Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 2. pööre (4) (loete) moistate, peate, rägite, Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 3. pööre (6) loewad, tewad, söwad, sawad, moistwad, rändawad. Kindel kõneviis, olevik, eitav kõne (2) (ei loeta)
järgi, kas sõna on naissoost, meessoost või kesksoost.) Tegumoed Isikuline, umbisikuline Isikuline, umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis; tingiv Tingiv kõneviis; käskiv kõneviis; käskiv kõneviis, kõneviis; kindel kõneviis kaudne kõneviis, möönev kõneviis Palatalisatsioon Palataliseerub vaid konsonant: 15 konsonanti võivad esineda t, l, n, s. nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised
Morfoloogia Pöördekategooria liikmed Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla a) finiitsed või infiniitsed, b) liht- või liitvormid. Finiitsed vormid on niisugused pöördsõnavormid, mis võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja milles avalduvad pöördsõna morfoloogilised kategooriad. Infiniitsed vormid on niisugused pöördsõnast regulaarselt moodustatavad vormid, mis
lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud 1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik - jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan
aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage möönev kõneviis jussiiv Jss kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal Knd kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv Kvt kiirustavat kõneliik polaarsus jaatav kõneliik afirmatiiv Af tahan
. Käskiv kõneviis. . 3- Tegusõna alg- . vorm ma-, da- - . Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1. Et moodustada (sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis, täishäälikuga) peab mitmuse 3. - pöörde lõpud , - --,-- , - ära jätma ja liitma , - lõpud. , - , - - , - , - - () , -
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus
aeg isikuline umbisikuline olevik sina oska sina osataku täisminevik meie osaku meie olgu osanud, olgu osatud ma- tegevusnimi da- tegevusnimi mas -si tunnuseline lihtminevik - des vorm maks - kaudne kõneviisi olevik - nud kesksõna mata - v kesksõna -käskiv kõneviis. v.a. Ainsuse teine pööre. oleviku ainsuse esimesest pöördest moodustatakse : kõik oleviku teised pöörded tingiva kõneviisi teised pöörded käskiv kõneviisi ainsuse teine pööre tud kesksõna kogu umbisikuline tegumood tav kesksõna Näide # Kääne Vastab küsimustele ainsuses mitmuses 1. Nimetav kes
Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I loeks(in) loeks(ime) oleks(in) lugenud oleks(ime) lugenud II loeks(id) loeks(ite) oleks(id) lugenud oleks(ite) lugenud III loeks loeks(id) oleks lugenud oleks(ite) lugenud umbis loetaks oleks loetud
Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus). Tunnused on mitmusel de-mitmus ja vokaalmitmus. Kolmel sõnal – jalge, silme, rinde – ka e-mitmus. Ainsusel tunnused puuduvad. 9. Pöördekategooria liikmed. Eesti keeles on pöördsõnal viis morfoloogilist kategooriat: pööre, tegumood, aeg, kõneviis ja kõneliik. Kõik viis kategooriat ei saa kunagi ühes pöördsõnavormis väljenduda. Pöördsõna vormid võivad olla: a) Finiitsed – võivad lauses iseseisvalt esineda öeldisena ja selles avalduvad kategooriad b) Infiniitsed – normaaljuhul ei saa lauses iseseisvalt öeldisena esineda ning kategooriad saavad väljenduda vaid puudulikult. Tunnused: da-tegevusnimi, vat-tegevusnimi, ma-tegevusnimi, kesksõnad, des-vorm.
Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrre Superlatiivi-ülivõrre
Indikativ (kindel kõneviis) Konjuktiv I (kaudne kõneviis) Konjuktiv II (tingiv kõneviis) Imperativ (käskiv kõneviis) Passiv Aktiv Aktiv Partizip 1pv + e + Passiv Aktiv Passiv Aktiv II (-,st,-,n,t,n) Ich spreche D. Ich spreche D. Du sprichst D. Du sprechest D. Sprich D! Präsens olevik Er spricht D. D wird Er spreche D. Sprecht D! ...
14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite Nad- õpivad Umb- õpitakse Pöördeid on kolm: 1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik: Ma-õppisin Sa-õppisid Ta õppis Me-õppisime Te-õppisite Nad-õppisid Umb- õpiti Täisminevik: Ma-olen õppinud Sa-oled õppinud Ta-on õppinud Me-oleme õppinud Te-olete õppinud Nad-on õppinud Umb- on õppinud Enneminevik: Ma-olin õppinud Sa-olid õppinud Ta-oli õppinud Me-olime õppinud Te-olite õppinud Nad-olid õppinud Umb- oldi õppinud
Образование форм повелительного наклонения. Käskiv kõneviis. Инфинитив. Основа 3-го лица Признак Tegusõna alg- множественного повелительного Примеры. vorm ma-, da- числа- они наклонения. Näited. infinitiiv. 3. p. mitmus-nad Tunnus. 1.на гласную Et moodustada ( sõna tüvi lõpeb käskiv kõneviis,
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33
Tegusõna / Tegusõna pööramine mõtlema / Mina, sina... / Tingiv kõneviis Moodustatakse vene keeles abil Lõpetamata ja lõpetatud tegevus Lõpetamata tegevus Lõpetatud tegevus , , , , Kui ma kirjutaksin, teeksin, oleksin, saaksin.... Ma kirjutaksin täna kirja. . Kui ta oleks reeglid ära , õppinud, oleks ta
KONJUNKTIV II Konjunktiv on tingiv, kaudne kõneviis. Seda kasutatakse rääkimisel, kui ei väideta midagi otseselt, kindlalt, vaid kui tahetakse väljendada midagi võimalikku või ebareaalset. Konjunktiv II für Gegenwart tingiv kõneviis olevikus Väljendab ebareaalseid tingimusi või võimalusi. Konjunktiv II see on tingiv kõneviis, ehk siis oleKS, tuleKS, tahaKS jne. Konjunktiv II moodustatakse PRÄTERITUMIST (lihtminevikust): Präteritumi vormile lisada TÄPID (kui võimalik) JA E lõppu (kui e-d lõpus juba pole) Präsens Prät. Perfekt haben hatte (hat) gehabt Präteritum = hatte Konjunktivis tuleb UMLAUT (täpid peale) ehk siis HÄTTE PÖÖRAMINE, kui sõna on Konjunktivis: ich E wir -EN du EST ihr (E)T er E sie -EN Ich hatte ich hätte Du hattest Du hättest
Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3. pööre, lõpp -b (jaluta/b); 4) mitmuse 1. pööre, lõpp -me (tee/me); -m (teh/ke/m); 5) mitmuse 2. pööre, lõpp -te (käi/te); 0 (käi/ge); 6) mitmuse 3. pööre, lõpp -vad (hakka/vad); -d (käi/si/d). 2. Kõneviisikategooria 1) kindel kõneviis e indikatiiv. Tunnuseta; 2) tingiv kõneviis e konditsionaal, tunnused -ksi (kui järgneb pöördelõpp, käi/ksi/n); -ks (sõnavormi lõpus (tee/ks, satu/ks); 3) käskiv kõneviis e imperatiiv, tunnused -ge (tul/ge), -ke (teh/ke), 0 (too); 4) kaudne kõneviis e kvotatiiv, tunnus -vat (käi/vat, seis/vat); 5) möönev kõneviis e jussiiv, tunnused -gu (ol/gu, vii/gu); -ku (teh/ku, haka/ku). 3. Ajakategooria 1) olevik e preesens
ja kategooriad Morfoloogiline kategooria e grammatiline kategooria e muutekategooria on morfoloogiliste tunnuste kujul vormistuvate üksteist välistavate tähenduste klass. Kategooria liikmed on üksteist välistavad tähendused, mis ühe kategooria siseselt väljenduvad erinevate tunnuste abil. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna morfoloogilised kategooriad: kääne, arv, võrdlus, sugu, topik Pöördsõna morfoloogilised kategooriad: arv, isik, aeg, kõneviis, aspekt, tegumood Morfoloogilised kategooriad Kääne e kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. Eesti keeles on käändekategoorial 14 liiget: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Morfoloogilised kategooriad Käändekategooria liikmeid mujal:
muusikalavastust. kringlit ei soovitud. Ma tulen kinno popkorni söömaks. --mata (milleta?): olema, jätma, jääma, minema, tulema Ma jätsin raamatu lugemata. Pooltel õpilastel oli töö tegemata. 3. V-kesksõna. 3.Ennemineviku jaatavad ja 3. Tingiv kõneviis. 3.Umbisikuline tegumood; Missugune? Milline? eitavad vormid. ksin, ks täismineviku vorm (jaatavad ja Kihutama --liitlause, 2 tegevust. Näitlaused: eitavad). Ainsus Mitmus Lahkuma Kui täna vihma ei sajaks, siis Jaatav: on tud, on dud
täiend atribuut Kuri karu jookseb. Muud mõisted: arv nuumerus ainsus singular mitmus pluural tegumood geenus isikuline personaal umbisikuline impersonaal aeg tempus olevik preesens lihtminevik imperfekt täisminevik perfekt enneminevik pluskvamperfe kt (üld)minevik preteeritum kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv kiirusta möönev kõneviis jussiiv kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv kiirustavalt kõneliik - jaatav afirmatiiv eitav negatiiv kesksõna partitsiip sööv, söödav, söönud, söödud tegevusnimi infinitiiv süüa, söövat ma-tegevusnimi supiin sööma
36. Kaudne kõneviis e kvotatiiv, iseloomustus ja näited. Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset väidet. Teade pärineb kelleltki kolmandalt ja kõneleja vahendab seda kuulajale, näiteks Jüri olevat eile maale sõitnud. Kaudse kõneviisi tunnus on vat, näiteks ela/vat, ole/vat elanud, ela/nu/vat, ela/ta/vat. 37. Möönev kõneviis e jussiiv, iseloomustus ja näited. Möönev kõneviis ehk jussiiv on arenenud käskiva kõneviisi 3. pöörde vormist, mis on laienenud kõikidele pöördevormidele. Möönev kõneviis võib väljendada kaudset (kelleltki kolmandalt pärinevat) käsku, näiteks Ema ütles, et tulgu Jüri homme meile. Aga möönvat kõneviisi võib kasutada ka möönvas* tähenduses, näiteks Olgu te pealegi oodanud siin juba kaks tundi, mina ei saa teid millegagi aidata. * möönma = nõustuma, tunnistama
• (juured ja) tüved vs afiksid Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas: • Prefiks e. eesliide- eba+viisakas • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t • Infiks e. siseliide- akadi 6. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused. Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid: Sünteetiline väljendusviis- afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon Analüütiline väljendusviis Substantiivi kategooriad: Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka
Kaudne kõneviis Kaudne kõneviis ehk kvotatiiv väljendab kaudset (st kelleltki kolmandalt kuuldud) teatelaadi, nt Laps jonnivat väga palju. Ta nägevat tööga suurt vaeva. · Kõneleja ei võta ise öeldu suhtes seisukohta, vaid edastab kelleltki teiselt pärineva info koos tõeväärtushinnanguga. · Kaudse kõneviisiga võib väljendada ka seda, et kaheldakse öeldu sisus. nt Nad olevat ära kolinud. · Enda kohta käivaid väiteid kvotatiivis esitades näidatakse, et need ei ole esitaja veendumustega kooskõlas. nt Mina ei oskavat naelagi seina lüüa. Ma ei teadvat sellest loost midagi. · Kvotatiivi tunnus on vat, nt söövat, vaatavat · Kaudsel kõneviisil on kaks aega olevik ja üldminevik. o Olevik: nägevat, rääkivat. o Üldminevik: olevat näinud, olevat rääkinud. Kvotatiivi funktsioonis toimivad mõningad tarindid ja vormid, millel on en...
esineb ainsuse 3. pöörde tunnus 0-variandina (ela/s/0, ela/ks/0, ela/gu/0). Mitmuse 3. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on mitu, aga ükski neist pole kõneleja ega kuulaja, nt Nad käisid eile linnas. Jüri ja Mari käisid eile linnas. Harva esineb mitmuse 3. pööre ka umbisikulise tähenduse väljendajana (sünonüümselt umbisikulise tegumoega), nt Räägivad, et suvi tuleb vihmane = Räägitakse, et suvi tuleb vihmane. 32. Kõneviis Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Kõneleja võib pidada tegevust reaalseks või ebareaalseks. Esimesel juhul on ta kindal, et tegevus tõesti toimub või toimus, nt Jüri sõitis eile maale. Teisel juhul kirjeldatakse tegevust, mis teatud tingimustel
Mainfinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma mas õppi/mas mast õppi/mast maks Õppi/maks mata Õppi/mata Dainfinitiiv Õppi/da des Õppi/des v partitsiip(kesksõna) õppi/v tav õpi/tav nud õppi/nud tud õpi/tud Kõneviisid Kindel kõneviis on ainus markeerimata kõneviis. Ainus kõneviis milles saab sõnu pöörata neljas ajas. Tähendused Sõnatüvel Tunnustel Lõppudel Õppi/ ge/ m Tüvi Käskiva mitmuse 1. Pöörde lõpp. Kõneviisi tunnus
Tegusõna vormistik Käändelised Pöördelised Tegumood isikuline Tegevusnimed ja Kesksõnad umbisikuline käänded -da -ma minevik -nud(isikuline) Kõneviis kindel -des -mas -tud(umbisikuline) tingiv -mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik
REKLAAMIKEEL : · Vähe tegusõnu · Rohkelt omadussõnu · Käskiv kõneviis · Võõrtähed · Ebatavaline kirjaviis · Hüüumärgid Reklaamikeelt on hea võrrelda postimüügikataloogiga. HEA REKLAAMI KÜMME KÄSKU : · Hea reklaam ei anna hinnanguid · Hea reklaam kõnetab esmajärjekorras reklaamitava fänne · Hea reklaam on mõistatus · Hea reklaam premeerib oma vaatajat · Hea reklaam ei ole üldjuhul naljakas · Hea reklaam ei muu , vaid teeb toote huvitavaks · Pikk tele-või raadioreklaam on hea ainult juhul,kui tahetakse viia vaataja
igasugused pehmendavad modaaladverbid (vist, võib-olla, küllap, ma arvan) puuduvad. Lugejal ei jää üle muud, kui info vastu võtta ja tänulik olla. II. Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha. Keelevahenditest konstrueerivad õpetaja rolli otsesed pöördumised, ise küsin – ise vastan struktuur, käskiv või tingiv kõneviis koos deontiliste modaalverbidega, soovitused ja õpetused, mida peaks tegema, tuleks teha, võiks teha. III. Autor võib võtta endale hindaja-kritiseerija positsiooni, st ütelda lugejale, kas esitatav on tema meelest õige või vale, hea või halb, kas ta on sellega nõus või ei ole. (Kasik….) Roll: Autor võib võtta endale õpetaja positsiooni – st ta räägib meile, kuidas ajad peaksid olema, ja õpetab, mida meil oleks kõige targem teha
vastu võetud otsused) Spartiaatide kasvatus Poistele õpetatimuusikat, laulmist, lugemist, kirjutamist, maadlust, ujumist, relvade võitlust. Tüdrukutele õpetatikeha karastamist, oda viskamist, koduste tööde tegemist, tantsu, koorilaulu. Spartalaste omapära tugevad vastupidavad kartmatud harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. lakooniline kõneviis Spartiaadi sõjamehed Lahingurivi Faalanks Relvastus kiiver rinnakaitse suurt ümmargune kilp oda lühike mõõk
pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem Te tukku/ge Nad tukku/gu Oleviku ainsuse 1.pööre tuku/n Oleviku teised pöörded Tuku/d, tuku/b Oleviku ainsuse 1.pööre Tingiv kõneviis Tuku/n Tuku/ks/n Käskiva kõneviisi ainsuse 2.pööre Tuku! Ära tuku! Tudkesksõna tuku/tud Tud- Umbisikulise kesksõna tegumoe vormid: Tuku/tud Tuku/takse, Tuku/ti Kasutatud materjal ,,Sõnadest tekstini; Eesti keele õpik 7.klassile" P.Ratassepp
INGLISE KEELE EKSAMI KONSPEKT Sisukord Sisukord ......................................................................................................................................... 1 Ajavormid ...........................................................................................
nad ei tea kuidas pöörduda. Mõlemad grupid kahtluse puhul pigem teietavad. Konkreetseid näiteid ei ole artiklis toodud, aga nii vene kui ka eesti keeles on olemas umbisikuline ja geneeriline vorm, mis aitavad vältida otsest pöördumist (Pajusalu jt 2010: 216). Leelo Keevallik (1998: 548–549) nimetas ka mitut strateegiat otsese pöördumise vältimiseks. Sellised võimalused on pöördelõputa tingiv kõneviis, umbisikuline kõneviis, mitmuse 1.pööre ja ainsuse 3. isik, kuigi need strateegiad pole täiuslikud ning nad on tõenäoliselt kõlbmatud kasutamiseks. Pajusalu jt (2010) uuringus esinesid ka küsimused kolmanda isiku nimetamise kohta. Oli esitatud 2 eesti ja 2 vene nime ning 2 neist olid naiste ja 2 meeste omad. Eestlaste ja venelaste jaoks oli loomulikum nimetada kolmandat isikut ees-ja perekonnanime jargi. Vene nimede puhul proovisid mõned eestlased ka isanimesid kasutada, venelased tegid seda rohkem.
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás
pöördetunnustena. Need esinevad: a) kindla kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Ma elan Tallinnas; b) fakultatiivselt tingiva kõneviisi jaatavas kõneliigis, nt Oleksin (~ ma oleks) selle peaaegu unustanud; c) käskiva kõneviisi mõlemas kõneliigis, nt Minge metsa. Ärge minuga arvestage. Ains. 1. 2. 3. pöörded Mitm. 1.2.3. pöörded 32. Kõneviisikategooriast üldiselt. Kõneviis ehk moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. 33. Kindel kõneviis e indikatiiv, iseloomustus ja näited. Kindel kõneviis on kõneviisikategooria tähenduslikult neutraalne liige. Tavaliselt kasutatakse kindlat kõneviisi küll siis, kui tegevust peetakse reaalseks, teatelaad on otsene ja suhtluseesmärk
igavat muinasjuttu; Reegel ainsus mitmus Nimetav Nimeta Omastav v osastav osastav Sihitise käänded Täissihitis= nimetav, Osasihitis= osastav omastav Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata. Millal kasutatakse sihitis ainsuse nimetavas? 1. Väikesed lapsed kardavad pimedust. 2. Ta ei pilgutanud silmagi. 3. Lootsin talle asjata. 4. Lootsin seda kõige rohkem. 5. Täna on ilus päev 6. Kas sa oled temast kuulnud? 7. Ma ei kuulanud teda. 8
elama жить kaubanduskeskus торговый центр linnad города värvid цвета kauplused магазины vanalinn старый город lauluväljak певческое поле Värviline purskkaev цветной фонтан kunstimuuseum Художественный музей loss замок apteek аптека Käskiv kõneviis повелительный Tarvastu gümnaasium тарвастуской гимнази
2 Tegusõnade pööramine 24 Olevik 25 Minevik 28 Tulevik 30 Enesekohased tegusõnad 33 Tegusõna 35 Abitegusõnad , , , 37 Tegusõnade aspekt 40 Imperfektiivne aspekt 42 Perfektiivne aspekt 43 Kõneviis 44 Käskiv kõneviis 44 Tingiv kõneviis 46 Tegumood 47 Isikuline tegumood 47 Umbisikuline tegumood 48 Passiivi mineviku kesksõna lühivormid 49 KÜSISÕNAD 50 EESSÕNA 51 Ruumi väljendavad eessõnad 51
sõnarõhku, vaid liitub häälduses mõne sõnaga ega kanna ise sõnarõhku; Eesti keeles on kliitik näiteks -gi, -ki; Kliitik võib mõnikord grammatiliselt liituda fraasiga niiviisi, et ta ei ole grammatiliselt otseselt seotud sõnaga, millega ta fonoloogiliselt liitub; 8. Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus). Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, aspekt, eitus. Grammatiline kategooria: • hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused; • morfoloogilised väljendusviisid: o sünteetiline väljendusviis – morfeem tüvega koos; morfeemide liitmine afiksatsioon ehk aeglutinatsioon (ka reduplikatsioon - kordus) - sõnavormide moodustumisviis morfeemide liitmise teel, näiteks
Käskiv kõneviis Ma-inf Käskiv A 2.p Käskiv A ei Käskiv M 2.p Käskiv M ei Võtma Sa võta Ära võta võtke Ärge võtke Tutvuma Sa tutvu Ära tutvu tutvuge Ärge tutvuge Tegema Sa tee Ära tee tehke Ärge tehke Jaotama Sa jaota Ära jaota jaotage Ärge jaotage Selgitama Sa selgita Ära selgita selgitage Ärge selgitage Mõõtma Sa mõõda Ära mõõda mõõdke Ärge selgitage Vaatama Sa vaata Ära vaata vaadake Ärge vaadake Kirjutama Sa kirjuta Ära kirjuta kirjutage Ärge kirjutage Abistama Sa abista Ära abista abistage Ärge kirjutage Välja kutsuma Sa kutsu välja Ära kutsu välja kutsuge välja Ärge kutsuge ...
(now, this week, at the at the same time) (Tomorrow, next week) moment) Present Perfect Past Perfect Future In The Past Täisolevik Täisminevik Tulevik minevikus I Had + III põhivorm You have + III pv Would + I põhivorm We They Minevikus alanud ning enne Tingiv kõneviis, tuleviku mingit kindlat ajahetke või väljendamiseks mineviku He teist tegevust lõppenud seisukohalt She has + III pv tegevus It Minevikus alanud lõpetamata tegevus (just, already, yet, today)
Kõneldut peab mõistma kohe Kirjutatut saab korduvalt lugeda Nii häälduse kui sõnavaliku poolest vabam Korrektne kirjakeel keel de-mitmus: põnevatest raamatutest i-mitmus: põnevaist raamatuist lihtülivõrre: nõrgim, pisim liitülivõrre: kõige nõrgem käsk kindlas kõneviisis: lähme, jätkame käskiva kv mitmuse 1. pööre: jätkakem, mingem pöördelõputa tingiv kõneviis: me loeks isikulõppudega tingiv kõneviis: loeksime -nd: näind, tulnd nud-kesksõna: näinud lühemad sõnad: laulupidu pikad sõnad: üldlaulupidu mitmesõnalised keelendid: selle asemel et, tuletised: selmet sõnade järgi kaassõnad: koos vennaga välditakse kaassõnu: vennaga lühendatud sõnad: nisuke, miuke täielik sõna: niisugune, missugune
Ich muss Su musst Inf. Er,sie,es muss lernen Wir müssen Ihr müsst Sie müssen KÖNNEN(oskama, võima, saama) Ich kann Du kannst Er,sie,es kann Klavier spielen. Wir können Ihr könnt Sie können DÜRFEN (tohtima) Ich darf Du darfst Er,sie,es darf heute nicht schwimmen gehen. Wir dürfen Ihr dürft Sie dürfen MÖGEN (armastana) Ich mag Du magst Er,sie,es mag Tiere Wir mögen Sport Ihr mögt Sie mögen -tingiv kõneviis (tahaksin). SOLLEN (kohustatud olema) Ich soll Du sollst Er,sie,es soll das Buch durch lesen Wir sollen Ihr sollt Sie sollen WOLLEN (tahtma) Ich will DU willst Er,sie,es will schlafen. Wir wollen Ihr wollt Sie wollen Präteritum (lihtminevik) MÜSSEN+ TE Ich musste Du musstest er,sie,es musste Wir mussten Ihr musstet Sie mussten KÖNNEN+ TE Ich konnte Du konntest er,sie,es konnte Wir konnten Ihr konntet Sie konnten DÜRFEN+ TE Ich durfte Du durftest Er,sie,es durfte Wir durften
Filmi rezissöör oli George Cukor ning muusika autoriks Frederick Loewe. Peaosades on Audrey Hepburn (Eliza Doolittle) ning Rex Harrison (Henry Higgins). Professor Henry Higgins veab kolonel Pickering`iga (Hyde-White) kihla, et suudab tänavalt üles korjatud lilletüdrukust, Eliza Doolittle`ist, kasvatada veetleva leedi, parandada tema kõnemaneeri ning teda iga-aastasel saatkonna ballil esitleda hertsoginnana. Eliza on alguses saamatu ning tõrges, kuid iga järgneva päevaga muutub tema kõneviis paremaks. Kui see tal õnnestub, armub neiusse noor aristokraat Freddy Eynsford-Hill, kuid samas taipab ka Higgins, et tal on Eliza vastu sügavad tunded. Filmi iseloomustavad teravad ja silmapaistvad karakterid. Üheks silmapaistvamaks on kindlasti kõrvalosatäitja Eliza isa roll, keda kehastas Stanley Holloway. Eliza isa võlub kohe vaatajat oma olekuga. Saabudes Mr. Higginsi jutule, on kohe aru saada, et isa soovib oma tütre pealt ainult teenida, tehes seda väga koomiliselt
Asesõna ehk pronoomen on sõna, mida kasutatakse substantiivi asemel. Abisõnad on näiteks artiklid, abiverbid, partiklid jts. Substantiivid ja verbid on universaalsed, st nad esinevad kõikides keeltes. Omadussõnad on osaliselt universaalsed. Millised on tavalisemad grammatilised kategooriad? Tavalisemad grammatilised kategooriad on arv ehk numerus, klass (sh sugu ehk genus ja elusus), määratlus ehk definiitsus, kääne ehk casus, võrdlus, aeg ehk tempus, isik ehk persona, kõneviis ehk modus, laad ehk aspekt ja polaarsus. Millised on võimalikud arvu eristused? Tüüpilisem arvu eristus on ainsus ja mitmus. Harva esineb ka triaal ja paukaal ja duaal. Eesti keeles on arve kaks: ainsus ja mitmus. Mida märgib elusus? Elusus märgib seda, kas subjekt on elus või elutu. Mille alusel saab keeli tüpoloogiliselt võrrelda? Tüpoloogiliselt saab keeli võrrelda struktuuri ja mõistete/ sisu väljenduse alusel. Milline süsteem on substantsiiviklasside süsteem? Millel nad
Küllalt tahaplaanile jäi avakujundus, samas on see mõistetav, kuna tegemist pole ju suure lava etendusega. Lava katab paar diiavint, laud ning mannekeen. Võib öelda, et vähene rekvisiitide kasutus on isegi hea. Nii jäi vaatajal rohkem aega mõelda just teose sisule, teda ei seganud taustal olevad esemed. Üks kõige meeldejäävam roll, oli rektor Päiksepist. Ta jäi kohe meelde oma isiksuse ja väljapeetusega. Ta ei olnud tavaline imal koolidirektor, vaid tema kõneviis ja kõnnak muutsid ta palju huvitavamaks. Roll oli mängitud Karl Laumetsa poolt, tuleb tõdeda, et tegemist on väga andeka näitlejaga. Samuti jäi meelde Lali Otsari poolt mängitud Wendla, kerge naiivitar, kuid samas siiski õrn tütarlaps.
keel, millest näide pärineb. Türgi (Comrie 1975:5) Ali öl-dü Ali sure-PST ‘Ali suri ära’ 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACC akusatiiv ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne CMP komparatiiv e keskvõrre COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis DAT daativ ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne GEN genitiiv e omastav kääne GER gerundiiv (des-vorm) ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood IND indikatiiv ehk kindel kõneviis INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e da-tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis NEG negatiiv e eitav kõneliik NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partikkel (kasutatakse siis, kui muutumatu sõna leksiͲ
Kõneviis Eelised Puudused Sõnasõnaline Perfektne kõnekeel Võid kaotada kontakti Konkreetne ajakasutus, aeg Ei reageeri ei lähe üle muutustele(inimeste Kindlustunne emotsioonidele) Märksõnad e kõnekaart Selge struktuur, järjestus Ebaühtlane üleminek Peast esinemine Selge kontakt, hea kasutada Võib minna meelest ära, oma kehakeelt tulevad sisse parasiitsõnad, suurem esinemishirm Suhtlemine algab enne, kui on öeldud esimene sõna. Peab seisma, haarama publiku tähelepanu endale. Siis tuleb pöördumine. 1. Head kuulajad, armsad jms 2. Ütlen, kes ma olen 3. Millest ma räägin ja k...
Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/ (osastav kääne sõnastvaal). Võrdlevgrammatiliste uurimuste kohaselt on eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keel kasutab ladina kirja eesti tähestikku, milles on ladina tähestikkule lisatud mõned tähed.Palatalisatsiooni ega kolmandat väldet eraldi ei märgita, on ka teisi erandeid (näiteks sõna müüa [müia]).
1 Käskiv kõneviis (õp.lk. 85 harj. 9,10,12 lk. 89) Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde (minavormi) tüvest. Vt pöördkondade näidete tabelit ka õpikust lk. 85! Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde abil Mitmuse 2. pööre Käsud ja palved Käskiva kõneviisi mitmuse 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
