Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti keele ajalugu (1)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui vana on eesti keel ?
  • Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde ?
  • Kuidas on tekkinud eesti keelde vältevaheldus ?
  • Kuidas on tekkinud eesti keelde laadivaheldus ?
  • Kuidas kadus vokaalharmoonia eesti keelest ?
  • Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon ?
  • Kuidas on eesti keel saanud oma sõnavara ?
  • Mis muutub eesti keeles praegu ?
 
Säutsu twitteris

  • Kui vana on eesti keel?
    Eesti keel tekkis vanade hõimumurrete alusel eelmise aastatuhande esimesel poolel eri murdeid ühendavate laialdaste uuenduste läbi keelesüsteemi mitmes osas, kusjuures keskuseks võis olla ennekõike lõunaeesti murdeala .” (Rätsep 1989: 1521)
    Uuendusi : lõpukadu, sisekadu , LV ja VV teke, sõnalõpulise n-i kadu, järgsilpide pikkade vokaalide lühenemine, geminaatide lühenemine üksikkonsonantideks; komitatiivi teke, eitusverbi, potentsiaali ja possessiivsufiksite kadu, kaudse kõneviisi teke; sõnavara muutused eeskätt keelekontaktide mõjul
  • Eesti keele ajaloo periodiseeringud.
    Saareste perioodid:
    ...−1200
    13.−15. sajand
    16.−18. sajand
    19.−20. sajand
    Kirjeldab nii keelesüsteemi muutusi kui ka keele sotsiaalset positsiooni. Periodiseeringu aluseid ei kommenteeri.
    Kask 1970:
    • 1524 −1857
    • 1524−1686 (saksapärane kirikukirjandus)
    • 1686− 1813 (“parandatud” kirikukeel)
    • 1813−1857 (rahvapärane eesti keel)
    • 1857−...
    • 1857−1900 (rahvusliku kirjakeele kujunemis - ja ühtlustumisaeg)
    • 1900−1940 (rahvusliku kirjakeele normeerimise aeg)
    • 1940−... (eesti kirjakeele üldrahvalikuks muutumise aeg)
    Kritiseerib ühiskondlike muutuste sidumist periodiseeringuga, kuid lähtub ka ise periodiseerimisel kirjakeele ühiskondlikust rollist.
    Hennoste 1997:
  • ... − 13. sajand (suulised murded : kirderühm, põhjarühm , lõunarühm; avalikud ja argiregistrid)
  • 13. sajand − 16.-17. sajand (eesti keel madalama positsiooniga sotsiolekti staatuses; sakraalse ja asjaajamisregistri taandumine; alamsaksa mõjud)
  • 16.-17. sajand − 18. sajandi algus ( luterlik kultuur; Rootsi võim; ülemsaksa , rootsi keel avaliku elu registritena, alamsaksa taandumine argiregistriks; eesti keele (pool)kirjaliku registri kujunemine − vaimulik tõlkeline kirjavara; saksaeesti keeleideaal, teadlik eesti keele arendus)
  • 18. sajand − 1860ndad (Vene võim: rootsi keel > vene keel; hariduskeel saksa keel, madalamatel astmetel ka eesti keel; alamsaksa keele taandumine; lugemisoskuse levik eestlaste seas; esimesed eestlastest autorid; saksa keele oskuse levik eestlaskonnas)
  • 1860ndad−1870ndad (ärkamisaeg; saksaeesti keele tähtsuse kadumine (säilib vaimulik allkeel ), ilmaliku kultuuri keskne positsioon; eestlaskonna sotsiaalse struktuuri mitmekesistumine ; põhjaeestikeelne ilmalik kirjalik register ; kirjaoskuse laienemine; saksa kultuuri mõju ( tõlked , rahvajuhtide argikeel )
  • 1880ndad − 1914/1920 ( venestamine (avalik elu!); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine ; teadlik keelehoole ; murrang laen - ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine)
  • 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine )
  • 1940/1944 − 1980ndad ( ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus , ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega)
  • 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; indoeuroopa mõjud; suuliste avalike tekstide esiletõus (TV!), eesti kirjakeele prestiiži langus)
    Pajusalu 2000:
    • vanaeesti keel (...−1200)
    • muutuste aja eesti keel (1200−1700)
    • uuseesti keel (1700−...)

  • Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos.
    Grammati (kali)satsioon e grammatiseerumine (ingl grammaticalization v grammaticization): areng leksikaalsetest vormidest grammatilisteks ja grammatilistest vormidest veel grammatilisemateks
    Termin 1912 Antoine Meillet’lt: grammatilise iseloomu omistamine varasemale iseseisvale sõnale.
    Lisatähendusi: grammatisatsioon kui grammatika komponentide ja elementide kujunemise protsessi üldisemalt, sh nt sõnajärjereeglite ja lausetüüpide kujunemine;
    grammatisatsioon kui keeleteaduse see osa, mis tegeleb grammatisatsiooniprotsesside uurimisega.
    Iseseisva uurimisvaldkonnana tõusis huvi keskmesse 1980.–1990. aastatel
    Näiteks komitatiivi kujunemine: kansak > kāsak > kāsa? > kāsa > kâs > kas > -ka > -Ga
    (vrd soome kansa ‘rahvas, selts’,kansak ‘seltsi (kuhu?)’
    Grammatisatsioonimehhanismid:
    1. desemantisatsioon
    2. reanalüüs
    3a. laiendus
    3b. analoogia
    4. dekategorisatsioon
    Grammatisatsiooniprotsessi universaalsus : Suur osa grammatisatsiooniprotsesse toimuvad maailma keeltes (olenemata nende sugulusest ja geograafilisest lähedusest) ühtmoodi. Grammatiseerumine kui ühesuunaline protsess (areng suurema grammatilisuse suunas, aga mitte vastupidi).
    Vorm: TÄISTÄHENDUSLIK ÜKSUS > GRAMMATILINE SÕNA > KLIITIK > MUUTEAFIKS > Ø
    Üsna kiire ja jälgitav lüli muutusteahelas on täistähendusliku sõna muutumine abisõnaks, praegusaja eesti keeles näiteks sõnavormide vaatamata, hoolimata, võrreldes, sõnul toimimine kaassõnadena, sõnade üks ja see toimimine artikloididena, verbi laskma toimimine kausatiivse abiverbina.
    Verbi hakkama tendentsil toimida tuleviku abiverbina on seljataga tee isiku või objektiga seostumisest (mis kajastub ühendverbides külge hakkama, millegagi peale hakkama) tegevuse alguseks ja sealt edasi ajasuhte väljendajaks.
    Eesti keeles on kujunemas aspektipartikkel ära, mille lähtetähendus on kohatähendus "kusagilt ära, mujale". Aspekti väljendama sobib ära hästi hävimist ja lõppemist, seega kujuteldavalt vaateväljalt kadumist väljendavate verbidega (ära kaduma, ära surema, ära kaotama), kuid mitte tekkimist väljendavate verbidega.
    Kui grammatikaliseerub üksik sõnavorm , nagu partiklistuv imperatiivivorm ( kuule , näe, vaata, oota), on peamiseks vorminähtuseks redutseerumine - hääldus lüheneb (kule, vat, ota), häälikuid võib kaduda (vaat, nää).
    Kaassõnakolmik kätte-käes-käest ei väljenda mitte üksnes inimese valduses, vaid ka mingite välisjõudude mõjualas olemist.
    Kaassõna tänu tähendus on üldistumas põhjuse tähenduseks , kaugenedes oma leksikaalsest allikast; sellega kaovad kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav .
    Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus.
    Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Eesti keele ajalugu #1 Eesti keele ajalugu #2 Eesti keele ajalugu #3 Eesti keele ajalugu #4 Eesti keele ajalugu #5 Eesti keele ajalugu #6 Eesti keele ajalugu #7 Eesti keele ajalugu #8 Eesti keele ajalugu #9 Eesti keele ajalugu #10 Eesti keele ajalugu #11 Eesti keele ajalugu #12 Eesti keele ajalugu #13 Eesti keele ajalugu #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ardnas Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    timps16 profiilipilt
    timps16: liiga slaidide keskne, aga muidu pole viga
    21:05 14-12-2015


    Sarnased materjalid

    130
    ppt
    Eesti keele ajalugu ja murded
    38
    docx
    Eesti keele ajalugu
    88
    docx
    Eesti keele reeglid
    14
    odt
    Eesti kirjakeele ajalugu
    83
    doc
    Eesti ajalugu
    56
    doc
    Eesti ajalugu
    27
    doc
    EESTI KEELE STRUKTUUR
    19
    docx
    Eesti keele allkeeled





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun