Eesti murded

Q: Kui võrukene küsib Kuiss tii puul timahhalt runguli kasussõ?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti murded

Q: Kui Mõniste mehka Mõniste mehe hüüdnimi küsib Kon tan sann om?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti murded

Q: Mis sobibki pigem naljaheitmiseks?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti murded

Nõmmik, Sandra

Eesti murded (1)

Keskkool - Kirjandus - Kirjandus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kui võrukene küsib Kuiss tii puul timahhalt runguli kasussõ?
Kui Mõniste mehka Mõniste mehe hüüdnimi küsib Kon tan sann om?
Mis sobibki pigem naljaheitmiseks?

PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM
Eesti murded
Sandra Nõmmik
10 BH
Juhendaja :
Pärnu 2011

Sisukord

1 Sisukord 2
2 Eesti murded 3
3 Põhjaeesti murded 4
3.1 Saarte murre 4
3.2 Läänemurre 5
3.3 Keskmurre 5
3.4 Idamurre 5
4 Lõunaeesti murded 6
4.1 Tartu murre 6
4.2 Võru murre 6
4.3 Mulgi murre 7
5 Kokkuvõte 7
6 Kasutatud materjal 8

Eesti murded

Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest erialdumise perioodi. Seoses sunnismaisuse tekkega 14. - 15. sajandil vähenesid inimeste liikumis- ja suhtlemisvõimalused ning paikkondlikud keelekujud eristusid üldiselt kihelkonna piirides vastavate murrakutena. Siiski on ka ühe kihelkonna piires kasutatud erinevaid keelekujusid, murdealade piirid ei ole kõikjal kattunud kihelkonnapiiridega. Kohalikke murrakuid on nimetatud ka vastavateks keelteks , laiema paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi.
Alates 20. sajandi algusest on seoses laiemate liikumisvõimaluste ning põhjaeesti keskmurde baasil loodud normeeritud kirjakeele kasutusega murdeerinevused tugevasti taandunud. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu ( tarto ), setu ( seto ) ja mulgi keelteks.
Traditsiooniliselt on eesti murdeid liigitatud järgmiselt:
1) põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre;
2) lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre;
3) kirderannikumurre.
Karl Pajusalu , Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev:
1. põhjaeesti murded
1.1. südaeesti murded
1.1.1. keskmurre
1.1.2. läänemurre
1.1.3. saarte murre
1.1.4. idamurre
1.2. kirderannikumurded
1.2.1. rannamurre
1.2.2. Alutaguse murre
2. lõunaeesti murded
2.1. Mulgi murre
2.2. Tartu murre
2.3. Võru murre
Eesti murded erinevad nii sõnavara, fonoloogia, morfoloogia kui lauseehituse poolest. Lõunaeesti murretes on varasem häälikuühend *pts ja *kti muutunud ts-iks, põhjaeesti murretes vastavalt ps-iks ja ks-iks. Põhjaeesti murretes kasutatakse te/de-mitmust, lõunaeesti murretes vokaalmitmust. Sisekohakäänete lõpud on murderühmades erinevad, nt seesütleva käände lõpuks on põhjaeesti murretes -s, lõunaeesti murretes -n, -hn või -h. Lõunaeesti murretes esineb eituspartikli minevikuvorm es. Võru murdes esineb vokaalharmoonia ja kasutatakse kõrisulghäälikut. Tartu murde erijooneks on tugevaastmeline vokaalmitmus. Kirderannikumurde eripära on sise- ja lõpukao puudumine paljudes vormides ning vältevahelduse (teise ja kolmanda välte eristuse) puudumine. Keskmurdes esinevad pikkade vokaalide asemel diftongid. Saarte murdes esineb õ asemel ö, läänemurdes kohati v asemel b.

Põhjaeesti murded

Saarte murre

Värvikas saarte murre on põhjust andnud paljude naljandite tekkeks. Kui saare taat oma koduväraval nägi laulatusele sõitvat pruutpaari, kus pruudi välimus jättis soovida, lausus ta mõtlikult: Möuke riister küll söukse ruudile rooni piha paneb! ‘missugune preester küll seesugusele pruudile krooni pähe paneb’.
Suurelt maalt tulnu taiplikkus pannakse Saaremaal tihti proovile lausetega ruske sönni änd paargu ees raanda sihes ‘punase pulli saba õueköögi ees ämbri sees’ või meite upsas kikerdas leikejädade vahel läku sihes ‘meie põrsas püherdas kaalikapeenarde vahel pori sees’.
Kui surnu hauda lastud ja haud kinni aetud , koputas ettevaatlik saarlane vassakse jala kannaga kolm korda vastu hauaküngast ja ütles: Täsa sa oled, tähe sa jäed, täst sa änam ää äi liha ‘siin sa oled, siia sa jääd, siit sa enam ära ei lähe’. Sellega välditi kodukeibija tulekut. Sõrulane lausus omalt poolt: Vaada kus oli pouk, mis mihe ouda viis! Aga pühaleplane ohkas: Küll on hirmus , kui hing Hissanda juure hiljaks jäeb! Hiiumaa Pühalepa murrak on Kuusalu Kõnnu ranna kõrval teine koht Põhja-Eestis, kus on säilinud sõnaalguline h. Seepärast kutsutaksegi pühaleplasi heilutajateks, et nad õhkavad iga sõna algul. Jämaja murrakus on jällegi toimunud häälikumuutus au > ou.
Saarte murdele omast lühikest sisseütlevat kajastavad laused tule tuba; pane obu ede, vöta ohjad käde!
Väga omapärast Kihnu murrakut iseloomustab ütlus jõlus jõlm, ljõnnud ljõndvad ‘ilus ilm, linnud lendavad’. Kui kihnlasel midagi kaotsi läks, kahetses ta: Üürüdämä aa iest oli viel täs tännes, nüid kadi ää, põlõ kohogil, vänes tend tiäb, kus ta jähi! ‘natukese aja eest oli veel siinsamas, nüüd kadus ära, pole kuskil, tont teda teab, kus ta jäi’.

Läänemurre

Läänemurret kõneldakse suurel alal endisel Lääne- ja Pärnumaal. Mõndagi ühist on sel saarte murdega, ent ka vana Harjumaa lääneosa keelepruugiga. Tüüpiliselt läänelik nähtus on häälikumuutus v > b, nagu Kibissaare Mihkle kibikõba lebakott, omapärane asesõnade kasutus: tule täna meia, ma tule oome teia ‘tule täna meile, ma tulen homme teile’. Tugevaastmeline seesütlev, nagu istub laudas, sukad jalgas, sepik selgas, ise nälgas on omane ka saarte murdele ja keskmurde lääneosale.

Keskmurre

Keskmurre, mis hõlmab endise Harju- ja Järvamaa, Lääne-Virumaa, Põhja-Viljandi- ja osalt Põhja-Tartumaa, on kõige laialdasema levialaga ja ühtlasi meie tähtsaim murre, sest sellel baseerub eesti kirjakeel . Ometi ei ole mitte kõik selle murde erijooned kirjakeelde pääsenud. Näiteks pikkade täishäälikute diftonginemine: tüma moa, suured soapad koa, edasi ei soa ega soa või Jüri tuas luastude pial mauli muas, süeb küpse kualikast.

Idamurre

Endisel Põhja- Tartumaal kõneldav idamurre, keskusega Kodaveres, on sillaks kirderannikumurde Viru murrakute ja lõunaeesti murde vahel, ühtlasi on seda nimetatud ka vadjapäraseks murdeks. Tüüpiliseks erijooneks on siin olnud rohke õ-hääliku esinemine. Näiteks õtsekõhe üle Õtsamärdi õrasse; kõllane õrav issi ‘istus’ õksa õtsan, õgis õkkid ja õksendas, samuti häälikumuutus ht > st: armas toster, anna rosto, lapse kõst on lasti ‘armas tohter, anna rohtu, lapse kõht on lahti’, või küll õli ale vasti, kui metsävasti lasti lasti ‘küll oli hale vahtida, kui metsavahti lasti lahti’.

Lõunaeesti murded

Tartu murre

Tartu murdel rajanes omaaegne lõunaeesti kirjakeel, mis kirikukirjanduses oli kasutusel kuni XX sajandi algusaastateni. Murde üks iseloomulikumaid jooni on na-lõpuline kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om ‘sügisesel ööl olevat üheksa poega ja päeva (~ päikest) ei võivat enne kiita, kui ta loojas on’. Tartumurdelisele kõnekäänule läits sutt pakku, leis karu kate käpäga iist ‘põgenes hundi eest, leidis karu kahe käpaga eest’ vastab Põhja-Eestis sattus vihma käest räästa alla.

Võru murre

Väga omanäoline on vanal Võru- ja Setumaal kõneldav murdekeel, kus on säilinud rohkesti omapäraseid vanu jooni ning toimunud isesuguseid edasiarenguid. Sõnaalguline h on siin selgesti hääldatav, kuid paiguti (nt Harglas) on see võinud koduneda ka mõnedes täishäälikualgulistes sõnades, mida naeruvääristatakse lauses hüü om pikk, heläjil ei ole midägi handa ‘öö on pikk, loomadele ei ole midagi anda’, sest samas murrakus tähendab hüü ka ‘vöö’ ja hand ‘saba’.
Kui võrukene küsib: Kuiss tii puul timahhalt runguli kasussõ?, ütleks põhjaeestlane: „Kuidas teie pool tänavu peedid kasvavad?” Või kuidas mõista lauset sisse sattõ, vällä uppõ ‘sisse kukkus, ära uppus’?
Kui Mõniste mehka (Mõniste mehe hüüdnimi) küsib: Kon tan sann om? ja teine vastab: Hii kon hii, sann om tan san man, kon kakk ikk raan, siis jääb see vististi küll enamikule meist arusaamatuks nagu hiina keel. Ometi küsiti siin sulaselges eesti keeles, kus siin saun on. Ja
naabrimees vastas, et ennäe, saun on siinsamas lähedal, kus öökull huikab oksal.
Või kui Vastseliina taat ütleb: Karga nu poig, tuu põhtjast kunguse otst huuhabak, siis palub ta sul tuua küünist varna otsast hobuse peakott.
Setumaad iseloomustagu mõistatus kõvõra jalaga teedakene aja pääle verevit häräkeisi ‘kõvera jalaga vanamees ajab aina punaseid härjakesi’, vastus – kuuk kisk hütsi ‘ahjuroop kisub süsi’.

Mulgi murre

Lõunaeesti murretest on kirjakeelele kõige lähem Mulgi murre, sest kooliõpetus on siin alati olnud põhjaeestikeelne. Murde iseloomususeks tuuakse harilikult lause rovva ja reilise lä_sive roZkaga raavi ‘proua ja preilid läksid troskaga kraavi’, ent sõnaalgulise kaashääliku puudumine häälikute r ja l eest on omane ka läänemurdele ja Saaremaale. Püsimatu lapse kohta lausub Mulgi ema: Karjate ku kiibä katelt, ei kurda puil ega mail ‘karjata nagu keeva katelt, ei püsi puil ega mail’.

Kokkuvõte

Olles teinud põgusa matka läbi eesti murdemaastiku, küsigem lõpuks, mis tähtsus on murretel tänapäevale. Või on tegemist üksnes oma aja ära elanud minevikuigandiga, mis ei ole kohane haritud ühiskonnale ja mis sobibki pigem naljaheitmiseks?
Murded on meie ühisvara, aare , mida iga enesest lugupidav rahvas on kohustatud hoidma, kaitsma ja tulevastele põlvedele säilitama, nii nagu me teeme seda oma arheoloogia - ja kunstimälestistega, nagu me peame au sees oma esiemade värvikaunid rahvariided ja võtame kaitse alla loodusobjektid .

Kasutatud materjal

http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keel
http://www.eki.ee/murded/
http://www.avita.ee/pdf/eesti%20keel%207%20_lk14-15.pdf
http://www.emakeeleselts.ee/esa/ESA_48_pdf/murded.pdf
http://www.annaabi.com/materjal-45201-eesti-keele-ajalugu-%28murded
http://www.annaabi.com/materjal-2845-mulgi-murre
http://www.murre.ut.ee
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 58 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

58 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Sandra Nõmmik Õppematerjali autor

Referaat

eesti murded põhjaeesti murded keskmurre läänemurre saarte murre idamurre kirderannikumurded lõunaeesti murded tartu murre võru murre mulgi murre

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti keel ( referaat)

Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus................................................................................................................................ 2 Eesti keele kõnelejad............................................................................................................... 2 Eesti keele ajalugu................................................................................................................... 2 Murded........................................................................................................................................ 3 Murrete erinevused...................................................................................................................... 4 Eesti keele Grammatika ..............................................................

Eesti keel

docx

Eesti murded I konspekt

Eesti murded I Läänemeresoome lõunarühma keeled  vadja;  põhjaeesti;  liivi;  lõunaeesti; Tallinna keel on nagu soome ja setu keele segu! Eesti keele ajalooline kujunemine  Varajase läänemeresoome keele keskmurded – 2500 a eKr?;  Hilise läänemeresoome algkeele lõunamurded;  Põhjaeesti hõimumurre – tugevad Skandinaavia kontaktid. Eesti-Rootsi asustus on juba viikingiaja alguses (7.,8., 9. saj);  Keskpõhjaeesti murded;  Põhjaeesti keskmurre;  Eesti ühiskeel;  Eesti kirjakeel + erinevad jooned teistest eesti murretest: 1920-1930ndad; Muinasaja keskused:  Sakala – Lembitu;  Saaremaa;  Virumaa – soomlaste Viru jmt;  Rävala;  Harju;  Ugandi – keskuseks Otepää; Kirjakeel kujunes välja keskuste vahel: Paide-Põltsamaa; praegune kirjakeel on neile murretele kõige lähedasem. KEEL JA MURRE Mis on keel? Mis on murre?

Keeleteadus

doc

Eesti murrete erijooned

· Kaasrõhuline pikk silp: toredaid, toredalle · Teise rõhutu silbi lühenemine: pidand · Assimlatsioonid mb > mm, nd>nn, lj>ll, sj>ss: lammad, nõnna, väl'la, kossad · Rõhutute vokaalide madaldumine: eela õhta · Algup. Diftongi järelosis alaneb Q2-s: sõitma : sõedab, saun:saanad · Ains os pikemates sõnades kaasrõhulise silbi järel d-tunnus: kandjad 'kandjat' Keskmurde liigendusi Ühelt poolt Eesti põhjaosale ühised jooned (mies, tüö, kerst, kerves), teisely poolt mitmed lõunaeesti murrete jooned (kavva, ühessa ütessä, 'istu 'istuda') Lääne- (tugev seesütlev (nurkas), nõrga aste üldustumine (kurv:kurva), mb>mm ('(h)ammad), e esinemine liidetes (abilene)) ja idaosa (o>õ (kõdar), st-transl (east köstrest), i- imperfekt (kuulid 'kuulsid'), mitm 3p vad (naerivad), kaudse kv mitm 3 p nuvad (tantsinuvad), diftongid kaasrõhulises silbis (küsimuisi, pikkameisi)

Eesti murded

doc

Tartu murre, Otepää murrak

kirjutasõ, elässe´, in`gäse). 20. Tuleviku väljendamisel ei kasutata kunagi sõna saama abil, vaid kasutatakse just va, vä, se (sõ) või sse-d. Otepäält on noteeritud sõnu üldse 4435 (57. koht), haruldasemaid 2380 (48. koht). 9 6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks Murdepalad avaldatakse võimalikult lihtsas kirjaviisis, et murdekõneleja jutuvestmist saaks ka tekstina hõlpsasti jälgida. Eesti kirjakeele ortograafiast tuntud vahenditele on tulnud lisada järgmised märgid: ` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku, `aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka). ´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt sal, tah· `tahtis').

Kategoriseerimata

docx

Eesti keele allkeeled

Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded kohamurded ja sotsiolektid (nt släng). · Dialekt on keele variant, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest sama keele variantidest · Dialekt on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse klassi või staatusgrupiga (Trudgill 1992). · Kohamurre = regional (local, territorial, geographical) dialect, regiolect, topolect · Sotsiaalmurre = sociolect, social (class) dialect Kohamurre on samas maakohas elavate inimeste ühine allkeel

Eesti keel

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest,

Kategoriseerimata

Kommentaarid (1)

: aitäh :)

20:04 24-05-2012

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk