Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"põhjarühm" - 10 õppematerjali

thumbnail
18
doc

Tartu murre, Otepää murrak

4 Naaberkeeltest on Tartu murrakuid mõjutanud läti keel lõunas ja vene keel idas, kuid need mõjud piirduvad siiski vaid üksikute sõnalaenudega, näiteks läti tsäunma `nokkima`, `hakkima` müütnik `vihane sõnakehv inimene` või vene mosna `mõnus` sudak `koha` või täta `isa, vanaisa`. Tartu murde põhjarühm (KodKav, TMr) on keeleldasa võrdlemisi ühtlane, selle peamiseks tundemärgiks võib pidada põhjaeestiliste joonte rohkust. Erinevalt lõunapoolsest tartu murde alast on siin koolikeeleks olnud põhja-eesti kirjakeel. Emajõe lõunakaldale jäänud Vorbuse valla elanikud, kelle kontakt lõunatartumaalastega tihedam, on keeleliselt tublisti lõunaeestilisemad. Mida enam põhja poole, seda enam kohtame põhja-eesti keskmurde ja idamurde jooni. Häälduses...

85 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Karjalased

Nimetused Karjalased ise nimetavad ennast, kui karjalaine, karjalazet, mis oli algselt kasutuses Karjala Vabariigi põhja- ja keskosas elavate päriskarjalaste ehk vienakarjalaste kohta. 19.-20. sajand hakkasid seda nimetust kasutama ka teised karjalased. Seda nimetust on seostatud karjapidamiseks soodsate loodusoludega, aga ka kariderohkete vetega. Karjala Vabariigi lõunaosas elavad aunusekarjalased nimetavad end ka livgilaine, livviköit, lüüdikarjalased aga lüüdilaine, lüüdiköit, l´uudikuoit (võimalik, et viimane etnonüüm lähtub venekeelsest sõnast 'inimesed'). Asuala Karjalased elavad Fennoskandia idaosas, Laadoga, Äänisjärve (Oneega), Valge mere ja Soome vahel. Tegemist on künkliku tasandikuga, paljudes kohtades paljandub aluskalju (graniit). Okasmetsad (mänd, kuusk), mida kasutatakse üsna intensiivselt, katavad üle poole Karjala territooriumist. Palju on soid ja järvi. Põllumajanduslikke maid leidub enam lõunapoolsetel aladel. Ve...

Eesti keel
16 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vepsalased ja vepsa keel

1989. aastal toimus aga suur taassünd vepsalaste seal ja rahvaloendusel hakati taas oma õiget päritolu tunnistama. Tänapäev Tänapäeval asuvad vepsalaste asulad Laadoga, Äänis- ja Valgjärve vahel, kus nad elavad kolmes üksteisest eraldatud rühmas. Üheks rühmaks on äänis- ehk põhjarühm , mis asub Karjalas Äänis järve ääres. Nad ise nimetavad endeid lüdinikuks või lüdilaineks. Ojati jõe piirkonnas, VF Leningradi oblatsis elavad keskvepslased, kes on arvult kõige suuremad. Viimaseks rühmaks on lõunavepslased, kelle elupaigaks on Leningradi idaosa, vastu Vologda oblasti loodeserva Leedjõe piirkonnas.Keskvepslased ja lõunavepslased suhtlevad omavahel vähesel määral, kuid põhjavepslased on nendest eraldatud Süväri jõega....

Eesti keel
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Altai, gruusia, abshaasi, afroaasia keeled.

1. Altai keeled on keelte rühm, kuhu arvatakse turgi, mongoli ja tunguusi-mandzu keeled. Selles osas, kas altai keeled moodustavad keelkonna või on nende sarnasused tekkinud keelekontaktide tulemusel, pole keeleteadlaste seas üksmeelt. Altai keel jaguneb 2 suurde murderühma: lõunarühm moodustub altai, teleuudi ja telengiidi, põhjarühm tuba, kumandini ja tselkani hõimukeeltest. Altai keele põhjamurded kuuluvad uiguuri-oguusi rühma idatiiba, lõunamurded aga kirgiisi-kõptsaki rühma. Keelelised erinevused põhja- ja lõunarühma vahel on sedavõrd suured, et vastastikune arusaamine on raskendatud. Altai põhjamurretele seisab lähedal sori keele Kondoma murre. 2. Gruusia ja abhaasia keeled kuuluvad Kaukaasia keelte hulka. Nende kahe keele sugulased: avaar, dargi, laki, lesgi, tabassaraani, ingusi, tsetseeni, abasiini, adõgee, kabardi-tsrerkessi keeled. 3. Afroaasia keeled keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia...

Kirjandus
14 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Eesti keele ajalugu

• 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis- ja ühtlustumisaeg) • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg) • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg) Kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist. Hennoste 1997: 1. ... − 13. sajand (suulised murded: kirderühm, põhjarühm , lõunarühm; avalikud ja argiregistrid) 2. 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; alamsaksa mõjud) 1 3. 16.-17. sajand − 18. sajandi algus (luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa, rootsi keel avaliku elu...

Eesti keele ajalugu
92 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Eesti murded I konspekt

Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled  vadja;  põhjaeesti;  liivi;  lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine  Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?;  Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded;  Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre? Keel (eristatakse riiklikul tasandil) – murre (maakond) – murrak (kihelkond: surnuaed ja kirik) – külakeel (küla)...

Keeleteadus
69 allalaadimist
thumbnail
130
ppt

Eesti keele ajalugu ja murded

” (Rätsep 1989: 1521) • Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul Eesti keele päritolu Läänemeresoome hõimukeeled • Idarühm > karjala, vepsa, isuri, idasoome • Põhjarühm > edelasoome, häme • Lõunarühm > eesti, lõunaeesti, liivi, vadja Eesti keele ajaloo põhietapid • Varajase läänemeresoome keele keskmurded (1500−1000 e.m.a) • Lõunaeesti hõimukeel (1000−600 e.m.a) • Hilise läänemeresoome keele lõunamurded (500−250 e.m.a) • Põhjaeesti hõimukeel (0−1200 m.a.j) • Põhja- ja lõunaeesti (tallinna ja tartu) kirjakeel (1500−1900) • Eesti kirja- ja ühiskeel (1900) • Lõunaeesti kirjakeele taassünd...

Eesti keele ajalugu
23 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314­u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste ­ nt Ioannes Chrysostomose ­ õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527­565 Nonnos (4. ­5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Keel ja ühiskond õpik - I osa Keel ja keeled

Läänemeresoome 2000 ema Ugri keeled Eenetsi Neenetsi Nganassaani Ungari Selkupi Mansi Lõunarühm 0 ema Põhjarühm Handi Eesti Soome Liivi Vepsa Vadja Karjala Isuri -Uurali keelepõõsas ­ pikaajalise keelekontakti järel toimunud uurali keelte muutumine sarnasemaks, enne kontakti ei oldud suguluses. Vanimad tekstiallikad: - 12.saj lõpust pärit ungarikeelne tekst ''Hauakõne''. - 13.saj läänemeresoomekeelne tekst kasetohul pikseloits. Elujõud ja tulevik:...

Keeleteadus
29 allalaadimist
thumbnail
41
pdf

Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus

Kultuuri tekkekoha üle vaieldakse, selleks on peetud nt Poolat. Kujunemise aluseks võis olla paelkeraamika kultuur. Lehterpeekrite kultuuri jagatakse lokaalseteks väiksemateks rühmadeks, lisaks ka terve rida selliseid kultuure, kellel on midagi lehterpeekritega ühist, kuid mida ei loeta siiski selle alla kuuluvaks. Ühine on suurtel aladel maaviljelus ja keraamika, ka pikkade majade ehitamise komme. Eristatakse rida lokaalseid rühmi: põhjarühm hõlmas Taani ja Rootsi, läänerühm Madalmaad ja Loode-Saksamaa, idarühm Saksamaa idaosa, Poola ja osa Valgevenest, lõunarühm Saksamaa lääneosa ja Tsehhi. Arvatakse, et põhjarühmas, läänerühmas ja osaliselt ka lõunarühmas sai pärast lehterpeekerkultuuri lõppu alguse nöörkeraamika kultuur. Idarühmas algas pärast selle lõppu aga keraamforate kultuur. Kultuuri vanimad C14 dateeringud on saadud idarühmast Poola alalt, kuid ka...

Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun