Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna tool, siis tegelikult see sõna ei meenuta kuidagi reaalset eset. 3. Kuidas ...
· Hingamiselundid helide tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine · Fonatsioonielundid hääletu õhuvoolu kõrvaga kuuldavaks heliks muutmine · Häälduselundid häälikute moodustamine 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingetoru ehk trahhea, kopsutorud ehk bronhid, 2 kopsu, rindkere, vahelihas. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamine jaguneb sisse- ja väljahingamise faasiks. · Jõudehingamine ühepikkused hingamisfaasid, vahetatakse 0,5-1l õhku, ~15 korda/min. · Kõnehingamine eri pikkusega hingamisfaasid (sisse kiiresti, välja aeglasemalt), vahetatakse 50% kopsumahust, kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ja valjust 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamine on kõne eeltingimus. Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Hingamine kujundab kõne rütmi, hääle kõrgust ning hääle valjust. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid
häälikuteks. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine (hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine). 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast. 10. Missugused on meie fonatsioonielundid? Fonatsioonielundid on hääletekitamise elundid
Nina, hingetoru ehk trahhea, 2 kopsutoru ehk bronhi, 2 kopsu, vahelihas ehk diafragma Hingamise3 faasi: sissehingamine (aktiivne hingamisfaas; vahelihas tõmbub kokku, roided tõusevad, mis laiendav rinnaõõnt, mille abil õhk saab kopsudesse voolata) väljahingamine (passiivne hingamisfaas; kopsumaht väheneb, õhk liigub kopsudest välja) hingamispaus Jõudehingamine – õhuvoolu ei kasutata kõnelemiseks. Hingamisfaasid on ühepikkused, rahulikus rütmis vahetatakse kopsudest sisse-välja õhku. Vahetatakse välja 0,5–1 l õhku. Jõudehingamine on kontrollimata eluksvajalik tegevus, mis toimub u 12 korda/min. Kõnehingamine – hingamisfaasid eri pikkusega: väljahingamine pikeneb. Õhk tõmmatakse kiiresti kopsudesse ise samal ajal rääkides. Väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 s. kõnehingamine on kontrollitud tegevus. Kõnehingamise ülesanded on kõnerütmi kujundada, rõhulisi osi toetada,
silinderjas). kõhuhingamine on tingitud diafragma kõrgasendist ning kõhuõõne elundite mahukusest Hingamistüübid väikelapse- ja eelkoolieas Segahingamine e diafragmaal-torakaalne hingamine. Hingamisel osalevad lisaks diafragmale ka roietevahelised lihased. (hingamislihaste areng, rindkere areng ja roiete asetsuse muutus) Hingamistüüp koolieeas Rinna- e torakaalne hingamine Rinnahingamisel pikenevad hingamisfaasid, hingamine on sügavam ja hingamismaht suurem. Kujuneb hingamitüübi sooline iseärasus: tütarlastel ülekaalukalt torakaalne poisslastel ülekaalukalt abdominaalne Pulss Pulss on arteri seina võnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel aorti väljapaisatav veri. Pulssi palpeeritakse tavaliselt kodarluuarteri perifeerses otsas randmeliigesest kõrgemal käe sisepinna pöidlapoolsel küljel teise, kolmanda ja neljanda sõrmega.
Liigid: 1) Jõudehingamine kui ei kõnele, vahetame välja 0,5 1 liiter õhku, toimub tavaliselt nina kaudu.. Sisse-väljahingamise faasid on ühepikkused. Faase minuti jooksul umbes 15. Tavaliselt me jõudehingamist ei kuule. 2) Kõhuhingamine diafragma töötab aktiivselt kaasa 3) Roidehingamine 4) Kontrollitud hingamine inimesed, kes töötavad oma häälega (laulja, näitleja). 5) Kõnehingamine hingamisfaasid on eri pikkusega. Sisse hingamine kiiresti, välja hingamine pikk. Sel hingamisel on oluline osa kõnerütmi kujundamisel nt kui me ei hinga liiga kiiresti ja tihti sisse muudab see kõne katkendlikuks rütmilisus. Kõne valjus. Väike osa on hingamisel ka häälekõrguse muutmisel. Nt kõrge hääl hinges sisse. 10. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Vt Kõnehingamine. Häälikuid moodustame väljahingatava õhuga.
Hingamis varustab kõneeorganeid õhuga, fonotoorne moodustab hääle, artikulatoorne kompleks moodustab häälest hääliku. 7. Missugused on meie hingamiselundid? Nina, hingetoru e trahhea (trachéa), 2 kopsutoru e bronhi (bronchi), 2 kopsu (pulmónes), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). 8. Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamise kaks faasi: sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio)(hingamispaus). Hingamise liigid: Jõudehingamine - hingamisfaasid üsna ühepikkused, vahetatakse välja 0,5 liitrit kuni 1 liiter õhku, umbes 15 korda minutis; Eek: 1012 sissehingamist Kõnehingamine - hingamisfaasid erineva pikkusega, väljahingamisfaas võib kesta kuni 20 sekundit, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine. 9. Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Kõne eeltingimuseks on hingamine. hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast
.. 1. Kõnehingamise ehk energiasüsteem. · Ülesanne: Helide ja mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine; õhuvoolu kiiruse, kestuse, rõhu reguleerimine. Kui õhku pole, ei tööta ei häälepaelad ega midagi muud. · Hingamise tüübid/liigid: - Jõudehindamine: nina kaudu; sisse- ja väljahindamisfaasid ~ühepikkused; õhuhulk väike (0,5-1L õhku); häälepilu avatud. - Kõnehingamine: suu kaudu; hingamisfaasid .... KIRJUTA JUURDE · 2. Helide (mürade) tekitamise ehk generaatorsüsteem. Olulised on pilkkõhred. 3. 4. 5. 6. 7. · Helide ja mürade osakaal kõneledes sõltub häälikurühmast ja konkreetsest häälikust: Täishäälikud- ainult helid (kõige helilisemad) Helitud kaashäälikud (k,p,t,h,s)- ainult mürad, häälepaelad ei liigu. Õhutakistus jms. Helilised kaashäälikud- helid ja mürad kombineeruvad.
annaabi.ee 
