Kontserdielamus ANTONIO VIVALDI "GLORIA", Tartus Salemi kirikus kell 18:00 Esinesid: · Tartu Jaani Kiriku Kammerkoor · kammerkoor "Plicae vocalis" · Tartu Keelpillikvartett · Dirigent: Lilyan Kaiv Koori solistid: · Ragne saul (sopran) · Andreas Kalkun (kontratenor) Tartu keelpillikvartett: · I viiul Kristel EerojaPõldoja · II viiul Kardi Sepalaan · Vioola kardi rehemaa · Tsello Reet Mets · Oboe Maimu Kaarde · Trompet Mihkel Kallip · Klavessiin Ele Sonn · Kontrabass Linda Viller
Limaskest umbes 20 cm pikkune peensoole algusosa, millel on 4 alaosa - ühekihiline silinderepiteel + tüüpkomponendid - Pars superior Reljeefi iseärasused - Pars decendens - Maokurrud plicae gastricae alanev osa risti-, põiki- ja pikikurrud flexura duodeni superior -> flexura duodeni inferior pikikurrud eriti esile väikese kõveriku piirkonnas -> maotänav lühim
(peptiidide), rasvade (rasvhapete+rasvlahustuvate vitamiinide) ning süsivesikute (suhkrute) imendamine. Peensoolel on 3 osa: a)Kaksteistsõrmiksool e. duodeenum (duodenum) (siit on arenenud ka maks ja kõhunääre!) b)Tühisool e. jejunum (jejunum) c)Niudesool e. ileum (ileum) Peensoole seina ehitus: A.Limaskest: Tavalised kihid, pind kaetud ühekihilise epiteeliga (hea imendamisvõime!). Lisaks suurendavad imendumispinda: a)ring- e. tsirkulaarkurrud (plicae circulares) b) soolehatud (villi intestinales) – mikroskoobis väikesel suurendusel nähtavad, sõrmekujulised, keskel vere- ja lümfisooned (luubi all meenutab peensoole limaskesta pind froteerätikut) c)mikrohatud (microvilli) – väikesed karvakesed epiteelirakkude pinnal Peensoole limaskest (jätk): Peensoole limaskestas on rohkesti mitut tüüpi soolenäärmeid (glandulae intestinales), mis toodavad soolenõret - seedeensüüme sisaldavat vedelikku. NB
välja lihaste lõdvestamise tulemusena). Hingamise liigid: - jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused) - kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt) - kõhuhingamine - roidehingamine - kontrollitud hingamine Fonotatsioonielundid e. kõri oma elunditega e. alumine hääleallikas: - kõri (larynx) - kilpkõhred - sõrmuskõhr - pilkkõhred - häälepaelad (plicae vocalis)+häälepilu. Häälekurdude tegevus kõnelemisel Häälekurdudel on neli kasutusviisi: liigutamine külgsuunas (häälepilu vastavalt kas laieneb või aheneb), pikendamine ette- või tahapoole, õhendamine (häälekurdude kokkupuutepind tavapärasest õhem) ja pingutamine. Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk.
- lehter pöördub munasarja ülaotsa kohalt taha alla - lamina propria SEINA EHITUS - puudub lamina submucosa - Tunica mucosa - sile, näärmete tõttu paks ja kahekihiline (pars basilaris et functionalis) ühekihiline rips- ja limarakkudega epiteel - kaelakanalis on palmkurrud – plicae palmatae - palju limanäärmeid ja limakork, mis takistab mikroobide tungimist lamina propria moodustab rohkesti rikkalikult hargnevaid pikikurde emakaõõnde - Tunica muscularis Myometrium – lihaskest
Näärmed omandavad sekretsioonivõime. Pinnaepiteeli rakud kattuvad ripsmetega. Proopria muutub kohevaks. 4. Isheemiline faas. Veresooned kontraheeruvad. Soonte spasm kestab mitu tundi. Tekib kudede isheemia ja nekroos. Veresooned spiraliseeruvad, lühinevad, katkevad. Tekkinud verepais irdab endomeetriumi funktsionaalse kihi, see surutakse koos kogunenud vere massiga üles ja kõrvaldatakse emakast. 9. Duodeenumi limaskesta ehitus Duodeenumi limaskest moodustab tsirkulaarkude (plicae circulares). Limaskestal on hulgaliselt pikki soolehatte ja suhteliselt lühikesi soolekrüpte. Krüptide põhjas paiknevad Panethi rakud (cellulae panethenes), rakkude supranukleaarne osa sisaldab atsidofiilset sõmerust. Limaskest lihaskiht on suhteliselt õhuke. Sellele järgnevas submukooskihis paiknevad duodenaal- e. Brunneri näärmed (gll. duodenales Brunneri), mis toodavad mukoidset sekreeti ja milliste aatsinused võivad ulatuda ka sidekoelisse proopriasse. 10. Väikeaju koore kihid
Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad häälekurdude pikkus ja paksus. Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel). Meeshääle kõrgus on umbes 70 150 Hz ja naishäälel umbes 150 300 Hz
annaabi.ee 
