Seppad - 5 õppematerjali

2

docx

Eesti keele murded

· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti ...

Eesti keel → Eesti keel

15 allalaadimist

28

pptx

Eesti keel teiste keelte seas

kirjakeele aluseks.  Vokaalharmoonia  Küla-külä  Teine lauseehitus  Ei tule- tule ei Põhja-Eesti:Keskm urre  Aluseks kirjakeele  Maa- mua  Müüma- müima  Meel- miel  Käsi- käsa  Kive- kiva  Rotte- rotta Idam urre  On mõjutatud Vadja keelest  o õ  Õtsekõhe  Venelasi- venelaisi Rannikum urre  Kõige lähedasem soome keele  Puudub vältevaheldus (kõik III vältes)  Sepad- seppad  Mets- metsa  Sepp- seppa Lääne-ja saartem urre 1. v b  Kõba kibi 2. Õ- puudub 3. Sõna algul ei ole konsonant ühendit  trepp- repp  Klaver- laver

Kirjandus → Kirjandus

10 allalaadimist

22

pptx

Kehtna künnivõistlus

Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus. Korraldajad, osalejad, rahastajad  MTÜ Eesti Künniselts  Kehtna Vallavalitsus  Kehtna MTK  MTÜ Kaspar Järvala künniklubi  Kehtna ametikool.  Põllumajandusministeerium.  Swedbank,  AgroEesti  Taimekasvatuse Instituut  Kehtna Mõisa OÜ põldudel peeti künnivõistlus ja Baltic Agro põlluseminar.  Toitlustus: Pargi Resto Raplast ja Pulli Pubi.  Auhinnad: Mobile, Puraviku seppad.  Tänukirjad: maaeluministeerium. Mõtlemisainet  Mitu registreeritud kündjat ei jõudnud kohale pingeliste sügistööde tõttu.  Esimest korda oli meistrite klassis pöördadra mehi rohkem kui tavaatradel kündjaid.  Hobukündjate hinnangul on mõttekas enne järgmisi võistlusi teha hobukündjatele koolituspäev, kus osaleksid nii kündjad kui kohtunikud  Rasked ajad ei toonud ka masinademodele piisavalt koostööpartnereid ja kliente

Põllumajandus → Põllumajandus

1 allalaadimist

20

doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

1. ANTIIK KREEKA Peloponnesos - Lõuna-Kreeka. Põhja- ja Lõuna-Kreeka vahel on suured mäestikud, kus ainukeseks ühendusteeks oli termopüülide kitsastee. Lõuna-Kreekat ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus...

Ajalugu → Ajalugu

112 allalaadimist

30

docx

Eesti murded I konspekt

o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’; o pailu ‘palju’, pailk; o jäneksed, juuksed- KIRDERANNIKU MURDERÜHM  Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes.  Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega.  Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega.  Kirderanniku murded Keskmurre vältevaheldus puudub: vältevaheldus: seppä: R sebad, K seppad sepp: sepad palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon: palk: palki pal´k: pal´gi lõpu- ja sisekadu piiratud: lõpu- ja sisekadu järjekindel: seppä, tüttäred sepp, tütred vokaalharmoonia vokaalharmoonia taandunud je- või lõputa illatiiv: sse-illatiiv: kodoje, alevi, hamba kodusse, alevisse, hambasse

Keeled → Keeleteadus

69 allalaadimist