ümberpaigutamisega. Alahindama, üleilmastama, pealtharima · Liittegusõnad kirjuta kõigis vormides kokku 2. Ühend- ja väljendtegusõnad · Tavaliselt kirjutatakse lahku: Välja sõitma, üle doseerima, silma torkama 3. Täiendi rollis nii kokku kui lahku: (+ märgib kokkukirjutamise võimalust) · v-kesksõna ära+minev külaline · tav-kesksõna ette+võetav töö · nud-kesksõna aset+leidnud sündmus · tud-kesksõna vastu+võetud otsus · mata-vorm korda+seadmata paberid 4. Kui täiendil on omakorda laiend, kirjuta lahku Homme ette võetav töö, kiiresti vastu võetud otsus 5. Ühend- või väljendverbi ma-/da- vormid lahku Ette lugema, välja vaadata, üle lugeda, pähe õppida, alla hindama 6
Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (-dav) moodustada võrdlusastmed. Missugune? Nim rõõmustavam uudis Nim rõõmustav uudis Om rõõmustavama uudise Om rõõmustava uudise Os rõõmustavamat uudist Os rõõmustavat uudist Sisseüt:rõõmustavamass Sisseüt:rõõmustavasse e uudisesse uudisesse ..... ..... Rajav:rõõmustavama
määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. ma-tegevusnimi ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata-vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime vormide tähendus ja süntaktilised kasutusvõimalused on erinevad.
2014 Ma tegevusnimi tukku/ma Käändelised vormid: tukku/mas Tukku/mast Ma- Tukku/maks tegevusnimi Tukku/mata tukku/ma Kaudne kõneviisi olevik: tukkuvat V-kesksõna: Tukku/v Lihtmineviku jaatav vorm: Tukku/si/n da tegevusnimi tukku/da Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad)
KÄSKIV KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik sina oska sina osataku täisminevik meie osaku meie olgu osanud, olgu osatud ma- tegevusnimi da- tegevusnimi mas -si tunnuseline lihtminevik - des vorm maks - kaudne kõneviisi olevik - nud kesksõna mata - v kesksõna -käskiv kõneviis. v.a. Ainsuse teine pööre. oleviku ainsuse esimesest pöördest moodustatakse : kõik oleviku teised pöörded tingiva kõneviisi teised pöörded käskiv kõneviisi ainsuse teine pööre tud kesksõna kogu umbisikuline tegumood tav kesksõna Näide # Kääne Vastab küsimustele
· Eitav eitussõna ei, ära, ärgu, ärgem (ärme), ärge, (käskiva ja möönva kõneviisis eitus = keeld) Verbi käändelised vormid Välj. üldist tegevust ilma kõnet, kõneviisi, isikut ja arvu väljendamata Sarnanevad käändevormidega · Ma- tegevusnimi (sisseütl) + mas- (seesütl) , mast- (seestütl) , maks- (saav), mata (ilmaütlev)- vorm · Da-tegevusnimi (osastav) + des-vorm (-tes, -des, -es / seesütlev) · OLEVIKUS: * v-kesksõna (-v) / kes midagi teeb ? / * tav-kesksõna (-tav, -dav) / kellele tegevus suunatud ? / · MINEVIKUS: * nud kesksõna (-nud) * tud kesksõna (-tud) Vaherühma verbid. (19 tk) Muutuvad nagu ,,elama" või ,,õppima" (I PM) Lõppema, sulgima (sulgi ajama, sulil olema), hälbima (/teelt/ kõrvale eksima, kõrvale kalduma), küündima (ulatuma), lehtima (lehte minema), lekkima (vedelikku/gaasi läbi
-m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi Umbisikuline ta, t V kõne kat Eitust pole, ei ,
erinevat häälikut/tähte. Hüüdsõna e interektsioon muutumatute sõnade liik, mis väljendab kõneleja tundeja tahteavaldusi, häälitsusi, loodushääli, vms. Järgarvsõna arvsõna, mis näitab järjekorda, vastab küsimusele mitmes? Kaashäälik e konsonant k, p, t, g, b, d, f, h, s, s, z, z, j, l, m, n, r, v. Kaassõna e adpositsioon muutumatute sõnade liik, kuulub lauses iga nimisõna võ asesõna juurde Kesksõna e partitsiip tegusõna käändeline vorm( nud, tud ja tav kesksõna. Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel.
TE (m2) oli/te ela/nud NAD (m3) oli/d ela/nud EITUS EI OLNUD ELANUD UMBISIK oli ela/tud EI OLNUD ELATUD II TEGUSÕNA KÄÄNDELISED VORMID Tegusõnast saab moodustada vorme, mis käänduvad ! MA-tegevusnimi DA- tegevusnimi OLEVIKU KESKSÕNA ela/ma ela/da ela/v ela/ma/s ela/des (v-kesksõna) ela/ma/st ela/ma/ks ela/ma/ta ela/ta/v ela/ta/ma (tav-kesksõna) KÄSKIV KV - GE / -GU OLEVIK - - ela ÄRA ELA elagu ÄRGU ELAGU elagem ÄRGEM ELAGEM elage ÄRGE ELAGE elagu ÄRGU ELAGU ela/ta/gu ÄRGU ELATAGU ol/gu ela/nud LIHTMINEVIK ÄRGU OLGU ELANUD ol/gu ela/tud ÄRGU OLGU ELATUD
· kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. · Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks
H. Tammsaare nimeline (vrd Tammsaare-nimeline). ARVSÕNAD 1. teist-, kümmend-, sada- kirjutatakse eelneva arvsõnaga kokku, nt kakskümmen, viisteist; ülejäänud lahku, nt kaheksa miljonit, kakskümmend viis TEGUSÕNA 1. Liittegusõnad kirjutatakse alati kokku, nt abielluma, alahindama, kümnekordistama ( abiellun, alahinnatakse, kümnekordistasime) 2. Ühend- ja väljendtegusõnad kirjutatakse alati lahku; kokku võib kirjutada v-, tav- kesksõna või nud-, tud-kesksõna ja mata-vormi, mis on lauseks täiendiks või öeldistäiteks, nt saavutus oli silmapaistev=silma paistev, teokssaamata= teoks saamata unistus) 3. Ühend- ja väljendtegusõnadest moodustatud käändsõnade ja määrsõnade osad kirjutatakse kokku, nt pealtvaataja, etteütleja, vastuvõtlik, kokkupandult MUUTUMATUD SÕNAD 1. Muutumatud sõnad (kaas- ja määrsõnad) kirjutatakse tavaliselt muudest sõnadest lahku, nt mere
kakskümmend,viisteist,üheksateist, nelisada , seitsesada 11. Tegusõnad kirjutatakse muudest sõnadest tavaliselt lahku : õhku tõusev lennuk , on vette kukkunud, hiljuti saabunud kiri 12. Liittegusõnad kirjuttakse kõigis vormides kokku : autasustama,kümnekordistama,abieluma,esietenduma 13. Ühend- või väljendtegusõnade osad kirjutatakse lahku :tuli alla, võttis ette, ajasime juttu,aru saama ,lugu pidama 14. V- , tav- kesksõna , mis on lauses täendiks või öeldistäiteks kirjutatakse kokku :silmaapaistev 15. Nud- ,tud- kesksõna ja mata-vorm , mis on lauses täiendiks kirjutatakse kokku. :vastuvõetud, teokssaamata 16. Muutumatud sõnad kirjutatakse tavaliselt muudest sõnadest lahku : väga väike , tooli peal , katuse all, piki teed, liigakiire, hilja õhtul , tee peal 17. Kui kahest sõnast moodustub uus määrsõnaline mõiste, siis kirjutatakse kokku : läbisegi,uisapäisa,tasapisi,omapead 18
Ma lähen teatrisse vaatamaks Kohvikus telliti kooke, aga muusikalavastust. kringlit ei soovitud. Ma tulen kinno popkorni söömaks. --mata (milleta?): olema, jätma, jääma, minema, tulema Ma jätsin raamatu lugemata. Pooltel õpilastel oli töö tegemata. 3. V-kesksõna. 3.Ennemineviku jaatavad ja 3. Tingiv kõneviis. 3.Umbisikuline tegumood; Missugune? Milline? eitavad vormid. ksin, ks täismineviku vorm (jaatavad ja Kihutama --liitlause, 2 tegevust. Näitlaused: eitavad).
Round Kellegi/millegi ümber Through Läbi millegi, kaudu Till Kuni To Juurde, kuni, vastu, külge Towards Kellegi/millegi poole, suunas Under Kellegi/millegi all, alla Until Kuni Up Üles, ülal, juurde, ligi, lõpuni With Kellegi/millegi kaasas, ühes, abil Without Ilma 7 Kesksõnad 1. Oleviku kesksõna Moodustatakse ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks. washing (pestes) writing (kirjutades) singing (lauldes) Oleviku kesksõna võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis. Do you know the girl who/that is wearing the blue pollover? Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus: sleeping mice 2. Mineviku kesksõna Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga ed. Ebareeglipäraste tegusõnade
Round Kellegi/millegi ümber Through Läbi millegi, kaudu Till Kuni To Juurde, kuni, vastu, külge Towards Kellegi/millegi poole, suunas Under Kellegi/millegi all, alla Until Kuni Up Üles, ülal, juurde, ligi, lõpuni With Kellegi/millegi kaasas, ühes, abil Without Ilma 8 Kesksõnad 1. Oleviku kesksõna Moodustatakse ing abil. Seda kasutatakse kestvate ajavormide moodustamiseks. washing (pestes) writing (kirjutades) singing (lauldes) Oleviku kesksõna võib asendada siduvat asesõna ja tegusõna aktiivis. Do you know the girl who/that is wearing the blue pollover? Oleviku kesksõna võib mõnikord kasutada ka nimisõna ees, siis on sellel aktiivne tähendus: sleeping mice 2. Mineviku kesksõna Moodustatakse reeglipäraste tegusõnade puhul lõpuga ed. Ebareeglipäraste tegusõnade
c) piiritlemata objektikogumid: mööbel Mitmus 2) JUHUSLIK HULK (asjade ebamäärane 3) asjade KOMPLEKT: saapad, prillid hulk): tassid, majad 17. Mis liikidesse saab jagada öeldistäited? Sisulised tüübid: 1) iseloomustav öeldistäide: Kuu on taevakeha. Kuu on ümmargune 2) identifitseeriv öeldistäide: Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane Omadussõnaline öeldistäide (missugune?) Sõna (või vastav fraas) nt · Omadussõna: Lapse nägu oli must · Kesksõna: Lapse nägu oli määrdunud. Põrandad olid poonitud. · Asesõna: Niisugune sa oledki · Järgarvsõna: Mina olen kümnes 6 · da-infinitiiv: Lugu pole laita · Nimisõna käändevormid: Tüdruk oli valge peaga. Koer oli sabata. Skulptuur on jääst. Koer on head tõugu · Kõrvallause: Ta ilme oli selline, nagu oleks juhtunud midagi erakordset. Nimisõnaline öeldistäide (kes? mis
venda vendi pärna pärni koera koeri hulka hulki sööta sööti külma külmi 24. Abstraktsed käänded nimetav omastav osastav 25. Tegusõna pöördelised vormid on kõik isikulise ja umbisikulise tegumoe kindla, tingiva, käskiva ja kaudse kõneviisi vormid. 26. Tegusõna käändelised vormid: ma-tegevusnimi ta-tegevusnimi Oleviku kesksõnad isikulise tunnus -v (v-kesksõna), umbisikulise tunnus -tav. Mineviku kesksõnad isikulise tunnus -nud (nud-kesksõna), umbisikulise tunnus -tud, e tud-kesksõna. 27. Eesti keele minevik jaguneb liht-, täis- ja enneminevikuks. 28. Eesti keele kõneviisid jagunevad kindlaks, tingivaks, käskivaks ja kaudseks. 29. Eesti keeles on isikuline (Joonas joonistab.) ja umbisikuline (Klassis joonistatakse.) tegumood. 30
: kransi, kõrsist ‘kõrtsist’. Kuid esineb ka vastupidist, häälduse hõlbustamiseks võidakse klusiil lisada, nt küündla ‘küünla’, kivisimpsi ‘kivisimsi’, suurdune ‘suurune’. Esineb kaashäälikute kadu, nt kaob v teatavate sõnade lõpust, nt lae ‘laev’, päe ‘päev’; n on kadunud sõnast siin > sii; lj-ühendis puudub j, nt vällas ‘väljas’, pailu ~ paelu ‘palju’ jpt. nud-kesksõna Murrakutes ja maa-alaliselt sõltub nud-kesksõna tunnuse esinemus nii tüve pikkusest kui ka muudest teguritest. Saaremaa ida- ja keskosas on kasutusel n- või nd-lõpuline vorm (nt julgen ‘julgenud’, saan ‘saanud’, vöin ‘võinud’, kadun ‘kadunud’, näitan ‘näidanud’; pannun(d) ‘pannud’, annun(d) ‘andnud’, tunnud ‘tundnud’). Kesk- ja lääneosas on üldisem tüvetäishäälikule või selle ebapuhtalt hääldatud variandile järgnev -nd (nt andand
LIITADJEKTIIVID Liitomadussõnadeks on liitsõnad, mille põhiosaks on omadus- või kesksõna. Liitomadussõnad jagunevad laiendliitsõnadeks ja rindliitsõnadeks. Produktiivse ja arvukaima rühma moodustavad ne- ja line-liitelise põhiosaga liitsõnatuletised, mis korreleeruvad nimisõna-, kaassõna- või hulgasõnafraasiga. LAIENDLIITOMADUSSÕNA Laiendosaks on: 1. nimisõna (välk+kiire) – nimisõnalise laiendosaga liitmismallid on avatud, võimaldavad semantilise seose korral vabalt moodustada tekstiliitsõnu 2
eespoolsemaks ja saanud ü-ks. Täpid seal peal ongi umlaut. Verneri seadus rõhuga seotud grupp sõnu millest Grimmi seadus läbi ei näinud. Karl Verneri 19. sajandi kirjateosest. Indoeuroopa keeltes on rõhk sõnas liikuv, germaani keeltes aga kinnitub esimesele silbile. Verneri seadus toimis nende sõnade keskel ja lõpus, kus algselt oli indoeuroopa rõhk olnud teisel silbil. Verneri seadus toimis ulatuslikumalt sellistes grammatilistes vormides nagu mineviku mitmus ja mineviku kesksõna. Kaasaegses inglise keeles on ainult üks tegusõna, kus mineviku ainsusel ja mitmusel on eraldi vormid: was ’oli’ ~ were ’olid’. Inglise keeles on enamus Verneri seaduse näiteid kivistunud vormid. Verneri seadus näitab, et algul oli germaani rõhusüsteem samuti liikuv, kuid seejärel fikseerus rõhk esisilbil. Ajalooliselt oli see oluline Grimmi seaduse täiendus, mis näitas, et rõhk on oluline tegur keelemuutustes. Þ>d Seethe (podisema) -> mineviku kesksõnast
Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrre Superlatiivi-ülivõrre
Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51 Aega väljendavad eessõnad 53 Märkus: Õpikus kasutatud lühendid: M meessoost sõna N naissoost sõna K kesksoost sõna Mitm mitmus 3 NIMISÕNA u Nimisõnade sugu
GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e ülivõrre TRL translatiiv e saav kääne TRM terminatiiv e rajav kääne
7. Verb: The principal forms of the verbs: Verbil on 4 põhivormi: Regular verb Irregular verb 1. the base form Talk Speak üldoleviku tüvivorm 2. the past form/ -ed form Talked Spoke üldmineviku vorm 3. the past participle (-ed Talked Spoken participle) mineviku kesksõna 4. the present participle (- Talking Speaking ing participle) oleviku kesksõna The tenses: Expressing the future: Simple Perfect Continuous Perfect Continuous Present Base Have / has + to be + base+ ing has/ have been +s + pariticiple base+ -ing
kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse: - kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne, näiteks Jüri loeb raamatut, - kui sündmushetk järgneb kõnehetkele, tulevikus toimuva sündmuse väljendamiseks, näiteks Jaan ehitab endale suvila. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3. pöörde tunnus b, mitmuse 3. pöörde tunnuses vad sisalduv va ning umbisikulise tegumoe tunnustes takse, dakse ja akse sisalduv kse. 40. Lihtminevik e imperfekt, iseloomustus ja näited. Lihtminevik ehk imperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab tavaliselt seda, et tegevus eelneb kõnehetkele ja vaatlushetk langeb kokku sündmushetkega. Lihtminevik on kõige tavalisem jutustamise ajavorm, näiteks: Kolmapäeval sõitis Jüri linna
iseseisvad laused: Kokk küpsetab saia, koristaja küürib põrandat, elektrik parandab veekeetjat ja mina vaatan seda kõike ja tunnen rõõmu. Põimlause Liitlause, kus üks lause (pealause) on teise laused (kõrvallaused) endale alistanud: Õpetaja, kes meile asendustundi andis, ütles, et me oleme tublid, sest meil on nii palju häis mõtteid. Lauselühend Öeldiseta sõnarühm, mille peasõna on tegusõna käändeline võrm, kõige sagedamini nud-, tud- kesksõna, des- või mata-vorm. (Vaibad klopitud, läksime õue lumesõda mängima. Bussi peale joostes ei märganudki ma langevat tähte.) Verbita lauselühendis puudub üldse tegusõna (Andu seisi tahvli ees, kulm kipras.). Nud-, tud-lauselühend ja verbita lauselühend ülejäänud lausest eraldatud koma(de)ga. Des- ja mata-lauselühend eraldatakse komaga siis, kui lauselühendi peasõna ehk tegusõna käändeline vorm asub lauselühendi alguses.
da-tegevusnimi võib esineda ka: f) liitöeldise osana, nt See on mulle teada. Erinevalt enamikust infiniitvormidest saab da-tegevusnimi täita ka iseseisvalt öeldise funktsiooni, nimelt: g) kaudse kõneviisi tähendust väljendavana (eeskätt seoses verbiga olema), nt Mariolla väga jutukas; h) (harva ka) käsu tähendust väljendavana, nt Lõuad pidada ja edasi teenida.), vat-tegevusnimi e vat-infinitiiv (vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. vat-tegevusnimi võib asendada et-sihitislauset ja esineb lauses: a) sõltuvusmäärusena, nt Ma uskusin sind magavat (= Ma uskusin, et sa magad); b) sihitisena, nt Kuulsin toas lauldavat (= Kuulsin, et toas lauldakse).) ma-tegevusnimi e supiin (ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa
My child drew a picture. (aktiiv; lauses on alus, kes on ka tegija) (alus) (öeldis) (sihitis) The picture was drawn. (passiiv; lauses on alus, kuid see ei ole tegija) (alus) (öeldis) · Passiivi kasutatakse siis, kui tegija on teadmata või tema mainimine ei ole oluline. MOODUSTAMINE Passiivi ajavormid moodustatakse be pöördelistes vormidest antud ajas ja lisatakse põhiverbi mineviku kesksõna (Past Participle). Kui tegija on teada ja tahetakse teda ära mainida, siis kasutatakse eessõna by, millele järgneb tegija. Ajavorm Aktiiv Passiiv Tense form Active voice Passive voice Present simple Mary teaches me. I am taught by Mary. Present cont. Mary is teaching me. I am being taught by Mary. Present perf
2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3) Keskmurre (Põhja-Eesti, Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi ääres) sageli o asemel õ, d esinemine nõrgaastmelistes vormides (madud,kadub), st asemel ss (issub, muss). Lõuna-Eesti murderühm ks asemel ss (massa, katessa, suuress), tk asemel kk (sõkku(sõtkuda)). Vokaalharmoonia, üldine i-mitmus ja i-lihtminevik. 22 Epiteet kunstiline täiendsõna Personifikatsioon isikustamine Metafoor peidetud võrdlus?
*autasunimed, *üritusenimed, *kaubanimed, *sõidukinimed jm nimed Esisuurtähega ja jutumärkides kirjutatakse: *teoste, dokumentide, sarjade, saadete pealkirjad, *ürituste pealkirjad, *sordinimed Tüvi kirjutatakse nii, nagu ta seisaks eraldi: 1) liidepartiklite -gi ja -ki ees: linngi, seppki 2) liidete ees, mis algavad sama kaashäälikuga, millega tüvi lõpeb: koralllane 3) liitsõnades: plekkkatus 4) nud-kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Lühendusviisid: *algustähtlühend võtta sõna esimene täht: a aasta, l leht *katkendlühend võtta tähed sõna algusest kuni algus- või järgsilbi esimese täishäälikuni, viimane välja arvatud; liitsõna lühendamisel võib katkendi võtta ka mõlema osa algusest või ühe osa välja kirjutada: tr trükk, em-prof emeriitprofessor *valiktähtlühend võtta mingi ilmekas osa tähtedest (sõnaühendi puhul võetakse harilikult sõnade
PLUSQUAMPERFEKT ABITEGUSÕNA PÕHITEGUSÕNA HABEN või SEIN lihtminevikus + Partizip II (nud/tud kesksõna) Ich hatte / war Du hattest /warst Er/sie/es hatte / war Wir hatten / waren Ihr hattet / wart Sie/sie hatten / waren Kui tegusõna algab silbiga be-, er-, wer-, zer-, emp- , siis ei ole eesliidet ge ! Kui tegusõna lõpeb ieren , siis ka ei ole eesliidet ge! 39. Nachdem der Wecker geklingele hatte, stand die Mutter auf. Nachdem sie sich angezogen hatte, ging sie in die Küche. Nachdem sie den Morgenkaffee fertig gekocht hatte, frühstückte die Familie.
bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen; murdumine (breaking) kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest täishäälikust; üks on seega algne täishäälik ja teine tuleb juurde selleks, et oleks kergem öelda järeltulevat konsonanti nullaste kvalitatiivse vahelduse kolmas vokaalivaheldus nõrk verb regulaarne verb; lihtmineviku ja mineviku kesksõna lõppu lisatakse germaani keeltes d või t (play, played, played; pack, packed, packed) Pennsylvania Dutch germaani rahvaste järeltulijad, kes emigreerusid enne 1800 aastat peamiselt Saksamaalt ja Sveitsist Pennsylvaniasse; räägivad dialekti, mida kutsutakse Pennsylvania Dutch või Pennsylvania German Pidzinkeel keel, mis kujuneb välja erinevate rahvuste vahel, kui on nt toimunud kolonisatsioon,
..) Ülearune asesõna (See) Ülearune abimäärsõna (Ma lisaksin juurde, et...; ära) I pöördes ütleb isiku pöördelõpp (ma arvan, me teame) · Absolutiseerimine (Miks keegi ei märka suitsevaid korstnaid?) · Kantseliitlik ehk liiga ametlik keelekasutus Liigne nimisõnalisus, eriti liialdamine teonimedega (teostati kontrolli=kontrolliti). Liialdamine v/tav- kesksõna öeldistäitega (Selline ajakirjandus on oma sõnalabasusega pahameelt tekitav selline ajakirjandus tekitab oma sõnalabasusega pahameelt). Ülearused poole, pool, poolt (Tema poolt antud lubadused osutusid kattetuks tema lubadused osutusid kattetuks. · Järeltäiend (Lisaprotokoll EL-u konventsioonile EL-u konventsiooni lisaprotokoll). · Pleonastlik kordus (Reaalne tegelikkus räägib midagi muud, kohalikele elanikele teeb muret).
üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära – ärge(m) – ärgu. Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine. Mõisted on teineteisega otseseoses: mis on keeles tavaline, loomulik, on vormiliselt markeerimata e
käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum
2.3 nud-, tud- määruse rollis ...väljendavad eelnevat tegevust. Näide: Päheõpitud luuletust on hea Näide: Kõik õpitud, viskasin pikali. kuulata 3.2.1 olema + nud-, tud- 3.3 Absoluutnimetav ...verbi pöördeline vorm, täisminevik ...verbita lauselühend. ALATI 3.2.2 nud-, tud- kesksõna täiendi KOMADE VAHEL! rollis Näide: Kannel kaenlas, lill nööpaugus, Näide: Pähe õpitud luuletust on hea räändas nipernaadi ühest paigast teise. kuulata 4. Koondlause ...lihtlause, milles on 2 või rohkem rinnastusseoses(omavahel võrdset) lauseliiget. RS'es olla, ehk korduda võivad alused, sihitised, õeldistäited, määrused ja täiendid.
käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan eitav kõneliik negatiiv Ng ei taha, ära taha kesksõna partitsiip Pts sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv Inf süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin Sup sööma, söömas des-vorm gerundiiv Ger süües algvõrre positiiv Psv ohtlik keskvõrre komparatiiv Kpv ohtlikum
võib kirjutada kokku kaugelttulnud külaline, koristama ärakoristatud tuba endtegusõnade osad LAHKU ON ALATI ÕIGE! ühend-ja väljendverbidest Väljaütlemine, vastuvõtja, kui ühendtegusõnale eelneb Tunnelist läbi sõitnud rong, üle moodustatud omaette sõnad juuresolek, lugupidavalt, laiend, siis kesksõna ja wata- jõu käiv töö, täiesti rikki läinud päheõppija vorm lahku aparaat MUUTUMATUTE SÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE MÄÄRSÕNAD kui kaks kõrvuti olevat Aegamööda, alailma, alatasa, muudest sõnadest harilikult Väga hea, tohutu suur, seal mistahes sõnaliiki moodustavad avasilmi, hiljaaegu, sees, liiga palju, palju räägitud,
Seisma jäänud, hakkas ta laulma. (Võrdle: Kui ta oli seisma jäänud, hakkas ta laulma.) Puud laotud, oli poistel aega puhata. (Võrdle: Kui puud olid laotud, oli poistel aega puhata.) 3. Eestäiendilisi nud- ja tud-lauselühendeid komaga ei eraldata. Hirmust hullunud loom tormas metsa poole. (Võrdle: Hirmust hullunud, tormas loom metsa poole.) Koertest ehmatatud loom jäi seisma. (Võrdle: Koertest ehmatatud, jäi loom seisma.) 4. Kesksõna- ja mata-lauselühendid järeltäiendina eraldatakse komadega. Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. 5. des-, mata-, maks- ja tuna-lauselühendite puhul lähtutakse koma panemisel tuumast: kui tuum on lauselühendi alguses, pannakse koma, kui tuum on lauselühendi lõpus, koma ei panda. Kõrgel kaldal seistes ootas ta vastust. Seistes kõrgel kaldal, ootas ta vastust. Ta ootas vastust kõrgel kaldal seistes.
(lugevat, olevat lugenud) · kaks tegumoodi -- 1) isikuline (ma loen, ma olin lugenud, ta lugegu, lugegem), 2) umbisikuline (loeti, loetavat, loetagu) · kaks kõnet (kõneliiki) -- 1) jaatav (ma loen, nad lugesid, loetagu), 2) eitav (ma ei loe, ta ärgu lugegu, ärgu loetagu) Tegusõna käändelised vormid väljendavad üldist tegevust, kuid ei väljenda kõneviisi, isikut ja arvu. Käändelisse vormi kuuluvad: ma- ja da-tegevusnimi (infinitiivid), v- ja tav-kesksõna (oleviku kesksõnad), nud- ja tud-kesksõna (mineviku kesksõnad) -- lugema, lugeda, lugev, loetav, lugenud, loetud. 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev Sõnaliigid · käändsõnad · nimisõna (ehk substantiiv): loom, kivi, Mart · omadussõna (ehk adjektiiv): hea, kollane, suur · asesõna (ehk pronoomen): mina, selline, mis
elanuksime, elades. Liitvormid ehk analüütilised vormid on vormid, mis koosnevad kahest või kolmest sõnast, nt olen elanud, ei ela, ei ole elanud. 29. Tegevusnimed e infinitiivid. Infiniitsed vormid jagunevad oma süntaktiliste kasutusvõimaluste alusel kolme rühm: a) nimisõnalaadsed tegevusnimed b) omadussõnalaadsed kesksõnad e partitsiibid c) määrsõnalaadne des-vorm 30. Kesksõnad e partitsiibid. Kesksõna on verbi infiniitne vorm, mis väljendab tegevust omaduse või seisundina. Seetõttu on kesksõna sõnaliigilt lähedane omadus¬sõna¬dele ja saab esineda täiendina, nt tõusev päike, praetud kartulid. Verbi¬kategooriatest seostub kesksõna aja ja tegumoega, nt tõusev päike (suhte¬line olevik, isikuline tegumood), praetud kartulid(suhteline mine¬vik, umbisikuline tegumood).
..............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned.....................................................................................7 2.2. Varasemad uurimused Eestis..................................................................................9 2.2.1.Slängiuurimine................................................................................................10 2.2.2.Mineviku kesksõna lõppude -nud ja -nd varieerumine..................................10 2.2.3.Lühenenud adverbid.......................................................................................11 2.2.4.Küsipartikkel võ.............................................................................................12 3.ANALÜÜS...................................................................................................................14 3.1. nud/nd-kesksõna.......................
· järgsilpides g, d: kadak : kadagu `kadakas' Morfoloogilised erijooned · Sisseütlevas -se (taluse `tallu'), lõputa (sadama `sadamasse') või -he (jähe `jäässe', töhe `töösse') · eda-adjektiivid da-silbita (kaded `kadedad', tobe `tobeda') · Käskiva kv ains 2. p keeldkõnes -k/-g: istug mette `ära istu' · Käskiva kv 3. p tunnus -ka/-ga: tehka `tehku', olga `olgu' · Eitussõnad äi/ei, ep, es · t-tunnusega tud-kesksõna: pekset `pekstud', loulet `lauldud' Sisemine liigendus: Saaremaa - Lääne- (Jämaja, Anseküla, Kihelkonna, Mustjala) ja Ida-Saaremaa (Kärla, Kaarma, Püha, Karja, Valjala, Jaani, Pöide. Lä-Sm: tüveklusiil nõrgeneb (kaasik : kaasigu), laskma vormid (ma lasse/lahe), kohati säilinud lõpuklusiil (ölut `õlu'), a-tüveliste verbide nud-kesksõna ja ma-tegevusnimi sisekaota (töstand 'tõstnud', andama 'andma')
vormid. Tegusõna pöördelised vormid väljendavad isikut ja arvu (mina, sina, tema, meie, teie, nemad), aega (olevik, minevik), kõneviisi (kindel, tingiv, käskiv, kaudne), tegumoodi (isikuline, umbisikuline) ja kõnet (jaatav ja eitav. Tegusõna käändelised vormid väljendavad tegevust üldiselt. Tegusõna käändelised vormid on tegevusnimed (ma-tegevusnimi ja da-tegevusnimi) ja kesksõnad oleviku kesksõna ja mineviku kesksõna). OLEVIK MINEVIK Lihtminevik Täisminevik Enneminevik (on + nud) (oli + nud) Ma laulan laulsin olen laulnud olin laulnud Sa laulad laulsid oled laulnud olid laulnud Ta laulab laulis on laulnud oli laulnud
kesksõnadega kirjutada kokku või kasutatavate kesksõnadega kirjutada lahku kokku või lahku ■ kui ühendtegusõnale eelneb Tunnelist läbi sõitnud rong, üle jõu laiend, siis kesksõna ja mata-vorm käiv töö, täiesti rikki läinud aparaat lahku ■ Muude liidetega ühend- ja ettevalmistus, sissepääs, tähelepanu, väljendverbituletised, samuti ülevaade, kättemaks, ettevaatus, omadussõnastunud kesksõnad pealetung, kokkumäng, vastuvõtt, kirjutatakse kokkutulek, allakäik, kokkulepe, kokku, sest need on omaette juuresolek, vastuvõtlik,
astmes see aga puudub või asendub mingi teise konsonandiga. · Vokaalivaheldus on tüvevaheldus, mille abil moodustatakse mitmuse osastava ning omadussõnade ülivõrde vorme. · Kujuvaheldus on see, kui sõnades on tüvel kaks kuju: konsonant- ja vokaalkuju. · A-tüvi on käändsõnal omastava käände tüvi ning tegusõnal kindla kõneviisi oleviku 1. pöörde tüvi. · B-tüvi on käändsõnal osastava käände tüvi ning tegusõnal nud- kesksõna tüvi. · Astmevaheldusmall on tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasused. · Nõrgeneva tüvega sõnadel on A-tüvi nõrgas astmes. · Tugevneva tüvega sõnadel on A-tüvi tugevas astmes. · Geminaadivaheldus on selline astmevahelduse liik, mille puhul sõna teise silbi piiril asuv geminaatsulghäälik või -s vaheldub üksiksulghääliku või -s- ga. · Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul tugev aste on III vältes ja nõrk aste II vältes (A- ja B- tüves).
Es borracho /on joodik/ José es alegre /rõõmsa meelega/ Väljendab aega. ¿A cuantos estamos? Estamos a 24 de enero. Näitab omandit: Estamos a veinticuatro. ?De quién es esto abrigo? Estamos el siglo XXI. Es mío. Estamos en invierno. Väljendab aega: ESTAR+PARTICIPIO /-tud kesksõna/ Son las cinco. La casa está pintada. /maja on värvitud/ El coche está estropeado. /auto on rikutud/ ¿Quäe fetcha es hoy? La carta está escrito. /kiri on kirjutatud/ How es 24 de enero. El agua está bebido. /vesi on joodud/ Väljendab hulka, hinda, arvu, järjekorda, hierarhiat. ¿Cuánto es...? Mi näumero es 21. ¿Cuántos son dos y dos?
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna.
Kui esisilbis on e, o, u, ü, öö siis on mitmuse osastava lõpus i (eks ämm kodus söö sütt ) Kaashäälikuühendi õigekiri 1) Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega 2) l, m, n, r järel kirjutatakse III vältes olev s kahe tähega 3) ki, gi liite ees ei kao ära ühtegi tähte 4) kui sõna lõpeb ja algab sama tähega kui liide siis ei kao ära ühtegi tähte 5) liitsõnades ei kao ära ühtegi tähte 6) nud- kesksõna tunnuse ees: veennud, möönnud Võõrsõna tähendus ja ortograafia Tolerantne salliv Suverääne iseseisev Interfunktsioon kirjavahemärgistamine Generatsioon põlvkond Traagiline kurb, vapustav Psüüh iline vaimne Afi müürileht Banaalne labane Humaanne- inimlik Soome-Ugri keelkonna keeled Germaani keeled Roomaani keeled Slaavi keeled
Kokku- ja lahkukirjutamine Oma normaalolekus on sõnad üksteisest lahku kirjutatud. Kokkukirjutisi on kahesuguseid- liitsõnad ja muud kokkukirjutised. Liitsõna osad kirjutatakse alati kokku, ükskõik mis vormis või ümbruses nad ka ei esineks, nt raudtee ,sünnipäev, pealkiri, umbusaldama. Muude kokkukirjutiste osad on kokku kirjutatud ainult vaid siis, kui tegusõna on kesksõna vormis ja lauses eestäiendisks , nt lahtivõetav kapp, asetleidnud õnnetus. Ortograafia seisukohalt ei ole see vahetegemine siiski oluline, sest ortograafia ülesandeks on kirjeldada igasuguse kokkukirjutuse tingimusi. Liitsõnade ehitust ja tüüpe käsitleva raamatu sõnamoodustuse osa. Kahe või rohkema grammatilises seoses oleva sõna kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjust. Eesti keeles arvestatakse sõnade kokku- või lahkukirjutamisel järgmisi põhimõtteid:
annaabi.ee 
