kauguse (lähiassimilatsioon ja kaugassimilatsioon) alusel. Foneetiliste omaduste põhjal: Häälduskoha a: kahe hääliku häälduskohad lähenevad soon pää: sompa, huulassimilatsioon, palatalisatsioon, velarisatsioon. hääldusviisi a (frikatiivistumine - lihtsalt, nasalisatsioon onu), helilisusassimilatsioon. Assimilatsioon kahe sõna piiril: Sandhi: eesti klusiilide tugevuse muutumine, liesoon: eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse: hea tööd, elisioon: vokaalide kadu kahe sõna piiril: rehe all- rehal, Kao asukoha järgi sõnas: aferees: alguskadu: kleit-leit, sünkoop e sisekadu: läinud- läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus
vahel. Mõlemal pool helitut häälikut peavad olema helilised häälikud. Helitu klusiil > heliline klusiil > heliline frikatiiv > kadu - helitustumine – heliliste häälikute helituks muutumine. - Assimilatsioon 2 sõna piiril: 1) Sandhi – helitu hääliku muutumine heliliseks ja vastupidi 2) Liesoon – eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse (nt mes amis, kus amis algul hääldub z). 3) Elisioon – vokaalide kadu 2 sõna piiril Dissimilatsioon – sarnased häälikud muutuvad üksteisest erinevaks hääldamise hõlbustamiseks Dissimilatsioon ehk eristumine – 1 häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks Haploloogia – lühendamine, nt eesti keeles topelt-la puhul jäetakse üks ära, nt lihulalane. Metatees – häälikud vahetavad kohti, nt r ja l vahetavad tihti kohti.
Esineb kõla, moodustuskoha ja -viisi poolest sarnaste häälikute asendamist ja segistamist., häälikute järjekorra muutmist, ärajätmist. Väikelaste kõnele on iseloomulik palatalisatsioon ja üldine ebaselgus. sageli esineb ka interdentaalset hääldamist. Sünade lühenemisel jätavad lapsed harilikult ära rõhutuid silpe: eesti oma sõnades säilib sõna algus, võõrsõnades võib rõhutu algussilp ära kaduda(pala pro palavik, raas pro garaaz). Häälikute ärajätmine ehk elisioon on väga levinud, enim jäetakse ära konsonante(aktor pro traktor). Sageli asendatakse häälikuid, mis tihti avaldub koos häälikute ärajätmisega(anku pro jänku). Asehäälikuid ehk substituute jagatakse üldlevinuteks ja indivduaalseteks(laamat pro raamat). Millised etapid läbib laps sõnatähenduse omandamisel? ·Üldistuse nullaste: sõna tähistab ühte konkreetset eset; ka pärisnimed. ·Esimene üldistusaste: sõna tähistab sarnaste esemete rühma. Baassõnavara (G.Lakoff).
Assimililatsioon kahe sõna piiril: Sandhi tekib sõnade kokkupuutekohal. Algselt tähendas eelkõige helitu hääliku muutumist heliliseks ja vastupidi. Eesti klusiilide tugevuse muutumine (intensiivsussandhi) Nt käekiri, vanapoiss, kingsepp, raudtee, õunapuu, jalgsi Liesoon (pr liaison `seostus, side') eelmise sõna lõpp läheb järgmise sõna algusesse ja tekivad nn foneetilised sõnad Nt head õhtut > hea tõhtut, head ööd > hea tööd, mis on > mis son, mul on > mul lon Elisioon (ld elsio `väljatõukamine') vokaalide kadu kahe sõna piiril, s.t sõna lõpp- või algusvokaali ärajätmine, kui järgnevatest sõnadest üks lõpeb ja teine algab vokaaliga. Inglise k- s tavaline, nt I am > I'm, I have > I've. Eesti rehe all > rehal. Nt sa ei ole > sai ole, niimoodi et > nimodet, ma ei tea > mai tea seda ei saagi > sedai saagi Assimilatsioon kao assukoha järgi sõnas: Kao asukoha järgi sõnas Aferees e alguskadu (nt Mulgis kleit > leit)