· omastavad topeltmitmus: nuoride 'noorte', nuoremite 'nooremate', einide 'heinte' · mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad 'põrsaid' · mitm 1.p (m)ma, 2.p (t)ta: luemma 'loeme', valvasitta 'valvasite' · mitm 3.p vad, -väd: jääväd 'jäävad' jäässiväd 'jääksid' · lõputa ja sse-line umbis tm ol, sh ka eitavas kõned: ei jäätässe · käskiva kv mitm 2.po ga, gä; -ka v -kä: akkaga 'hakake', elägä 'elage' Idamurre Liigendus problemaatiline. Tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleena põhjaosad. Siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa. Idamurde erijooned · d laadivahelduslike sõnade nõrga astme vormides: padas `pajas', ladud `laod', jõõdan `jõuan' · o > õ: kõht `koht', õli `oli' · v labiaalvokaali kõrval: ulvoma `uluma', lõevoke `lõoke' · st > ss: miis `meest', majas `majast', mussad `mustad', valiss `valjusti'
...........................................................................4 3.1 Saarte murre...................................................................................................................... 4 3.2 Läänemurre....................................................................................................................... 5 3.3 Keskmurre.........................................................................................................................5 3.4 Idamurre............................................................................................................................5 4 Lõunaeesti murded...................................................................................................................6 4.1 Tartu murre....................................................................................................................... 6 4.2 Võru murre.................................................................................
Piirkonas Marimaa. Kõnelejaid kokku umbes 550 000 Mari keel ähvardab kaduda järgmise inimpõlvega Marid Maride rahvariided on olemuselt talupoja rõivad. maride rõivad on nii igapäevaseks kandmiseks kui pidulike sündmuste jaoks. Riiete õmblemiseks kasutatakse kodukootud kanepist, linast või villast kangast. Mari keele murded 4 suuremat murret. 1. mäemari (Volgst lõunas) 2. loodemari (Kirovi oblastis) 3. niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) 4. Idamurre Kirjakeel 2 kirjakeelt. 1. mäemari 2. niidumari Mõlemad kirjakekeeled on Marimaal ametikeelteks. Kiri Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene tähestiku tähtedele tähed , ja . Mäemari tähestikus on , , ja . Numbritest on näiteks :1-, , 2-, Küsisõnad Niidumari küsisõnad: "mis", "kes", "kuidas", (), () "kui palju", "kus", "kuhu", "mill al", "milline", "miks".
trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias. Arvatakse, etlnemeresoome keeledarenesidsoomeugri algkeelest, millestsaami keeleraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On videtud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: phja-, luna- ja idamurre. Soomethestikphinebladina thestikulja selle saksa ning rootsi tiendustel. Soome thestikus on 28 (+3) thte: A,B,C,D,E,F,G,H,I,J,K,L,M,N,O,P,Q,R,S(),T,U,V,(W),X,Y,Z(),,,. Maamme (soome hmn) kaks esimest salmi heteistkmnest: Oi maamme, Suomi, synnyinmaa, soi, sana kultainen! Ei laaksoa, ei kukkulaa, ei vett rantaa rakkaampaa, kuin kotimaa t pohjoinen, maa kallis isien! On maamme kyh, siksi j, jos kultaa kaivannet Sen vieras kyll hylkj, mut meille kallein maa on t, sen salot, saaret, manteret,
· Peamurdeid on 8 , mis omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks · Eesti territooriumist suurem osa põhjamurrete all · Kõige laiema levi alaga on keskmurre / eesti kirjakeele kujunemis üks põhjus · Inimese päritolu võib tema kõne põhja ära arvata murdrjoonte põhjal nt: Saarlaste Ö=Õ-ga ISEÄRASUSED MURRETES : · Keskmurre pikkade vokaalide diftongistamine: maa-mua, müüma-müima, meel-miel / a-lõpuline mitmuse osastav: käsa, kiva · Idamurre O=Õga (õtsekõhe, õlema) i-lõpuline diftong järgsilpides (venelaisi, rohelaisi) · Rannikumurre- Välevahelduse puudumine, kõik kolmandavältelised (seppa: seppad) lähedane soome keelele · Läänemurre- V=B-ga (kõva kivi-kõba kibi) ühisjooni saartemurde ja Mulgi murdega · Saartemurre- Õ-vokaali puudumine (Söber,köva,kröbe jne) · Lõuna-Eesti murded- (Tartu, Mulgi, Võru murre koos Setu murdega) Raskesti
paikkonna, kihelkonna või koguni küla nime järgi. Kirjakeelest kõige enam erinev on Võru murre, sh Setu murrakud. Alates 1990. aastatest on Võrumaalt pärit aktivistid levitanud seisukohta, et lõunaeesti murdeid tuleks nimetada lõunaeesti keeleks või vastavalt eraldi võru (võro), tartu (tarto), setu (seto) ja mulgi keelteks. Traditsiooniliselt on jaotatud eesti murdeid järgmiselt : 1)Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre. 2)Lõunaeesti murderühm: Mulgi, Tartu ja Võru murre. 3)Kirderannkumurre Karl Pajusalu, Ellen Niidu ja Tiit Hennoste murdeliigendus on mõnevõrra erinev: 1.põhjaeesti murded 1.1. südaeesti murded 1.1.1. keskmurre 1.1.2. läänemurre 1.1.3. saarte murre 1.1.4. idamurre 1.2. kirderannikumurded 1.2.1. rannamurre 1.2.2. Alutaguse murre 2. lõunaeesti murded
2) Läänemurret kõneldakse Lääne- ja Pärnumaal. Ühisjoooned saarte murdega (võrkus, paatis (seesütlev)), v tähe asemel b täht (kõba kibi), harva hi muutumine he-ks (kuhe, vaheb), de-mitmus (õladel, linnudele) 3) Keskmurre (Põhja-Eesti, Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi ääres) sageli o asemel õ, d esinemine nõrgaastmelistes vormides (madud,kadub), st asemel ss (issub, muss). Lõuna-Eesti murderühm ks asemel ss (massa, katessa, suuress), tk asemel kk (sõkku(sõtkuda)). Vokaalharmoonia, üldine i-mitmus ja i-lihtminevik. 22 Epiteet kunstiline täiendsõna Personifikatsioon isikustamine Metafoor peidetud võrdlus?
võõrnimedes. C, q, w, x ja y on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimedes ja tsitaatsõnades. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma - põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nende erinevused pärinevad sellest ajast, kui läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest. 14-15 oli Eestimaal sunnismaisus ja inimesed ei saanud üldse liikuda. Sellest tekkisid eri piirkonnas eri murrakud. Põhja-Eesti murderühma kuulusid saarte, lääne-. kesk- ja idamurre. Lõuna-Eesti murderühma kuulusid Mulgi, Tartu ja Võru murre. Eraldi kolmanda murderühma moodustas kirderannikumurre. 20. sajandis algusest liikumisvõimalused suurenesid ja Põhja-Eesti murderühm lõi normeeritud kirjakeele, mis vähendas murdeerinevusi.(2) Eesti keel on pärit soome-ugri keelkonnast, mis on väga suure kõnelejate arvuga. Eesti keele lähemad sugulaskeelte vadja ja liivi keele kõnelejad on peaaegu väljasurnud, aga eesti keele kõnelejaid on veel palju
aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 5.12.12 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 5.12.12 3 Mari keeles on kaks kirjakeelt : mäemari ( ) niidumari ( e) Mõlemad kirjakeeled on Marimaal ametikeelteks. 5.12.12 4 Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat. Niidumari tähestikus on lisaks vene
aastal oli kõnelejaid 488 000. Mari keele kujunemisala arvatakse asuvat tänasest Marimaast lääne pool. 16.10.13 2 Mari keeles on neli suuremat murret: mäemari (Volgast lõunas) loodemari (Kirovi oblastis) niidumari (Volgast põhjas ja läänes; mari keele kõnelejate enamus) idamurre 16.10.13 3 Mari keeles on kaks kirjakeelt : mäemari ( ) niidumari ( e) Mõlemad kirjakeeled on Marimaal ametikeelteks. 16.10.13 4 Esimesed kirjakeele mälestised 18. sajandist. Mõlemad mari kirjakeeled kasutavad praegu kohandatud kirillitsat.
tekstides vastavalt ts, ku, v, ks ja ü asemel. Eesti tähestikuks võidakse nimetada ka võõrtähtede väljajätmisel saadavat tähestikku (nii on seda terminit kasutatud "Eesti keele käsiraamatus").Nimede kirjutamisel järgitakse originaalkeele kuju, s.t võivad esineda ka muud ladina kirja tähed - å, c, , ô, é, ù jne. Nende tähtede puhul ignoreeritakse tähestikulisel järjestamisel diakriitilisi märke. MURDED: · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre · kirderannikumurded · rannamurre · Alutaguse murre · Lõunaeesti murded · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre
Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil.Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid emakeelena rääkijaid on teadaolevalt vaid üks . Teise keelena räägib liivi keelt Lätis umbes 20 inimest. Kokku on registreerinud ennast liivlaseks ametliku Läti statistika järgi 200 inimest. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Liivi kirjanikke Ptõr Knkamäg Ui Knkamäg J Prints vanem J Prints noorem Krli Stalte Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. Liivi tähestikus leidub tähti, mida pole eesti ega läti tähestikus, näiteks (pikk Ä) ja (pikk Õ). a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , ,
Sellel puudub variatiivsus. 6) Tähistava ja tähistatava suhe Tähistava ja tähistatava suhe on mõtteline, pole seotud objektiga. Seos on ka kokkuleppeline. 7) Verbaalne suhtlemine- Verbaalne suhtlemine on sõnaline suhtlus. Mitteverbaalne suhtlemine- Mittesõnaline suhtlus. (Kehakeel, käemärgid, kirjad jne.) 8) Eesti keele murderühmad, murded ja murrakud. Murderühmad: a) Põhja-Eesti murderühm- Murded: saartemurre; läänemurre; keskmurre; idamurre b) Lõuna-Eesti murderühm- Murded: Mulgi murre; Tartu murre; Võru murre c) Ranniku murderühm Murrak põhineb mingil murdel, kuid erineb sellest natukene kihelkonniti. 9) Sotsiaalsemurde mõiste (släng) Släng- Mingi rühma või ühiskonnaklassi keelekasutus. 10) Maailma keelte liigituse alused Maailma keeli liigitatakse I) Genealoogoliline liigutus- Liigitus on keelesuguluse alusel keelkondadeks. Kujunes 18.saj lõpus
Keelekorraldus 20.saj II poolel- hakkas taanduma murdeerinevusest tingitud varieerumine. Nõukogude keelekorraldus oli range, tänapäevane keelehoole annab keelele hingasmisruumi. Eesti keele murded-murdeliselt jag eesti kaheks suureks piirkonnaks : P-eesti ja L-eesti. Nende murrete erinvused on nii suured, et neid võiks pidadada ka eri keelteks. Murderühmade sees eristatakse traditsiooniliselt 8t peamurret: P-E mood rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre. L-E mood mulgi, tartu ja võru murre. Peamurded jag 107 kihelkondlikuks murrakuks. Suurem on eesti territooriumist on põhjamurretel ala. Peamurrete iseärasused- nii teadjal ja tähelepanelikul kuulajal on võimalik iimese päritolu tema kõne põhjal ära arvata. Inimene ei saa oma päritolust niisama lihtsalt lahti. Kui kontroll kõne üle on väiksem, tulevad murdejooned otsekohe jälle kõnes selgelt esile. Keskmurre- on aluseks kirjakeelele
hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele õigekirja toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko
Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad ainult võõrnimedes ja/või on nende kasutamisest tänapäeval loobutud (ö, ja y, ). Hääldus
southern dialects, historically associated with the cities of Tallinn in the north and Tartu in the south, in addition to a distinct kirderanniku dialect, Northeastern coastal Estonian. · The northern group consists of the keskmurre or central dialect that is also the basis for the standard language, the läänemurre or western dialect, roughly corresponding to Lääne County and Pärnu County, the saarte murre dialect of Saaremaa and Hiiumaa and the idamurre or eastern dialect on the northwestern shore of Lake Peipus. · South Estonian consists of the Tartu, Mulgi, Võro and Seto varieties. These are sometimes considered either variants of South Estonian or separate languages altogether. Thank you for listening!
....................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria" . Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ehk keeleteaduse ka soome kirjakeelde. Ta lõi soome keele õigekirja toetudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat
Eesti teistest rahvustest elanike eesti keele oskus Eesti teistest rahvustest elanike hulgas on enda hinnangul aktiivse eesti keele oskusega inimesi 37% , passiivse eesti keele oskusega inimesi 48% ning eesti keelt mitte valdavaid inimesi 15%. Võrreldes 2011. aastaga on vähenenud eesti keelt mittevaldavate ja suurenenud aktiivse eesti keele oskusega inimeste osakaal. Eesti murded 1) saarte murre - puudub õ-vokaal, selle asemel on ö (nt söber), on laulev intonatsioon; 2) idamurre - o-hääliku asendamine õ-ga (nt õlema); d säilimine laadivahelduslikes sõnades (nt padas ´pajas´); 3) läänemurre - b esinemine v asemel (kibi `kivi`); 4) kirderannikumurre - vältevahelduse puudumine, kõik sõnad on kolmandas vältes 5) keskmurre - eesti kirjakeele aluseks, diftongide kasutamine pikkade vokaalide asemel (nt moa `maa`); 6) Tartu murre - tugevaastmelise vokaalmitmuse esinemine (lehtist `lehtedest`); 7) Mulgi murre - e esinemine a asemel (nt kirjuteme `kirjutame`);
keel oma keerukuselt esirinnas. EESTI KEELE MURDED laias laastus võib jagada põhja-eesti murded ja lõuna-eesti murded. Arvatakse, et tekkisid 14-15 sajand. · Omakorda jagunesid murded paikkondlikeks murrakuteks. · Tekkimise põhjus on, et oldi sunnismaine ja suheldi vähe. Tekkisid kohalikud keeled ehk murrakud. · Tänapäeval liigitatakse traditsioonilisi murdeid kolme rühma: 1) põhja-eesti murderühm: saarte-, lääne-, kesk- ja idamurre. 2) lõuna-eesti murderühm: mulgi-, tartu-, setu- ja võrumurre. 3) kirderanniku murre: rannamurre · Suurim erinevus tänapäeval üldkasutatavatest keeltest oli lõuna-eesti keelel. · Kokku moodustavad 2) murded lõuna-eesti keele, mida peetakse üheks vanimaks läänemeresoome hõimukeeleks. · Aja jooksul lähenes lõuna-eesti keel põhja-eesi keelele ehk tallinnakeelele. · Erinevused on säilinud grammatikas ja sõnavaras.
Kuiss käbäre käivä? Kuidas käsi käib? Traditionally, the Estonian dialects are categorized to three as follows: 1) Northestonian dialects : Insular, Western, Central and Eastern dialect 2) Southern Estonian dialect Group : Mulgi, Tartu and Võru dialect 3) Northeastern coastal dialect S-Saartemurre/insular dialect L-Läänemurre/western dialect K-Keskmurre/central dialect M-Mulgimurre/Mulgi dialect T-Tartumurre/Tartu dialect V-Võrumurre/Võru dialect I-Idamurre/eastern dialect R-(Kirde)rannikumurre/ northeastern coastal dialect Dialect Speakers % 1. Northen Estonian dialect 26 986 3,0 · Eastern dialect 1 270 0,1 · Central dialect 210 0,0 · Western dialect 777 0,1 · insular dialect 24 520 2,8 2. Southern Estonian dialect 101 851 11,5 Group · Mulgi dialect 9 682 1,1
Nt:raudne-> raudane Säilinud vokaalharmoonia. Nt: nädal->nädälä 2)Põhja-Eesti murre: · Keskmurre (Kest-Eesti) Pikad täishäälikud on kaksiktäishäälikud (diftongid) Nt:saapad soapad S->ks Mitmuse osastav kääne : sid->si Nt: huntisid- huntisi Nud->nd Nt: näinud - näind · Idamurre (Põhja-Eesti, Peipsi järvel) Venemaa mõjutus O->õ St ->ss · Lääne- ja saartemurre (Lääne-Eesti, saared) Rootsi mõjutus Sõna algul ei ole kaashäälikuühendit. Nt: kraav->raav Õ->ö Seesütlev kääne tugevaastmeline. Nt: nurgas nurkas V->b Hi->he 3)Lõuna-Eesti murre Ks->ss
Soome rahva etnilise identse identiteedi kujunemisele on erilist mõju avaldanud karjala kultuur (ühiseepos Kalevala).Alates 1991. aastast tähistatakse ka Soomes järjepidevalt sugurahvaste päeva, alul samaaegselt meie hõimupäevadega, praegu septembrikuus. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soome-ugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1.sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled.
31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Enne, kui piibli tõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne Eesti kirjakeel, eksisteeris Eestis kõrvuti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? PõhjaEesti ja LõunaEesti murderühmade sees eristatakse 8 peamurret. PõhjaEesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saarte murre. LõunaEesti murderühma moodustavad Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. Võru murde sees eristatakse setu alamurret. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded jagunevad omakorda 107ks kihelkondlikkuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde põhjal, kuna see on kõige laiema levialaga Eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
Soome keelt kõneleb umbes 5 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides . Soome keel on arenenud eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Kirjakeelt alustas Mikael Agricola. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest. Väidetakse, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Esimene soomekeelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles kuigi tähtsamaid raamatuid kirjutati ikkagi ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega. Soome on kõige väiksema rahvastiku tihedusega riik Euroopa Liidus, enamik rahvast elab lõunaosas. Rahvaarv on 5,5 miljonit ja umbes üks miljon sellest elab Suur- Helsingis. Soome 2010
hinnanguliselt 40 000 kuni 80 000 iirlast. Iiri keel on Iirimaa riigikeel ja esimene ametlik keel (teine on inglise keel) ning on Iirimaa koolides kohustuslik õppeaine. 1. jaanuaris 2007 on iiri keel üks Euroopa ametlikest riigi keeltest. 21. sajandi alguse seisuga on iiri keelel kolm murret: Munsteri murre (lõunamurre),Connanthci murre (keskmurre) ja Donegali murre (põhjamurre). 20. sajandil suri välja Leinsteri murre (idamurre). Murdeerinevused on väikesed. Ametlikus läbikäimises ja hariduses kasutatakse 20. sajandi keskel standardiseeritud uus iiri keelt (An Caighdeán Oifigiúil). Riigihüm n https://www.youtube.com/watch?v=QV7lGmgFovM https://www.youtube.com/watch?v=W0l8EwBqJw8 President Michael D. Higgins (iiri Micheál D. Ó hUiginn; sündinud 14. aprillil 1941 Limerickis) on Iirimaa poliitik, alates 11. novembrist 2011 Iirimaa president. Ta kuulus enne presidendiks saamist Iiri
Mis on nende tegevuses sarnast ja mis on erinevat? 30. Mitmeks suureks piirkonnaks jaguneb Eesti murrete järgi? Murdeliselt jaguneb Eesti 2 suureks piirkonnaks : Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti. 31. Millised kirjakeeled olid Eesti alal enne seda, kui piiblitõlkes kasutatud keele alusel kujunes ühtne eesti kirjakeel? Põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeel. 32. Kuidas eesti murded murderühmadeks ja murreteks jagunevad? On 8 peamurret: Põhja-Eesti murderühma moodustavad rannikumurre, keskmurre, idamurre, läänemurre ja saartemurre; Lõuna-Eesti murderühma Mulgi murre, Tartu murre ja Võru murre. 33. Mitmeks kihelkondlikuks murrakuks jagunevad eesti murded? Peamurded omakorda jagunevad 107 kihelkondlikuks murrakuks. 34. Millise murde baasil on kujunenud eesti kirjakeel? Miks? Eesti kirjakeel on kujunenud keskmurde baasil, kuna see on kõige laiema levialaga eesti murre. 35. Mis murre on olnud tänapäevani kõige elujõulisem?
(Rätsep 2002: 11) Läänemeresoome murrete lõunarühmas eraldus esialgu kolm hõimumurret, mida nüüd on nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Märgatava lahknemiseni viisid meie ajaarvamise esimestel sajanditel viisid uuendid. (Rätsep 2002: 12) Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Tõenäoliselt said sealt alguse ka saarlaste ning läänemaalaste keelepruugis. (Rätsep 2002: 14) Niisiis oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded. Selleks
4) eenetsi (samojeedi keelkond) Indoeuroopa keelkonna keeled 1) inglise keel (lõunagermaani keel) 2) hispaania keel (romaani keel) 3) itaalia (romaani keel) 4) vene keel (slaavi keel) Põhjaeesti murded Lõunaeesti murded 1) saarte murre 1) Tartu murre 2) läänemurre 2) Võru murre 3) keskmurre 3) Mulgi murre 4) kirderannikumurre 5) idamurre Soome-ugri ja indoeuroopa keelkondade erinevused 1) soome-ugri keeltes on pearõhke esimesel silbil, indoeuroopa keeltes on rõhk liikuv 2) indoeuroopa keeltel on eessõnad, soome-ugri keeltel tagasõnad (under the table, laua all) 3) soome-ugri keeltele on iseloomulik käänete rohkus, soome-ugri kasutab tunnuseid ja lõppe, indoeuroopa kasutab tüvemuutust 4) soome-ugri keeled ei tunne grammatiliselt sugu, indoeuroopa tunneb Eesti keele jätkusuutlikus 1) Eestil on eesti keele arengukava
tinglikult nimetatud liivi, Ugala ehk lõunaeesti murdeks ja maamurdeks ehk põhjaeesti murdeks. Võib arvata, et esimestel sajanditel viisid just uuendid märgatavale lahknemisele. Esimesel aastatuhandel võis alguse saada ka maamurde lahknemine neljaks murrakuks, hiljem murdeks. Esmalt eristus Vaia murre, millest hiljem iseseisvus vadja keel ja ala lääneosas 4 põhjaeesti idamurre, mis hõlmas ka muistse Vaiga maakonna. Vaia murde järeltulijaks peetakse Vaivara ala, mis ei välista selle murraku hilisemat liitumist Viru murdega. Võib arvata, et just sel ajal olid kujunenud ka esimesed erijooned saarlaste ja läänemaalaste keelepruugis. Seega oli Eesti aladel aastatuhande lõpuks välja kujunenud neli ulatuslikumat hõimumurret, kus oli arenemas sisemine diferentseerumine, mille tulemusena tekkisid hiljem taas uued murded.
Saksa keel ukraina keel itaalia keel Hollandi keel valgevene keel hispaania keel Rootsi keel poola keel portugali keel Taani keel tsehhi keel rumeenia keel Norra keel slovaki keel moldova Islandi keel bulgaaria Eesti mured ·Põhjaeesti murderühm: saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; ·Lõnaeesti murded tartu, mulgi, võru murded Keelkonnad Nimede käänamine Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K
Tooge näiteid! Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) - kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka j ärgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad' Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete' Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus
Eesti keele tähestik on järgmine: Aa Bb (Cc) Dd Ee Ff Gg Hh Ii Jj Kk Ll Mm Nn Oo Pp (Qq) Rr Ss Ss Zz Zz Tt Uu Vv (Ww) Õõ Ää Öö Üü (Xx) (Yy) Sulgudes antud tähed on võõrtähed, mis esinevad ainult võõrnimetustes.Põhjaeesti murdeid liigitakse kahte rühma, mis omakorda jagunevad veelgi kuueks: 1) südaeesti murded · keskmurre · läänemurre · saarte murre · idamurre 2) kirderannikumurded · rannamurre · alutaguse murre Lõunaeesti murre jaguneb kolmeks: · Mulgi murre · Tartu murre · Võru murre 7 Euroopa keeled Euroopa on maailmajagu, kus räägitakse paljusid keeli. Euroopa Liidus on 23 ametlikku keelt ning ELi laienemisel suureneb see arv veelgi. Euroopa keelte mosaiik on välja kujunenud pikkade aastatuhandete jooksul.
1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid, paarsada üldkeele sõna. Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik), Wiedemanni tüvesid. Tuletised, liitsõnad. Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid. Õpetas eesti keele struktuuri, eesti keelt muukeelsetele, kirjandust jne. Tegelik eesti kirjakeel. Juhatas ka KKI sõnaraamatute ja õigekeelsuse sektorit. 11. Johannes Aavik ja keeleuuendus. 1912-1924 keeleuuenduse kõrgperiood. 1913 ,,Keele kaunima kõlavuse poole" (artikkel Eesti Kirjanduses). "Enne riist, siis teos; enne keel, siis kirjandus."
Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik,
167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Jõgever, Veski, Aavik, Grünthal jt. Esimene normiv eesti keele sõnaraamat 1925-1937 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane Elmar Muuk 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused Veski sõnavara rikastajana : 1) Veski moodustas kümneid tuhandeid termineid. Paarsada üldkeele sõna. 2) Murdesõnu (kodumurre: idamurre, nt käpik) Wiedemanni tüvesid. nakkama eL, sõltuma, sõltus. 3) Tuletised, liitsõnad 4) Võttis kasutusele ebaproduktiivseid liiteid, nt. mu (songermu) 5) N pinnas, õisik, võistkond, rohtla, ravim, majand; toime, juhe, näriline, mahuti, eritis, veos; tagasituletised ravi, eelis; 6) Adj: tehis-, sulgjas, pärilik, taimne 7) V: kiiritada, kõrguda, tarbida, loendada; Liitsõnu: hulgimüük, jaemüük, teatmeteos, kinnisvara, valuvaigisti, vääriskivi 10
Lapi eraldus Soomest 4.etapp (põhja)germaani hõimude tulek 1200-900 eKr. Läänemurre x+SU+b+g. Kagu-Soome, Laadoga ümbrusx + SU+b Tekib ida ja lääne erinevus (läänes oli kõikide hõimude mõjutusi) Germaani hõimude tulek on avaldanud mõju hääldusele ja süntaksile (nt liitajad) 5.etapp uusasukad Põhja-Eesti aladelt ja skandinaavia hõimud 1-200. Rannikumurre x+SU+b+g+e+sk Häme (sisemaa) x+SU+b+g 6.etapp 200-1000. Liikumine läänest itta Laadogani. Idamurre x+SU+b ja lisandus x+SU+b+g+e+sk Sisemaal arenevad Häme murded 7.etapp slaavi hõimud. Ca 600 idaalale, soome idamurded kaugenevad läänemurretest 8.etapp rootsi hõimud (tekib püsiv rootsi asustus). Viikingiaeg, edelamurre x+SU+b+g+e+sk+rts häme murre x+SU+b+g 1200. alates lõuna-pohjanmaa murded, kesk- ja põhjapohjanmaa murded 9.etapp ränded sisemaal (ulatuslikem 17. sajandil. Põhjuseks Rootsi poliitika: kõik,
mitm nim kujuline mitm os: (veikkesi) põrsad ‘põrsaid’; mitm 1. p -(m)ma, 2. p -(t)ta: luemma ‘loeme’, valvasitta ‘valvasite’; mitm 3. p -vad ~ -väd: jääväd ‘jäävad’, jäiväd ‘jäid’, jäässiväd ‘jääksid’; lõputa ja sse-line umbisikulise tm olevik, sh ka eitavas kõnes: ei jäätässe ‘ei jäeta’; käskiva kv mitm 2. p -ga ~ -gä, -ka ~ -kä: akkaga ‘hakake’, elägä ‘elage’; Idamurre liigendus problemaatiline; tuumalaks Kodavere ja Maarja-Magdaleeda kihelkonna põhjaosad; siirdealadeks Iisaku edelaosa, Torma, Laiuse ja Palamuse idaosa; Erijooned d laadivahelduslike sõnade NA vormides: padas ‘pajas’, ladud ‘laod’, jõõdan ‘jõuan’; o – õ: kõht ‘koht’, õli ‘oli’; v labiaalvokaali kõrval: ulvoma ‘uluma’, lõevoke ‘lõoke’; st – ss: miis ‘meest’, majas ‘majast’;
Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. (Lõuna-eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. Suuline kõne on verbaalne kõne. on ajaline, lineaarne, kahesuunaline, interaktsiooniline, deiktilisem; intonatsioon ja pausid, seega ikoonilisem; lõdvem konstruktsioon, parandused, reformuleeringud, partiklid jne; tavaliselt vähem formaalne. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline
olud, orud, udu, usun Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul. Soome keel: suoma|lainen venä|läinen, tuoli|lla pöydä|llä, maa|ta pää|tä Lõunaeesti: haavaq `haavad', naanõ `naine' latsõkõnõ `lapsekene' härmävidäjä `ämblik', sündümä `sündima', imäkene `emakene', kirderanniku: värävä `värav', käbü `käbi' idamurre: näljägä, pääväd `päevad' Kihnu: nemäd, küsüs, venümä `venima', valgõtõ `valgete' Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö Velaarne vokaalharmoonia: e > õ Khn, eL peenendamine ja Velarisatsioon e jämenemine konsonandi põhimoodustuskohale lisandub teine moodustuskoht keeleselja tagaosa tõusu tõttu pehme suulae poole
· 1.tsitaatkaardid (display maps) esitavad konkreetsed vormid vastavalt esinemisele · 2.sümbolkaardid (interpretative maps) esitavad keelenähtusi üldistatuna sümbolite abil 2.2. Eesti kohamurded: põhiliigendus ja peamurrete kesksed jooned Pajusalu jt 2002/2009 murdeliigendus: · Peamurded: põhjaeesti eP ja lõunaeesti eL · Murderühmad: südaeesti eS ja kirderanniku eR · Murded: · eS: saarte murre S, läänemurre L, keskmurre K, idamurre I, · eL: Mulgi murre M, Tartu murre T, Võru murre V, · eR: rannamurre R, Alutaguse murre A · Murrakurühmad, Murrakud Põhjaeesti ja lõunaeesti peamurrete kesksed erinevused: · põhjaeesti · lõunaeesti · afrikaat puudub: siga, küpsetab · afrikaat esineb: tsiga, küdsä · larüngaalklusiil puudub: kalad · larüngaalklusiil esineb: kala?
Tiitlid Sir ja Lady on nime ees suurtähega. Õige on kirjutada Euroopa köök. Õige on kirjutada väikese algustähega pronkssõdur. Õige on kirjutada Eesti lipp (Eesti kui riigi nimi). Õige on kirjutada rahvusvaheline eakate inimeste päev (väikesed algustähed). Kirjutage Natsi-Saksamaa. Õige on kirjutada Vahemere köök ja Vahemere köögiviljad. Tänavanimed on Lühike jalg ja Pikk jalg. Õige on kirjutada Tartu murre, Võru murre ja Mulgi murre, ent idamurre, läänemurre, saarte murre. Õige on kirjutada Peipsi-äärsed piirivalvurid, mitte „peipsiäärsed piirivalvurid“. Õige on Berliini müür (kohanimi suure algustähega). Kirjutage Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind. Kirjutage Eesti olümpiakoondis. Kirjutage kell 11 Eesti aja järgi. Kirjutage Vene rulett, Ameerika rulett, Euroopa rulett. Ühendis Hiiu kannel on esimene sõna suure algustähega. Boeing on suure tähega, sest see on nimi.
Ühendis Kölni vesi on esimene sõna suure tähega. Õige on kirjutada Eesti lipp (Eesti kui riigi nimi). Õige on kirjutada rahvusvaheline eakate inimeste päev (väikesed algustähed). Kirjutage Natsi-Saksamaa. Õige on kirjutada Vahemere köök ja Vahemere köögiviljad. Õige on kirjutada Pariisi kartulid. Tänavanimed on Lühike jalg ja Pikk jalg. Õige on kirjutada Tartu murre, Võru murre ja Mulgi murre, ent läänemurre, idamurre. Õige on kirjutada aasta õppija, aasta koolitaja (väikeste algustähtedega, jutumärke pole). Õige on kirjutada Peipsi-äärsed piirivalvurid, mitte ,,peipsiäärsed piirivalvurid". Ühendis Norra lõhe on esimene sõna suure tähega. Õige on Berliini müür (kohanimi suure algustähega). Kirjutage Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhind. Õige on kirjutada Itaalia vein. Kirjutage Eesti olümpiakoondis. Kirjutage Austria vein (esimene sõna on suure tähega).
Põhjamaad- Taani, Norra, Rootsi, Soome, Island, ka Fääri saared. P- Euroopa. Iidsem nimetus Skandinaavia. Juba roomlased tundsid nimetust Scandia. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaaviamaad: Poliitiliselt: Taani, Norra, Soome, Island, Rootsi. Kultuuriliselt/keeleliselt: Taani, Norra, Rootsi, Island Geograafiliselt: Norra, Rootsi, Soomest loodeosa Põhjamaade ajalooline kultuuriruum 1000. a. tagasi oli 4. dialektiga ürgne Skandinaavia algkeel. Idamurre- taani ja rootsi keel Läänemurre- norra ja islandi keel Nendest on tänapäeva islandi keel kõige lähedasem ürgsele skandinaavia algkeelele; nn viikingikeelele. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum Skandinaavia keeli emakeelena kõnelevad inimesed suudavad üksteist hea tahtmise korral mõista ka ilma tõlgi abita. Keeled on nii sarnased, et neid võib pidada ka ühe ja sama keele erinevateks murreteks. Põhjamaade ajalooline kultuuriruum
Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keelederaldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele ortograafia toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid
iso suur isoisä vanaisa isoveli vanem vend isoäiti vanaema istua istuma istuva istuv isä isa Italia Itaalia italialainen itaallane itse ise itse asiassa tegelikult itsepalvelupesula selvepesula itä ida itämurre idamurre Itä-Suomi Ida-Soome iät ja ajat (= kauan) ajast aega; terve igaviku J ja ja jadeveistos jadeiitskulptuur jaksaa jaksata, hakkama saada jalka jalg jatkaa jätkata jatko jätk, jätkamine jatkua jätkuda jauheliha hakkliha jeesata (= auttaa) aidata jo juba
Variatiivsus võib olla: · geograafiline (eri piirkondades räägitakse eri keelt dialekt ) · sotsiaalne (sotsiaalne klass - seostatakse sissetulekuga, haridusega, vanus, sugu) · situatsiooniline nt stiil, formaalsus (kõik räägivad erinevates olukordades veid erinevalt). Dialekt e murre on mingi piirkonna keelekasutus. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest. (Lõuna- eesti murre võru, tartu, mulgi; Põhja-eesti saarte, lääne-, kesk- ja idamurre; rannikumurre) Sotsiolekt on sotsiaalse grupi keel. Idiolekt on ühe inimese keel. Individuaalsed eripärad. Kasutatakse, kui leitakse midagi omapärast kellegi keeles. 89. Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika Sotsilingvistika uurib keelt eri vanuse soo ja sotsiaalsetes rühmades, keele seos psühholoogiaga Kvantitatiivne: (küsitlused, statistika) Praktiline: keele planeerimine, hariduspoliitika, keelepoliitika 90. Psühholingvistika uurimisalad
Häälikuloolise meetodi kasutamisel annavad väärtuslikku lisateavet murdeandmed. Keeleajalooliselt jaguneb eesti keel teineteisest häälikuliselt (ka grammatiliselt ja sõnavaraliselt) tugevasti erinevaks põhjaeesti ja lõunaeesti peamurdeks, mille taustaks on vanad läänemeresoome hõimumurded. Põhjaeesti peamurde raames eristatakse südaeesti ja kirderanniku murderühma; südaeesti murderühma kuuluvad saarte, lääne-, kesk- ja idamurre, kirderanniku murderühma rannamurre ja Alutaguse murre. Lõunaeesti peamurre jaguneb Mulgi, Tartu ja Võru murdeks. Tüvede päritolu väljaselgitamisel on suur väärtus igasugusel taustateabel. Kontaktid laenuandjakeelega on sageli seotud mingi kindla ajajärguga. Seega võib sõna vanus viidata päritolule. Järelikult on oluline kindlaks teha, millal on sõna kirjalikes allikates registreeritud
annaabi.ee 
