Virmalised, Lasteleht) Päevalehe kontsern- TEKÜ, mitteparteiline ( Aeg, Koit, Perekonnaleht, Sarjaja, Õigus ja Kohus). Lehed. Postimees: Hindrey, Teataja: Päts, poliitiline, praktiline leht. Mitmekesine toimetus. Päevaleht: mitteparteiline. Luiga, erapooletu, uudised, erakuulutused. Sõja lõpuks mittebolsevistlik ajakirjandus hävitatud. Sõjatsensuur kaotati 1920. 1919/20- 1930ndate algus modernne, mitmekesine, tööstus Trükiseadus. Laku perset tsensor. Ajaleht=riiklik info+kõmu. Vaba Maa, Postimees, Kaja, Rahva Sõna. Kaup. Kuulutuste, reklaami osakaal tõuseb. Kõmulehed: Esmaspäev, Rahvaleht. Segazanrid: kirjeldus, artikkel, juhtkiri, veste, reportaaz, interview. Sõnum üldmõiste informeeriva teksti kohta. Uudis ja teade sünonüümid. Pealkirjad näitavad uudisväärtuslikkust, kannavad keskseid fakte, fraas ilma verbita, palju alapealkirju. Laaman: puudused kantselei stiil,
Kuid rohkem ma ei ütle ometigi. Terava keelega mees, seo oma keelepael, Ma ütlen. Armastus. Ja kõik on öeldud. muidu lüüakse keelde Mis? Ma ei kuule hästi, mis sa küsid. viimane kabjanael. Jah, kõik võib olla. Jah. Võib-olla möödub. Kuid imelik, et ta nii kaua püsib. Sa võid lakkuda talda haavu ei laku siis; D.Kareva vihavendade valda meeletu meelevalda kurjade kihelkonda valvama hakkad siis. J.Viiding 7.2 Stagnaaegne proosa ja draama Maailmas on vähe rahvaid, kes nii pikka aega on olnud paiksed, ühele asu/alale truud.
mõnes mõttes ässitaski vastuliikumisi) Tõnisson riigivanemana Päevalehed vihased ning võitlesid eeltsensuuri määruse vastu. Ruumitäiteks ja boikotiks avaldati lehtedes täiesti sisuliselt mõttetuid lugusid/artikleid/õpetusi – kuidas paarituvad gorillad, kuidas kasvatada maasikaid jne jne. Ei avaldatud valitsuse teadaandeid, nt avaldati ka pealtnäha ilusat luulet (algab – Liisal on punane pliiats), mille esitähtedest moodustus „laku perset tsensor“. Algasid läbirääkimised valitsuse ja päevalehtede vahel. 17.08 – vabastati tsensuuri alt 146 väljaannet 17.10.33 astus tagasi Tõnissoni valitsus ja eeltsensuur kaotati, Tõnissoni tõsine hingeline kriis? – sest Tõnisson oli see, kes uskus siiralt oma rahva soovi olla demokraatlik ja tugev riik (vastupidiselt vapside/vabadussõjalaste suhtumisele, et on vaja ühte tugevat jõulist juhti). Sundmäärused 1934. a
edasi levinud. Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned. Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned. Keel kadunud umbes 20nda sajandi alguses. Kõige paremini aru saada, sest eripärasid kõige vähem Leivu · Mõjutused läti keelest · Helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba 'eit, naine', azundus 'asundus', üdzi 'süsi' · H-kadu: ummok 'hommik' · Läti eesliited: pa/laku 'lakkuda' · Läti tõlkelaenud: puul'naist 'armuke' · De-illatiiv: korstnadõ 'korstnasse' · De-lised viisimäärsõnad · N-inessiiv Lutsi · Latgali, vene ja valgevene mõjud · Helilised klusiilid ja sibilandid: deed'ä 'taat, mees', jezä 'isa' · Tagavokaalsetes sõnades vene l: kala · H säilinud: kabõhhõzõq 'neiud' · S- või st- translatiiv: ilozas ilozast 'ilusaks'
lasta ''hingel ära lennata''. Tavaliselt lahutavad piduliste meeli naisorjatarid - lauljannad ja tantsijannad. ,, Hästikasvatatud inimesed( jõukad) ei söö tükeldatud loomasoolikaid, kõõluseid, neerusid, magusid, krõmpsluud, kõhualust ega ka supirohelist. Nad ei lürbi suppi, ei otsi ega kougi aju ega üdi, ei määri rasvaga, ei kasuta palju soola, mis on kõige ebaviisakam, ei hulbi äädikas. Nad ei määri rasvaga enda ees lebavat leiba, ei siruta end oma kohalt kaugele; ei laku sõrmi, ei topi suud täis, ei võta suhu nii suuri tükke, et huuled jäävad rasvaseks, ei topi korraga suhu kahte erinevat toidupala ega söö soolast eelrooga. Viimast peavad nad häbiväärseks; kui vaid mõnikord kaunid lauljannad ja peened daamid lubavad endale mõnu süüa soolast oma armukese majas ning edvistada üleoleva suhtumisega toitu ja üldnõutud toidukommetesse.'' Islamimaailma keskaaja nõutud kombed
ole, siis heidetagu välja kas või kogu kurgi-hapendis ja selle järele kurgipütt hästi puhtaks pesta ning terveks suveks värske vee alla panna. Siis ei ole tulevikus enam karta kärnatust." (Pvl 23. august). Eeltsensuuri vastu võideldi ka ebasoliidsete võtetega, mis omakorda peegeldas tollast eesti ajakirjanduse professionaalset ebaküpsust. Rahvaleht avaldas Miini Mihkli (Pedro Krusten) luuletuse "Liisil on punane pliiats", mille esitähti ülalt alla lugedes tuli kokku lause "Laku perset tsensor". Rahvalehe jaoks lõppes see nali ajalehe sulgemisega kolmeks kuuks, kuid samasugust tempu kordasid kaks meelelahutusajakirja (Ajusportlane ja Mõistatusleht), mis teatasid nuputamisülesannete kaudu, et tsensor on siga jms. Mõlema ajakirja vastavad numbrid konfiskeeriti ja pandi kaitseseisukorra lõppemiseni seisma. 10. Ajakirjaniku professionaalsuse tunnused: nende kujunemine maailmas, Eestis ja muutumine nõukogude perioodil.
KEELESAARED Leivu: Põhja-Lätis Gulbene ja Alukse rajoonis, läänevõrulised jooned; Lutsi: Kagu-Lätis Latgalis Ludza rajoonis, idavõrulised jooned; Kraasna: Venemaal Pihkva oblastis Krasnogorodskoje piirkonnas, setupärased jooned; Leivu mõjutatud läti keelest; helilised klusiilid, sibilandid, afrikaadid: baaba ‘eit, naine’, azundus ‘asundus’, üdzi ‘süsi’; h-kadu: ummok ‘hommik’; Läti eesliited pa/laku ‘lakkuda’; Läti tõlkelaenud: puul’naist ‘armuke’; de-illatiiv: korstnadõ ‘korstnasse’; de-liitelised viisimäärsõnad: ilozadõ ‘ilusasti’; n-inessiiv: kambrin ‘toas’; Lutsi Latgali, vene ja valgevene mõjud. Helilised klusiilid ja sibilandid: deed’ä ‘taat, mees’, jezä ‘isa’; tagavokaalsetes sõnades vene l; h säilinud: kabõhhõzõq ‘neiud’; s- või st-translatiiv: ilozaz – ilusast ‘ilusaks’;
kokku viimase jõu ning lendas pruuni suitsuna tagasi oma hurtsikusse metsa serval.“ (lk. 164) Nõid suri enda haavadesse oma hurtsikus. Kas teiste õnne nimel tasub riskida oma eluga? Õuna Endel tuleb Liinale kosja, kuid Liinale ei meeldinud Endel, vaid isa Rein oli Endlist vaimustuses. Asi oli juba nii kaugel, et hakati määrama pulmakuupäeva. Endel ütles Reinule, et ta uus kubjas ja Rein sai sellepeale väga vihaseks. „“Liinast laku oma tatine mokk puhtaks!“ kuulutas Rein. „Minu tütar pole mõisakoerte jaoks! Oi, Endel! Sina oled veel see kõige jälgim! Algul teed näo, nagu oleksid üks õige eesti mees, aga nii kui parun vilistab, nii jooksed, saba sorus! Vedel nagu pask! Käi välja!“ (lk. 190-191). Endel vihastas sellepeale ja tõmbas põuest noa, mille peale Rein tõi oma ruudulise koti, kust tuli välja terve trobikond pisikesi musti mehikesi, kõigil kaikad käes
annaabi.ee 
