Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011 (1)
Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida
Esitatud küsimused
- Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
- Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
- Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
- Millised on foneetika rakendusalad?
- Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?
- Missugused on meie hingamiselundid?
- Millised on hingamise faasid ja liigid?
- Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
- Missugused on meie fonatsioonielundid?
- Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
- Mis moodi hääl tekib?
- Missugused on artikulatsioonielundid?
- Mis eristab vokaale konsonantidest?
- Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
- Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi?
- Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada?
- Millised on võimalikud variandid?
- Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
- Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi?
- Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi?
- Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni helilisuse järgi?
- Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
- Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
- Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada?
- Mis on vokaalharmoonia?
- Mis on palatalisatsioon?
- Mis on dissimilatsioon haploloogia ja metatees?
- Miks tekivad siirdehäälikud?
- Mis on omane igasugusele võnkumisele sagedus ja amplituud?
- Kuidas võib võnkumisi liigitada liht- ja liitvõnkumised?
- Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
- Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon?
- Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?
- Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada?
- Kuidas võib määratleda silpi?
- Millistest osadest silp koosneb?
- Kuidas me kõnet liigendame?
- Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
- Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
- Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles?
- Milleks on vajalik lauserõhk?
- Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
- Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust kestus põhitoon?
- Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada?
- Millised on kuulmissüsteemis osad nende funktsioonid milline on kõrva ehitus?
- Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?
- Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?
Sarnased õppematerjalid
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi
põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine)
2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine)
4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine
(tuvastamine, mõistmine).
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid
ja nende käitumist kõnevoolus.
3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1)
artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja
häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline
eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika
Eesti foneetika ja fonoloogia
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias"
1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk
kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine.
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame.
3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse
Akustiline foneetika helilaine
Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse
Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika,
Eesti foneetika ja fonoloogia
Foneetika ja fonoloogia
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale
1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja
keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline
tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum
levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja
kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine
tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine
lingvistiline tasand.
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna
Eesti foneetika ja fonoloogia
Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt?
1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine)
2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika
3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika
4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika
5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub
häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes.
3
Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias"
1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine,
tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine.
2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib,
mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet.
3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne
e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia
ja eksperimentaalfoneetika.
4. Millised on foneetika rakendusalad?
8 valdkonda:
lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine)
laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine)
kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel
võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse
Foneetika konspekt
FONEETIKA KONSPEKT
Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad
Rääkija faasid e. kõnemoodustus:
- mõte
- keeleline vorm
- närvisignaalid
- häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse,
missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule)
õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e.
õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine
missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad
naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika)
Kuulaja faasid e. kõnetuvastus:
- kõrva tegevus e. auditiivne foneetika
- närvisignaalid
- keeleline vorm
- mõte.
Eesti foneetika ja fonoloogia
FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED
5. Õhuosakeste võnkumine
6. Kõrva tegevus
7. Närvisignaalid
8. Keeleline vorm
9. Mõte
Kõneakt
· Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast
· Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud
eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest
allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge
· Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon)
3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia?
Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi -
häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist.
Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb
foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid
omavahel kombineeruvad)
Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e
allofoonidena
4
Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline,
diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed
muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
Keeleteaduse tasandid:
1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi
2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks
3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem
4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt
5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele
häälikulist substantsi ja selle tootmist ning vastuvõttu)
Keeleteaduse tüübid:
1. DIAKROONILINE(arengulooline) – arvestab ajalist arengut, vaadeldakse
kuidas keeleteadus läbi aja muutub
2. SÜNKROONILINE(samaaegne) – selgitab probleemi antud ajahetkest, ei
arvesta ajaluhu, loeb keeleteaduse hetkeseisund.
3. TEOREETILINE – eesmärgiks keelesüsteemi kasutamise teooria, õpetuste ja
Lisainfo
1. Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid, täiendav jaotumine)? Arvo Eek lk 34-46 foneetika ja fonoloogia mõisted, ka tajutestide liigid.
Foneetika ja keeleteaduse (lingvistika) oluline puutepunkt on fonoloogia – keelte häälikusüsteemide tõlgendamine.
Fonoloogia uurib keelte häälikusüsteeme ja seda, missugused häälikulised vastandused keeles eristavad tähendusi. Fonoloogia kõige olulisem mõiste on foneem (häälikupere), mis on keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon. Segmentaalfoneemid (vokaalid ja konsonandid. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (nt foneem /i/ tähistab häälikut [I]). Suprasegmentaalfoneemid (rõhk, kvantiteet (välde), kõnemeloodia e intonatsioon)
Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Foneetika põhiüksus on häälik e segment. Häälikud on väikseimad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused. Häälikutel ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid liigitatakse vokaalideks ja konsonantideks.
Minimaalpaarianalüüs – foneemianalüüsi põhiline meetod. Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus:vaar, veer, viir, voor, võõr-, väär, vöör. Erinevad häälikud on fonoloogilises opositsioonis, st nad on eri foneemid. Vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused on distinktiivsed ehk (sõna) tähendusi eristavad. Distinktiivtunnus : [+/- ümarvokaal] kiir – küür , kila – küla
Paralleelne jaotumine - kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis rahu – lahu , varu – valu , vaar – vaal
Täiendav jaotumine ehk komplementaarne distributsioon: kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine - eesti k: velaarne nasaal esineb ainult [g] ees, nt rong; mujal esineb alveolaarne nasaal - need kaks häälikut on täiendavas jaotumises ehk ühe ja sama foneemi allofoonid.
Allofoon - ühe ja sama foneemi foneetiline variant. Foneemi püsivate tunnuste miinimum-komplekt. Positsioonist, häälikuümbrusest, kõnelejast jms tulenevad varieeruvad tunnused.
Vabaallofoonid
Positsioonilised allofoonid:
ekstrinssed e märgatavad
intrinssed ehk märkamatud
Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Häälikud on meeleliselt tajutavad, kuid neil ei ole iseenesest tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi
Fonoloogia uurib, missugused häälikulised vastandused on keeles tähendusi eristavad, ja tõlgendab häälikusüsteemi funktsionaalselt. Foneemid on keelesüsteemi väikseimad üksused, mille ülesanne on eristada tähendusi. Iga foneem realiseerub kõnes mingi häälikuna (allofoonina).
2. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamis – varustab kõneeorganeid õhuga, fonotoorne – moodustab hääle, artikulatoorne kompleks moodustab häälest hääliku.
3. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru e trahhea (trachéa), 2 kopsutoru e bronhi (bronchi), 2 kopsu (pulmónes), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma).
4. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise kaks faasi: sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio)(hingamispaus). Hingamise liigid: Jõudehingamine - hingamisfaasid üsna ühepikkused, vahetatakse välja 0,5 liitrit kuni 1 liiter õhku, umbes 15 korda minutis; Eek: 10–12 sissehingamist
Kõnehingamine - hingamisfaasid erineva pikkusega, väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine.
5. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõne eeltingimuseks on hingamine. hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. Häälikute genereerimiseks vajalik eeltingimus on rõhu muutus õhuvoolu loomiseks (Bernoulli’ efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid).
Märksõnad
, , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , ,
Mõisted
foneem,
foneetika põhiüksus,
minimaalpaarianalüüs,
minimaalpaar,
erinevad häälikud,
distinktiivsed,
paralleelne jaotumine,
intrinssed,
häälikud,
foneemid,
hingamis,
kõnehingamine,
fonatsioon,
häälepilu,
umbes 70,
ninaõõs,
suuõõs,
kõrgenevad diftongid,
algupärased,
hilisdiftongid,
laen,
fonotaktika,
häälduskohaassimilatsioon,
vokaalide velarisatsioon,
hääldusviisiassimilatsioon,
helilisusassimilatsioon,
helitustumine,
sandhi,
liesoon,
elisioon,
inglise k,
haploloogia,
puurid,
stik,
nist,
põhitoon,
kestuse suurenemine,
kvaliteedi muutumine,
astmevaheldus,
sufiksiline astmevaheldus,
kontrast,
silbi vokaal,
intensiivsuskulg,
häälikuvälteteooria,
susi,
silbivälteteooria,
valter tauli,
lehiste,
pikad silbid,
taktivälteteooria,
välted,
hüpotees,
intonatsioonil,
toneemid,
väliskõrv,
väliskõrv,
häälduskoha assimilatsioon
Meedia
Kommentaarid (1)
Kõik kommentaarid