· Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti arusaadav, S=TS-ga (tsiga,tsõõr) EI=AI (hain, saisma, sain) D=Q-ga (mõtsaq, lapsõq) Paljud murdesõnad kirjakeeles põhjamurretes tundmatud ( kõiv-kask, ikkama-nutma, like-märg, kura-vasak, pettäi-mänd, varjutus-peegel)
kirjakeele aluseks. Vokaalharmoonia Küla-külä Teine lauseehitus Ei tule- tule ei Põhja-Eesti:Keskm urre Aluseks kirjakeele Maa- mua Müüma- müima Meel- miel Käsi- käsa Kive- kiva Rotte- rotta Idam urre On mõjutatud Vadja keelest o õ Õtsekõhe Venelasi- venelaisi Rannikum urre Kõige lähedasem soome keele Puudub vältevaheldus (kõik III vältes) Sepad- seppad Mets- metsa Sepp- seppa Lääne-ja saartem urre 1. v b Kõba kibi 2. Õ- puudub 3. Sõna algul ei ole konsonant ühendit trepp- repp Klaver- laver
Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Juus. Korraldajad, osalejad, rahastajad MTÜ Eesti Künniselts Kehtna Vallavalitsus Kehtna MTK MTÜ Kaspar Järvala künniklubi Kehtna ametikool. Põllumajandusministeerium. Swedbank, AgroEesti Taimekasvatuse Instituut Kehtna Mõisa OÜ põldudel peeti künnivõistlus ja Baltic Agro põlluseminar. Toitlustus: Pargi Resto Raplast ja Pulli Pubi. Auhinnad: Mobile, Puraviku seppad. Tänukirjad: maaeluministeerium. Mõtlemisainet Mitu registreeritud kündjat ei jõudnud kohale pingeliste sügistööde tõttu. Esimest korda oli meistrite klassis pöördadra mehi rohkem kui tavaatradel kündjaid. Hobukündjate hinnangul on mõttekas enne järgmisi võistlusi teha hobukündjatele koolituspäev, kus osaleksid nii kündjad kui kohtunikud Rasked ajad ei toonud ka masinademodele piisavalt koostööpartnereid ja kliente
Kreeklased põlgasid liigsöömist. Iga mees pidi oskama mingisugust pilli mängida (lüüra, gitara, flööt jne). Lakoonia maakonnas asuv linnriik. 1.4.1 SPARTA Aristokraatlik linnriik. Orjapidajate klassi moodustasid vallutajad - spartijaadid. Orjadeks olid selle maakonna põliselanikud - heloodid. Vabu inimesi ehk perioige, kes oleks Spartas sündinud, seal ei olnud. Kohalikud vabad elasid põhiliselt mägedes ja tegelesid seal kaubanduse ja käsitööga (seppad). Krüpteia - ennetavad abinõud ülestõusude vastu. Näiteks tapeti targemaid ja silmapaistvamaid helioote. 4 Sparta rajajaks oli esimene seadusandja Lykurgos. Riiki juhtisid kaks väepealikud-kuningat ja kaks preester-kuningat. Geruusia - vanemate nõukogu. Sinna valiti 28+2 väepealikkut ja kuningat. Need oli ligi 60 aastased vanamehed. Geront - geruusia liige. Apella - Sparta rahvakoosolek. Efoor - apella otsuste teavitaja.
o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’; o pailu ‘palju’, pailk; o jäneksed, juuksed- KIRDERANNIKU MURDERÜHM Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. Kirderanniku murded Keskmurre vältevaheldus puudub: vältevaheldus: seppä: R sebad, K seppad sepp: sepad palatalisatsioon vähene: palatalisatsioon: palk: palki pal´k: pal´gi lõpu- ja sisekadu piiratud: lõpu- ja sisekadu järjekindel: seppä, tüttäred sepp, tütred vokaalharmoonia vokaalharmoonia taandunud je- või lõputa illatiiv: sse-illatiiv: kodoje, alevi, hamba kodusse, alevisse, hambasse
annaabi.ee 
