Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"aferees" - 5 õppematerjali

aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas.
Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused
6
doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

põhjal: Häälduskoha a: kahe hääliku häälduskohad lähenevad soon pää: sompa, huulassimilatsioon, palatalisatsioon, velarisatsioon. hääldusviisi a (frikatiivistumine - lihtsalt, nasalisatsioon onu), helilisusassimilatsioon. Assimilatsioon kahe sõna piiril: Sandhi: eesti klusiilide tugevuse muutumine, liesoon: eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse: hea tööd, elisioon: vokaalide kadu kahe sõna piiril: rehe all- rehal, Kao asukoha järgi sõnas: aferees: alguskadu: kleit-leit, sünkoop e sisekadu: läinud- läind, apokoop: lõpukadu ­ matala ­ madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon ­ kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti ­ naine ­ naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31

Eesti keel → Eesti keel
97 allalaadimist
Eesti keele ajalugu
28
docx

Eesti keele ajalugu

8. Kuidas on eesti keelde tekkinud palatalisatsioon? Kaashäälikute regessiivne palatalisatsioon tekkis eelmise aastatuhande esimesel poolel. Muutuse põhjustas konsonandile järgnev eesvokaal i ja poolvokaal j. Laiemalt levis hammashäälikute ja alveolaaride (t, s, n, l, r) peenendus. Muutus toimus enne vokaali kadu sõna lõpust, arvatavasti 13. sajandil. 9. Eesti keele ajaloolised häälikukaod. Häälikukaod sõna seest 1500 AD Häälikukaod sõna alguses – aferees Vokaalide afereesi eesti keeles tavaliselt ei esine, siiski ep ole > pole jms Tavaline sõnaalgulise konsonantühendite lihtsustamine: *strand >> rand, *gramata >> raamat, murretes klaas >> laas, kleit >> leit; Sõnaalgulise h kadu: (h)omme, (h)irmus. Murdeti on labiaalvokaali eest kadunud v: *vokk > okk. Üksikutes sõnades j: *jutle- > *jütle- > *ütle-. 4 10

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
97 allalaadimist
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs -vastused 2011
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

mis on > mis son, mul on > mul lon Elisioon ­ (ld elsio `väljatõukamine') vokaalide kadu kahe sõna piiril, s.t sõna lõpp- või algusvokaali ärajätmine, kui järgnevatest sõnadest üks lõpeb ja teine algab vokaaliga. Inglise k- s tavaline, nt I am > I'm, I have > I've. Eesti rehe all > rehal. Nt sa ei ole > sai ole, niimoodi et > nimodet, ma ei tea > mai tea seda ei saagi > sedai saagi Assimilatsioon kao assukoha järgi sõnas: Kao asukoha järgi sõnas Aferees e alguskadu (nt Mulgis kleit > leit) Sünkoop e sisekadu, nt läinud > läind, kõndisime > kõndsime, *antanut > andnud, *tüttärenä > tütrena; ka nt inglise medicine > [medsn] Apokoop e lõpukadu. On olnud oluline tp-l nominatiivis ülipikkade ühesilbiliste sõnade kujunemisel (nt *jalka > jalg, *viisi > viis) ja algselt pikemate kui 2-silbil. lühikese ja ka pika esisilbiga sõnade kujunemisel (nt *matala > madal, *laulussa > laulus), kuna sõna lõpus muutub hääldus lõdvemaks. 30

Filoloogia → Eesti foneetika ja fonoloogia
245 allalaadimist
ONOMASTIKA ARVESTUS
36
docx

ONOMASTIKA ARVESTUS

arenguetapp).   Põhinimi – nimi, millest teised on tuletatud, nt Karl, millest on tuletatud Karoline, Charlotte, Lotta, Karla, Kalle. Lähtenimi võib olla ka algnimi (Charles’ist on saanud Charlotte).  Arenguvormid – alusnimest tuletatud vormid, nt Augustusest on saanud Augustinus või Augustinianus, Peetrusest Petronella, Annist tuletatud Annika.  Esineb regulaarseid lühenemisi – apokoop ehk lõpukadu, nt Johannesest saab Johan. Aferees ehk alguskadu on Üri (Jüri). Sünkoop ehk sisekadu, nt Nikolausist on saanud Niklas.  Hüpogorism ehk ebareeglipäraselt tekkinud hüüdnimed.   Lihtnimed – ühetüvelised. Anna ja Eliisabeth annavad kokku Anneliis.  Liitnimed – kahetüvelised, mitmekordsed nimed. Kahe eraldi nime tüvega kasutatud nimed, mis pole kokku sulatatud, on Anna-Maria, Peeter Paul. Kui inimesel on mitu eesnime, räägitakse tavanimest (igapäevane

Filoloogia → Foneetika
8 allalaadimist
NANDA õendusdiagnoosid 2012-2014 e-raamat
473
pdf

NANDA õendusdiagnoosid 2012-2014 e-raamat

1) 2. valdkond: toitumine 5. klass: vedeliku tarvitamine Definitsioon Risk soonesisese, rakkudevahelise või rakusisese vedeliku vähesuseks, liiasu- seks või nimetatud äärmuste kiireks vahetumiseks, mis viitab kehavedeliku kaotusele, kogunemisele või mõlemale. Riskitegurid ƒ Kõhuõõneȱoperatsioonidȱ ƒ VereȱtagasisaamineȱpärastȱvererakȬ ƒ Vesikõhtȱ(astsiit)ȱȱ kudeȱvõiȱplasmaȱeraldamistȱ(aferees)ȱȱ ƒ Põletusedȱȱ ƒ Sepsisȱȱ ƒ Soolesulgusȱ(obstruktsioon)ȱ ƒ Traumaatilineȱvigastusȱ(ntȱpuusaȬ ƒ Kõhunäärmepõletikȱ(pankreatiit)ȱ luumurd)ȱ Viited Batts,ȱE.,ȱ&ȱLazarus,ȱH.ȱ(2007).ȱDiagnosisȱandȱtreatmentȱofȱtransplantationȬassociatedȱthromboticȱmiȬ croangiopathy:ȱ Realȱ progressȱ orȱ areȱ weȱ stillȱ waiting

Meditsiin → Õendus
247 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun