Foneetika ja fonoloogia (1)

Q: Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Millised on foneetika rakendusalad?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Missugused on meie hingamiselundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Millised on hingamise faasid ja liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Milline on hingamise osa kõnetegevuses?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Missugused on meie fonatsioonielundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Q: Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Foneetika ja fonoloogia

Tartu Ülikool - Filoloogia - Eesti foneetika ja fonoloogia

2 HALB

Esitatud küsimused

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Millised on foneetika rakendusalad?
Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?
Missugused on meie hingamiselundid?
Millised on hingamise faasid ja liigid?
Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
Missugused on meie fonatsioonielundid?
Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
Missugused on artikulatsioonielundid?
Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused SUT ja IPA?
Mis eristab vokaale konsonantidest?
Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi?
Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada?
Kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale?
Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi?
Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi?
Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni helilisuse järgi?
Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada?
Mis on vokaalharmoonia?
Mis on palatalisatsioon?
Mis on dissimilatsioon haploloogia ja metatees?
Miks tekivad siirdehäälikud?
Mis on omane igasugusele võnkumisele sagedus ja amplituud?
Kuidas võib võnkumisi liigitada liht- ja liitvõnkumised?
Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon?
Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?
Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada?
Kuidas võib määratleda silpi?
Millistest osadest silp koosneb?
Kuidas me kõnet liigendame?
Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles?
Milleks on vajalik lauserõhk?
Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust kestus põhitoon?
Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada?
Millised on kuulmissüsteemi osad nende funktsioonid milline on kõrva ehitus?
Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?
Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?

Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias” A-, B- ja C-rühmale

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine – see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast – artikulatoorne foneetika . Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina – akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma – füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine – tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine , mõistmine – lingvistiline tasand.

Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ?
Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool , siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset.

Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Foneetika – häälikulise substantsi ning selle tootmise ning vastuvõtu uurimine . Artikulatoorne foneetika – kõneorganite tegevus kõneloome protsessis. Häälikute moodustamisel liigub artikulaator ehk aktiivne häälduselund häälduskoha poole. Akustiline foneetika – häälelaine ja selle vahendusel edastava suulise kõne üksuste akustilised omadused. Tajufoneetika ehk auditiivne foneetika – kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma. Kuulmeluukesed vahendavad võnked teole ja mööda kuulmisnärvi jõuavad impulsid vastuvõtja kuulmiskeskusesse.

Millised on foneetika rakendusalad?
Foneetika uurimisvaldkonnad:

Üldfoneetika
Deskriptiivne ehk kirlejdav foneetika
Kontrastiivne ehk võrdlev foneetika
Ajalooline foneetika ehk häälikulugu
Normatiivne foneetika ehk ortopeedia
Eksperimentaalfoneetika

Foneetika rakendusi:

Lavakõne õpetamisel ( diktsioon , õige hingamine )
Laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus)
Kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel
Logopeedia (kõnepuuete uurimine ja ravi)
Juriidilised alad (hääle tuvastamine)
Muusikaakustikas
Keeletehnoloogia (abivehendid vaegkuuljatele)

Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid , täiendav jaotumine )?

Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus.
Foneetika põhiüksus on häälik ehk segment .
Häälikud on kõige väiksemad kuuldeliselt eristatavad hääldusüksused, neil ei ole tähendusi ja nad ei kuulu keelesüsteemi. Liigitatakse: vokaalid ja konsonandid .

Fonoloogia on keelte häälikusüsteemide tõlgendamine.
Fonoloogia tähtsaim mõiste on foneem – keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Foneem on abstraktsioon.

Minimaalpaarid:

Minimaalpaarianalüüs – on foneemianalüüsi põhiline meetod.
Minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus, nt veer – voor .

Distinktiivtunnused:

On sõna tähendusi eristavad tunnused, nt kila – küla.

Täiendav jaotumine: ehk komplementaarne distributsioon.

Kahe häälikuga ei leidu ühtki minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine.
Nt velaarne nasaal esineb ainult [g] ees, nt rong ; mujal esineb alveolaarne nasaal.

Allofoon – on ühe ja sama foneermi foneertiline variant.

Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded?

Hingamiselundid – ülesandeks on varustada kopsud hapnikuga.
Fonotatsioonielundid – ülesandeks on hääle tekitamine.
Artikulatsioonielundid – kõris tekitatud hääl kandub suuõõnde, kus hääl muutub resonantsi tagajärjel häälikuteks.

Missugused on meie hingamiselundid?

Ninaõõs ( cavum nasi )
Hingetoru ( trachea )
Kopsutorud (bronchi)
Kopsud (pulmones)

Millised on hingamise faasid ja liigid?
Hingamise faasid:

Sissehingamine (inspiratio) – aktiivne tegevus, mille käigus suurendatakse rindkere ja kopsude mahtu, kopsudes tekib alarõhk, mis põhjustab õhuvoolu kopsudesse; sissehingamisest võtavad osa diafragma (laiendab kopse allapoole) ja roietevahelised lihased (laiendavad kopse üles ja kõrvale).
Väljahingamine (expiratio) – passiivne tegevus, mille käigus kopsumaht väheneb ja õhk liigub kopsudest välja lihaste lõdvestamise tulemusena.
Hingamispaus

Hingamise liigid:

Jõudehingamine (kui inimene ei räägi, sisse- ja väljahingamisfaas on ühepikkused)
Kõnehingamine (inimene räägib pidevalt, sisse hingatakse kiiresti, välja aeglaselt)
Kõhuhingamine
Roidehingamine
Kontrollitud hingamine

Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
Kõnehingamine – hingamise faasid on erineva pikkusega. Väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit. Sissehingamine on kiire. Hingamine kujundab kõne rütmi ning reguleerib hääle kõrguse ja valjuse muutumist.

Missugused on meie fonatsioonielundid?

Kõri (larynx)
Kilpkõhred
Sõrmuskõhr
Pilkkõhred
Häälekurrud
Häälepilu
Kurrupilu

Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?

Normaalkõnet iseloomustab Bernoulli efekt e. aerodünaamika seadus: mida kiirem liikumine, seda madalam rõhk, mida aeglasem liikumine, seda kõrgem rõhk.

Häälepaelad surutakse teineteise vastu
Kopsudest tulev õhuvool põhjustab sulgunud häälepaeltest allpool ülerõhu, mis surub häälepaelad laiali ning rõhud ülal- ja allpool häälepaelu võrdustuvad.
Hetkeks tekib allpool häälepaelu madalam rõhk kui ülal, mis põhjustab imemisefekti ja häälepaelte naasmise esialgsesse asendisse.

Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel?

Hingamine: pilkkõhred ja häälekurrud paiknevad üksteisest võimalikult kaugel, et õhuvool läbiks häälekurrud ilma takistuseta.
Sosin: häälekurrud ei sulgu kordagi täielikult, nende vahelt läbi liikuvad õhuosakesed hõõrduvad vastu pikkõhrede servi , tekib kahin.
Helitud häälikud: häälekurrud üksteisest kaugel ( sulge ja avanemisi ei saa tekkida) v. häälepilu suletakse hääliku moodustamise ajaks täielikult.
Helilised häälikud: häälepaelad funktsioneerivad nii, nagu normaalkõneski.

Missugused on artikulatsioonielundid?

Neeluõõs ( pharynx )
Ninaõõs (cavum nasi)
Suuõõs (cavum oris)

Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?

pehmel suulael – velaarid
kurgunibul – uvulaarid
kõval suulael – palataalid
hambasompudel – alveolaarid
hammastel – dentaalid
huultel – labiaalid
keelehäälikud – lingvaalid

Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
Keel ( lingua ):

Keeletipp (apex linguae) – apikaalid
Keelelaba ( lamina linguae) – laminaalid
Keeleselg (dorsum linguae) – dorsaalid
Keelepära (radix linguae) – radikaalid
Keeleküljed (latus : latera) - lateraalid

Suuõõne erinevad osad:

Kurgunibu (uvula)
Pehme suulagi (velum)
Kõva suulagi ( palatum durum)
Pehme ja kõva suulagi jagunevad taga-, kesk- ja eesosaks.
Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid.

Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)?

IPA = International Phonetic Alphabet – kõigi keelte foneetilise pildi kirjapanekuks mõeldud transkriptsioonisüsteem (ladina ja kreeka tähtedest kujundatud märgid + muud + diakriitikud). Häälikud märgitakse nurksulgudesse [].
SUT = soome- ugri transkriptsioon (1901) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem. Setälä häälduskiri.

+ õpi märgid Pire Terase vihikust lk 6–7.

Mis eristab vokaale konsonantidest?

Kõnetraktis kaashäälikute hääldamisel tekib ahtus.
Vokaalide hääldamisel väljeb õhk keele keskjoonelt ilma takistusteta.

Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?

Huuled, kõri, keel.

Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid!

Keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees- ja tagapoolsus
- ees ( front ), kesk (central), taga ( back )
Keeleselja tõusuaste (keeleselja kõige kõrgema koha ja sellele lähima suulae koha vaheline kaugus): kõrgus
- IPA: kõrge ( close ), keskkõrge (close–mid), keskmadal ( open –mid), madal (open)
- Ameerika traditsioon: kõrge (high), keskkõrge (mid), madal (low)
Huulte asend: labiaalsus
- ümardatud/labiaalsed (rounded)
- ümardamata/illabiaalsed (unrounded)

Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid!

Vokaalid moodustavad diftonge. Diftong on siis kui kaks erinevat vokaali asetsevad kõrvuti.
Nt käes

EESVOKAALID
TAGAVOKAALID
Kõrged vokaalid
i ja ü
u
Keskkõrged vokaalid
e ja ö
õ ja o
Madalad vokaalid
ä
a
Diftongide liigitamine:

Kõrgenevad diftongid – keel libiseb ülespoole, diftongi teine komponent on kõrgem kui esimene: saun, täis, sõi, laev.
Madalduvad e. avarduvad diftongid – keel libiseb allapoole, diftongi teine komponent on madalam kui esimene: pea, oa, suo, tüö, tie.
Kesksuunalised diftongid – keel liigub vokaaldiagrammi tsentri suunas ehk inglise ə-lõpulised diftongid: ear, poor , air.
Esisuunalised diftongid – keele kõrgeim koht liigub hääldamisel ettepoole : uim.
Tagasuunalised diftongid – keele kõrgeim koht liigub hääldamisel tahapoole: peo.
Diftongid, mille hääldamise ajal keel ei liigu e. labiaaldiftongid (söe); üks komponent alati primaar-, teine sekundaarvokaal.

Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid?
Eesti keeles on 9 vokaalfoneemi: /a e i o u õ ä ö ü/.
Fonoloogiline probleem: kuidas käsitleda pikki ja ülipikki vokaale? 3 võimalikku varianti:

Lühikesed, pikad ja ülipikad vokaalfoneemid e. kokku 27 vokaalfoneemi (Mihkel Veske ).

Lühikesed ja pikad vokaalfoneemid e. kokku 18. Pikad foneemid kuuluvad erineva rõhuga (kerge või raske) hääldatud silpi (Tiit- Rein Viitso).

Pikad monoftongid on kahe samasuguse vfoneemi ühendid e. kokku 9 vfoneemi (Mati Hint , Arvo Eek, Ilse Lehiste ).
Lõppseisukoht: foneetiliselt pikad ja ülipikad monoftongid loetakse fonoloogiliselt kahe foneemi järjenditeks. Fonoloogiline põhjendus: pikad monoftongid on funktsioonilt paralleelsed diftongidega (saame- saime ). Sarnaselt ka laadivahelduse tulemusel tekkivates monoftongides /
diftongides kõrgete vokaalide madaldumine (süsi-söe, lugu-loo).

Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?

Konsonantide hääldamisel moodustatakse kõnetrakti mingisse kohta kitsus ( sulg või ahtus).
Õhk võib pääseda vabalt voolama kas nina kaudu või suu kaudu üle keele külgede.

Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid!
HÄÄLDUSVIIS:

Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid!
HÄÄLDUS- E MOODUSTUSKOHT

Larüngaalid e kõrihäälikud: h
Farüngaalid e neeluhäälikud: -
Nasaalid e ninahäälikud: n, m, ń, ŋ
Oraalid e suuhäälikud:
- uvulaarid e kurgunibuhäälikud: ρ
- velaarid e pehmesuulaehäälikud: k, ŋ
- palataalid e kõvasuulaehäälikud: j, š
- alveolaarid e somphäälikud: t, s, l, n, r
- dentaalid e hammashäälikud: t, n

Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid!

Helilised konsonanded – häälekurrud võnguvad: l l´ r m n ń j v
Helitud konsonanded – häälekurrud ei võngu: k p t t´ s ś š h f

Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid?

17 konsonantfoneemi: k t t´ p s ś h f v m n ń r l l´ j š
Probleemid:
- Eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus.
- Võõrtähed š ja ž : š õigekiri on samasugune nagu sulghäälikutel. Ž esineb š lühikese helitu nõrga allofoonina heliliste häälikute naabruses, nt beež, dražee, looži, sarži. Ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid š ja š˛
- Palataliseeritud foneemidel /ť ś ń ľ/ puuduvad kirjas neile vastavad tähed.
- Palataliseeritud konsonandid esinevad sõna sees ja lõpus, kuid mitte alguses.
- Frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse.

Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?

Koartikulatsioon ehk kaasahääldus on nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad.
Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, kuhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks.

Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?

Assimilatsioon ehk sarnastumine – üks häälik muutub teise hääliku sarnaseks. Püüdlus võimalikult väikese pingutuse poole. Tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist
(nt ese – usu)

Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid!

Assimilatsiooni ulatus: täielik assimilatsioon ( muld – mulla, hind – hinna) ja osaline assimilatsioon (lumi – lund).
Assimilatsiooni suund: progressiivne assimilatsioon (sama, lauba / vokaalharmoonia) ja regressiivne assimilatsioon (lumta > lund).
Assimilatsiooni kaugus: lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon (vokaalharmoonia).

Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid!

Kui esisilbis esineb eesvokaal , peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü „käbi“.

Mis on palatalisatsioon ? Tooge näiteid!

Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli.

Mis on dissimilatsioon , haploloogia ja metatees ? Tooge näiteid!

Dissimilatsioon ehk eristumine – üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut. Nt hää > hea.
Hapoloogia – on dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp. Nt kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse > inimesse .
Metatees – on häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis. Nt kellelegi > kellegile.

Miks tekivad siirdehäälikud?

Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Tekivad seetõttu, et oleks lihtsam hääldada. Nt leh e m, vih e m, ansambl > ansamb e l.

Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud )?

Võnkumist iseloomustavad sagedus, periood, amplituud .
1. Sagedus – täisvõngete arv mingis ajaühikus, tähis f, valem: f=n(arv)/t(aeg), ühikuks (Hz).
2. Periood – ühe täisvõnke sooritamise kestus, tähis T, valem: T=1s/f.
3. Amplituud – suurim kaugus tasakaaluasendist.

Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)?

Liitheli koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad.
Lihtheli ehk lihtvõnkumine ehk puhastoon koosneb ühest harmoonilisest võnkumisest.

Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?

Põhisagedus=põhitoon: kõige madalama sagedusega võnkumine.
Ülemtoonid ehk harmoonikud: põhisageduse täisarvulised kordsed: 100 Hz põhisageduse esimeseks kaheks kordseks võiksid olla: 200 Hz, 300 Hz.
Formandid ehk resonandid(F1, F2, F3) - kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad.

Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter )?

Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon ? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest?

Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid , frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?

Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada?

Prosoodianähtused: kvantiteet , rõhk, intonatsioon , piirinähtused.

Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide!

Silp on kõne loomulik hääldusüksus ja kõige olulisem foneetiline osa. Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine , kui konsonandiga, siis kinnine .
Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna.
Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised.

Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?

Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi.
Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde.
Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga , kõnetakti teised silbid on rõhutud.
Pearõhk on tavaliselt 1. silbil , kaasrõhk 3., 5. jne silbil, paarisarvulised silbid on reeglina rõhutud.
Kõnetaktipiir on enamasti rõhulise silbi ees.
Eesti keeles on 2- taktiline (-jalaline) traditsioon.

Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?

Rõhu mõjuala on tavaliselt silp.
Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele.
Rõhu ülesanded:
Rütmi kujundamine
Kõne liigendamine
Kõneüksuste tervikuks sidumine
Sõnade tähenduste eristamine
Uue info eristamine

Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid!

Pearõhk – tavaliselt esimesel silbil (välja arvatud hüüdsõnad, liitega sõnad, võõrsõnad), nt fo´-nee(t)-ti(k)-ka. Ühes sõnas võib olla ka mitu pearõhku, nt ´raud-´tee.
Kaasrõhk – tavaliselt kas 3., 5. või 7. silbil, nt ma-ga-ma(t)-ta.Kuid kui 1. silp on III vältes, siis on kaasrõhk 2. silbil, nt matmine.
Rõhtutu

Milleks on vajalik lauserõhk?

Lauserõhuga rõhutatakse tavaliselt olulist ja uut infot

Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
Häälikute kestusele avaldab mõju:

naaberhäälikute kestus

naaberhäälikute laad

häälikute asend silbis ja sõnas

rõhk

häälikute loomupärane kestus

järjendi mõju, mille koosseisu häälik kuulub (häälikute kestus pöördvõrdelises seoses sõna pikkusega)

häälikute kestust võidakse kasutada mingi sõna eriliseks rõhutamiseks

kõne tempomuutused.

Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)?

Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)?

erinevast

Häälikuvälteteooria – välde seotud häälikute kestusega st igal häälikul 3 väldet (Veske, Hermann , Ariste ). Välte määramisel aluseks sõna sisehäälikud, mis algavad pearõhulise silbi esimese vokaaliga ja lõpevad järgmise silbi vokaali ees. I välde – sisehäälikuteks lühike vokaal ja konsonant ; II ja III välde – pikk diftong, vokaal või konsonantühend;
Silbivälteteooria – põhiküsimus, kas käsitleda välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena (kaheste või kolmeste st kas lühike ja pikk või lühike, pikk ja ülipikk). Binaarset käsitlust pooldavad Tauli, Hint, Ehala , Eek, Lehiste. Nende järgi lühike ja pikk silbivälde; pikad silbid erineva tõhususega: kergema või raskema rõhuga. Lühike kerge rõhuga – I välde, pikk kerge rõhuga – II välde, pikk raske rõhuga – III välde. Välde määratakse silbi alguskonsonandile järgneva osa järgi.
Taktivälteteooria – välde on kahe silbi järjendi tunnus. Esimese silbi ja teise silbi vokaali vahel on pöördsõltuvus: mida pikem on esimene silp, seda lühem on teise silbi vokaal ja vastupidi – takti isokroonia st taktid hääldatakse alati enam-vähem ühepikkustena (Lehiste, Wiik ).

Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada?

Intonatsioon ehk lausemeloodia. On häälekurdude võnkumise sagedus, see tähendab, et fonotatsioon määrab intonatsiooni. Näitab, kust üks lause lõppeb ja teine algab. Ilma küsisõnata küsimuste moodustamisel on abiks.

Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte kohta!

Toon ehk sõnameloodia. Sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse. Toonikeeles eristab sõnade tähendusi helikõrgus, nt hiina (4 tooni), tai (5 tooni) ja vietnami keel (6 tooni).
Nt mandariini keel:
[han] rumal – ühtlane kõrge
[han] haruldane – langev-tõusev
[han] külm – tõusev
[han] higistamine – langev

Kui toonide esinemine sõltub sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest, siis on tegemist tooniaktsendiga. Keelil, kus esineb tooniaktsent, kutsutakse tooniaktsendikeelteks, nt norra keel ( aktsent 1 ja aktsent 2).

Millised on kuulmissüsteemi osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus?Kuulmissüsteemi osad:

kõrv e. perifeerne osa (ülesandeks õhuvõngete kinnipüüdmine ja muutmine närviimpulssideks)
kuulmisnärvid e. vahendav osa (kannab närviimpulsse ajju)
ajukoore kuulmisala (häälelaine saab keelelise tõlgenduse).

Kõrva ehitus:

Väliskõrv (kõrvalest, väliskuulmekäik, mille kinnine ots lõpeb kuulmekilega) Kuulmekile võnkumine kandub edasi keskkõrva

Keskkõrv (kuulmeluukeste ahel – haamer , alasi , jalus – kannavad võnkumise edasi sisekõrva) Jalus asub teo ovaalaknas.

Sisekõrv (ovaalaken, tigu – kanalid täidetud vedeliku e. perilümfiga, ümaraken – tasakaalustab võnkumist, Corti elund võtab vastu vedeliku võnkumise).

Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?

Inimene tajub hääles kolme mõõdet: toonikõrgus, tugevus, kõla.
Kui põhisagedus on üle 1000 Hz, tajub inimene võrdse toonikõrguse muutusena iga selle kahekordistumist – logaritmiline kuulmine .
Kui põhisagedus on alla 1000 Hz, tajutakse põhivõnkumise võrdse suurusega erinevusi võrdsetena – lineaarne kuulmine.
Inimene ei kuule kõrgemaid hääli kui 20 000 Hz. Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena.

Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?

Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on. Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes.
Eri kõlaga hääli tajutakse sageli erinevate häälikutena.

Tajukatsete metoodikast.
56. Kõnetaju kategoriaalsus.
Praktiline osa

Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine.

Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi.

Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp).

Väldete määramine.

Transkribeerimine .
Kirjandust
Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika I–II. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus.
Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut.
Eek, Arvo, Einar Meister 1994. Eesti keele vokaalide sihtväärtused hääldus- ja tajuruumis. – Keel ja Kirjandus, nr 7–9.
Hint, Mati 1998. Häälikutest sõnadeni. Tallinn: Eesti Keele Instituut.
Hint, Mati 2004. Eesti keele foneetika ja morfoloogia . Süvaõpik. Viies, ümbertöötatud trükk. Tallinn: Avita .
Karlsson , Fred 2002: Üldkeeleteadus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus .
Wiik, Kalevi 1991: Foneetika alused. Tartu: Tartu Ülikool, Turu Ülikool.

.ODT Laadi alla originaalfail 11 lk · .odt · 126 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

126 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merkaya Õppematerjali autor

2011. aasta foneetika ja fonoloogia kordamisküsimuste vastused

foneetika fonoloogia assimilatsioon dissimilatsioon hapoloogia metatees kõnetrakt kõneakt fonees segment hingamisfaasid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Foneetika konspekt

FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte.

Eesti foneetika ja fonoloogia

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia

docx

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine). 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika,

Eesti foneetika ja fonoloogia

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3

Eesti keel

doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse

Eesti keel

docx

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4

Foneetika

docx

FONEETIKA konspekt

Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud). Pole olemas keelt, kus oleks vaid vokaalid või konsonandid, sest nad esinevad alati koos. Tajume kuulmiselunditega, hääldame kõneelunditega. Häälikutel pole tähendusi. Häälikud ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid on lõpmatu hulk, sest see võib varieeruda (nt olenevalt tujust, keelest või inimesest endast). Võõrkeelt õppides tuleb omandada uued hääldusharjumused. 1. Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm

Foneetika

Rohkem sarnaseid