märgenduse jaoks on see hea. Näidatakse ka väldet. · Jeffersoni transkriptsioon seda on vaja, kui uuritakse murret lause tasandil. Kui pikad on pausid, mida rõhutatakse. Keeleatlased ja kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse
lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i- imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi) Keskmurde murrakurühmad Looderühm Harjumaa murrakud: ühisjooni läänemurde põhjapoolsete murrakutega, soomepärasusi: ohr'oder'. Risti (Ris), Harju-Madise (HMd), Nissi (nis), Keila (Kei), Hageri, Tapla, Juuru, Paide, Türi Edelarühm Põhja-Viljandimaa murrakud: Ühisjooni Pärnumaa ja mulgiga: kasu 'kasv', luuse 'pluus'. Kõpu, Viljand, suure-jaani, Pilistvere, Kolga-Jaani, Põltsamaa, Türi Kagurühm Põhja-Tartumaa murrakud: idamurde jooni: padad 'pajad' Kirderühm Lääne-
Jeffersoni transkriptsioon: lause tasandil uurimine. Seda kasutab ka suulise kõne korpus; Keeleatlased ja –kaardid Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste. Kaardil on sõnad peale kirjutatud piirkondadele, kus need esinevad; Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse. Erinevatele vormidele on antud erinevad tingmärgid. Parem koostada, lugeda, kuna märke on lihtsam paigutada; Viirutatud kaardid, nt Toomse; MURDELIIGENDUS paikkondlik-kirjeldav: eri kihelkondades eri murrakud; võrdlev-ajalooline (Kettunen) – põhitähelepanu vanematel erijoontel; sünkrooniline murdegeograafiline (Saareste) – isoglossidel põhinev. Valitakse uuritavad nähtused ja panakse geograafiliselt paika, millisel alal millist vormi kasutatakse; dialektomeetriline – statistika + elektrooniline andmetöötlus. Selgitatakse välja, kui palju mingeid vorme kasutatakse, ning töödeldakse andmeid elektrooniliselt; Keelejoonte valik murdeliigendusel Häälikulised
Vadja keel Territoorium Kõnelejate hulk 1989. a. – 62 in. 1998. a. – 30-40 in. 2003. a. – 10 in. 2010. a oskas Venemaal vadja keelt 68 in. Murded ja murrakud † idavadja (1960) läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja Kukkusi vadja † kreevini (1800) Kirjakeel Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks
Giuseppe Verdi oli Itaalia ooperihelilooja. Sageli nimetatakse teda "ooperikuningaks". Tema muusikale on omane väljendusrikas meloodia. Verdi ooperid: "Rigoletto", "Trubaduur", "Maskiball", "Aida", "Othello". Peale ooperite on tuntud tema reekviem. http://www.youtube.com/watch?v=uMDyPMhsJwA 1:01:28 Itaalia keele eripärad Itaalia keele eripäraks on selliste murrakute rohkus, nagu näiteks lombardia, veneetsia, rooma ja naapoli. Seejuures erinevad murrakud ametlikust keelest niivõrd palju, et itaallastel endil on tihti raske mõista naaberpiirkonna keelt. Lisaks murretele erineb piirkonniti ka kirjakeele eri variante. Keele vokalism, täishäälikute suur hulk ning sõna lõpus peaaegu täielikult puuduvad kaashäälikud raskendavad keelega harjumatule kuuljale sellest arusaamist. http://www.youtube.com/watch?v=04ckV9QueXc
• läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960-ndate (1960. aastate) lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal Östersundis toimunud Euroopa regionaal- ja vähemuskeelte lauluvõistlusel Liet Lavlut lauluga "Kui miä kazvõlin kanaine" ansambel Raud-Ants. ÕPETUS Veel 21. sajandi esimestel aastatel õpetati lastele vadja keelt Luutsa küla koolis, kuid loobuti huvipuuduse tõttu. 2011. aasta alguses avati Kingissepa koduloomuuseumis vadjalastele ja isuritele
7 Kaardi saate siit: http://www.murre.ut.ee/esindatud-murded/ (päris hakkangi siia joonistama seda kaarti :D, mul on targematki teha !!) Tartu murre oli kunagi aluseks Lõuna-Eesti kirjakeelele. Setu murre on väga venepärane. Murded jagunevad väiksemateks murrakuteks, mille kasutuspiirkond on tunduvalt väiksem kui murdel. Murdeid võib olla palju, kuid kirjakeeli on igal rahvusel, kultuuril või riigil enamasti üks. Keeled: eesti, vene, soome ( väikese tähega) kohanimelised murded, murrakud: Võru murre, Haljala murrak. Murded ei ole kadunud, sest murdekeelst on eesti kirjakeelde tulnud palju sõnu. Nt. kääbus, leebe, hajuma, peibutama, sebima, meeldeldi, äsja.
Eesti keele KT vastused 1. Maailmas on umbes 6000-7000 keelt. 2. Keelte arvu ei saa täpselt öelda, sest Maailmas on murrad ja murrakud, mida nimetatakse vahel ka keelteks. Maailmas on olemas avastamata keeli. Keeled hääbuvad pidevalt ning ei suudeta kindlaks teha millal ja kui palju. 3. Keele ülesanded: Infovahetus Suhtekorraldus Identiteediväljendus Mainekujundus Maailmatunnetus 4. Keele jätkusuutlikust mõjutavad: Põlvkondlik ülekanne Kõnelejate arv Staatus (nt. riigikeel) Geograafiline asend 5
Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy. Tähed f, s, z ja z esinevad ainult võõrsõnades ja võõrnimedes. C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused pärinevad sellest ajast, kui läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest. 14-15 oli Eestimaal sunnismaisus ja inimesed ei saanud üldse liikuda. Sellest tekkisid eri piirkonnas eri murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi, Tartu ja Võru murre. Eraldi kolmanda murderühma moodustas kirderannikumurre. 20. sajandis algusest liikumisvõimalused suurenesid ja Põhja-Eesti murderühm lõi normeeritud kirjakeele, mis vähendas murdeerinevusi.(2) Eesti keel on pärit soome-ugri keelkonnast, mis on väga suure kõnelejate arvuga. Eesti keele
See on ka variatiivne(murre, släng) Tehiskeel on inimese loodud keel, mis pole kellegi emakeel. Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus. 10) Maailma keelte liigituse alused Maailma keeli liigitatakse
Näiteks inglise keel on ametlik keel viiekümne kolmes riigis ning Suurbritannia ja Ameerika inglise keel erinevad üksteisest päris palju. Eesti keelest on ka keeruline aru saada just erinevate murrete tõttu. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma- põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Eesti keele murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia kui lauseehituse poolest. Tänapäeval pole väga murdekeeles kõnelejaid, kuid vanemad inimesed hoiavad endiselt murdekeeli elus. Murrakud on üksteisest nii erinevad ja kui neid ei tunta ei pruugi jutust õigesti aru saada. Imelik on mõelda, Eesti on nii pindala kui rahva poolest väike riik, aga eripiirkonna inimesed ei pruugi üksteisest üldse aru saada. Maailmas on 6000 kuni 7000 keelt. Neid räägib 7 miljardit inimest, kes elavad 189 iseseisvas riigis. Suurem osa Euroopa keeli kuulub suurde indoeuroopa keelkonda. Keeled on üksteisega suguluses nagu perekonnaliikmed.
b) A. Kask 1956 kolm põhimurret (põhjaeesti, jaguneb omakorda 4-ks/lõunaeesti, jaguneb 3-ks/kirderanniku), loob aluse klassikalisele murdeliigendusele; c) K. Pajusalu 1999 5 tasandit: 1) Peamurded on põhja-ja lõunaeesti; 2) Põhjaeesti jaguneb 2 murderühmaks (p-e ja kirderanniku); 3) Murded on: põhjaeesti (saarte/lääne/kesk/ida), lõunaeesti (Mulgi, Tartu, Võru), kirderanniku (ranniku, kirde); 4) Murrakurühmad (jagavad murded osadeks); 5) Murrakud (seostuvad vanade põliskülade rühmadega; d) Pajusalu 2002/2009 - peamurded (põhja - ja lõunaeesti), murderühmad (südaeesti, kirderanniku), murded (eS-saarte, lääne, kesk, ida; eL-Mulgi, Tartu, Võru; eR-ranna, Alutaguse). Murrete hääbumine toimus 20.saj, põhjusteks enamasti lokaalsete kultuuride/identiteetide asendumine rahvus likuga, dialektoloogia oli seotud maaühiskonnaga, kuid kui kultuurid diferentseerusid, tegi seda ka keel, tõusis
iraani keeled, india keeled (indoiraani keeled). Peale selle on indoeuroopa keelte hulgas keeli, mis ei kuulu rühmadesse: albaania, kreeka, gruusia ja armeenia keel. Eesti keel on arenenud kolmest muistsest hõimukeelest, mis eristusid teistest läänemeresoome hõimukeeltest meie ajaarvamise alguse paiku ja on aluseks praegusele põhjaeesti ja lõunaeesti murderühmale ning kirde- eesti rannikumurdele. Hiljem eristusid murded ja kujunesid lõplikult välja murrakud. Vanimad eestikeelsed kirjapanekud on tehtud 13. saj (nimed Henriku Liivimaa kroonikas jms), esimene tekst leidub 16. saj. algusest pärinevas Kullamaa vakuraamatus, esimene säilinud eestikeelne trükis on 1535. a ilmunud Wanradti-Koelli katekismus. Muistset keelekuju on säilinud regivärsilistes rahvalauludes. Kirjakeel kujunes 17. sajandil, kui võeti ka kasutusele saksapärane nn vana kirjaviis. Veel 19. saj. oli keskmurdele toetuva põhjaeesti kirjakeelega kõrvuti
erinevat häälikupikkusastet (välted). · Grammatika seisukohast on teadus võrdlev grammatika. Selle uurimuse kohaselt on eesti keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand. · Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks. · Tekkimise põhjus on, et oldi sunnismaine ja suheldi vähe. Tekkisid kohalikud keeled ehk murrakud. · Tänapäeval liigitatakse traditsioonilisi murdeid kolme rühma: 1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre. 2) lõuna-eesti murderühm: mulgi-, tartu-, setu- ja võrumurre. 3) kirderanniku murre: rannamurre · Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel. · Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks.
· Erandid: a)luulelised ümberütlevad nimed kirjutame väikese tähega (tõusva päikese maa- Jaapan) b)juhuslik kohanime täiend kirjutatakse lahku ja väikese tähega (tsaari Venemaa) 10. Rahvuse rõhutamisel kasutame väikest algustähte, riigi (asukoha) rõhutamisel suurt (saksa kirjanik- saksa rahvusest kirjanik, võib elada ka mujal; Saksa kirjanik- Saksamaal elav kirjanik) · Erandid: murded ja murrakud kirjutame alati suure algustähega (Mulgi murre, Jõelähtme murrak) 11. Isikute ja teiste olendite nimed kirjutatakse läbiva suurtähega (Ivan Julm, Karl XII- Karl Kaheteistkümnes, Julk-Jüri) · Ümberütlevates nimedes kasutame väikest tähte (Emajõe ööbik, ajaloo isa- Herodotos) 12.Isikunime täiendina kasutades kasutame suurt algustähte (Marshalli plaan) · Erandid: a) nimi on muutunud mittenimeks, väiketäht (amper, barbi, toomapäev)
olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis
Milline usk on maailmas kõige levinum? Kristlus on kõige levinum religioon, sellel on 1 miljard 800 miljonit usklikku. Kristlusel on kolm põhisuunda. Need on katoliiklus, protestantlus ja õigeusk. Kristluse kõige levinum suund on katoliiklus. Sellel on 1 miljard usklikku. Katoliku kiriku keskus on Vatikanis ja seda juhib Rooma paavst. Millist keelt räägitakse maailmas kõige rohkem? Elavaid keeli arvatakse olevat umbes 3000 ja kui juurde lisada veel murded ja murrakud, siis võib olla see arv on umbes 9000. Kuid on täpselt teada, millise keele kõnelejaid on maailmas kõige rohkem. See keel on hiina keel ja seda kõneleb 300 miljonit inimest. Milline riik toodab kõige rohkem naftat? Peaaegu igal aastal on suurim nafta tootja erinev. See võib olla Venemaa, Ameerika Ühendriigid või siis Saudi-Araabia. Suurimad maardlad asuvad Pärsia lahe rannikul ja lahe põhjas. Kus asub kõige suurem liustik? Liustike nimetatakse ka gletseriteks
- 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre
neid „eestistada“ (et neil oleksid sammad õigused ja kohustused nagu eesti talupojal). Rootsi riiginõukogu otsus (30.sept.1684a): „Kui mõisahärrad neid liigselt koormavad on neil õigus öelda oma koht üles ja pärast võlgade tasumist asuda elama mujale“ (Ajalooline Ajakiri, lk.392). Eestlase identiteet Rootsi oli riik, mis esmakordselt Eesti ajalooväitel ühendas praeguse Eesti ala ühtse võimu alla, sel ajal tõlgiti piibel eesti keelde, mis omakorda ühendas keele murrakud ühtseks keeleks. Sellega seoses tekkis Eesti, kui rahvusriik ja saame end nimetada eestlasteks, kui etnilist gruppi, kes elab antud territooriumil ja räägib ühtset keelt. Kasutatud kirjandus Eesti NSV ajalugu (kõige vanemast ajast tänapäevani), toim G. Naan. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952. Juhan Kahk. Inimesed ja olud „vanal healˮ Rootsi ajal. ‒ Looming 1983, nr 8, lk 1098‒1126. Elina Öpik. Eestlane Rootsi alamana. ‒ Keel ja Kirjandus 1992, nr 7, lk 385‒393.
ulatuvad antud murdesse ja paiknevad seal kimbus. Hajus siirdeala jooned ei koondu kimpudesse. Segamurrakus on koos kahe murde vormid aga siirdemurrakus on jooned, mida pole kummaski konkreetses dialektis Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Andrus Saareste murdeliigendus 1932 toetus keelegeograafiale, murrete eristamisel on neli tasandit mis jaotuvad: 1. põhjaeesti-lõunaeesti 2. saarte, keskpõhjaeesti, kirde 3. üksteist murret 4. murrakud Arnold Kase murdeliigendus 1956 püüab ühendada keelegeograafilist ja ajaloolist lähenemist. 1. Kolm põhimurret: põhjaeesti, lõunaeesti ja kirderannikumurre. Rannikumurre omakorda ei jagune ning ta põhjendab seda diakrooniliste seikade abil 2. põhjaeesti ja lõunaeesti 3. murrakud -kihelkondade kaupa Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused VAATA SLAIDILT 2.2 ÕPI PÄHE. Murre ja normikeel
Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks, laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt: 1) põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; 2) lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre; 3) kirderannikumurre.
Tallinnas on peamiseks tegevuskohaks Eesti Keele Instituut. Tänapäeva arvutilingvistikal on tihti kommertslikud eesmärgid, kuid samuti on see oluline ka keeleuurijatele. 4 2. Suulise kõne uurimine Klassikaline keeleuurimine on eelkõige kirjalike tekstide keele uurimine. Alates 20. sajandi algusest on hakatud tähelepanu pöörama ka suulise kõne uurimisele. Huvipakkuvamad suunad on olnud linnakeel ja erinevad murrakud. Selleks, et üldse saaks uurida suulist kõnet on vaja see literateerida. Teiseks on vaja fikseerida taustamõjud ja keele liik mis/kes/kus. Transkriptsiooni koostamise variante on palju, üks tavalisemaid on kategooriate kujundamise ja loetavuse printsiibid. Kategooriad peavad olema eraldusvõimelised, et keelelised üksikjuhtumid oleksid selged. Iga juhtumi jaoks peab olema kategooria ja kategooriad peavad olema üksteist välistavad. Loetavuse
ja paarisuhte hoidmiseks, territooriumi piiritlemiseks, Keele abil on suhtlejatel võimalik teineteisele uut informatsiooni toidust või ohust teatamiseks. On teada, et eri piirkon- Herilase hoiatusvärvid vahendada. nas liikuvatel karjadel on isegi oma murrakud. Tavaliselt mõistetakse suhtlejate all inimesi, kuid infot vaheta- Hoolimata sellest, et loomade keeltel on sarnasusi inimkeelte- vad ka teised elusolendid, organismi osad kuni rakuni välja ja ga, on nende väljendusvõimalused siiski üsna piiratud. Ka võib ka masinad. Sellest järeldub, et lisaks inimesele on oma keel ka
2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus: · Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL · Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR · Murded: · eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, · eL: Mulgi murre M, Tartu murre T, Võru murre V, · eR: rannamurre R, Alutaguse murre A · Murrakurühmad, Murrakud Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused: · põhjaeesti · lõunaeesti · afrikaat puudub: siga, küpsetab · afrikaat esineb: tsiga, küdsä · larüngaalklusiil puudub: kalad · larüngaalklusiil esineb: kala? · harv palatalisatsioon (t, s, l, n, r) · sage palatalisatsioon (kõik konsonandid)
· Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm · Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Suuline keel - Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. sajandil murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel · 20. sajandi alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel · 1960. aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud · Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne Uurimine · Hajauurimise aeg: 1920. aastad-1990. aastad · Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast · Slängi kogumine ja uurimine Süsteemne uurimine 1990. Aastatest
andmebaasi. Arendatakse ja muudetakse hõlpsamini käsitsetavaks korpuse kasutajaliidest. Huvitavate üksiknähtuste kirjeldamise juurest on jõutud autorite või teoste laiemate käsitlusteni. Huvi keskmesse on tõusnud grammatikanähtuste uurimine. Pidevalt on lisandunud noori uurijaid (nt Madis Jürviste, Aune Esinurm, Külli Park). 23. Suuline keel ja selle uurimine, TÜ suulise kõne korpus. Pikka aega jaotus: kirjakeel-kõnekeel-murre. 19. Saj murded/murrakud tavaline suuline keel, haritud eestlastel saksa keel. 20. Saj alguses hakkab kujunema suuline ühiskõnekeel, oluliseks mõjuriks kirjakeel. 1960.aastateks on murded suulise keelena põhiosas kadunud. Kõnekeel = argikeel, vigane, halb, lohakas jne. Uurimine: · hajauurimise aeg 1920-1990. Üksiktähelepanekud argikeele sõnavarast, hääldusest ja morfoloogiast. Slängi kogumine ja uurimine. · Süsteemne uurimine 1990
Eesti Statistika 9 Kultuur 2013 on Eestis kultuuripärandi aasta. Kui kultuuripärand on varem tähenda- nud peamiselt ainelist kultuuripärandit, siis tänapäeval on see laienenud ka kultuuriväärtuslikule keskkonnale ja vaimsele kultuuripärandile, mis tähen- dab elavaid kultuuritraditsioone. Üks oluline vaimse kultuuripärandi osa on meie murded ja murrakud. 2011. aasta rahvaloenduse andmeil oskab mõnda murret 14,6% eesti keelt emakeelena kõnelevatest inimestest. Neist 21% kõneleb põhjaeesti murdeid, 78% lõunaeesti murdeid ja 1% Kirde-Eesti rannikumurret. Kultuuriharrastajate üldine osatähtsus on aastate jooksul tõusnud. Kui 2004. aastal oli mõni kultuuriharrastus 31%-l 15–74-aastastest elanikest, siis 2010. aastaks juba 38,5%-l, mis on ligi 397 000 inimest (169 000 meest ja 227 000 naist). Võrreldes 2004
laene eesti keeles. Osa eesti laensõnadest oli levinud kogu eestirootsi äärealadel, osa vaid teatud piirkonnas. Kõige rohkem oli eesti laensõnu eestirotosi asustuse äärealadel, kus eestirootslased olid kakskeelsed. 29. Eestirootsi keele jagunemine (Ariste jaotus) Eristatakse 4 põhilist eestirootsi murret. Keskseks peetakse noarootsi-vormsi murret, millega lähedalt liituvad Hiiumaa rootsi murrakud koos Gammalsvenskby murrakuga Ukrainas. Teised murded on pakri-kurkse-vihterpalu, ruhnu ja naissaare murre. Eri murdealadelt põri kõnelejate suhtlemiskeeleks oli riigirootsi ühiskeel, millega hakati lähemalt kokku puutuma alles möödunud sajandi lõpukümnenditel ning mis kujunes välja käesoleval sajandil seoses koolivõrgu tekkimisega – nii õpetajaid kui õpikuid saadi Rootsist. Eestirootsi ühiskeele all tuleb mõista riigirootsile lähedast eestirootsi sugemetega keelevormi. 30
pidid kõik luterluse eeskirju järgima – erinev oli see, et jutlus pidi toimuma rahvakeeles, mis tähendas, et talurahvale eesti keeles, teistele seisustele saksa keeles) (eestlased saksa keelt ei osanud, keeleoskajaid oli väga vähe, keeleoskus oli väga haruldane; sakslaste seas eesti keele oskus oli väga tavaline-mõisnike lapsi ümbritsesid eestlased sünnist saati). Kihelkondlikud eripärad olid väga olulised, erinevates kihelkondades erinevad murrakud, rahvariided. Teine suurim väline mõjur lisaks usufaktorile oli mõis. Mõisa kaudu tulid talurahvakultuuri mitmed uuendused, rahvariiete motiividesse on 17.saj barokseid elemente, 18.saj klassitsistlikke motiive. Uuendused põllumajanduses, mitmeväljasüsteem, uued põllukultuurid, samuti mõisa kaudu. Rahvaharidus Rahvakoolide võrgu kujunemine Rootsi ajal 80lõpul, 90 alguses. Talurahvakoole rajati rohkem Liivimaale, vähem Eestimaale, aga siiski ulatusid nad mõlemasse provintsi
sajandil ja 19. sajandi algul. Rahvaharidus. Eestikeelne Piibel. Eestikeelne vaimulik ja ilmalik kirjandus. Kirjastamine ja trükikojad. Baltisaksa valgustusajastuvaimuelu. Eestikeelse ajakirjanduse algus Talurahva kultuur rajanes pmst kohalikule kultuurile, talurahva aastasadade pikkused traditsioonid. Peamine välismõju oli kristlus (rooma katoliiklus) ja altes 17. saj luterlus, mis talurahvakultuuri mõjutanud. Eesti aladel alati tähtis olnud kihelkondlikud eripärad (kõnekeeled, murrakud, rahvariided, rahvakombed). Baltisaksa kultuuri selgelt mõjutanud saksa keel ja kultuur kesk-euroopast. Küll ag , oli ka erinevusi. Mis neid kahte ühendas 18 ja 19 saj oli lutherlus. Nt eestlased ja sakslased ppidid ühtemoodi pühapäeval kirikus käima ( kuigi jutlused olid tihti neile erinevad, põhimõtted olid aga sarnased). Rahvaharidus Rootsi aj lõpus 1680-90 toimusid kiired arengud rahvaharidse vallas. Pandi alus esmasele talurahavkoolide võrk eesti aladel
annaabi.ee 
