Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"fonatsioonielundid" - 7 õppematerjali

thumbnail
7
docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Paralleelne jaotumine ­ kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis (varu-valu). 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat ­ elundid, mida hääldamisel kasutame. Saame jagada kolmeks osaks: 1) hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ­ ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8...

Eesti foneetika ja fonoloogia
266 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Häälikute genereerimiseks vajalik eeltingimus on rõhu muutus õhuvoolu loomiseks (Bernoulli' efekt). Fonatsioon on hääle tekitamine kõris häälekurdude võnkumisega, mis tekitab põhisageduse (F0). Fonatsioonist sõltub, kas häälikud on helilised või helitud. Helilised häälikud: häälekurrud vibreerivad (vokaalid ja helilised konsonandid). Helitud häälikud: häälekurrud ei vibreeri (nt klusiilid). 10. Missugused on meie fonatsioonielundid ? Ülesandeks hääle tekitamine. Kõri (larynx ) e alumine hääleallikas oma elunditega sõrmuskõhr (cartilago cricoidea ) kilpkõhr (cartilago thyroidea ) pilkkõhred (cartilagines arytaenoideae ) häälekurrud (plicae vocalis ) häälepilu ehk glotis (glottis ) kurrupilu ja kõhrepilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Mis moodi hääl tekib? Loetakse, mitu võnget ajaühikus tekib ­ põhisagedus. Fonatsioon. Võngete normaalsageduse määravad...

Eesti foneetika ja fonoloogia
239 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Kui kaks häälikut esinevad samas häälikuümbruses, olemata seejuures omavahel opositsioonis, on nad vabas vahelduses ja kujutavad endast ühe ja sama foneemi allofoone. 7. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat ­ elundid, mida hääldamisel kasutame. 1) Hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru, kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid ­ ülemine hääleallikas (neel-, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks. 8. Missugused on meie hingamiselundid? Elundid: ninaõõs, hingetoru, kopsutorud, kopsud 9. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise faasid: 1) Sissehingamine ­ aktiivne tegevus, mille jooksul roided tõusevad­> rinnaõõnes madalam rõhk ­> õhk kopsudesse...

Eesti foneetika ja fonoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Täiendav jaotumine: kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine. Fonoloogia tähtis osa on häälikute foneetiliste erinevuste funktsioonide analüüs 6. Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Hingamiselundid: helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine, fonatsioonielundid : hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine, ja häälduselundid: häälikute moodustamine. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru, kopsutorud, kopsud, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Sissehingamine, väljahingamine. Jõudehingamine ja kõnehingamine. 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. Hingamisel on tähtis osa kõne rütmi kujunemisel, mõjutab ka kõne...

Eesti keel
94 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Foneetika ja fonoloogia

Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõnehingamine ­ hingamise faasid on erineva pikkusega. Väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit. Sissehingamine on kiire. Hingamine kujundab kõne rütmi ning reguleerib hääle kõrguse ja valjuse muutumist. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid ? · Kõri (larynx) · Kilpkõhred · Sõrmuskõhr · Pilkkõhred · Häälekurrud · Häälepilu · Kurrupilu 11. Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? · Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk. · Häälepaelad surutakse teineteise vastu...

Eesti foneetika ja fonoloogia
119 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

Minimaalpaarianalüüs ­ foneemianalüüsi põhimeetod. · Täiendav jaotumine ­ 2 häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb vaid sellises ümbruses, kus teist pole. Paralleelne jaotumine ­ 2 häälikut saavad esineda samas positsioonis ja kontekstis (varu vs valu). 6. Millisesse 3 ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende ülesanded? · Hingamiselundid ­ helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine · Fonatsioonielundid ­ hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine · Häälduselundid ­ häälikute moodustamine 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingetoru ehk trahhea, kopsutorud ehk bronhid, 2 kopsu, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamine jaguneb sisse- ja väljahingamise faasiks. · Jõudehingamine ­ ühepikkused hingamisfaasid, vahetatakse 0,5-1l õhku, ~15 korda/min....

Eesti keel
103 allalaadimist
thumbnail
22
docx

FONEETIKA konspekt

Tekitatakse suruhäälikuid (= ejektiive) – kõri liigub ülespoole, õhk väljapoole –, implosiivne – kõri liigub allapoole, õhk sissepoole. - velaarne – pehme suulae õhuvool. Tekitatakse imihäälikuid (= avulsiive) – õhk liigu imedes suhu, pehme suulagi sulgub.  Fonatsioonielundid – hääle tekitamine Kõri oma elunditega – alumine hääleallikas. Häälekurdude võnkumine tervikuna tekitab hääle põhisageduse ehk põhitooni (F0): kõrgem sagedus = kõrgem hääl, madalam sagedus = madalam hääl. Häälekurrud liiguvad nii tervikuna kui osadena. Häälekurdude osade võnkumine tekitab hääle ülemsagedused ehk ülemtoonid. Heliliste häälikute hääldamisel häälekurrud võnguvad...

Foneetika
83 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun