Kasutaja: Kerst

Faile: 0

4

docx

Suve laager

neli . Tüdrukud koos emaga läksid autosse .Nad olid nüüd jõudnud Kivi tallu .Tuli vastu Pille . „Tere .“Ütles Pille . „ Tere.“ Hüüdsid Laura ja Pala . Palun pange asjad ära ja minge teiste juurde . Laura ja Paula jooksid teiste juurde seal olid Ege, Kersti ja Gerliy .Nad sõid ja läksid magama . Kesk ööl kadusid Ege ja Pille ära. Laura nägi , et üks vaiksem ja suurem inimesed lendavad luuaka. Järgmisel homikul rääkis Laura teistele. Nad läksid matkama Kerst hüüdis „Appi! Püsi kuulika kits.“ Ege ja Laura jooksid kohale. Egle ütle „ uhendame käed kohe .“ Lapsed uhendasid käet siisilmus kerke tuule hiil ja kits ärkas elu. Laura ei uskund oma silmi . Siis läksid lapsed Kivi taluse tagasi . Nad mängisid Nööbi ja Donaga. Siis oli magamis aeg Laur tegi ,et ta magab aga ta ei maganut. Siis katusid jäle ära Ege ja Pille . Laura nägi kuidas Ege luua peale istub. Laura eiläinud vaatama kuhu nad lähevad . Hommikul läks Laura

Kirjandus → Kirjandus

1 allalaadimist

4

doc

Murded

· Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimilatsioon: mb ­ mm, nd ­ nn, lj ­ll, sj ­ ss: lammad, nõnna, väl`la, kassad · Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algupäraste diftongide järelosis alaneb Q2-s: sõitma: sõedab, saun: saanad  · Ainsuse osastavas pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunniseline: kandjad (kandjat). Keskmurde liigendus: · Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teiselt poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa) · Lääne- (tugevaastmeline seesütlev, (nurkas), nõrga astme üldistumine (kurv:kurva), mb ­ mm, e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o-õ (kõdar), kaudse kv mit 3-p. ­ nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi). Keskmurde murrakurühmad 1. Looderühm ­ harjumaa murrakud

Keeled → Eesti murded

54 allalaadimist

22

docx

Eestlaste vanad jõulukombed

1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013  2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed................................

Kultuur-Kunst → Kultuur

4 allalaadimist

12

doc

Eesti murrete erijooned

· Kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimlatsioonid mb > mm, nd>nn, lj>ll, sj>ss: lammad, nõnna, väl'la, kossad · Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad · Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat' Keskmurde liigendusi Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ­ ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i- imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p ­vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p ­nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi) Keskmurde murrakurühmad

Keeled → Eesti murded

120 allalaadimist

30

docx

Eesti murded I konspekt

 kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle;  teise rõhutu silbi lühenemine: pidand;  assimilatsioonid mb > mm, nd > nn, lj > ll, sj > ss: lammad, nõnna, väl´la, kossad ;  rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta;  algup. diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun : saanad;  ains osastavas pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad ‘kandjat’; Keskmurde liigendus 1. Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teiselt poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ~ ütessa, `istu ‘istuda’). 2. Lääneosa:  (tugevaastmeline seesütlev (nurkas),  nõrga astme üldistumine (kurv : kurva),  mb > mm (`(h)ammad), 5  e esinemine liidetes (abilene)) idaosa:  > õ (kõdar),  st-transl (east köstrest),

Keeled → Keeleteadus

69 allalaadimist

816

pdf

Matemaatika - Õhtuõpik

Schotter, Annette Schultz, Toomas Schvak, Viire Sepp, Aneli Shmigelskite, Janno Siimar, Sirje Sild, Meelis-Mait Sildoja, Kalli Sillamaa, Ingvar Sinka, Kairi Solmann, Mihkel Solvak, Siim Somelar, Merlin Sooaru, Sigrid Sooman, Allan Soon, Silja Soon, Signe Susi, Erki Suurjaak, Maret Suuroja, Ivar Zarans, Stanislav Zavjalov, Deivi Taal, Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepõld, Lauri Tammiste, Erik Tamre, Mare Tannberg, Marju Tannberg, Sander Tanni, Ludvig Tasane, Hardi Teder, Tauno Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tõnis Telga, Hasso Tepper, Annika Teska, Taavi Tiirik, Annika Tina, Peeter Tinits, Marek Tooming, Laur Tooming, Siiri

Matemaatika → Matemaatika

200 allalaadimist