‘neutraalne’. Kui kahel vokaalil on sama tämber, siis nad sulanduvad nt la Alhambra [la ´lambɾa]. Kui kaks mittelähedast vokaali põrkuvad rivis kokku, siis muutub üks mittesilbiliseks, nii võib saada kolmesilbilistest sõnadest kahesilbilisi, näiteks poeta ‘poeet’ [´poi eta], maestro ‘õpetaja’ [´maei stɾo]. Hispaania keeles on ka triftonge, mis koosnevad kolmest erinevast vokaalist, sellisteks on näiteks buey ‘härg’ [´bweii]. 3. Prosoodianähtused 3.1 Sõnarõhk Sõnarõhk on hispaania keelele omane. Nagu ka varem mainitud, võib rõhu asukohast muutuda sõna tähendus, verbi pööre, aeg jms. Väga tavaline on rõhu olulisus verbi oleviku ainsuse esimese ja mineviku teise pöörde eristamisel, näiteks amo-am´o ‘mina armastan-tema armastas’. On olemas ka üle kahe sama kirjapildiga sõna, mille vahel võib rõhu asukoha tõttu tekkida tähenduserinevus, näiteks dep´osito-deposito-deposit´o ‘ettemaks-ma maksan
1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika kogu kõnemehhanismi uurimine · Deskriptiivne ehk kirjeldav fonee...
diftong; võib olla ainukeseks silbi koostisosaks) 2) Silbi algus ja silbi lõpp (konsonant või konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad). 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakti iseloomustab see, et see koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused. 43. Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesandeks on: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine. 44. Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! Eesti keele kolm
kaudu (spektrogramm ja spekter)? · 38. Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? · 39. Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid, frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest? 40. Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada? · Prosoodianähtused: kvantiteet, rõhk, intonatsioon, piirinähtused. 41. Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! · Silp on kõne loomulik hääldusüksus ja kõige olulisem foneetiline osa. Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
- Füsioloogia (elundite toimimine) - Neurofüsioloogia - Füüsika (akustika osa, laineteooria, häälelainete analüüsimine akustilises foneetikas) - Arvutiteadus Humanitaarteadused: - Keeleteadus (tavaliselt uuritakse keelt) - Psühholoogia (tajufoneetika) Foneetika on ebatüüpiline humanitaarteadus, sest tegeletakse palju statistika, arvandmetega. Foneetikute tegevusalad Eri keelte häälikud Eri keelte prosoodianähtused Patoloogiline kõne, kõnehälbed ja –häired Ortoeepia (= keele õige hääldus) Kõnetehnoloogia Foneetika rakendusviisid Logopeedia ehk kõneravi Lavalise kõne õpetamine näitlejatele, lauljatele Pedagoogika, nii ema- kui võõrkeele õpetamisel Kõnekunsti (= retoorika) õpetamine Hääleravi Kohtufoneetikas kõnetuvastamiseks helilindilt
42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?Kõnetakt ehk jalg - Silbid ühinevad kõnetaktideks. Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud, s.t rõhud liigendavad kõne kõnetaktideks: 4-s. sõnad jagunevad pooleks, pikematel (5 jne silpi) mitu liigenduse võimalust, nt osa-vamale, osava-male. Eesti keele kõnetakt koosneb 13 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud suprasegmentaalsed e prosoodianähtused (kreeka prosodia juurdelaulmine, laulurõhk) rõhk kvantiteet kõnemeloodia Kõnetakt on tegelik hääldamisüksus hääldamisel kooskõlastatakse kõneorganite tegevust kõnetakti piires. Rõhuliste ja rõhutute (nõrgarõhuliste) silpide vaheldumine loob kõne rütmi (mis on ka nt rahvalaulude rütmi alus). Rahvalaulu värsisüsteem põhineb kõnetaktide oskuslikul vaheldamisel. Kolmandavälteline sõna saab moodustada omaette kõnetakti, nt suur pikk poiss.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
