Mulgi murre (0)

Keskkool - Varia - Kategoriseerimata

5 VÄGA HEA

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

40 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kerli84 Õppematerjali autor

Lühike kokkuvõte olulistemast, mis puudutab mulgi murret. Toodud välja mulgi murde peajooni, hääldus, morfoloogia, sõnamoodustus ning mulgi murde piirkonna kaart.

murre mulgid mulk

Sarnased õppematerjalid

docx

Eesti murded I konspekt

Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) – idiolekt (inimene)  Murde kasutusala on väiksem.  Ühes keeles on mitu murret.  Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru.  Murretel ei ole kirjakeelt.  Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited  Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline

Keeleteadus

doc

Eesti murrete erijooned

· Nimetavas e: järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema :tiha; koht : kuha · Äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv · Aa, ää säilinud: pää · K > u: *kakl > kaul 'kael' ; *nakr > naur(is) 'naeris' Rannikumurde murrakurühmad Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): · Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara Alutaguse murre Lüganuse kõige vanapärasem ja omanäolisem Jõhvi lõunas tugevad keskmurde mõjud Iisaku põhjaosa kuulunud kokku Jõhviga, kesk- ja lõunaosas eesti-vene-vadja-isuri mõjud, loodeosa Viru-Jaagupi mõjudega Nimetatakse siirdemurdeks: ühisjooned rannamurdega, ühisjooni idamurdega (Kod), ühisjooni vadja keelega. Ühisjooned rannamurdega · Vältevaheldus puudub (geminaatklusiilide vaheldamatus) · Palatalisatsioon puudub (varem olnud olemas Jõhvi lõunaosas ja Iisakus)

Eesti murded