Keelte mitmekesisus. 1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi,
Kohalike venelaste suhtumine vepsalastesse oli üldiselt negatiivne ja ka see sundis vepsalasi enda tõelist päritolu eitama. 1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas oma õiget päritolu tunnistama. Tänapäev Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm, mis asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks. Ojati jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad. Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega.
Läänemeresoome 2000 ema Ugri keeled Eenetsi Neenetsi Nganassaani Ungari Selkupi Mansi Lõunarühm 0 ema Põhjarühm Handi Eesti Soome Liivi Vepsa Vadja Karjala Isuri -Uurali keelepõõsas pikaajalise keelekontakti järel toimunud uurali keelte muutumine sarnasemaks, enne kontakti ei oldud suguluses. Vanimad tekstiallikad: - 12.saj lõpust pärit ungarikeelne tekst ''Hauakõne''. - 13.saj läänemeresoomekeelne tekst kasetohul pikseloits. Elujõud ja tulevik:
murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j) • Põhja- ja lõunaeesti (tallinna ja tartu) kirjakeel (1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd
kogu Lääne-Eestis: o TA inessiiv, nt jalGas; o TA pluurali 3. pööre, nt tahtvaD; o id-lõpp imperfekti ja konditsionaali pluurali 3. pöördes, nt naD võtsiD; o da-infinitiiviline kaudne kõneviis, nt ta piDaDa minema; o lammuD, lamBoD, lammid – lammu, lambiD – ‘lambad’; Sisemine liigendus 10 Põhjarühm Põhja-Läänemaa murrakud, mille keel on lähedane keskmurde looderühma keelele, aga ka saartele; Noarootsi, Lääne-Nigula, Ridala, Martna, Kullamaa ja Märjamaa murrak; Erijooned: o konsonantühendi püsi sõna algul; o ks-noomenid: katusse, varesse ‘varese’; o NA üldistumine sõnades, nt kurv : kurva; o järgsilbi o, nt kasoma ‘kasvama’; o mitmuse partitiivis diftongita vormid, nt sappuD ‘saapad’, ja si-lõpp, nt talGusi;
Liigitus aluseks on võetud endisaegsed kirikukihelkonnad, murrakupiirid teadagi on kihelkonnapiiridega võrreldes suhtelised. 4 Naaberkeeltest on Tartu murrakuid mõjutanud läti keel lõunas ja vene keel idas, kuid need mõjud piirduvad siiski vaid üksikute sõnalaenudega, näiteks läti tsäunma `nokkima`, `hakkima` müütnik `vihane sõnakehv inimene` või vene mosna `mõnus` sudak `koha` või täta `isa, vanaisa`. Tartu murde põhjarühm (KodKav, TMr) on keeleldasa võrdlemisi ühtlane, selle peamiseks tundemärgiks võib pidada põhjaeestiliste joonte rohkust. Erinevalt lõunapoolsest tartu murde alast on siin koolikeeleks olnud põhja-eesti kirjakeel. Emajõe lõunakaldale jäänud Vorbuse valla elanikud, kelle kontakt lõunatartumaalastega tihedam, on keeleliselt tublisti lõunaeestilisemad. Mida enam põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses
• 1813−1857 (rahvapärane eesti keel) • 1857−... • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. Hennoste 1997: 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm, lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; alamsaksa mõjud) 1 3. 16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu
Panromaani verbid: cognoscere, 15 keelt coquere, currere, dormire, facere, 700 miljonile emakeeleks fugere, habere, iocare, levare, mori, 850 miljonile teiseks keeleks nasci, perdere, posse, ridere, rumpere, saltare, sonare, stare, 3.3.1. Ladina keel romaani keelte tenere, tornare, venire. baasina 1. verbi aegade süsteem: olevik, rida Põhjarühm Skandinaavia keeled minevikuvorme, 2 tulevikku; eraldi saksa keel, tüved oleviku ja inglise keel, mineviku jaoks. Aegade sõltuvuse flaami, hollandi, friisi keel. reegel pea- ja kõrvallausete vahel. Nt. lad. legere (`lugema= tähti kokku 2. Verbi aspektilisus pole oluline koguma') > sks lesen tüvi ja 3. Kõneviiside eristamine. tähendus ladina keelest; 4. Lauselühendite süsteem. 5
Kultuuri keskus Oderi jõel. Kultuuri tekkekoha üle vaieldakse, selleks on peetud nt Poolat. Kujunemise aluseks võis olla paelkeraamika kultuur. Lehterpeekrite kultuuri jagatakse lokaalseteks väiksemateks rühmadeks, lisaks ka terve rida selliseid kultuure, kellel on midagi lehterpeekritega ühist, kuid mida ei loeta siiski selle alla kuuluvaks. Ühine on suurtel aladel maaviljelus ja keraamika, ka pikkade majade ehitamise komme. Eristatakse rida lokaalseid rühmi: põhjarühm hõlmas Taani ja Rootsi, läänerühm Madalmaad ja Loode-Saksamaa, idarühm Saksamaa idaosa, Poola ja osa Valgevenest, lõunarühm Saksamaa lääneosa ja Tsehhi. Arvatakse, et põhjarühmas, läänerühmas ja osaliselt ka lõunarühmas sai pärast lehterpeekerkultuuri lõppu alguse nöörkeraamika kultuur. Idarühmas algas pärast selle lõppu aga keraamforate kultuur. Kultuuri vanimad C14 dateeringud on saadud idarühmast Poola alalt, kuid ka
annaabi.ee 
