Siirdealad murdepiiridel tekivad mõnikord alad, mida on konkreetse murdega raske ühendada. Neid alasid nimetatakse siirdealadeks ja siirdemurreteks. Kompaktne siirdeala teise murde jooned ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3.
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
Materjali kogumine: · Nõuded keelejuhtidele informandid vanad, paiksed, puhta keelekuju rääkijad · Murdepäevikud kirjutatakse natuke selle koha kohta, keelejuhtide andmed (vanus, nimed, haridus, sugu jne), keelenäited (kirjutatakse üles lindistused foneetilises transkriptsioonis), analüüs. · Lindistused vanasti olid ainult üleskirjutused, hilisemal ajal muutus võimalikuks ka lindistamine. · Tõlkemeetod keelejuhile anti mingi tekst ja paluti see tõlkida murdesse. Kahtlane meetod, võib kirjakeel mõjutama jääda. · Otsesed küsitlused, küsimustikud materjali kogujal on välja mõeldud küsimused, võib esitada ise või anda kirjalikult. Alustekst mõjutab siin vähem. · Enne II ms käsitsi kirjutatud tekstid, hiljem lindistused. Materjali töötlemine ja säilitamine: · Tavaliselt kasutatakse SUT transkriptsiooni · Murdenäiteid võib leida ,,Eesti murretest" · Murdekorpus www.murre...
Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 3 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre
Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt: 1) põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; 2) lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre; 3) kirderannikumurre. Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1. põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 3 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded 2.1. Mulgi murre 2.2. Tartu murre 2.3. Võru murre Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest.
Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled vadja; põhjaeesti; liivi; lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?; Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded; Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj); Keskpõhjaeesti murded; Põhjaeesti keskmurre; Eesti ühiskeel; Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused: Sakala – Lembitu; Saaremaa; Virumaa – soomlaste Viru jmt; Rävala; Harju; Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla) ...
Nt Jamaica: britid rääkisid inglise keelt, Aafrika orjad kreoolkeelt. Tänapäeval: · kõrgklass - inglise keel, · keskklassid - murdeahel, · alamklass - kreoolkeel. Dialektoloogia - Teoreetilises keeleteaduses võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Dialektomeetria - Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Eelkõige sõnavarasuhted ja statistilised analüüsid. Sotsiolingvistika - Uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. · Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. · Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonides. · 20. saj uudne keele nägemise viis. 20. Vana kirjakeele varasem uurimislugu. Kirjakeele ajalugu - on üks lingvistika uurimisvaldkondi, mille objektiks on kirjutatud (nii trükitud kui ka
häälikumuutuste reeglite alusel. · Georg Wenker saksa keeleatlas 1881 -> murdegeograafilise dialektoloogia alusepanija. · Andrus Saareste 1920ndate alguses. · Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs.
võrgustikud toetavad vähemuskeele säilimist. Uurimissuunad: Dialektoloogia: teoreetilise keeleteaduse võrdlev-ajalooline meetod: keel muutub kindlate häälikumuutuste reeglite alusel. Põhimeetod keelenähtuse leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline e ajalooline murdeuurimine: lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dialektromeetria: murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. Statistilised analüüsid. Eelkõige sõnavarasuhted. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõneleja ja nende päritolu. Tegeleb ka keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne meetod. Suhtlusvõrgustike analüüs. Võrgustikuanalüüsi eesmärk: leida, mil määral mõjutavad erinevad võrgustikustruktuurid ja nende kooslus võrgustiku liikmete sotsiaalse käitumise varieerumist ja muutumist (sh keelelise käitumise)
· Kogutud ja transkribeeritud materjal esitatakse keelekaartidena. Igal kaardil on üks keeleline nähtus, mis on territoriaalselt varieeruv Kaarte on kahte tüüpi: · 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele · 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil 2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus: · Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL · Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR · Murded: · eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, · eL: Mulgi murre M, Tartu murre T, Võru murre V, · eR: rannamurre R, Alutaguse murre A · Murrakurühmad, Murrakud Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused: · põhjaeesti · lõunaeesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
