Keskmurre Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid: ea < hää, pia
mitm os (jalgasi(d)): c) sse-illatiiv (jalasse); d) si-lihtminevik (pidasin); e) da-tunnusega infinitiiv (pidada) f) diftoniline mitm os · Pikkade madalate vokaalide diftongistumine: mua 'maa'
Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad)
Eesti keele ajalugu Kordamisküsimused eksamiks, sügis 2015 1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel kujunes hõimumurretest, mis omakorda lahknesid läänemeresoome keeleühtsusest 2000-2500 aastat tagasi. Huno Rätsepa sõnul juhtus see 1000. aastate esimesel poolel ning keskuseks võis olla lõunaeesti murdeala. Eesti keel, mida ma täna teame, on umbes 500-800 aastat vana. Eesti keele arenemine toimus uuenduste läbi, sh lõpukadu, sisekadu, laadivahelduse ja vältevahelduse teke. Uurali → soome-ugri → läänemeresoome keeled. Kujunes 13.–16. sajanditel läänemeresoome algkeele hõimumurrete lähenemise ja teistest hõimumurretest ristumise tulemusel. 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud.
Kokkuvõte Mulgi murdest Mulgi murre on tõenäoliselt kujunenud muistse Sakala hõimumurde baasil ja ajaloo jooksul läbi teinud mitmesuguseid muutusi. Geograafilise asendi ning ühiskondlike ja majanduslike põhjuste tõttu on see lõunaeesti läänerühma moodustav murre mõningal määral mõjusid vastu võtnud naaberaladelt. Varasema administratiivse jaotuse järgi on Mulgi ala liidetud Põhja-Eestiga, tema halduslikeks ja majanduslikeks keskusteks olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned.
1. Kui vana on eesti keel? Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala.” (Rätsep 1989: 1521) Uuendusi: lõpukadu, sisekadu, LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul 2. Eesti keele ajaloo periodiseeringud. Saareste perioodid: ...−1200 13.−15. sajand 16.−18. sajand 19.−20. sajand
Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel
konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE. Murre ja normikeel murdesõna ja murdevormi kaks tähendust, selles murdes esinev vorm või sõna, nud ja nd on mõlemad murdevormid, eri murretes.
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Eesti murded Sandra Nõmmik 10 BH Juhendaja: Pärnu 2011 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Eesti murded............................................................................................................................ 3 3 Põhjaeesti murded....................................................................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre...............................................................................
Tartu murre, Otepää murrak Referaat Tartu 2007 1. Sisukord 2. Sissejuhatus...............................................................................3 3. Tartu murre...............................................................................4 4. Tartu murde erijooned..................................................................7 5. Otepää murrak............................................................................8 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks.....................................................10 6.1 Otepää murdetekst.................................................................11 6.2 Otepää murdeteksti tõlge.........................................................13 7. Kokkuvõte...............................................................................15 8. Kasutatud kirjandus.........
Eesti murrete kujunemisest ja hääbumisest Eesti murded kujunesid välja mitme ajajärgu jooksul, alates esimesest aastatuhandest kuni 17. sajandini. Murrete piirid kajastavad eelkõige rahvastiku paiknemist 18. saj., pärast suuri sõdu ja rahvastikuhävimisi. Murrete hääbumine algas 19. sajandi teisest poolest ja toimus põhiosas 20. saj. jooksul. Eesti murded sellisel kujul, nagu me neid kirjeldame, on eeskätt 18.-19. sajandi keelekujud. Murrete kujunemine Eesti murded on kujunenud vanadest läänemeresoome hõimukeeltest, mida on olnud vähemalt kaks: · ühest kujunesid põhjaeesti · teisest lõunaeesti murded. Maksimaalselt on oletatud viit muistset peamurret. Eesti murrete kujunemise algust on raske määrata. Kujunemise etapid: 1. Lõunaeesti murrete (ehk Ugala) eraldumine. Lõunaeesti murrete vanimad erijooned on vähemat paar tuhat aastat vanad. 2 tuhat aastat tagasi oli lõunaeestipärane asustus levinud ka
eesti sõnastik (ca 2000 sõna) · Ei ole hääldamist, lauseõpetust, sõnamoodustust, muuttüüpe, eitavaid abivorme, harjutusmaterjali · Pearõhk eesti ja saksa ühisjoontel · Korrapäratu kirjaviis. Häälikute seas c, f, x, z. Pikka vokaali märgib h. (sahn) · Artiklid üx ja se. · Sõnatüvi ei muutu, ei teadnud, et eesti keeles on laadivaheldus · Kuus ladina käänet Johann Gutslaff 1648 lõunaeesti grammatika: · Saksa-ladina lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. · Pikk vokaal: â, ô, û, ê. Palatalisatsioon: kotj, panj. · 5 käänet, eesti käänamine ei sobi, uuendus: rektiiv omapärane kääne, mis on aluseks teiste käänete moodustamisel. Heinrich Göseken 1660 põhjaeesti grammatika: · Sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vastet, 17.saj suurim sõnavarakogu), grammatika. Kullamaa murre. · Ortograafiaettepanek: kasutada kaht vokaali, kui vokaal on pikk. (ise ei kasuta)
omavalitsusasutustes. 3. Juhuslikud kirjapanekud eesti keele kohta Eestikeelseid kirjapanekuid enne 13.saj leidub ainult teiste rahvaste ajalooallikates juhuslike üksiksõnaliste näidetena. Enamasti mainitakse kas eestlasi kui rahvust või koha- ja isikunimesid. 9.-10.saj Skandinaavia saagades on kirjas Eysysla = Saaremaa. Hiljem räägitud ka Sysla-nimelisest maast = kogu Eesti. Eestlasi on nimetatud Syslukind vanim eestlaste nimetus, tõlkes `maarahvas'. Rootsi-Taani-Norra murded: eestlane = äist, aist. Etümoloogiat on seotud indoeuroopa tüvega ausos `koit' = idapoolne rahvas see tüvi on kandunud Skandinaaviast Euroopasse. Tacitus, "Germania: Aestii, mille kohta on arvatud, et ei tähista eestlasi, vaid hoopis Ida-Preisi rahvaid/baltlasi. Hiljem nime tähendus ilmselt kitseneb ja sellest on tuletatud ka Estland, Estonia, mis 13.saj on tähistanud kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates: frangi
hõimumurde lähenemise tulemusena. Teistest läänemeresoome algkeele murretest olid need arvatavasti eristuma hakanud ajaarvamise paiku. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju. 2 Murded Eesti keele kõnelejate seas on ka neid , kes kõnelevad eesti keele murdeid . Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused ajalooliselt ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks)
25.06.1934). Halliste keelejooned Kuigi eelmistel sajanditel kuulus Halliste Pärnumaa alla, on Halliste siiski üks viiest kihelkonnast, kus räägitakse mulgi murret, veel kohtab seda Karksis, Tarvastus, Paistus ja Helmes. Mulgi murdel on omad eripärad, kuid kuna antud murret on läbi ajaloo räägitud Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti piiril, on selles esindatud nii Põhja- kui Lõuna-Eesti peamurde jooni. (Pajusalu, Hennoste, Niit jt 2009) Mulgi keel kuulub lõunaeesti keele hulka ning on Eesti põline piirkondlik keel. Murde arendamiseks on loodud Mulgi Kultuuri instituut ning Mulkide Selts. Viimane annab välja igal aastal „Mulkide Almanakki“, kord kuus on Vikerraadios eetris mulgikeelne saade. 2011. aastal läbiviidud rahvaloendusel märkis 9682 inimest end mulgi murde oskajaks. Arvatavasti on mulgi murre kujunenud Sakala hõimumurde baasil ning läbi aja teinud mitmeid muudatusi, omalt poolt on lisandusi andnud geograafiline asend – mõjutused
areng, keelemuutused) • sünkrooniline keeleuurimine (keele hetkeseis) Keeleajaloo uurimise meetodid • filoloogiline meetod (eri ajastu tekstide võrdlus) • komparatiivne meetod ((sugulas)keelte võrdlus) • siserekonstruktsioon (ühe keele vormide võrdlus) Esimesi eesti tekste • 13. saj eestikeelsed tekstikatked (algus) (Henriku Liivimaa kroonika) • 16. saj säilinud eestikeelne raamat (1535) (Wanradti ja Koelli katekismus) • 17. saj lõunaeesti Wastne Testament (1686) • 18. saj põhjaeesti kogu Piibel (1739) Komparatiivne meetod: võrdlev rekonstruktsioon sm hiiri ee hiir va iir ve hir´ li iir er čejer´ mo šejer ud šir ko šir Siserekonstruktsioon üks : ühe : üht 1. *ükte : *ükten : *üktä 2. e > i /_#/: *ükti : *ükten : *üktä 3. t > s /_i/: *üksi : *ükten : *üktä 4. k > h /_t/ *üksi : *ühten : *ühtä 5. LV: *üksi : *ühen : *ühtä 6. Lõpukadu: üks : *ühen : üht 7
Kuidas on võimalik kirjeldada, kuidas kaks täishäälikut foneetiliselt kirjut. Eesti keele 9 vokaali esineb pearõhulises silbis lühikese või pika monoftongina, nt e ee , o oo jne. Järgsilpides omasõnades esineb 5 (lühikest) vokaali: a , e , i , u, o. Kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? Millised on võimalikud variandid? Nt /sama/ /saama/ /saa:ma/ Pikad ja ülipikad monoftongid on kahe foneemi järjendid. Foneetiline põhjendus: Eri vältes sõnade vokaalid erinevad küll oluliselt kestuse poolest, kuid mitte kvaliteedi poolest (vrd inglise ship `laev' sheep `lammas') Lühikeste, pikkade ja ülipikkade vokaalide laad (kvaliteet) erineb väga vähe 22. Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?Konsonant (ld con `kaasa', sonare `helisema') e kaashäälik häälik, mille hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus (kas sulg või ahtus)
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud – need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina, nt laeva/ga. Nullmorfeem – morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus (ARV), olevik vs minevik (AEG), nominatiiv vs partitiiv (KÄÄNE), kindel vs käskiv kõneviis (KÕNEVIIS) Nullmorfeemi asemel kasutatakse ka terminit varjatud morfeem. Jäänukmorfeem – aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride kadudes tekib keelde uusi morfoloogiliselt liigendamatuid sõnu, mis võivad kunagi olla kuulunud mingi täistähendusliku sõna vormiparadigmasse, kuid on hiljem jäänud morfoloogiasüsteemist välja = leksikaliseerumine
eesti-saksa sõnastik (7000 sõna), tekstid (vanasõnad, mõistatused, dialoogid koos saksa tõlgetega), kohanimesid, taimenimetusi (esimene eesti erialasõnaloend). Oma aja kirjakeele norm koos ATH jt. Piiblitõlkega (esimene eestikeelne täispiibel 1739) 1780 August Wilhelm Hupel ,,Ehstnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte" Grammatika koos eesti- saksa ja saksa-eesti sõnastikuga, 17 000 sõna. Põhja- ja lõunaeesti, grammatikad eraldi, sõnastikus sõna järel märgitud, kas Revali või Dorpati murde sõna Põhiliselt misjonilingvistika ja käsiraamatud saksa pastoritele kohaliku keele tundmiseks. Peamine oli Ladina- Saksa ajajärk eesti keele kirjeldamises. Hakkasid tekkima grammatikad mis sisaldasid hääldamist, ortograafiat ning vormi- ja lauseõpetust. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. 18./19
· Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e maha, peasse e pähe, soosse e sohu, susse e suhu, töösse e töhe, öösse e öhe. · Mitm part: kuid, kuusid, soid, soosid, truid, truusid, töid, töösid PÕHITÜÜP KOI · Koi, koid, koisse, koide, koisid, koidesse · Diftongiga lõppevad oma sõnad (au, hai, (h)ui, kae, kai, krae, lõo, mai, nõu, pai, peo, peoleo, prei, rai, reo, tai, toi, tui, tõu, täi, vau, viu, või, väi) · Pika vokaaliga ee, ii ja üü, ää lõppevad sõnad (jää, kee, kii, klii, küü, lee, pee, pii, prii, püü, rüü, süü, tee, tüü)
aastad 6) 1880. aastatest kuni aastateni 1914/20 7) Aastad 1914/201940/44 8) Aastatest 1940/44 kuni 1980. aastate lõpuni 9) 1980. aastate lõpust alates 3. Eesti keele kirjeldamise algus: 17. ja 18. sajandi keelekäsiraamatud. Heinrich Stahl ,,Anführung zu der Ehstnischen Sprach" (1637) - Pani aluse eestikeelsele protestantlikule kirikukirjandusele ja eesti vanemale kirjakeelele. Johann Gutslaff ,,Observationes Grammaticae circa linguam Esthonicam" (1648) - Lõunaeesti grammatika, saksa-ladina-lõunaeesti sõnastik (2000 sõna). Hea keeletundmine. 5 käänet; eesti käänamine ei sobi süsteemi, uuendus: rektiiv. Heinrich Göseken ,,Manuductio ad Linguam Oesthonicam" (1660) Põhja-eesti sõnastik (9000 saksa ja ladina sõna eesti vasted, XVII sajandi suurim sõnavarakogu), grammatika. Laidab eesti talupoja keelekasutust. Johann Hornung ,,Grammatica Esthonica" (1693) ortograafiareformi ei esita, vaid kasutab. 5 käänet
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002.................
Seotud morfeem esineb ainult koos muude morfeemide või lekseemidega ja seega on seotud morfeeme sisaldavad vormid alati mitmemorfeemsed. Seotud morfeemid on näiteks käändelõpud need ei saa kunagi esineda omaette sõnavormina. 6) Nullmorfeem morfeemi tüüp, mis ei realiseeru foneemide ega grafeemidena, st jääb häälduses ja kirjas realiseerumata. Nullmorfeemid avalduvad paradigmasisestes opositsioonides, nt ainsus vs mitmus, olevik vs minevik, nominatiiv vs partitiiv, kindel vs käskiv kõneviis jne. Nullmorfeemi asemel kasutatakse mõnikord ka terminit varjatud morfeem. Nullmorfeem avaldub ka käskiva kv ainsuse 2. pöördes: tee, käi, samuti osastava käände lõpus pesa-tüüpi sõnadest. 7) 1 Jäänukmorfeem aja jooksul vormide läbipaistmatuks muutudes ja vormipiiride
keele käsiraamat, sisaldab lugemisharjutustena 525 vanasõna, 135 mõistatust ja 10 saksakeelse tõlkega varustatud dialoogi. Selles raamatus on esimene eesti keele oskussõnastik taimenimetused eesti, saksa ja ladina keeles, valik Põhja-Eesti kohanimesid jm. August Wilhem Hupel ,,Ehsnische Sprachlehre für beide Hauptdialekte den revalischen und den dörptschen" (,,Eesti mõlema peamurde tallinna ja tartu keeleõpetus"; 1780): esindatud nii põhjaeesti kui lõunaeesti keele grammatika. Suure väärtusega sõnastikuosa ( u 17 000 sõna), mis sisaldab nii saksa-eesti kui ka eesti-saksa sõnaraamatu. Kogus materjali nii ise kui sai ka korrespondente. Eesti keel kui soome keele õde. Wastne Testament Forseliuse-Hornungi grammatikaga. 3. Eesti keele teadusliku uurimise algus 19. sajandil. Beiträge. Johann Heinrich Rosenplänter ,,Beiträge zur genauern Kenntniss der Ehstnischen Sparche" (,,Lisandusi eesti
-ma -maks -da (-ta, -a) -v -nud -mine -ja (jooksja) -mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline.
Suuõõne ülesanne on moodustada häälikuid. Häälikute moodustamise lõppfaas ongi suuõõnes. 15. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keele osad: keeletipp (apikaalid), keelelaba (laminaalid), keeleselg (dorsaalid), keelepära (radikaalid), keeleküljed (lateraalid). 16. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)? 17. Mis eristab vokaale konsonantidest? Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalid puhul väljub õhk aga ilma takistusteta. 18. Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Vokaalide hääldamisel tuleks jälgida kõri, huulte ja keele liikumist. 19. Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! 1) keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees ja tagapoolsus. 2) keeleselja tõusuaste (kõrge, keskkõrge, madal) 3) huulte asend: labiaalsus (ümardatud) ja illabiaalsus
· Baski · Burusaski Keelte uurituse tase on väga erinev! Vrd nt indoeuroopa keeled ja Lõuna-Ameerika Amazoni piirkonna keeled (kõiki võib-olla ei teatagi!); Aafrika keelte omavahelise suguluse kohta vsastukäivaid andmeid (nt khoisani keelkonna paikapidabus on vaidlustatud). Miks ei ole maailmas ainult üks keel? · Vrd ka keelesisene variatiivsus. · Keelepuu kui abstraktsioon · Ka algkeeltes on olnud variatiivsus, murded > tekkisid uued keeled (= kõnelejad ei saa enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat
Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; · ekstralingvistiline vahend zestid, miimika, pilgud jms; 3. keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: · häälikute süsteem keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest häälikutest
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreet
pejoratiivid, infiniitivid, massisõnad. Morfoloogilised kategooriad Võrdlus e komparatsioon on omadussõnade morfoloogiline kategooria, mis väljendab eri asjade ühesuguse omaduse kvantitatiivset suhet. Võrdluskategoorial on eesti keeles kolm liiget: alg-, kesk- ja ülivõrre. Morfoloogilised kategooriad Arv e nuumerus on morfoloogiline kategooria, mis eristab üht mitmest. Morfoloogilised kategooriad Käändsõna arvukategooria liikmeid Ainsus e singular e singular Mitmus e pluural e pluural Kaksus e duaal nt mansi keeles Triaal nt tolomako keeles Pausaal mõne asja märkimiseks nt hopi keeles Morfoloogilised kategooriad Kõneviis e moodus on pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis väljendab kõneleja hinnangut tegevuse reaalsusele, kõneleja ning kuulaja osa teate edastamisel (teatelaadi) ja suhtluseesmärki. Eesti keele kõneviisid on kindel kõneviis ehk indikatiiv, tingiv kõneviis ehk konditsionaal, käskiv kõneviis ehk imperatiiv,
1 REEGLID, MIDA PÕHIKOOLI LÕPUKS ON VAJA TEADA Eesti keeles: ÕIGEKIRI: Täishäälikud e Kaashäälikud e konsonandid vokaalid, on kõik L, m, n, r, j, v, h, s, k/g, p/b, t/d, f, s, z, z. helilised A, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Helilised Helitud (h ja s) L, m, n, r, j, v. Võõrhäälikud Sulghäälikud e klusiilid F, s, z, z. k/g, p/b, t/d. Täishäälikuühend e diftong: nt auto. Konsonantühend: nt kosmiline. Sulghäälik e klusiil sõna algul
b) KL vokaalide pikkuse- e. kvantiteedivastandus → VL tämbri- e. kvaliteedivastandus (lahtised ja kinnised vokaalid) Lääne-Romaania vokaalide süsteem KL (10) ī ĭ ē ě ā ă ŏ ō ŭ ū / / / VL (7) i e ε a ò o u ε, ò = lahtised vokaalid; e, o = kinnised vokaalid 4 avatuse astet: - väga avatud vokaal /a/ - lahtised vokaalid /ε / / ò / - kinnised vokaalid /e/ /o/ - väga kinnised vokaalid /i/ /u/ Sardiinias: ī ja ĭ > /i/; ū ja ŭ > /u/ jne. Lõuna-Itaalias ē, ī, ĭ > /i/, aga ĕ > /e/ (neutraalne); ō, ū, ŭ > /u/, aga ŏ > /o/ (neutraalne) Balkanil (Daakias) eesvokaalid nagu läänes: ĭ, ē > /e/; tagavokaalid nagu Sardiinias: ō, ŏ > /o/; ū, ŭ > /u/. Vokaalide areng: ld. it. hisp. prov. pr. rum
- tsirkumfiks (partitsiibi tunnus, tüvi keskel), - infiks (tüve keskele pannakse teine morfeem), - kliitik - tüvega nõrgemini seotud, sageli ei seostugi üldse, vaid liidetakse juba muuudetud sõnavormile v hoopis tervikfraasile. ( kellelegi kellegile) Ebatüüpiline morfeem. 7. Grammatilised kategooriad ja nende väljendamine. Arv, klass, kääne, määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis, tegumood, laad, eitus. · Arv e numerus on ainsus e singular ja mitmus e pluural. · Klass sõna kuuluvus, sh sugu e genus (mees-, nais- ja kesksugu) ja ka elus/elutu Inimene/mitteinimene. · Kääne e casus sõna funktsioon, roll lauses · Määratus e definiitsus teksti tasand, mis koosneb kahest poolest (määratud-määramata). Nimisõna fraasi omadus. · Võrdlus e komparatsioon - omadussõnagatekooria, väljendatakse vastandite kaudu. Ilus - kole.