lume kiht siin vähenemas. Siis on vaja minna suusatama, Lähenemas on siis jälle suvi, uusi küünlaid nuusutama. nägin suurt ja ahnet tuvi. Suusaradu on meil häid, Ootan jälle uutaastat, küünlapoes sa tihti käid. head ja lumerohket aastat. Jõulukuusk Päkapikk Tuppa vaja tuua kuuskgi, Aknale ma panin sussi, Jõuludeks mul vaja suuski. külla kutsusin ma Jussi. Kuusk siis vaja metsast ära tuua, Läksin õhtul ruttu tuttu, Tahaks õhtul piima juua. päkapikud tegid kõva juttu. Leidsimegi kuuse üles, Hommikul ma ruttu tõusin, Väikevend mul ema süles. sussi juurde kiirelt jõudsin. Kuusk nüüd vaja tuppa viia, Sussi sees oli palju kommi, Õhtul tuleb külla Tiia
muidu nad ei tooks lastele ju kommi. Nad teevad kiiduväärt tööd, vanemad ei viitsiks ju absoluutselt igal ööl laste sussidesse kommi toppida ja ilmselgelt läheks see ka liiga kalliks. Arvata võib, et päkapikkudel on lapsevanematega mingisugune tööjaotus. Vahel paneb sussidesse nänni päkapikk, vahel aga vanemad ise, kuna päkapikud ei pruugi ju ka arlati igale poole jõuda. Üldiselt on nii, et mida vanem on laps, seda harvemini käib päkapikk tema sussi juures. Näiteks gümnaasiumi lõpuklasside õpilaste susse ta üldse ei puutu. Mõnikord juhtub ka niimoodi, et ta jääb lapse vanemate peale lootma ja nemad on omakorda kindlad, et küllap päkapikk teeb öösel töö ära, ning nõnda jääb suss hoopis tühjaks. Siis on kõigil kurb meel ja järgmisel ööl täidavad sussi nii ema, isa kui ka päkapikk ning see saab pilgeni täis. Tegelikult peaks päkapikk tõesti jonnipurikad kommist ilma jätma, aga kui
Kelle põlvel istunud, nii mina kui ka teisedki. Salme lugend, tantsind, laulnud Oleksime terve öö- Kõige tähtsam et me taat Rõõmus oleks jõuluööl! Piparkoogid kerkivad, Lõhn ninna imbub. Täna on see püha öö, Pole täna keegi tööl. Öösel sisse ronib habemega vanake. Kes ta on, kust ta tulnud, Seda ei tea keegi meist. Kingid poetab kuuse alla, Sussi sisse kommi pistab, See on täitsa müstiline, Kes see mees võiks ometigi olla?!
ADVENDID Advendiaeg kestab neljandast pühapäevast enne jõule jõululaupäevani, üldiselt alustatakse Eestis advendi pidamist sageli 1.detsembrist. Vanadel eestlastel erilisi kombeid seoses adventidega ei olnud, advendipühapäevadel käisid nad kirikutes ja laulsid vaimulikke laule, mis olid enamasti seotud jõuludega. Tänapäeval on üks advenditava päkapikud, kes toovad öösiti maiustusi, mida lapsed hommikuti sussi või soki seest leida võivad. Advente sümboliseerivad veel advendiküünlad ja advendikalender. Paljudel akendel võib näha detsembrikuus põlemas küünlaid, mis on enamasti elektrilised. Advendi küünlajalg on nelja küünlaga, kuid kaasaegsemad on seitsmega. Algul tehti advendikalendreid ise, samuti saadeti neid ka välismaalt pakiga või toodi reisikingina. Need olid uhkusesemed, seega hoiti neid alles ka pikka aega pärast jõule ja kommide lõppemist. 1990. Aastatatest on
EESTI TRADITSIOONID Eestis on palju traditsioone, palju peetakse, aga palju ka ei peeta. Eestis ei peata traditsioone palju, sest inimesed ei pea vajalikuks. JÕULUD ● Jõule peetakse terve detsembri kuu. ● Jõulude ajal käib päkapikk,kes paneb sussi sisse kommi. ● Jõulud laulpäev on alati 24. detsember MUNADEPÜHA ● Munadepühade aeg on liikuv püha ● Jänku peidab korvi ära ja lapsed otsivad üles ● Munadepühade ajal värvitakse munasi ja kinkitakse neid JAANIPÄEV ● Jaanipäeval tehakse lõket ● Mängitakse õues ja ollakse kaua üleval ● Jaaniöö on kõige pikem öö MARDIPÄEV
päkapiku tüdruk ja Pika oli heleda juustega, siniste silmadega, nutikas päkapiku poiss. Päkapikud elasid laste meisterdatud uhkes suures piparkoogimajas. See oli väga ilus, katusel oli kaunistatud paksu roosa glasuuriga. Seinad olid värvitud sokolaadi võõbaga. Aias oli neil hunnikus nööbikomme, marmelaadi ja martsipanist lumememm. Pika ja Päka olid laste lemmikud, kuna nad teadsid alati, mida lapsed soovisid sussi sisse saada. Nad ise valmistasid maitsvaid ja värvilisi komme, mida lapsed ihaldasid. Terve suve nad valmistasid mänguasju ja kudusid lastele kindaid ja sokke, et oleks talvel soe. Kastsid ja rohisid hoolsalt mandariini puid ja sokolaadi põldusid. Pakkisid kingitusi, sidusid paelu ja meisterdasid ehteid. Neil oli abiks ka palju sponsoreid, et iga laps saaks soovitud kingitused. Kohe on käes jõuluaeg ja Päkal ja Pikal on käed tööd täis. Juba seavad nad valmis jõuluvanale põhjapõtra
Kelle jäljed valgel lumel, keda näevad lapsed unes? Kes siin istus kes siin astus, linnukesed teavad vastust?! ********** jõuluvana vaata mind, mina veel ei tunne sind. Teen su habemesse pai, kui on valus, ütle ai! ********** Mina olen alles väike, emme musi, issi päike. Lühike mu salm on vähe, pikem ei jää lihtsalt pähe. ********** Meil on päkapikud käinud, aga mina neid ei näinud. Nägin ainult kingipakke, nüüd ma hüppan rõõmust lakke! ************ Akna peale panen sussi, ootan päkapikujussi. Kui ma olen hea laps, siis ta kommi tooma kraps! ********** Kena kuldne kringel on mul jõulusalmis. Selle tuttav ingel tegi ahjus valmis. Veel on hõbepähkleid, minu jõululoos. Päkapikkudega korjasin neid koos. Siis, kui lund on taevast maani, jõulutaat toob välja saani. Kuhjab kingikotid reele, asub laste poole teele. Abiks lõbus põhjapõder - jõuluvana parim sõber. ********’*** Karud, siilid, jaaniussid, akna peale panid sussid,
i , 1. klass esitas karulaane jenkat , 2. klass esitas roosiaia kuningannat , 3. klass esitas laulu suvevaheaeg , 6. klass esitas laulu meiemehelt , 9.klass esitas mitmest laulust kokku mixsitud kava.Õpetajad tegid HUd ehk HannaLiisa Uusmaa laulu absoluutselt. Kui õpsid om kavaga lavale tulid jäi kõigil suu lahti. Igaltpoolt oli kuulda naerukihinat ja sõnu ,, SEE EI OLE VÕIMALIK´´ aga oli, see oli nii naljakas , et seda pole võimalik kirjeldada. SUSSI JA PIDZAAMAPÄEV (neljapäev) Enamusel oli seljas pidzaama ja jalas sussid, kaasa pidi võtma ka kaisuka.Kõige ägedam oli see , et käidi ka kehalises kasvatuses pidzaama ja sussidega ja õpetaja polnud sugugi pahane vaid oli rõõmus. KOSTÜÜMIPÄEV (reede) Peaaegu kõigil oli seljas mingi kostüüm ja see päev oli tore. Küll oli hiiri ,jäneseid , kasse jne...Hästi jäi silma 5. klass roki stiil . Ühel tüdrukul
Eesti keele grammatika Koostas G.Jalivets KUHU? MIS? KUHU? SUVILA SUVILASSE RAAMAT RAAMATUSSE PINAL PINALISSE LOOMAAED LOOMAAEDA LASTEAED LASTEAEDA KAUPLUS KAUPLUSESSE..KAUPLUS SE RAAMATUKOGU RAAMATUKOKKU TEATER TEATRISSE ARVUTI ARVUTISSE VIHIK VIHIKUSSE KUHU?MIS? KUHU? KOTT KOTI SUSS SUSSI KAPP KAPI TASS TASSI PARK PARKI AED AEDA TRENN TRENNI KINO KINNO SAAL SAALI JÕUSAAL JÕISAALI SAUN SAUNA ÕU ÕUE HOOV HOOVI KÖÖK KÖÖKI KUHU? Pane tähele! MIS? KUHU? TUBA TUPPA JÕGI JÕKKE MESI METTE VESI VETTE KÄSI KÄTTE MÄGI MÄKKE SUUR SUURDE
poolest ideaalse keha pikkus peaks olema 3-3,5 korda pikem enda läbimõõdust. Sellist autot on väga raske leida, mis oleks ideaalse aerodünaamilise kujuga. · Selle auto tagumine osa tundub aga küll piisavalt sujuv, et keerutada vähem tolmu üles, kui näiteks suur Hummer. Tegelikult on üks põhjus veel, mis paneb tolmu liikuma. See on see, kui auto rattad pöörlevad kiiremini, kui auto edasi liigub. Seda kutsutakse ka hellitavalt "sussi", "ketsi" või "talla" andmiseks. Samuti ka kruusateel tekkinud külglibisemine ja/või rataste blokeerumine liikumise käigus. Sellise nähtuse korral tekib tolm aga teisel põhjusel. Lihtsamalt seletades on selle põhjus see, et rattad lükkavad lihtsalt pinnast enda alt minema ja selle käigus jäävad peenemad teekatte osakesed õhku hõljuma. See on ka tolm. Peale tolmu saab sealt kindlasti ka mõni tubli kodanik peapõrutuse tekkinud kivirahest...
metallist sõled ja preesid. Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik( siilik) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. - Selgita mõisted ai - seeliku äärispael pätid - riidest suss vatt - lühike meestekuub kapetad - mustriga villased põlvikud - Mis on ornament, missugused neid kasutati Muhu rahvarõivastel ? Ornament (muster, dekoor, kiri) on geomeetrilistest kujunditest ja nende
Ülerõivasteks olid pikk-kuued ehk vammused ja kasukad. 1870. -1880. aastast alates asendab pikitriibuline punaseelik (siili) mustapõhjalist ümbrikut. Pikk särk asendub lühikese särgiga. Nii seelikus kui ka kogu Muhu tekstiilis hakkab domineerima punakasoranz põhitoon. Hakati kandma sukki, nahkrihmu, vattkampsunit ehk nipiga vatti ja heegeldatud liistikut ehk abuvesti. Pastelde asemel hakati kandma kingi ja sussi moodi riidest jalanõusid-pätte. Muhu pruut kandis 19. sajandi lõpuni ümbrikku, käiseid, Muhu vanimaid lipulisi ehk rõhudega pulmapõlli, harjutanu. SEELIK, SÄRK Varasemad ühevärvilised seelikud kujunesid 19. sajandi I poolel Muhus põikitriibulisteks. Hiljem tulid moodi pikitriibulised seelikud. Muhulaste iseeneseks olemise uhkus on aga nii suur, et veel 1930ndatel toimus rahvariietes suur muutus
ja jooksu paneks kõigest väest. ei aidanud siin ükski trikk. Jõuluvanad värisevad, --- kinke pole neil. Igal aastal on näha taevas Kui hiilis kommi tooma vaid, --- üht eredat tähte, mis eredam kui Kõik lapsed teda näha said. Päkapikud vanad jobud, teised. jõid end täis kui jõehobud, See täht ei lange alla, Ta kasvas iga jõulu eel, oksendasid sussi täis, ega kustu ka hommikul. nii saigi temast jõulumees. jätsid kirja "pole käind". Jõulutäht on see, mis toob sära ---
hurmavat linnasiluetti. Lõuna Eestis laguneva vanematekodu katuse parandamise asemel rassib ta raske raha eest fittness klubis. Eluks ajaks võetud miljonilaenuga pappmajas kahe meetrise diagonaaliga lametelekat vaadates ununevad ehk liisingu ja eluasemelaenu intressid. Lasteaia lõpuekskursioon tuleb teha Lapimaale. Põhikooli lapsed on klassiekskursioonitanud juba Pariisis ja Londonis. Päkapikud toovad Advendiajal sussi sisse mitte pulgakomme vaid mobiiltelefone. Võidab see, kel on surres kõige rohkem asju. Raske tööga teenitud raha vajab ju kulutamist. Esimese stressi saab pereisa ületunde tehes ja mitut töökohta pidades raha vajab ju teenimist. Nüüd on see raha olemas ja vajab kulutamist. Järgneb surfamine turismifirmade kodulehekülgedel, et teenitu kuskil Egiptuse zombilinnades või varbaid soojas vees leotades ära kulutada
Ma maksin Jannu lasteaiamaksu oma kõrvalepanekutest ära. 28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju mängisime Jannuga
Pohlaliike on kaks - harilik pohl ja väike pohl. Viimane kasvab kõrgel mägedes ja tundraaladel. Harilikust pohlast erineb ta ainult tunduvalt madalama kasvu poolest. Pohlakasvatuseks sobivad happelised kerge lõimisega ja vähese toitainetesisaldusega mullad. Eestis oleksid need mitmesugused liivased alad ja ammendatud freesturbaväljad. Pohl on valguslembene ja ei vilju hästi varjus. ▪ Sordid Koduaeda kaks sorti `Koralle`ja `Erntekrone`. ` Hästi edenevad Rootsi päritolu sordid `Sussi`, `Sanna`, `Ida`ja `Linnea`. Kahjuks puudub Eestil luba neid paljundada. 5. Kultuuristamise tehnoloogiad nii freesturbaväljal (kui taime seal kultiveeritakse) või mineraalmaal. Mustikas Parimaks mustikakasvatuse kohaks on osutunud ammendatud freesturbaväljad. Sobivaks peetakse mulla pH vahemikku 4-5 vahel. Freesturbaväljal kasvatatakse vähesel määral poolkõrgeid mustikasorte. Turbaväljadel ei pea kasutama happelist väetist. Noortele taimedele
lõikuspühade pidamise kommet. · Uue aasta vastuvõtul said hoogu püssipaugutamine ja rakettide laskmine. · Komme süüdata hingedepäeval(2. novembril) mälestusküünal aknal või kalmistul sai õhutust muinsuskaitseseltsilt ja jäi püsima, ehkki mitte üldrahvalikuna. · Töörahva solidaarsuse tähistatavast 1. maist sai taas volbripäev ja üliõpilaste kombestikuga kevadpüha. · Suurenenud on päkapikkude roll kingituste poetajana selleks väljapandud sussi või muu jalanõu sisse. · 20. sajandi lõpul tähistatud ning 21. sajandilgi jätkuvalt aktuaalsete pühade hulka kuuluvad ning on uusi kombestikuelemente omandanud vastlapäev, lihavõtted, 1. aprill, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev, mardi-ja kardipäev, advendiaeg, jõulupühad ja uusaaasta. 8 OLULISEMAD TÄHTPÄEVAD. JAANUAR. 1. Uusaasta, nääripäev 6. Kolmekuningapäev 17. Tõnisepäev VEEBRUAR 2. Küünlapäev
Ka jõulutoidu traditsioonid on aastatega samaks jäänud. Põhiliseks jõuluroaks on siiani eestlastele verivorstid ning hapukapsas. Maakohtades muidugi leidub veel peresid, kus valmistatakse ka ise veel õlut, mis oli varem väga tähtis. Aga loobutud on tänapäevaks sellistest kommetest nagu õlgede tuppa toomine ja ka jõulumängud jms. Tänapäeva laste jaoks on jõuludel üldse väga vale tähendus. Nad ootavad jõule, kuna neile käivad detsembrikuus päkapikud öösel sussi sisse kommi toomas ja kõige krooniks tuleb 24.detsembril jõuluvana, kes toob kingitusi. Kahjuks ongi enamus laste jaoks oluline ainult materiaalsete asjade saamine. Ei olegi enam kedagi, kes lastega vana-aegseid jõulumänge mängiks. Ka pered on tänapäeval ju väiksemad, kui vanasti olid. Minu meelest on ajaga kaotatud ainult palju ilusaid traditsioone ja jõulud kaotavad aja jooksul selle tähenduse täielikult, mis neil algselt oli.
sõnade tähenduse ja sõnavormide eristamise seisukohalt. Traditsiooniliselt räägitakse eesti keeles kolmest vältest (rahvusvahelised lühendid Q1, Q2, Q3). Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi On kolm erinevat välteteooriat: häälikuvälteteooria - Välde on seotud häälikukestusega, s.t et igal häälikul on kolm väldet sada saada saada kolm eri vältes a-d: /sata/, /sta/, /sâta/ koda kota kotta kolm eri vältes t-d: /kota/, /kotta/, /kottta/ susi sussi sussi kolm eri vältes s-i: /susi/ /sussi/ /susssi/ Mihkel Veske ,,Eesti keele healte õpetus ja kirjutuse viis", (1879) Karl August Hermanni eesti keele grammatika (1884). Teooria arendas lõpuni Paul Ariste 1953. aasta ,,Eesti keele foneetikas". Lisaks jagunevad diftongid ja konsonantühendid kaheks foneemiks vastavalt sellele, missugune on nende välde (Q2 või Q3) Probleem: diftongid ja konsonantühendid ning välde; foneemide hulk piiritlematu. Kolme
28. Argo ema laamendas Argo õues ja viskas neil akna sisse. Argo palus mul politsei kutsuda, tegin seda ja nad viisid Argo ema minema. Hiljem Argo tänas mind. 29. Mu ema ei olnud tööl käinud. Kui mu ema koju jõudis, prantsatas ta esikusse maha ja ma viisin ta vannituppa ning lasin talle külma vett peale. 30. Ema tuigerdas oma voodisse. Olin unustanud, et pean oma õele sussi sisse kommi panema. 31. Jannu oli hommikul vaimustatud, kui tal sussis kommid olid. 32. Läksime Jannuga kelgutama, kohtasime seal Sveni, kes ka meiega liitus ja siis meid koju saatis. 33. Jannu lasteaiapidu. Mu ema ilmus sinna purjus peaga ja ta aeti minema. Öösel sain teada, et mu ema on haiglas. 34. Käisime Jannuga ema vaatamas ja ema soovitas meil isale helistada ja abi paluda, sest meil ei ole enam üldse raha. Teel koju
2.11. Ralli päev. Lähen täna ralli sõidule. Istun lindi taga ja vaatan autosi. Oi kus nüüd kimavad, aga oot mis see on. Tuleb kurvist liiga suure kiirusega. Vaata ja ongi kraavis. Oh mis küll on selle ralliga. Auto jälle käib üle oma kaelaga. Ma pigem enam ei tule siia. Pole autosi pole ohte. 2.12. Päkapikk Päkapikk mul külas käis. Sussi sisse kommi pani. Külmkapist kõik küpsised ära sõi. Kapis riided katki tegi. Kommi ka ära sõi. Jättis aknad lahti. Lasi külmad tuuled sisse. Kui ma üles ärkasin. Kõik kohad külmund olid. Ära usu päkapikku. Järgmine kord maja maha põletab. 2.13. Kummitus loss Eile mina käisin lossis. Seal nägin suurt kossi. Nägin veel ka väikseid potte. Kummituste heledaid kohti.
ja see aeg kui mina noor olin, on vana. VANA AJA LASTEST. lugesid, joonistasid, olid toas, hoovis, vanaema süüa tegi, tegid pahandust ka, nimed VANA AJA VANAEMADEST.-ei käinud tööl, kandsid rätti, , kleidid, põlled, leivapoes, piimapoes jne, Singeri õmblusmasin, kudusid, jälgisid lapsi, määrisid valutavaid põlvi kampripiiritusega. VANA AJA HOOVIDEST- majade vahel plangud, plankudest sai piiluda naaberhoovi, hoovide lapsed said kokku tänaval, MIDA VANAL AJAL MÄNGITI-poisid sussi, sussikulp ja kopikad, löödi kopikate peale, tüdrukud klaaskuulidega,lauajuppidest tõukerattad, pliidirõngad ja kepiga lükti, keks jne. MIDA VANAL AJAL SÖÖDI-tuutujäätis, sidruni-, pirni- ja õunajook. VANA AJA SÕIDUKITEST-vitstest nukuvankritd nukkudel, tramm, buss, rong, autosid vähe KELLEKS LAPSED VANAL AJAL TAHTSID SAADA- tüd, õp. arst, müüja.emaks. poisid bussi- trammi, vedurijuhiks, kangelasteks. Üks tahtis saada kirjanikuks.
pahkluus ja sääres. * Pese oma jalgu sagedasti, et vältida naha lõhenemist varvaste vahel või mõne muu nahahaiguse teket. * Lõika varbaküüsi regulaarselt ja hoolikalt, andes neile pehme ümara kuju. Hoidu vigastustest küüne servas. * Vali hoolikalt jalatsid, millega jooksed. Pikima varba ja jooksusussi nina vahele peaks jääma vähemalt 0.3 cm varu ja ka sussi liistu laius peaks olema piisav, et varbad kergelt liikuda saaksid. * Hoidu kõrge kontsaga jalatsitest. * Oma tavalistes argipäeva jalatsites võiksid kasutada jalgu liigsest põrutusest säästvaid sisetaldu. Need võivad olla kas lihtsalt lööki pehmendava toimega või siis ortopeedilised, mis üksiti toestavad jalga. Oluline on õige taastumine
* Kontrolli oma jooksustiili. Aseta oma jalg jooksu ajal maha nii, et ei tekiks liigseid pingeid pöias, pahkluus ja sääres. * Pese oma jalgu sagedasti, et vältida naha lõhenemist varvaste vahel või mõne muu nahahaiguse teket. * Lõika varbaküüsi regulaarselt ja hoolikalt, andes neile pehme ümara kuju. Hoidu vigastustest küüne servas. * Vali hoolikalt jalatsid, millega jooksed. Pikima varba ja jooksusussi nina vahele peaks jääma vähemalt 0.3 cm varu ja ka sussi liistu laius peaks olema piisav, et varbad kergelt liikuda saaksid. * Hoidu kõrge kontsaga jalatsitest. * Oma tavalistes argipäeva jalatsites võiksid kasutada jalgu liigsest põrutusest säästvaid sisetaldu. Need võivad olla kas lihtsalt lööki pehmendava toimega või siis ortopeedilised, mis üksiti toestavad jalga. Oluline on õige taastumine Kiire ja täielik taastumine peale võistlust või rasket treeningut aitab lihastel areneda ja
puutub? hoolega: ainult natuke kannatust, mõned LAURA: Kala täitis soovi!! kuud, kõige rohkem aasta, ja kogu see ROLAND: Mismoodi ... täitis? Selline asi ei varandus on meie. Osvald ei tea rahast saa ju olla. midagi. Ära mõtle, et ma olen hull. Ma jagan LAURA: Saab küll. On ju sellised asjad ... kõike väga hästi ja armastan sind endiselt, nagu päkapikk toob sussi sisse. isegi rohkem. Aga sa pead aru saama, et kõik ROLAND: Aga ei too ju! see kuulub meile, muidu me ei oleks siin, LAURA: Mida? muidu ei oleks too autojuht lubasid maha ROLAND: Ei too ju. Päkapikk ei too sussi unustanud. Meil ei ole õigust taganeda. See sisse. võimalus on antud meile ja ainult meile! LAURA: Kuidas ei too! Kuidas ei too
40 ROLAND: Kuidas palun? LAURA: Kala täitis Osvaldi soovi. Mis kala see oli? OSVALD: Ma ei tea. Ilus kala. ROLAND: Millest te räägite? LAURA: Osvald küsis kala käest. Ja läks täide!!! ROLAND: Põrunud olete või?! LAURA: Raha sa ju nägid? ROLAND: Jah, aga mis see kala siia puutub. LAURA: Kala täitis soovi!!! ROLAND: Mismoodi... täitis? Selline asi ei saa ju olla. LAURA: Saab küll. On ju sellised asjad... Nagu päkapikk toob sussi sisse. ROLAND: Aga ei too ju. LAURA: Mida. ROLAND: Ei too ju. Päkapikk ei too sussi sisse. LAURA: Kuidas ei too! Kuidas ei too? (Paus.) Kes siis toob? ROLAND: Mina, näiteks. LAURA: Kuidas sina? ROLAND: (läheb akna juurde, vaatab välja) Võimatu. Uskumatu. OSVALD: Uskumatu, aga tõsi. (Paus.) LAURA: Kas võtad oma miljardi? OSVALD: Enam ta ei saa. LAURA: Kas võtad? ROLAND: Kas mul sind enam ei ole? OSVALD: Laurat ei olnud sul juba ammu. Sellest hetkest, kui sa mul seal kuss
ühe laps oli tulevane keiser, teise oma paavst, kolmanda oma väepealik. Vaest Chantefleurie'd piinas uudishimu; ta tahtis ka teada saada, mis tema oma on ja kas ta ilus väike Agnes kord ei saa Armeenia keisri-prouaks või mõneks muuks. Ta viis ta mustlaste juurde. Need hakkasid last imetlema, kallistama oma mustade suudega suudlema, ta väikesi käsi imetlema ja seda kõike paraku ema suureks rõõmuks! Kõige suuremat rõõmu aga tundsid nad ta ilusaist jalgadest ja sussi-kestest. Laps polnud veel aastatki vana. Ta pudistas juba sõnu, naeris laia naeru emale otsa vaadates, oli priske trullakas ning meenutas oma hurmavate liigutustega inglikest. Ta tundis suurt hirmu mustlaste ees ja hakkas nutma. Kuid ema suudles teda tugevasti ja läks minema, vaimustatud tulevikust, mida ennustajad Agnesile olid ette kuulutanud. Ta saavat kaunitariks, kehastatud vooruseks, kuningannaks. Paquette läks tagasi oma katusekambrisse Raske Vaeva tänavas, olles uhke, et viis koju
Seejärel leitakse varem loetud sõna leal. Formaalne kontroll koosneb esialgu osatoimingute ahelast. On vaja teha artikuleeritud sõna häälik- ja foneemanalüüs ning valida tähed (laduda või kirjutada). Tulemust võrreldakse originaaliga. Teine võimalus võrrelda on, kui õp. Kirjutab sõna õpilase hääldamise põhjal. Sõna loetakse ja tähtkoostist võrreldakse originaaliga. Seega on vaja lugeda ka veaga sõnu (kaks suusi või sussi) ja leida nende hulgast õige. Kaaslase tegevuse õigsust hinnata on harilikult kergem kui enda tulemust kontrollida. Kontrolli jaotumist kahe või enama õpilase vahel võib vaadelda kui enesekontrolli eeldust. Õp ülesanne on toetada kaasõpilaste abi vigade leidmisel, seejuures eksijat mitte halvustades. Siin sobivad ka verifitseerimisülesanded. 7. Lugemise õpetamise ja harjutamise põhimõtted õpetuse algetapil (LÕ 1. kl)
annaabi.ee 
