Looderühma murrakud: Risti, Harju-Madise, Nissi, Keila, Hageri, Rapla, Juuru, Paide, Türi (v.a kaguosa) Edelarühma murrakud: Kõpu, Viljandi, Suure-Jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi (ainult kaguosa) Kirderühma murrakud: Jõe maapoolne osa, Kuusalu mandripoolne osa, Kadrina põhjaosa, Haljala lõunaosa, Rakvere põhjaosa, Viru-Jaagupi põhjaosa, Iisaku loodeosa. Kagurühma murrakud: Kursi, Äksi, Laiuse, Palamuse Keskmurde tuumala: läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa ja suur osa Järvamaa murrakud) Kirderanniku murderühm · Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes · Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega · Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega Kirderanniku ja keskmurde erinevused Vältevaheldus puudub Vältevaheldus
mõjutavad inimtegevused, mis ei ole eraldi lubatud. Reservaat kaitsereziimi vöönd kaitsealal, mis on kõige rangemalt kaitstud, seal on keelatud igasugune inimtegevus, mis ei ole erladi lubatud. See on põhiline vöönd oluliste loodusväärtuste ja elupaikade kaitseks, kus on võimalik kindlaks määrata, mida inimesed võivad teha ja mida mitte. Tuumala biosfäärikaitseala samaväärne mõiste reservaadile. Tuumala on enamasti seaduslikult kaistud looduskaitsealal ning kus sageli püütakse inimmõju välistada. Puhvertsoon biosfäärikaitseala samaväärne mõiste sihtkaitsevööndile. Tuumala ümbritseb puhvertsoon, kus maakasutusele kehtivad mimtmesugused piirangud. Üleminekuala biosfäärikaitseala samaväärne mõiste piiranguvööndile. Üleminekuala ümbritseb puhvertsooni. Üleminekualal on enamasti majandatav ja hõlmab ka inimasulaid, kuid kus püütakse
kalapüük pidid olema endiselt tähtsad elatusallikad. Sellest ajast on leitud megaliithaud Østfoldis. Pronksiaeg Pronksiajal oli ühiskond organiseeritum ja kihistunum kui kiviajal. Ilmus pealike klass, kellel olid sidemed Lõuna-Skandinaaviaga. Asustus muutus paiksemaks ja võeti kasutusele hobune ja ader. Jätkati kivitööriistade kasutamist, kuid aristokraatia kasutas üha enam pronksesemeid staatusesümbolitena. Leidude tuumala on edelas ja võib pidada kindlaks sidet Jüütimaaga. Viikingite aeg Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud
soomepärasusi: ohr'oder'. Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (nis), Keila (Kei), Hageri, Tapla, Juuru, Paide, Türi Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud: Ühisjooni Pärnumaa ja mulgiga: kasu 'kasv', luuse 'pluus'. Kõpu, Viljand, suure-jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud: idamurde jooni: padad 'pajad' Kirderühm Lääne- Virumaa murrakud: siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane 'nahkne', tuba:tuva 'toa'. Keskmurde tuumala: Läänepoolseimad Virumaa, lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb, Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd, Ann, Koe, Pee). Tuad, lueb, süed, teud, kautab, autu, aama, lääma, oln 'olnud', padja 'padi', pailu 'palju', pa'lk, jäneksed, juuksed Kirderanniku murderühm Kirderanniku murdel puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega. Alutaguse murdel sarnasused idamurde ja vadja keelega. · Vältevaheldus puudub
indeks • Areaali piiride kogupikkus * Üht tüüpi naabrite keskmine vahekaugus MAASTIKU STRUKTUURI MEETRIKA kirjeldamiseks valiti välja • Maastiku kogupindala *Piiride kogupikkus • Suurima areaali indeks *Tuumalade kogupindala • Areaalide arv maastikus *Tuumalade arv • Areaalide tihedus *Tuumalade tihedus • Areaalide keskmine pindala *Keskmine tuumala pindala areaali kohta Maastikuindeksid: Pindala ja suurima areaali pindala iseloomustavad maastiku ülesehitust ehk kompositsiooni, näidates millistest ja kui suurtest areaalidest maastik koosneb. Klassi tasemel mõõdetud pindalade alusel võib otsustada, kui suure osa maastikust mingi klass enda alla hõlmab. Osade liikide eksisteerimiseks on vajalikud suured ja ühtsed areaalid, teised lepivad väiksemate areaalidega. Maastiku
jandusele kitsamas mõttes. Seda konkreetset materjali iseloomustavad tunnused on lühidalt järgmised. 1. Loodusteaduslik täpsus autori vahetute vaatluste edasiandmisel. 2. Loodusest saadud esteetilise elamuse kirjapanek kujundliku keele- kasutuse abil, ilukirjandusele omases stiilis. Eesti looduskirjandusele on Eesti looduskirjanduse lugu 239 Joonis 1. Teadus-, ilu- ja tarbekirjanduse koostoimel kujuneb looduskir- janduse tuumala. olemuslik ka rahvapärimuse rohke kasutamine kujutatavate liikide ja nähtuste iseloomustamisel. 3. Taotlus äratada lugejas huvi vahetu kokkupuute vastu Eesti looduse ja looduskaunite paikadega; lugeja juhtimine loodusesse teksti kaudu. Iga siin loetletud tunnus iseloomustab ühtlasi ka suuremaid teksti- tüüpe, vastavalt teadus-, ilu- ja tarbekirjandust. Looduskirjandus paik- neb nende lõikumisalas (joonis 1). Teksti määratlemine looduskirjandu-
o Kursi (Ksi), Äksi (Äks), Laiuse (Lai, lääneosa), Palamuse (Pal, lääneosa). Kirderühm – Lääne-Virumaa murrakud siirdeala kirderanniku ja keskmurde vahel: nahkane ‘nahkne’, tuba : tuva ‘toa’, suuremb, lähend ‘läinud’ o Jõelähtme (Jõe, maapoolne osa), Kuusalu (Kuu, mandripoolne osa), Kadrina (Kad, põhjaosa), Haljala (Hlj, lõunaosa), Rakvere (Rak, põhjaosa), Viru-Jaagupi (VJg, põhjaosa), Iisaku (Iis, loodeosa). Keskmurde tuumala läänepoolseimad Virumaa (nt Rak VMr), lõunapoolsed Harjumaa (nt Amb Jür) ja suur osa Järvamaa murrakuid (nt JMd Ann Koe Pee) o tuad, lueb, sued; o teud, kautab, autu; o aama, lääma; o oln ‘olnud’, pand ‘pannud’; o padja ‘padi’, ladva ‘latv’; o pailu ‘palju’, pailk; o jäneksed, juuksed- KIRDERANNIKU MURDERÜHM Puuduvad uuendused, mis on toimunud teistes murretes. Rannamurdel sarnasused soome ja isuri keelega.
Saksa laenud hakkasid tulema siis, kui saksa keeleala laienes. Hansakaubanduse vahendusel mõju Läänemere ranniku keeltele. Alamsks mõjud peamiselt sõnavaras ja süntaksis (nt ühend- ja väljendverbid, sõnajärg), ka rektsioonis – tänama millegi eest, millegagi rahul olema, lootma kellegi peale jne. Alamsks oli administratiiv- ja kirjakeel veel 16. saj (kuni reformatsioonini), Tlnas ametlik keel 17. saj alguseni. Eriti tugev mõju rüütelkonna ajal, eriti 14.-15. saj. Alamsks tuumala asub Westfalenis Lääne-Saksamaal. Sõnavara seas palju sõnu taimede, ühiskonna, toidu, ehituse, ristiusu! kohta: sibul, ploom, roos; härra, proua, preili, krahv; pannkook, kook, kruus, pann, pott; pööning, ruum; ingel, piibel, paavst, piiskop, preester. Alamsaksa laenud on pärit eeskätt keskalamsaksa keelest, mida kõnelesid ka 13. sajandi algul Eesti ala vallutanud ristisõdijad ja nende kannul siia tulnud vaimulikud, ametnikud, kaupmehed ja käsitöölised
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
