Varss 1. Mille järgi pannakse varsaga paika õpetamise kiirus ? Vars määrab edasimineku kiiruse. Kui teda sunduda kiiremini tegema midagi milleks ta valmis ei ole, sattub ta segadusse, läheb närviliseks ja õppimine on negatiivne ning sellest tekkivad probleemid. Sammuti ei tohi varss ära tüdineda ega ära väsida, nii et mina jätaksin trennid üsna lühikeseks. 2. Selgita kuidas õpetaksid varssa taandama. Asetan käe tema rinnale ja avaldan kergelt survet „koputades”, et vältida seda, et hobune survele vastu hakkab suruma. Kui ta reageerib ja juba raskuse tahapoole viib, et hakata tagasi astuma, eemaldan surve ja kiidan teda. 3. Kuidas mõjub karistamine varsale?
Suurt tähtsust omab näiteks väliskeskkond- immuunsus, toitumus, hooldatus. Immuunsus ehk organismi võime tõrjuda väliskeskkonnast tulnud baktereid, viiruseid. Toitumus selles mõttes, kas mära söödaratsioon saab rahuldatud. Hooldatuse all mõeldakse eelkõige tavapärasemaid keha puhastusi eelkõige perineaalpiirkonnas. Käsikäes koos poegimisega käib ka vastsündinud varsa probleemid. See on märgatav siis, kui vastsündinud varss ei funktsioneeri ümbruskonnale, on jõuetu. Page 2 Vastsündinud varsa probleemid Organsüsteemide kohanemine väliskeskkonnas Termoregulatsioon1 Vastsündinud varss peab kiiresti kohanema uue keskkonnaga, mis on erinev emakasisesest seisundist. Probleemiks võib see olla siis, kui poegimine toimub välistingimustes või tuuletõmbuse korral sünnituskohas. Vastsündinu on märg, ta keha on külm-peast ja eriti jalgadest, kus toimub peamine temperatuuri langus
valele seisule või tagapikiasetusele. Kiire kontrolliga tehakse kindlaks, kas sõrgatsist järgmine on kanna või randmeliiges. Tagapikiasetuses loodet tuleb tõmmata välja kiiresti ja vabastada kohe hingamisteed sissehingatud looteveest. Tagapikiasetuses looted tavaliselt ellu ei jää. Normaalses asendis loote väljutamine toimub 5-10 minuti jooksul. Poegimise venides tuleb kohale kutsuda loomaarst. Esimesed 2 minutit Vastsündinud varss teeb oma esimesed hingetõmbed 30 sekundi jooksul pärast sündi ning kahe minuti pärast hakkab ta regulaarselt hingama 60 hingetõmmet minutis.Kui varss hakkab hingama võib näha ninas välja tulemas vedelikku.Siis tulebki ninasõõrmed ära puhastada lootevedelikust, et varss saaks normaalselt hinama hakata.Varsa kopsud on täidetud veega.Sünni ajal pressitakse enamus veest välja aga osa vedelik võib ikka vererongesse või lümfidesse jääda või kuskile mujale
Hobusekasvatus Söötmine Täissöödad varssadele- vastavalt tootja soovitustele, reeglina 0,5kg sööta 1kg kehamassi kohta · tagab lisaks proteiinitarbe katmisele piisava mikrotoitainetega varustatuse. · Täiendsööda plussid: varss harjub konsentraatide söömisega võimalikult vara soodustab iseseisvust toitainedefitsiidi vältimine väiksem metaboolne koormus märale(eriti tähtis, kui mära on uuesti tiine v kui teda planeeritakse uuesti tiinestada) abiks juhul, kui märal on väga palju piima ning varss saab seda liiga palju->madala energia-ent kõrge mineraalide sisaldusega täiendsööt-> kergem võõrutada vajadusel varakult. Sugumärade söötmine
linlane kurkki metallraha marss keskkond kordan konngi pappkarp pimss brasiillane metalne kaskki metssiga kirsse modernne Tavaline -gi, -ki keskkool fajanss komplekssed kaashäälikuüh end B 2. Jaga sõnad viide rühma. Leia igale rühmale pealkirjaks õige reegel. lõplik, varss, austraallane, kausski, korjas, kristallvaas, pulssi, õhkkond, modernne, kaldus, kottki, lipnik, pikksilm, risttee, keskkond, avanss, pillgi, simss, nokkmüts, kristalne, vanngi, lõppmäng, torssis, pinkki, komplekssed. lõplik kausski kristallvaas varss austraallane korjas kottki pikksilm pulssi õhkkond kaldus pillgi risttee avanss modernne
hobusel keskmiselt 11 kuud. Märad paarituvad täkkudega (isasloomadega) kevadel; seega sün- nivad varsad siis, kui kõikjal kasvab värsket mahlakat rohtu. Viibides kaua ema kõhus, areneb varss tugevaks, sest peale sündimist peab ta karjaga varsti sammu pidama. Karjast ei tohi maha jääda, sest rohusööjate loomadena viibivad ulukeeslid ja eeslikud ning hobused avamaastikul, kus elab palju suuri kiskjaid (näiteks Aafrikas lõvid), kes karjast eraldunud loomi jahivad. Varss tõuseb peale ilmavalguse nägemist umbes tunni aja pärast jalule; kuigi ta algul tudiseb oma jal- gel, kasvavad tema jõud ja kiirus silmnähtavalt. Mära imetab varssa umbes aasta, lisaks sööb varss rohtu, mida hakkab näkitsema juba mõnenädalaselt. Kuni 4-aastast mära nimetatakse sä- luks ehk noormäraks, sama vana isast aga noortäkuks. Looduslikes karjades viibivad sälud, noor- täkud ja varsad oma emade karjas ja moodustavad täisealiseks saades uued rühmad.
Paljunemine: Mral on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis vimaldab varsal sndida vihmaperioodil. Kui tkk mra pab, puudutab ta oma ninaga mra jalgu ja laskub ta ette plvili, tehes samal ajal iseloomulikke hli. Kui mra on valmis tkuga paarituma, lhevad ta krvad lidusse ja ta avab suu. Peaaegu aastapikkuse tiinuse jrel snnitab mra harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sndimist jalgele tuseb. sna varsti pab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vhemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. Juba ndala aja mdudes hakkab varss rohtu sma, ent mra toidab teda piimaga peaaegu aasta aega veel. Varsad jvad perega kokku umbes 2 aastani. Seejrel ajab vana tkk noored tkud karjast minema. Noored emased sebrad jvad karjaga vi lahkuvad ning paarituva mne teise noore tkuga. Sigima asutakse tavaliselt alles 3-4 eluaastaselt. Phiandmed: Sebra krgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus vib ulatuda 220 cm.
pikki tunde. Tavatoiduks rohi, mõnikord puukoor, -lehed, pungad, puuviljad. Vett joob päevas 8-10 liitrit. ELUVIIS Elavad perekondlike karjadena. Karjad tihti segunenud antiloopide karjadega. Karja juhiks on täkk. Võimeline kiirelt ja osavalt liikuma. Kohastanud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Hea kuulmine ja nägemine hoiatavad teisi ohu eest. PALJUNEMINE Tiinus kestab aasta. Sünnib üks varss. Paaritumine toimub ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. Varsad perega koos 2 aastaseni. Sigima hakatakse 3-4 aastaselt.
liikuda. Hobused magavad püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom ja tänu oma pikale kaelale saab ta hästi maast rohtu kätte. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Hobusele tuleb anda ka soola. Hobuse hammaste järgi saab määrata ka tema vanust, vanal hobusel on hambad juba kulunud. Hobune on veoloom, ta on abiks põllutöödel ja temaga saab ka ratsutada. Emast hobust nimetatakse mära ja isast hobust täkk. Hobuse poeg on varss. Hobused võivad olla valged, mustad, hallid, pruunid, kollased või kirjud. Koduhobused elavad peamiselt tallis. Päeval lastakse nad õue aedikusse või karjamaale jooksma ja õhtul tagasi talli. Metsikud hobused elavad looduses karjana, nende elupaigaks on Aasia stepid ja poolkõrbed. Jääkülmi talvi võimaldab neil üle elada pikk ja paks talvekarvastik. METSIK HOBUNE KODU HOBUNE
lähenemas näha. Paljunemine · Märal on jooksuaega tavaliselt mitu korda aastas. · Paaritumine toimub harilikult niisugusel ajal, mis võimaldab varsal sündida vihmaperioodil. · Kui täkk tahab paarituda, puudutab ta oma ninaga mära jalgu ja laskub ta ette põlvili, tehes samal ajal iseloomulikke hääli. · Peaaegu aastapikkuse tiinuse järel sünnitab mära harilikult 1 varsa, kes juba tund aega peale sündimist jalgele tõuseb. · Üsna varsti püüab varss karjaga sammu pidada, mis kindlustab talle vähemalt suhtelise turvalisuse kiskjate eest. · Varsad jäävad perega kokku umbes 2 aastani. · Varsad hakkavad sigima alles 34 aasta pärast. Põhiandmed · Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. · Keskmine sebra kaalub 260 kg. · Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. · Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud.
Lakk ja saba valkjad Kollane CREMELLO Nahk väga vähese pigmendiga (roosakas) Karvkate on kahvatukollane, kreemikas, peaaegu valge Cremello KIMMEL Naha pigment must Kehal põhivärvusega karvad segunenud valgete karvadega Nägu ja jalad on põhivärvuse värvusega Erinevad varjundid: mustjaskimmel raudjaskimmel kõrbkimmel Raudjaskimmel Kõrbkimmel Mustjaskimmel HALL Naha pigment must Erinevad värvused võivad üle minna halliks – nt varss sünnib mustana ja vananedes läheb helehalliks Kattekarvas on hallid, valged, mustad või pruunid karvad segamini, oleneb mis värvi hobune oli varsana Vananedes läheb halliks kuni lõpuks valgeks Erinevad varjundid Tumehall Õunikhall Tähnikhall Hall Tumehall Õunikhall Tähnikhall
I PÕHIREEGEL : Kaashäälikuühendis kuklid, piklik, kristalne, metalne kirjutatakse harilikult iga täht ühekordselt. I ERAND Liitsõnades Pannkook , rongkäik II ERAND liite -gi või -ki puhul kokkki, kohvgi, l III ERAND kui sõna lõpeb sama modernne laudkond kaashäälikuga, millega algab liide(-kond, -ne) IV ERAND ülipikk s kirjutatakse kahe tähega jõhvikamorssi , varss li, m, n, R järel sõna lõpus või kui s-le järgneb täishäälik II PÕHIREEGEL Sõna sees kirjutatakse Vispel, kokkki helitute häälikute kõrval k, p, t I ERAND liitsõnades presspärm keskkool II ERAND liidete ees laudkond leibki III ERAND sama sõna muutevormides liigne-liigset moodne-moodsa IV ERAND võõrsõnades Vodka, pontsik,abstraktne, asbest
Nele Roosi 10.b 1. Moodustatud keeles juba varem olemasolevatest sõnatüvedest. 2. Loodud kõneleja poolt jäljendama kuuldud helisid. 3. Sõna võib olla laenatud mõnest teisest keelest. Tuleb samojeedi keelest Samojeedi keeles tähendab loomad Komi keeles kir Läänemeresoome keeltes koiras Mansi keeles hr Handi keeles kar Ungari keeles here Selkupi keeles qor Kamassi keeles kora Tuleb ugri keeltest Handi keeles weli,wti Udmurdi keeles val Komi keeles vol Mari keeles wülä,wl Mordva keeles vedras,ved'aka,ved'reks Saltsi murdes vediks,veds Tulevad mordova keeltest Mordova keeltes l'isme,l'ismä lehm Mordova keeltes vaza,vasa vasikas Osseedi keeles ws Jagnoobi keeles wasa Saki keeles basaka Tuleb balti keeltest Läänemeresoome varasem ovinas Algbalti keeles o(v)inas, a(v)inas Leedu keeles ãvinas Läti keeles avens,àuns Vanapreisi keeles awins Tuleb balti keeltest Liivi keeles õ'uv,i'uv Vadja keeles õhva Soome...
Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga. Oli võetud pähe, et ainult omavahel abielludes on võimalik säilitada puhast verd. Mari oli vaikne, tagasihoidlik ja kogu pere arvates igati sobilik kaaslane Margusele. Margust, aga tõmbas üha rohkem elurõõmsa ja hoopis teistsuguse Tiina poole. Mari tegi kõik, et Margust endale hoida ja nii rääkiski ta kõigile loo, et Tiina on libahunt. Lõpuks kui kaduma läks varss uskus ta ka ise, et Tiina ongi libahunt. Kogu külarahvas oli Tiina vastu ja Margus oli liiga arg ja ebakindel, et oma sõna maksma panna. Tiina oli sellisest inetust käitumisest väga solvunud ja ei suutnud mõista, kuidas inimesed võivad nii rumalad ja pahatahtlikud olla, samas ei suutnud ta endas alla suruda vabaduseiha ja ta põgenes ära metsa elama. Margus abiellus Mariga ja kõik läks külauskumiste järgi õigesti, paraku ei olnud see abielu
õunaga. Tal peab olema limpsamiseks kivisoola ja palju vett. Vaenlased: Hobuse vaenlaseks on hunt. Väga näljane hunt võib maha murda mitu hobust. Järglased: Tallis hoitakse paaritamine kontrolli all, et mära ei vigastaks täkku takka üles lüües. Et teada saada, kas mära on viljastamiseks valmis, tuuakse mära juurde mistahes hobune, kes mära nuusutades näitab, kas see on viljastamiseks valmis. Tiinus kestab hobustel ligikaudu 11 kuud. Tavaliselt poegib mära öövaikuses. Kui varss on sündinud,lakub ema teda õrnalt, puhastades ta platsenta jäänustest. Veerand tundi pärast sündi tõuseb varss oma hapratele jalgadele. Looma eluiga: Hobuse vanusel annab tunnistust tema hammaste kulumine. Vananedes muutub hobuse värv tuhmimaks. Hobuse eluiga on 25 kuni 35 aastat. Sarnased loomad: Hobuse ürgeellane oli eohippus, kes elas 60 milj. aastat enne meie ajaarvamist. Ta elas PõhjaAmeerikas ja Euroopa Metsadesja soodes ning toitus lehtedest ja metsamarjadest
Hein 7-10kg, haljast piiratakse 10-15kg, peeti või porgandit 5 kg, kaera 3-4 kg. Märade söötmine vabal perioodil söödtakse nagu tööhobust 8.-ndast tiinuskuust erisööt - näiteks 1kg heina imetavad märad - kohe vesi ja sool – kosutuseks nisuklii Varsa söötmine Vastsündinu imeb 50-60x öp (200g). Emata varss: lehmapiim-vesi-laktoos v.glükoos, 3 kuuselt puhas piim (iga 2t järel 1l). Varss võõrutatakse 6 kuuselt, märad 2 kaupa sulgu jahu 3kg hein 3kg koplis paarisarv. Sporthobune Sportlik-kultuuriline kasutamine on tänapäeval maailmas kõige rohkem levinud hobuste kasutamisviis. Enamasti on tegemist vaba aja sisustamise võimalusega: ratsamängud, võidujooksud jm. Näiteks: polo, rodeo voltizeerimine;
Sebra Sebra kõrgus on tavaliselt kuni 120 cm ja keha pikkus võib ulatuda 220 cm. Saba on 45- 50cm pikk. Keskmine sebra kaalub 260 kg. Suguküpseks saavad noored sebrad tavaliselt 2. eluaastal. Innaaeg on kevadeti. Tiinus kestab 11,5 kuni 12 kuud. Poegi sünnitavad märad tavaliselt ühe. Sebrade eluiga on kuni 28 aastat. Eksisteerib 3 liiki sebrasid: kõrbesebrasid, savannisebrasid ja mägisebrasid. Selts: Kabjalised Sugukond: Hobuslased Perekond ja liik: Equus zebra Sebra on võimeline järskudel mäenõlvadel kiiresti ja osavalt liikuma. Ta on hästi kohastunud eluks Aafrika mägistes piirkondades. Sebrad elavad väikeste karjadena, mis on tihti segunenud teatud antiloopide karjadega. Sebrad on teravate meeltega: kuulmine ja nägemine. Nende abil on nad võimelised seltsilisi antiloope hädaohu eest õigel ajal hoiatama. Sebrade kari koosneb juhttäkust, ühest kuni kuuest märast ning nende ...
,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on üks koht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On üks koht, kus igav ei hakka. On üks koht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Igal lapsel on oma lemmiklelud. Mina mäletan oma lapsepõlvest nukumänge. Mul oli palju nukke, keda vannitasin ja kasisin. Tegin neile soengud pähe ja viisin käruga välja. Tundsin oma mänguasjade üle uhkust
Essee ,,Mäng, mängimine" On üks koht, kus igav ei hakka, on ükskoht, kus mängud ei lakka, on üks koht, kus on oma seadus: siin ei õpita jonni- teadust, selles majas püsigu headus. Paha tuju jaoks ukse ees taba. Rõõmus meel aga sisse saab vabalt, naer nagu varss tema sabas. On ükskoht, kus igav ei hakka. On ükskoht, kus mängud ei lakka, ainult voodis ollakse vakka. Siin ei tuntagi üksindust. Siin on sõprus ja siin on lust! Tule, lasteaed ootab sind just! (Ira Lember) Sissejuhatuses võiks välja tuua üldise, et mäng on lapsele tema töö; igapäevane tegevus, mille kaudu ta õpib tundma end ja ümbritsevat maailma jne...Laps jäljendab läbi mängides (sõnastust võiks muuta) erinevaid olukordi, emotsioone, situatsioone
Kui mära hakkab poegima, eraldub ta karjast ning otsib endale kõrvalise paiga.Poegi on tavaliselt 1, vahest 2. Vaatamata sellele, et mustangide karv on erinevat värvi, on vastsündinud varsad maapinnal lamades pea nähtamatud. Nagu muudki hobused, tõuseb mustangivarss jalgadele ning jookseb ringi juba mõni tund pärast sündimist.Koos emaga naaseb ta karja juurde mõni päev pärast ilmaletulekut ning jääb sinna vähemalt järgmise aastani.Täkk ei kannata karjas teisi täkke ning kui varss saab kolmeaastaseks, aetakse ta karjast minema. Karja juurest ära aetud noortel täkkudel on palju energiat ning nad on agresiivsed. Nad on märade ligimeelitamiseks ja oma karja loomiseks siiski veel liiga noored ning seetõttu hoiavad nad mitme aasta jooksul omaette.Hobune saab suguküpseks 3 aastaselt. Harjumused Mustangid moodustavad täkust ning tema haaremist koosnevaid väikesi karju, kuhu kuulub 2- 18 mära, nende varsad ning hulk noori hobuseid
ole küll teadlikud, et see programm siit pärit on, kuid iga eestlane teab seda ja võib uhkust tunda. Skype´i loomine ja kuulsus näitas maailmale, kui kõrgelt arenenud on Eesti IT valdkonnas. See kõik on tulnud eestlasele omase pealehakkamise, raske töö ja põhjaliku pühendumisega. Meie riik on investeerinud palju IT arendamisele, peaaegu kõikides koolides on olemas arvutiklassid ning vanuritele ja võhikutele korraldatakse tasuta arvutiõppe kursuseid. Eesti riik on nagu noor ja tragi varss karjamaal, võimekas ja andekas, kuid ennast alles avastamas. Tuleb proovida järgi kõik valdkonnad, et saada teada, milles me head oleme, üks neist on leitud IT. Meie riik on pidanud läbi elama palju raskeid aegu: alates okupatsioonist, lõpetades majanduskriisiga. Siiski oleme sellest kõigest välja tulnud ja püsima jäänud, seda kõike tänu eestlaste töökusele. Me seisame iga päev silmitsi uute murede ja probleemidega, mis nõuavad lahendust
kuuluvad hea õnne toojaina ning soovijaina nimelt aasta alguse juurde. Nääripoiste välimus on tavaline, kantud on teravaotsalise kiivri taolist õlgadest meisterdatud mütsi, õlest keeratud vööd. Käes oleva õlest nuudliga lüüakse tuppatulekul pererahvast ,,erguks". Tuppatulekul soovitakse ,,head uut aastat!" ning öeldakse muidu häid soove, näiteks ,,Tütred mehele, kanad munele, head loomaõnne ja põllukasu, ning kõige rohkem nisu! Hobusele laugik varss, lehmale leedik vasikas, lammastele kaksikud talled!" (Valjala, 1960) Peres, kuhu nääripoisid tulevad, kirjutavad nad söega (või kriidiga) toauksele uue aasta numbri. Sedaei kustutata, vaid see tuhmub ise pikkamööda. Komme on püsinud tänini. Kus uus number juba olemas, sinna teist ei tehta, peatutakse veidikeseks ning minnakse jälle edasi. Tundmatuks jäämist ei taotle ei nääripoisid ega näärisokud. Kui kauemaks peresse jäädakse, võetakse ülariided seljast,
MK13-TE2 Tai basiilik Kitsad lehed, 45 cm Roheline, lillade õitega Kasutatakse Tai- ja vokipärastel roogadel, riisi- ja hakklihatoitudes kõrgune Rabarber Pikk varss, suur roheline Varred roosakas- Kasutatakse jookide, kissellide, keedise ja küpsetiste leht kollased/rohelised, lehed valmistamiseks. rohelised kohati pruunid Seller Leht-,vars- ja juurseller Juurseller-pruunikas või Lisand liha- ja köögiviljade
loomad peaga veheldes minema.Märani jõudnuna ta höristab(madal, vaikne hääl), nuusutab mära tähelepanelikult ja võib teda esihammastega näkitseda.Kui mära annab märku soosingust jätkab isasloom tema tuju uurimist lakkudas ja näkitsedes mära saba, laudjat ja jalgu.Tegelik paaritumine kestab üldiselt pool minutit. Mära hoiab varssa esimestel elunädalatel karjast pisut eemale, et nendevahelise sideme tekkimine oleks täiuslik.Paari nädala möödudes ilmutab varss huvi teiste varssade vastu ja tihti saab tema kaaslaseks emasloomaga kõige lähedastemas suhetes oleva mära varss.Varsssõber on varsale ka hingeliseks toeks, kui emaga peaks midagi juhtuma.Sellised sõprussuhted kestavad hobustel pikaajaliselt.Peale ema jagavad ka teised karja märad 2 vastutust varssade valvamise eest, nad söövad ringikujuliselt nii, et varsad on nende keskel
Hobust hinnatakse tema eluea jooksul reeglina tõuraamatusse kandmisel ja pärast järglaste aretusväärtuse kindlakstegemist. Ükski valik ei taga hea varsa saamist, kuid paare valides ei tohiks ära unustada mära omadusi ja võimalusi. Valides aretuseks sobivat mära, tuleks pöörata tähelepanu järgmistele aspektidele: kehaehitus - teatud kindlad aspektid hobuse kehaehituses on päritavad, seega tuleks aretuseks valida ainult neid märasid, kellel ei ole eksterjöörivigu; temperament - varss võib pärida oma ema temperamendi ja iseloomu, ka on hea iseloomuga mära tõenäoliselt hea ema; vereliinid - hea sugupuuga varssa on tõenäoliselt kergem müüa kui tundmatu päritoluga looma; võistlustulemused - planeerides aretatava hobuse tüüpi, näiteks kolmevõistlus-hobust, annab heade võistlustulemustega mära tõenäoliselt parema järglase. Enamasti on head täkud hästi reklaamitud ja nende järglaste kvaliteet teada. Täku valimiseks
Loomaaedades saavad isased suguküpseks kolmeaastaselt. Sebradel ei ole kindlat sigimisperioodi ja varsad sünnivad igal ajal (enamasti siiski vihmaperioodil). Näiteks on kuulsal Ngorongoro looduskaitsealal (Tansaania) tehtud vaatluste põhjal selgunud, et 61 % varssu sünnib seal jaanuaris-märtsis (vihmaperioodil), aprillist septembrini (kuival perioodil) aga vaid 14,5%. Tiinus kestab 361-390, enamasti 370 päeva. Juba 10-15 minutit pärast sündi tõuseb varss jalule, 20 minuti pärast teeb esimesi samme, veel 10-15 minuti möödudes läbib märgatavaid vahemaid, 45 minutit pärast sündi aga suudab juba hüpata. Harilikult ei luba mära esimestel päevadel pärast sündi kedagi pojale lähemale kui kolm meetrit. Juhttäkk hoidub tavaliselt poegiva emaslooma lähedusse ja kaitseb teda vajaduse korral. Kui vastsündinut ähvardab oht (kõige sagedamini võivad teda ohustada hüäänid, kes hulguvad ringi kabjliste ja sõraliste vastsündinud poegi
patrioot; sõbralik; oma küla tehniline haritlane; tagakambrisse kaetakse talle linaga laud, perenaised kõnelevad lugupidavalt, rääkimata peremeestest; üks selle kandi tähtsaimatest ja lugupeetavamatest meestest koos Mats Aniluigega; Taavet Aniluik noorim poegadest; vibalik; isa ei pea teda piisavalt vääriliseks nii tähtsat kirja lahti tegema; 17; ajab karjatüdrukut (Roosit) taga; alles kevadel ära leeritarus varss mis varss; Kohusetunne on inimestes varjul nagu idanemisvõimeline tuum pähklis. Kes siin kandis muud lehte loeb (,,Postimees") Eesner Tuhakopli külast esialgu vallakasakas; kange jalaga; loeb lehte; Masinist Jakobi poeg Elmar - viibib Vene ja Saksa keisi sõja sõjaväljal; saadab Austrias olles koju kirja; Suur masinaajastu on alanud ja kes seda suudaks pidurdada. Kogu see värk töötab
Porrulauk meetrini (lehed mahedam, kui harilik kastmed, lihatoidud, C-vitamiini ja raua. 1-5°C 12 45cm), maa- sibul püreesuppides alune silindrikujuline varss Kasutatakse erineva Säilitamis t°: Koosneb 8-20 toidu, maitseaine ja Alliin sisaldab vääli, 0°C Küüslaug küünest, ei tohi Tugev maitse ja lõhn ravimina. Olla laguneb alitsiiniks – Õhuniiskus: olla <3cm
Nahk ja selle moodustised. · Nahk katab keha pinda väljaspoolt. Naha juurde kuuluvad karvad, higi- ja rasunäärmed. Kabjad, sõrad, sarved ja udar on naha moodustised. Eesti Ratsaspordi Liit 5 Veterinaaria Hobuse füsioloogilised näitajad. · Kehatemperatuur rahulikus olekus: Täiskasvanud hbune 37,5-38,0 `C Sälg 37,5-38,5 `C Varss 38,0-39,5 `C · Hingamissagedus rahulikus olekus 8-16 kordaminutis · Pulss rahulikus olekus: Täiskasvanud hobune 28-40 korda minutis Sälg 40-55 korda minutis Varss 100-120 korda minutis HOBUNE, KUI SAAKLOOM, KARJALOOM. PÕGENEMISREAKTSIOON. · Rohusööjana peab hobune olema võimeline seedima tselluloosi. See protsess on suhteliselt aeganõudev ja eeldab söödakoguste bakteriaalset kääritamist
Kunstlik seemendus- 1 doosist saab 5 mära ära seemendada. Tiinus Tiinusest saab aru kui kui 3 nädala jooksul ei ole uuesti indlend. Emakat katsudes saab veterinaararst tiinust kontrollida 10-12 nädalal. Aga üldjuhul kasutatakse ultraheli. Hobuste puhul on kaksikud välistatud. Ja kui on kaks sügooti, siis tuleb üks ära hävitada enne 12 nädalat. Sest muidu tuleb teha abort. Tiined märad lähevad tigedamaks. 7ndal tiinuskuul vaja vaktsineerida, II süst 9-ndal kuul, et varss peale sündi elama jäeks ja ei tekiks aborte. Tiinus kestab 11 kuud ehk 335 päeva. 310-370 päeva võib olla kõikumine. Täkkvarssadel on tiinus päev või 2 kauem. Varssumine Hobuste poegimine. Märadel peaks olema ruumi 16 m2. Tal peaks olema põhk all. Tavaliselt varssuvad enne ööd. Ideaalne temperatuur võiks olla 10-14 kraadi, tuuletõmbevaba. Hilisem kevadine varssumine kõige puhtam. Mära puhul ei ole hea abistada. Parem hoida eemale ja jälgida ainult. Märal on sünnitus väga
Teisest keelest meile võetud uued tüved on laentüved. Huno Rätsepa loendusandmetel jaguneb laentüvevara järgmiselt: Laenurühm Aeg Arv Näiteid indoeuroopa ja indoeuroopa ja indoiraani algkeelest (3000 2343 arva, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, indoiraani laenud 1000 a e.m.a) tüve sarv, varss, vasar, viha balti laenud balti algkeelest (alates II aastatuhande lõpust 94156 hammas, hani, hein, hernes, kael, laisk, mets, e.m.a) mõrsja, oinas, põrgu, ratas, tuhat germaani laenud germaanlastelt (I ja II aastatuhande vahetusest 269397 ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, e.m.a kuni XIII sajni m.a
• slaavi laenud (~1%) • läti laenud (<1%) • alamsaksa laenud (14–15%) • rootsi laenud (2–3%) • vene laenud (6–7%) • (ülem)saksa laenud (~9%) • soome laenud (<1%) • muud laenud (<1%) Indoeuroopa ja indoiraani laenud (3000–1000 eKr; 23–43 tüve) • sm-u, sm-permi, sm-volga(, lms) algkeelde indoeuroopa (hiljem indoiraani) algkeelest • näiteid loomariigist, mütoloogiast, peresuhetest • vasikas, vasar, sõsar, tütar, udar, tarvas, varss, taevas, marras, suur, sada, arva-, iva, mesi, ora, puhas, põrsas, sarv, viha Balti laenud (alates II at lõpust eKr; 94–156 tüve) • segaasustuse tagajärjel; laenud valdkondades, mis eeldavad tihedat suhtlust (“põhjusetud” laenud) • somaatilised: hammas, kael, karv, reis • olme, tööriistad: ais, kirves, luud, ratas, teivas, sild, luht, seeme, tara, mõdu, puder • loodus: hani, angerjas, hirv, lõhe, oinas, härg, mets, hernes, hein
see-üldine igapäevane elu, moraal, kombed too- klounid, praktikat ei tohi kasutada · Inimese asend- hierarhiline süsteem. jumal->inimene-> monoteism pole inimesekeskne maailmavaade, see on jumalakeskne. Petmine- Kõik väekas-kõik Elutud: *kuninga laev(suuremat sorti laev), regi, vanker, -liikuv *jüriöö pasun, vile -hääl *relvad- kui püss on tapnud ühe tapab ta ka teise. *loomad- hunt, varss, konn, *vead- karuviga, hundikurk, jänesemokk jne. *ilmastikunähtused- päev(päike),kuu (kuud näha üle parema õle, läheb hästi, kui näed üle vasaku õla läheb halvasti) *linnud- kägu: kuninglik lind,ei tee pesa, sulane olemas, kulliks muutub suve teisel poolel, sajatav hääl kägo pärast- sured x aasta pärast, söögiisu kaob, kuivad(nälgid),kari kuivab, unustad, täid, puugid, jõuetuks, seaõnn paknäär- kõhutõved kivitäks-karjased peksavad jalad vastu kive puru
Tuul puhub, sest puud kõiguvad. Guaan 20.10.2011 Petmine - kõik on väekas - kõigest kardetakse petmist Elutud Liikuvad o kuninga laev (kuninga - suuremat sorti laev) o regi o vanker Hääl - Jüriöö pasun (jüripäev on karjalaskepäev) - vile - relvad (eestlastel lihtsalt polnud) Loomad · hunt (sõda huntidega kestab 19. sajandi keskmeni) · varss · konn · -viga (siili, karu, tedre) [,,Susi tuli soovikusta] Ilmastikunähtused - Päev - liiga kauaks jäid magama, siis sa koperdad nagu päevast petetud lind - Kuu Linnud - väga liikuvad, häälekad Kägu - kuningas · Ei tee pesa · Tal on oma sulane - Käosulane (lind)
Otsimis- ja viitamisfunktsiooni funktsioonid Funktsioon INDEX - üldpõhimõtted Funktsioon INDEX - näited 1 Funktsioon INDEX - näited 2 Andmed korterite kohta Otsimise üldpõhimõtted Funktsioon LOOKUP Funktsioon VLOOKUP Funktsioon MATCH Funktsiooni MATCH tööpõhimõte. Demo Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Paralleelsed vektorid Funktsioonide ekstreemumite ja nende asukohtade leidmine Funktsioonide INDEX ja MATCH kooskasutamine. Tabel Vahemiku otsimine Harjutus "Komisjonitasu" Otsimine kahes suunas. INDEX & MATCH ja VLOOKUP. sed vektorid veeb klipp index Funktsioon INDEX Võimaldab viidata vektorite (rivid, tulbad) ja tabelite elementidele (lahtritele) indeksite abil. Kaks V(k); V[k] põhivarianti: INDEX (vektor; indeks) Vk = INDEX(V; k) INDEX (tabel; riviindeks; tulbaindeks) Ti, j = INDEX(T; i...
Niisiis, esimene laentüvede rühm tekkis eesti keelde 3000- 1000 e.Kt, neid nimetatakse euroopa ja indoiraani laenudeks. Need laenud olid võetud omaks soome-ugri, soome-permi ja soome-volga algkeelde lõuna pool elanud indoeuooplastelt. Neid laene eesti keeles ei ole palju: 23-43, s.o 0,42-0,78% tüvede koguarvust. Nende hulka kuuluvad: arva-, iva, mesi, ora, osa, puhas, põrsas, sada, sarv, varss, vasar, viha jt. Need üpris ärgipäevased sõnad annavad tunnistust sellest, et kunagi varem oli tihedad kaubanduslikud suhted lõunanaabritega. (Rätsep 2002: 70, Saareste 1952: 55) Peale euroopa- indoiraani laene tulevad balti laenud, mille vanem osa on jõudnud keelde II aastatuhande lõpust e. Kr. Balti laene on arvuliselt 94-156 ehk 1,70-2,82% tüvede koguarvust. Siia rühma kuuluvad laenud erinevatelt aladelt: loodus- meri, salu,
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
Esilekutsumisaiad: vilistamine – esilekutsumine; masti kraabiti küüntega – esilekutsumine; tuulesõlmed – esilekutsumine; puder aiateibale; madu – lohemadu (lüüakse kirves puu sisse, madu riputati puu otsa).LUMI, VIHM – surnud hööveldavad. VIRMALISED – Imeveski Sampo jahvatab..rohkem põhjapool.. Petmise toimingud Kes võivad petta? 1.elututest asjadest – liikuvad, hääli tegevad (nt. laev, pasun, regi, vile); 2. elus asjad – konn, varss, kägu, sookurg. Eriti suured petjad on linnud. Petmistegevused: kuulmine – 3x kägu kukub (3, aastat elada, 3.a. pärast kolid, 3.a. pärast lähed mehele); nägemine; varjamine; asja saamine (nt. juustest salgud..kui saadakse see asi, siis saadakse ka võimu selle üle; situtamine - sülg, veri, kusi, sitt; üle läve võtmine; nime teada saamine; lubamine; pilk (petmine, kui võimu saamine teiste üle); liitmine; kinkimine – inimesed
Vene laene on 7%, inglise 5% ja soome 3%. Laentüvesid kokku (ilma võõrtüvedeta) on umbes 45-49% kõigist tüvedest. Sellest 14- 15% on alamsaksa laenud, u 10% (ülem)saksa laenud, 7-9% germaani laenud, 6-7% vene laenud. Balti ja rootsi laene on 2-3%. Kõige vähem on soome, slaavi, läti, indoeuroopa ja indoiraani laene (1%). Indoiraani ja indoeuroopa laene on 18-46 tüve. Indoeuroopa algkeelest võeti hiljem uurali, permi, volga algkeeltesse sõnu üle. Nt vasikas, sõsar, tütar, varss, mesi, ora, viha. 36. Mis muutub eesti keeles praegu? Teaduste ja tootmisalade allkeeled kujunevad ja täienevad, sest teadus ja tehnika arenevad kiiresti.
Näiteid vormiliselt täielikult kokkulangevatest sõnadest, mille tähendust eristab vaid palatalisatsioon õlgne (laiaõlgne) õl'gne (õlgedest) Laen- ja võõrsõnade peenendamine on stabiliseerimata, nt blond, fond : om. fondi. Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse Mõnikord käsitletakse neid sama foneemi nõrga ja tugeva allofoonina Aga pigem on siiski põhjendatud nende käsitlus kahe eraldi foneemina, nt varss farss Eesti keeles ei ole aspireeritud klusiile (kh, th, v.a lausungilõpulises positsioonis). Mida konsonantühenditest tead, kahe-kolme-nelja- või viieliikmelised, sõna algul või lõpus. Fonotaktika - Sõnastruktuuri reeglistik , millele peavad alluma kõik keele sõnad. Moodustades sõnu viiest häälikust [k l n a e], võime saada järgmisi kombinatsioone, nt: knael, klena, nkale, nleka, kanel, kenal, lekan, laken, lenak, nalek, aklen, lanke, nekla, ankle,
Seksistlikke keeli saab vaadelda 2 viisil: keelesüsteemisisene seksistlikkus ja teatud liiki keelekasutuse seksistlikkus. Keelesüsteemisisene seksistlikkus avaldub sõnavara sümmeetrias ja asümmeetrias. 35. SEKSISTLIKUST KEELEKASUTUSEST SÜMMEETRIA JA ASÜMMEETRIA NÄITEL Sümmeetria näiteks võib tuua hobuse mõisted. Hobune ise on üldmõiste, mida kasutatakse mõlemast soost loomade puhul. Üldmõiste = hobune, naissugu = mära, meessugu = täkk, noor = varss, noor naissugu = filly, noor meessugu = colt. Türgi k puudub üldmõiste hobuste jaoks, kuigi on olemas kõik hobuse alaliigid värvist, vanusest, soost lähtuvalt. Mõisted, mida kasutatakse inimeste puhul, järgivad samasugust süsteemi, kuid ei ole inglise k nii sümmeetrilised, eesti k on: üldmõiste = inimene, naissugu = naine, meessugu = mees, noor = laps, noor naissugu = tüdruk, noor meessugu = poiss. Eesti k pole inimene ja mees (man) sama sõnaga. Samuti ei ole
Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane – Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles – hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas
Eesti keele tüvevara omatüved uurali soome-ugri soome-permi soome-volga soome-lapi Vadjalane Lembit Saarsalu läänemeresoome liivi-soome eesti 2. Loeng Eesti keele tüvevara omatüved Laentüved eesti keeles hilisemad laensõnad on seotud põllumajandusega, varasemad olid seotud küttimise ja korilusega. indo euroopa ja indo iraani iva, sada, sarv, udar, varss balti hammas, hani, mets, oinas, põrgu, ratas germaani ader, haldjas, koer rikas, varas slaavi aken, lusikas, ike nädal, turg, värav läti kanep, kauss, sõkal, vanik, magun, mait alamsaksa amet, arst, hammer, kokk, kool köök, õli, ääs rootsi iil, kratt, kriim, riik, räim, tasku, tont, värd vene kapsas, kirkla, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle saksa aabits, ahv, just, loss, pirn, sink, vürts soome aare, julm, jäik, mehu, retk, suhe, uljas, tehas
Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid. · Platoni vanaks saades tekkis pingeid: · SÜLLOGISTIKA: · Aristoteles: " Platoniga tarkus ei sure." · Väide (deduktiivne järeldus) · Alamväide (induktiivne järeldus) · Platon: "Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast · Järeldus seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud." · Kõik inimesed on surelikud. · Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles · Sokrates on inimene. Akadeemiast. · Järelikult on Sokrates surelik. · 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja · Kõik inimesed on mõistusega. kasvatajaks, kelleks on 13.a
olnud iraani keelte ühine eelkäija. Indoiraani tüvedel on enamasti vasteid kõigis soome-ugri keelte rühmades, kuid samojeedi keeltes vasted puuduvad. Võimalikeks indoiraani laenudeks on siiski peetud ka mõnda ainult läänemeresoome või läänemeresoome ja volga keeltes levinud tüve. Indoiraani laentüved on tähenduselt seotud peamiselt põllumajanduse ja loomakasvatusega. Indoiraani laenud on nt abi, iha, keder, marrask, paras, põrsas, sada, sarv, udar, varss, vasar, võimalikud algiraani laenud on ahne, era-, maks-(ma), soe, sündi-(ma), tõug ‘suvivili * Balti laenud - Balti laenud on saadud keelekujust, mis on olnud balti keelte (leedu, läti, preisi) ühiseks eelkäijaks. Need laenud on läänemeresoome keeltesse jõudnud alates II aastatuhandest või isegi III aastatuhande lõpust eKr. Laenamine oli aktiivne kogu II aastatuhande jooksul eKr ning jätkus kuni balti keeleühtsuse lagunemiseni umbes 5. sajandil eKr. Umbes
.. TIINA. Noh, mis siis? Kas seda küll ei juhtu? MARI. Hunt olid sina! TUNA (nagu ussist nõelatud). MARI. Ara salga midagi, mina nägin! Sa arvad, et ma magasin? Olin küll põõsa alla maha heitnud, tuli ju küll korra nagu rammestus peale, aga ma ei maganud, minu silmad olid lahti, ma olin valvel... UINA (kähiseva häälega). Mari! Sa oled hull! MARI. Mina olen hull, kui ma nägin? Mina nägin, kuidas su silmad varssa vahtisid... TIINA. Sellepärast, et ilus väikene varss oli! MARI. Ja siis - korraga ei olnud sind enam kuskil. Ainult mära lõhkus köie otsas, kui hunt varsaga metsa jooksis! Ja - kolm päeva selle järel ei söönud sa, näkitsesid ainult toidu kallal. TIINA (äkitsi ühe sammu Mari poole astudes, metsikult). Mari! MARI (hoolimatult). Jaa, Mari! (Pureldes.) Ära vahi mulle niisuguste silmadega otsa, nagu tahaksid ka minu ära murda! Ma tean su silmi küll; ma nägin, kuidas sa Pähnipalus varssa vahtisid, enne kui ta viisid
nülginud on. Lõpus Pontuse poolt nülitud läksid talle kallale, nii kaua kuni neil kõigil katet jätkus. Moraal ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Kontrastne ülejäänud luulega. 1930ndad "Lageda taeva all" leiab elurõõmu, lihtsus, linnud ja loodus, mitmekesine vormistik. Inimene kui väsimatu otsija. Päevalaule, Sõit hommikusse, Puhastus- lõplikku puhastust ei saa kunagi. Pihlad, Rukkirääk, Varss. 1935 "Kivi südamelt" vabanemine, tagasivaated inimsuhetele, keskealise inimese armastuse kujutis. Piibliainelised sonetid Deliila, Taaveti kannel, Maria-Magdaleena. Arutleb kunsti üle- Shakespeare'i lugedes, Üksteisest pimesi me mööda käime- kunst vabastab 17 1942 "Mureliku suuga" nukker (ema surm), 8 luuletusest koosnev tsükkel ühendatud emale Pärast ema surma . Elu ja hävingu kontrast ning vägivallast tingitud hingeline ahistus-
Tom kiirendas edasiliikumist. «Uks on vist lahti, ma arvan. Nojah, muidugi lahti. Nüüd pole imelikel asjadel üldse lõppu. Mine, pane uks kinni, Sid.» Tom jõudis just õigeks ajaks voodi alla kaduda. Ta lamas ja «puhkas» veidi aega, siis ronis edasi, kuni võis peaaegu tädi jalga puudutada. «Aga nagu ma ütlesin,» sõnas tädi Polly, «ta polnud halb poiss, ainult nii-öelda üleannetu. Lihtsalt kergemeelne ja tuisupäine, teate. Ta ei olnud rohkem vastutusvõimeline kui varss. Ta ei soovinud iial kellelegi kurja ja 98 ta oli kõige parema südamega poiss, kes kunagi on elanud . . . » ja ta hakkas nutma. «Just samasugune oli minu Joe -- alati üleannetust täis ja valmis igasugusteks koerustükkideks, aga ta oli nii omakasupüüdmatu ja lahke poiss, nagu võib üldse olla. Ja issanda heldus, kui ainult mõelda, et ma peksin teda selle kreemi pärast, sest ma olin täiesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
