Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eesti murded (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui võrukene küsib Kuiss tii puul timahhalt runguli kasussõ?
  • Kui Mõniste mehka Mõniste mehe hüüdnimi küsib Kon tan sann om?
  • Mis sobibki pigem naljaheitmiseks?
Vasakule Paremale
Eesti murded #1 Eesti murded #2 Eesti murded #3 Eesti murded #4 Eesti murded #5 Eesti murded #6 Eesti murded #7 Eesti murded #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 56 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sandra Nõmmik Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
docx

Eesti murded I konspekt

 Mingi murde kõnelejad saavad üksteisest aru.  Murretel ei ole kirjakeelt.  Murde kõnelejaid on vähem. Vastuväited  Murde kasutusala on nii geograafiliselt kui arvuliselt suhteline. Nt Uus-Guinea ja Etioopia: palju keeli/murdeid, sest puudub ühtne standardkeel. MURRE  Mittestandardne madala staatusega keelekuju.  Maailma isoleeritud osades räägitav keelekuju, millel pole kirjakeelt.  Kõrvalekalle normist, standardkeele hälve.  Kõik keelekujud on murded, ükski neist ei ole teise suhtes ülemtasandil. Neutraalne termin: varieteet või keelevariant. KEEL  Keel – vastastikku mõistetavate murrete kogum. AGA skandinaavia keeled on vastastikku mõistetavad, kuid pole murded.  Vastastikune mõistmine: o pole alati võrdne mõlemas suunas, nt norra ja taani keel; o vastastikune mõistmine sõltub ka kuulajast, tema haridustasemest, soovist aru saada. Nt Aafrika etnilised rühmad; Mis siis ikkagi on keel ja murre?

Keeleteadus
thumbnail
12
doc

Eesti murrete erijooned

Keskmurre Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa, Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Keskmurde tähtsamad erijooned · Hilisdiftongid: ea < hää, pia

Eesti murded
thumbnail
3
doc

Eesti keele murded

EESTI KEELE ARENG JA KIRJAKEELE KUJUNEMINE EESTI KEELE MURDED 1. Kui kaua on eestlased oma praegusel asualal elanud? Arheoloogiliste andmete järgi üle 5000 aasta. Geneetika uurimustulemuste järgi üle 10 000 aasta (kohe pärast jääaja lõppu) 2. Kui vana on eesti keel? Umbes sama vana kui meie ajaarvamine. Tekkis ~2000 a tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. 3. Kuidas kujunes läänemeresoome algkeelest eesti keel? Pikaajalise keelemuutumise tagajärjel. Alguses oli erinevusi vähe, kuid aja jooksul tekkis erinevusi aina juurde

Eesti keel
thumbnail
2
docx

Eesti keele murded

· Jagunevad kaheks Lõuna- ja Põhja-Eesti murreteks / suured erinevused · Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata ­ murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre ­ pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre ­ O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Rask

Eesti keel
thumbnail
22
odt

Eesti murded Referaat

Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eesti murded Referaat koostas Maia Kirillova juhendas õp. Silvi murulauk September 2011 Sisukord: 1.Sissejuhatus.............................................................................................. 2.Eesti murdeuurimine aastatel 1992-2002.................

Eesti keel
thumbnail
4
doc

Murded

Keeleatlased ja ­kaardid: · Tsitaatkaardid, nt Andrus Saareste ­ sõnad on kaardi peale kirjutatud, kus nad esinevad · Sümbolkaardid, nt Andrus Saareste, Mihkel Toomse ­ kaardi peal on mingi tingmärk. Murdeliigendus: · Paikkondlik-kirjeldav ­ eri kihelkondades eri murrakud. Kihelkonnas on 1 kirik ja 1 surnuaed. · Võrdlev-ajalooline (Kettunen) ­ põhitähelepanu on vanematel erijoontel. Võrreldakse läänemeresoome algkeelega ja vaadatakse, kuidas murded on erinevateks kujunenud. Järgib vanu jooni. · Sünkrooniline murdeogeograafiline (Saareste) ­ isoglossidel põhinev. Millisel alal millist joont kasutatakse. · Dialektomeetriline ­ jätk eelmisele liigendusele. Kasutatakse statistikat, selgitatakse välja kõige tüüpilisemad vormid + elektrooniline andmetöötlus. Keelejoonte valik murdeliigendusel · Häälikulised · Morfoloogilised · Sõnavaralised (hilisemad)

Eesti murded
thumbnail
2
doc

Eesti keel

keele käsiraamatus").Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, c, , ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke. MURDED: · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre · kirderannikumurded · rannamurre · Alutaguse murre · Lõunaeesti murded · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre

Eesti keel
thumbnail
1
docx

Eesti keele ajalugu (murded)

1) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Eesti murded? * Kirderannikumurre * Põhjaeesti murded * Lõunaeesti murded 2) Missugusesse kolme suurde rühma jagunevad Lõunaeesti murded? * Mulgimurre * Tartu murre * Võru murre 3) Nimeta mõni murdekeelne luuletus ja selle autor. ,,Kõrts" ­ Jakob Tamm 4) Nimeta mõni murdekeelne ilukirjandus ja selle autor. ,,Pildike Peipsi rannalt" ­ Juhan Liiv ,,Noorele sõbrale" ­ Valter Voole 5) Mille poolest erinevad laen- ja tehissõna? Too kummagi kohta 1 näide. Laensõnad on Eesti oma sõnad, kuid tehissõnad on kuntslikult loodud. Laensõnad: aken ; Tehissõnad: auto

Eesti keel



Lisainfo

Referaat

Kommentaarid (1)

 profiilipilt
: aitäh :)
20:04 24-05-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun