komparatiiviga, praes. praesens (preesens, olevik)...
Se funktsioon organismis on ilmselt väga mitmekülgne - tõenäoliselt seotud väävli metabolismiga organismis - mitmed ensüümid (näit. glutatioonperoksüdaas) sisaldavad Se - stimuleerib immunogeneesi Paljud haigused inimestel ja loomadel on seotud Se defitsiidiga (kardiomüopaatia, lihasdüstroofia jt.) - eriti lastel, biogeokeemiline determineeritus (esineb näit. Hiinas, Udmurdias, Taga-Baikalis, USA-s) 3.23. Telluur sõnast tellus (lad.), genitiiv sõnast telluris – Maa lad. Tellurium – Te poolmetall ei olda üksmeelne avastamise suhtes: - Müller von Reichenstein 1792 või M. Klaproth 1798 (määratles elemendina) Tunduvalt haruldasem ja palju vähem kasutatav kui seleen 3.23.1. Leidumine looduses, tootmine Looduslik Te – 8 isotoobi segu Väga haruldane element, maakoores 1·10-6% Tuntud on ligi 100 Te-mineraali, sh. ehe Te, ühendid Au, Ag, Bi-ga, kuid neil peaaegu puudub tööstuslik tähtsus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
