Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Millised on foneetika rakendusalad?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Missugused on meie hingamiselundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Millised on hingamise faasid ja liigid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Milline on hingamise osa kõnetegevuses?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Missugused on meie fonatsioonielundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Q: Missugused on artikulatsioonielundid?

Vastus leiad õppematerjalist: Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

V., Maarja

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused (4)

Tartu Ülikool - Filoloogia - Eesti foneetika ja fonoloogia

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
Millised on foneetika rakendusalad?
Missugused on meie hingamiselundid?
Millised on hingamise faasid ja liigid?
Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
Missugused on meie fonatsioonielundid?
Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
Missugused on artikulatsioonielundid?
Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused SUT ja IPA?
Mis eristab vokaale konsonantidest?
Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi?
Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada?
Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi?
Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi?
Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni helilisuse järgi?
Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada?
Mis on vokaalharmoonia?
Mis on palatalisatsioon?
Mis on dissimilatsioon haploloogia ja metatees?
Miks tekivad siirdehäälikud?
Mis on omane igasugusele võnkumisele sagedus ja amplituud?
Kuidas võib võnkumisi liigitada liht- ja liitvõnkumised?
Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon?
Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?
Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada?
Kuidas võib määratleda silpi?
Millistest osadest silp koosneb?
Kuidas me kõnet liigendame?
Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles?
Milleks on vajalik lauserõhk?
Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust kestus põhitoon?
Millised on kuulmissüsteemis osad nende funktsioonid milline on kõrva ehitus?
Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?
Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?

Kordamisküsimused “Eesti foneetikas ja fonoloogias” A-, B- ja C-rühmale

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhiettapidest, milleks on: 1) sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) 2) sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 3) sõnum signaalina (häälelaine) 4) sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neutraalne tegevus) 5) sõnumi dekodeerimine ( tuvastamine , mõistmine).

Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel ? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus.

Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada ? Harud: 1) artikulatoorne foneetika (häälduelundite tegevus) 2) akustiline foneetika (häälelaine ja häälikuüksuste omadused) 3) auditiivne ehk tajufoneetika (häälikuüksuste kuuldeline eristamine ja tajumine) Valdkonnad: 1) üldfoneetika 2) deskriptiivne eh kirjeldav foneetika 3) kontrastiivne ehk võrdlev foneetika 4) ajalooline foneetika ehk häälikulugu 5) normatiivne foneetika ehk ortoeepia 6) eksperimentaalfoneetika

Millised on foneetika rakendusalad? Foneetikat saab rakendada lavakõne, laulmise, retoorika õpetamisel, logopeedias, juriidilised alad (hääle tuvastamine), muusikaakustikas, keeletehnoloogias.

Mis erinevused on foneetikal ja fonoloogial (foneemid ja allofoonid, distinktiivtunnused, minimaalpaarid , täiendav jaotumine )? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus, fonoloogia aga keelte häälikusüsteemide tõlgendamist. Foneem – keelesüsteemi väikseim tähendust eristav üksus. Allofoonid – ühe ja sama foneemi foneetiline variant, on foneemi püsivate tunnuste miinimumkomplekt. Vabaallofonid ja positsioonilised allofonid (ekstrinssed ehk märgatavad ja intrinssed ehk märkamatud). Distinktiivtunnused – vastanduses olevate häälikute vahelised erinevused, eristavad sõna tähendusi, nt kila – küla. Minimaalpaarid – on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erineva tähendus (väär, vöör). Minimaalpaarianalüüs – foneemianalüüsi põhiline meetod. Täiendav jaotumine – kahe häälikuga ei leidu ühtegi minimaalpaari ja kumbki esineb ainult sellises ümbruses, kus teine ei esine. Paralleelne jaotumine – kaks häälikut saavad esineda ühesuguses positsioonis ja kontekstis (varu-valu).

Millisesse kolme ossa võib jagada inimese kõneaparaadi ja mis on nende osade ülesanded? Kõneaparaat – elundid , mida hääldamisel kasutame. Saame jagada kolmeks osaks: 1) hingamiselundid (ninaõõs, hingetoru , kopsutorud). Ülesanne: hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine. 2) Fonatsioonielundid (kõri oma elunditega e. alumina hääleallikas). Ülesanne: hääle tekitamine. 3) Artikulatsioonielundid – ülemine hääleallikas ( neel -, suu- ja ninaõõs). Ülesanne: hääle kujundamine häälikuteks.

Missugused on meie hingamiselundid? Hingamiselundid on nina, hingetoru ehk trahhea (trachea), 2 kopsutoru ehk bronhi (bronhi), 2 kopsu (pulmones), rindkere (thorax), vahelihas (diaphragma). Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu.

Millised on hingamise faasid ja liigid? Hingamisel on kaks faasi, sissehingamine (inspiratio) ja väljahingamine (expiratio) + (hingamispaus). Hingamise liigid: 1) jõudehingamine ( hingamisfaasid üsna ühepikkused, u 15 korda minutis ) 2) kõnehingamine (hingamisfaasid erineva pikkusega, kõne rütmi kujundamine, hääle kõrguse ja valjuse muutmine).

Milline on hingamise osa kõnetegevuses? Hingamiselundid tagavad hääle tekitamiseks vajaliku õhuvoolu. Rääkimise ajal aktiveerub umbes 100 erinevat lihast.

Missugused on meie fonatsioonielundid? Fonatsioonielundid on hääletekitamise elundid. Kõri (larynx) oma elunditega (sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhred, häälekurrud, häälepilu ehk glotis).

Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel? Pikemad ja paksemad häälekurrud (meestel) võnguvad harvemini kui lühemad ja õhemad häälekurrud (naistel ja lastel).Meeshääle kõrgus on umbes 70-150 Hz ja naishäälel umbes 150-300 Hz. Sügavalt sisse hingates häälepilu avaneb . Heliliste häälikute puhul helikurrud võnguvad (see annab häälele tema kõrguse ja helilisuse). Kui hingeldame ja häälekurrud ei sulgu korralikult, tekib käre hääl.

Missugune on häälekurdude asend ja tegevus hingamisel, helitute ja heliliste häälikute hääldamisel, sosistamisel? 1) sügav hingamine 2) jõudehingamine ja paljud helitud häälikud 3) sosistamine 4) helilised häälikud.

Missugused on artikulatsioonielundid? Ülesanne hääle häälikuteks kujundamine. Aktiivsed artikulaatorid on huuled ja keel. Kõnetrakt: 1)Neeluõõs: neeluhäälikud e farüngaalid 2) Ninaõõs: ninahäälikud e nasaalid 3) Suuõõs: suuhäälikud e oraalid. Nasaalne resonants : Nasaalid - õhk väljub ainult nina kaudu. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Nasaleeritud häälikud - õhk väljub nii suu kui ka nina kaudu.
Häälduselundid: 1) pehme suulagi: pehmesuulaehäälikud e velaarid. Lõpeb kurgunibuga: nibuhäälikud e uvulaarid 2) kõva suulagi: kõvasuulaehäälikud e palataalid 3) hambavall ehk hambasombud: somphäälikud e alveolaarid 4) hambad: hammashäälikud e dentaalid 5) huuled: huulhäälikud e (bi)labiaalid, huulhammashäälikud e labiodentaalid 6) keel: keelehäälikud e lingvaalid.

Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel? Suuõõs on resonantsruum, mis annab häälikutele kõlavärvi + see on nasaalide kõlaruum. Pehme suulagi tõuseb ja moodustab velaarse sulu, mis eraldab ninaõõne ülejäänud kõnetraktist. Suuõõne ülesanne on moodustada häälikuid. Häälikute moodustamise lõppfaas ongi suuõõnes.

Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Keele osad: keeletipp (apikaalid), keelelaba (laminaalid), keeleselg (dorsaalid), keelepära (radikaalid), keeleküljed (lateraalid).

Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (SUT ja IPA)?

Mis eristab vokaale konsonantidest? Konsonantide hääldamisel tekib kõnetrakti mingisse kohta kitsus, vokaalid puhul väljub õhk aga ilma takistusteta.

Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel? Vokaalide hääldamisel tuleks jälgida kõri, huulte ja keele liikumist.

Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi? Tooge näiteid! 1) keele keskjoone kõrgeima punkti asukoht: häälduskoha ees ja tagapoolsus. 2) keeleselja tõusuaste (kõrge, keskkõrge, madal) 3) huulte asend: labiaalsus (ümardatud) ja illabiaalsus (ümardamata)

Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada? Tooge näiteid! Diftong – kaks teineteisest laadilt erinevat vokaali, mis kuuluvad ühte silpi . Pearõhulises silbis on eesti keeles 36 diftongi (esimeseks osaks kõik 9 vokaali, teiseks 5 vokaali: a, e, i, o, u), 26 diftongi omasõnades või vanemates laensõnades, 10 diftongi esineb vaid võõrsõnades). Väljaspool pearõhulist silpi esineb ainult 3 diftongi: ai, ei, ui. Eesti keeles pole triftonge.

Missugused on eesti keele vokaalfoneemid ja vokaalidega seotud fonoloogilised probleemid? a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü. Kõrged vokaalid madalduvad.

Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele? Suus tekitatakse ahtus/ sulg , siis moodustatakse sulghäälikud. Sulu tugeva vallandumisega klusiile nim. tugevateks klusiilideks. Sulu nõrgema vallandumisega klusiile nim. nõrkadeks klusiilideks.

Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi? Tooge näiteid! Resonandid ja obstruendid. (vt joonist!)

Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi? Tooge näiteid! 1) larüngaalid ehk kõrihäälikud: h 2) farüngaalid ehk neeluhäälikud: - 3) nasaalid ehk ninahäälikud: n, m, ń, ŋ 4) oraalid ehk suuhäälikud: uvulaarid ehk kurgunibuhäälikud: p , velaarid ehk pehmesuulaehäälikud: k, ŋ , palataalid ehk kõvasuulaehäälikud: j, š , alveolaarid ehk somphäälikud: t, s, l, n, r, dentaalid ehk hammashäälikud: t, n.

Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni (helilisuse) järgi? Tooge näiteid! Helilised konsonandid – häälekurrud võnguvad - : /l l´ r m n ń j v/ Helitud konsonandid - häälekurrud ei võngu: /k p t t´ s ś š h f/

Missugused on eesti keele konsonantfoneemid ja konsonantidega seotud fonoloogilised probleemid? Eesti keeles on 17 konsonantfoneemi. Probleemid: 1) eesti keeles puudub heliliste ja helitute sulghäälikute ja sibilantide vastandus (on võimalik rääkida nõrkadest ja tugevatest konsonantfoneemidest) 2) võõrtähed š ja ž (nt ei esine minimaalpaare, kus vastanduksid š ja ž) 3) palatalisatsioon 4) frikatiivid v ja f moodustavad eesti keeles ainsa helilise ja helitu konsonandi vastanduse.

Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus? On nähtus, kus häälikud üksteist kõnevoolus mõjutavad. Ühte häälikut moodustades arvestavad kõneelundid asendiga, juhu nad peavad liikuma järgmise hääliku artikuleerimiseks. Sõna hoolikalt hääldatud variand on täisvorm ehk täishääldus.

Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub? Assimilatsioon on sarnastumine ehk üks häälik muutub laadilt teise hääliku sarnaseks. On tingitud kõneelundite anatoomiast ja kõneinertsist.

Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada? Tooge näiteid! 1) häälduskohaassimilatsioon: kahe hääliku moodustuskohad lähenevad üksteisele 2) hääldusviisiassimilatsioon (frikatiivistumine, nasalisatsioon ) 3) helilisusassimilatsioon (helilistumine – naaberhäälikud muutuvad heliliste mõjul helilisteks, helitustumine – naaberhäälikud muutuvad helitute mõjul helituks).

Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Vokaalharmoonia (progressiivne kaugassimilatsioon) - kui esisilbis esineb eesvokaal , peavad ka j ärgsilpides esinema eesvokaalid . Sama ka tagavokaalide puhul.
Soome keel: suoma|lainen – venä|läinen, tuoli|lla – pöydä|llä, maa|ta – pää|tä
Lõunaeesti: haavaq ‘haavad’, naanõ ‘naine’ latsõkõnõ ‘lapsekene’ – härmävidäjä ‘ämblik’, sündümä ‘sündima’, imäkene ‘emakene’, kirderanniku: värävä ‘värav’, käbü ‘käbi’
idamurre : näljägä, pääväd ‘päevad’
Kihnu: nemäd, küsüs, venümä ‘venima’, valgõtõ ‘valgete’
Eesti kõnekeeles h-häälik on nõrk, nt vähä, nähä, lähän
Palataalne vokaalharmoonia: a > ä, u > ü, o > ö – Räp, Vas, Se püttö, elähtönü; Lüg, Jõh, Vai tütöt, näkö
Velaarne vokaalharmoonia: e > õ – Khn, eL

Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) – hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael.
Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust
Minimaalpaarid palk - palga, palgi ; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu
Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti , kassid)
Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e-tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt
Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa ); Lõuna-Eesti palataliseerunud

Mis on dissimilatsioon , haploloogia ja metatees ? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon – üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (r ja r, l ja l) või sarnanevast (m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Dissimilatsioon võib olla progressiivne (rööve>röövel) või regressiivne (koridor>kolidor) 2) haploloogia – dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp (inimesesse > inimesse) 3) metatees – häälikute järjekorra muutumine sõnas või sõnaühendis (kellelegi>kellelegi)

Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud on lisahäälikud, mis hääldatakse kahe kõrvuti asetseva konsonandi vahele. Švaavokaal – kahe kõrvuti oleva konsonandi vaheline vokaal , mis tekib seetõttu, et enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni.

Mis on omane igasugusele võnkumisele (sagedus ja amplituud )? Võnkumist iseloomustab: 1) sagedus, 2) periood, 3) amplituud. Sagedus – täisvõngete arv mingis ajaühikus. Amplituud – suurim kaugus tasakaaluasendist.

Kuidas võib võnkumisi liigitada (liht- ja liitvõnkumised)? Liitheli = liitvõnkumine: koosneb erineva sagedusega liitvõnkumistest, mis üksteist võimendavad ja summutavad. Müra on liitvõnkumine, mille siinusvõnkumised asuvad üksteisele nii lähestikku, et ei ole võimalik eristada perioode .

Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid? Resonants – süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega. Võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite abil on võimalik võimendada valikuliselt teatavaid sagedusi (ülemtoone) liitlaines ja muuta heli tämbrit.

Kuidas on võimalik kirjeldada häälelainet sageduse, intensiivsuse (amplituudi) ja aja kaudu (spektrogramm ja spekter )? Spektri liigid: 1) lineaarspekter – vokaalid 2) pidev spekter – konsonandid.
Spektogramm – heli kolmedimensiooniline kujutus ehk funktsioon, mille y- teljel on sagedus, x-teljel on aeg ning z-teljel amplituud. S. Liigid: 1) kitsaribaline spektrogramm: pikk analüüsiaken, väike täpsus aja teljel, suur täpsus sageduse teljel. 2) lairibaspektogramm – lühike analüüsiaken, suur täpsus aja teljel, väike täpsus sageduse teljel.

Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon ? Mida tead eesti keele vokaalide akustilistest omadustest? Vokaalide kvaliteedi määratlemisel on olulised parameetrid huulte asend, keele kõrgus ja keele ees- või tagapoolsus. Vokaalide tuvastamisel on kõige tähtsamad kaks alumist formanti, illabiaalsete eesvokaalide ja labiaalsete eesvokaalide vahel vahetegemisel on tähtis ka madaluselt kolmas formant. Vokaale kujutatakse sageli kahemõõtmelise diagrammina, mille mõõdeteks on kahe madalama formandi sagedused . Formandikõrgused pole absoluutsed, sest inimeste kõnetraktide ja neid moodustavate torude mõõdud on erinevas vahekorras: lühemates torudes tekib kõrgemaid formante kui pikemates.

Millised on konsonantide akustilised omadused (helilised konsonandid, klusiilid , frikatiivid)? Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?

helilised konsonandid [v,m,n,r,l]

klusiilid [p,t,l,b,d,c] – õhuvoolu läbipääs täielikult suletud

frikatiivid [f,v,s,x,h] – ahtuses tekib kahin

Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada? Rõhk, kvantiteet (välde), intonatsioon .

Kuidas võib määratleda silpi? Millistest osadest silp koosneb? Tooge näide! Häälikud moodustavad silpe. Silp koosneb 1) silbi tuumast (lühike või pikk vokaal või diftong; võib olla ainukeseks silbi koostisosaks) 2) Silbi algus ja silbi lõpp (konsonant või konsonantühend; ei ole kohustuslikud silbi osad).

Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud. Eesti keele kõnetakti iseloomustab see, et see koosneb 1-3 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud prosoodianähtused.

Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded? Rõhu mõjuala on tavaliselt silp. Rõhu abil antakse mõnedele silpidele suurem prominentsus kui teistele. Rõhu ülesandeks on: rütmi kujundamine, kõne liigendamine, kõneüksuste tervikuks sidumine, sõnade tähenduste eristamine, uue info eristamine.

Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles? Tooge näiteid! Eesti keele kolm rõhulisuse astet on: 1) pearõhk – tavaliselt esisilbil 2) kaasrõhk – tavaliselt 3. , 5. , 7. jne silbil . 3) rõhutu.

Milleks on vajalik lauserõhk? Lauserõhuga rõhutatakse tavaliselt olulist ja uut infot. Eesti keeles on rõhk lause lõpusosas.

Mis avaldab mõju häälikute kestusele? 1) sõltub enda laadist (kõrged häälikud on kestuselt lühemad) 2) naaberhäälikute mõju (täishäälikud on sulghääliku ees lühemad kui nasaali ees) 3) kestus oleneb silbist (rõhulise silbi häälikud on tavaliselt pikemad) 4) sõna pikkusest 5) aeglases kõnes on häälikud pikemad kui kiiremas kõnes.

Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust (kestus, põhitoon)? Välteeristuse puhul on olulised kolm faktorit: 1) kahe silbi kestussuhted – järgsilbi vokaali kestus on esisilbi vokaali kestusega pöördvõrdelises seoses 2) põhitooni liikumine: I välte puhul on täsihääliku esimesel kolmandikul toonikontuuris järsk tõus, millele järgneb langus kogu ülejäänud sõna jooksul; II välte puhul on tõus 2/3 sõna ulatuses ning sellele järgneb langus ülejäänud sõna jooksul III välte puhul tõuseb põhitoon esimesel kolmandikul ja langeb siis järsult. 3) intensiivsuskulg – kolmas välde erineb teisest pingsuselt.

Missugune on eesti keele vältesüsteem ja kuidas seda on käsitletud fonoloogiliselt (hääliku-, silbi- ja taktivälteteooria)? Välde on eesti keeles tähtis sõnade tähenduse ja sõnavormide eristamise seisukohalt. Välde iseloomustab sõna pearõhulist silpi. On kolm välteteooriat: 1) häälikuvälteteooria – välde on seotud häälikukestusega, st, et igal häälikul on 3 väldet: sada – saada – saada. Probleemiks on diftongid, konsonatühendid ja välde 2) silbivälteteooria – jagab pearõhulised silbid lühikesteks nõrgalt rõhutatud silpideks ja pikkadeks kerge rõhuga või raske rõhuga silpideks. Põhiküsimus on see, kas jagada välteid binaarsete või ternaarsete vastandustena. Probleem: vahe tehakse vaid lühikese ja pika kestusastme vahel, kuid mitte kolmese välte vahel. 3) taktivälteteooria – välde on takti tugevast ja nõrgast osast moodustuv fonoloogiliselt oluline prosoodiline nähtus. Välted on :leksikaalselt distinktiivsed. Välteeristus toimub kõnetakti ulatuses: rõhulise silbi tuuma, lõpu ja järgmise rõhuta silbi tuuma jooksul.

Mis on intonatsioon ja miks see on vajalik ning kuidas on võimalik seda kirjeldada? Intonatsioon on lausemeloodia, mida mõjutavad grammatiline struktuur, informatsioonistruktuur, diskursuse struktuur jne. Intonatsioon näitab kõneleja lingvistilist kompetentsi . Intonatsioon e. muusikaline rõhk – helikõrguste liikumine sõnas ja lauses . Kõne ei ole monotoonne , kõneldes heli tõuseb ja langeb. On keeli, kus intonatsioonil ei ole fonoloogilist ülesannet, kuid teistes keeltes on helikõrguste liikumine sõna ja lause keskseks nähtuseks. (Kui esimene silp on lühike, siis tavaliselt sõna intonatsioon vähe langev. Kui aga esimene silp on pikk, on intonatsioon enam-vähem püsiv. On esimene silp ülipikk, on intonatsioon tõusev-langev.)
Sõna intonatsiooni kõrval esineb lause intonatsioon. Lause intonatsioonil 3 ülesannet:

saab osutada lause jätkuvusele

saab viidata lausetüübile (küsimus, hüüatus)

näitab rääkija suhtumist , emotsioone, kahtlusi jms.

Mis on toon? Tooge näiteid toonikeelte ja tooniaktsendikeelte kohta! Toon on sõnameloodia, sõnatooni puhul määrab erinev toon samasuguse häälikulise koostisega sõnade tähenduse. Toonikeeltes eristab sõnade tähendusi helikõrgus, nt hiina, tai, vietnami, joruba ja mitmed bantu keeled. Tooniaktsendikeeltes sõltub toonide esinemine sõnarõhust, silpide arvust või grammatilistest omadustest. Nt rootsi, norra, serbohorvaadi, läti, leedu.

Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrv on kuulmiselund ja tasakaaluelund . Väliskõrv – moodustavad kõrvalest, väline kuulmekäik ja trummikile . Ülesanded: heli lokaliseerimine, kõne jaoks oluliste sageduste võimendamine, keskkõrva kaitse. Keskkõrv – moodustavad trummiõõs, vasar , alasi, jalus , ovaalaken, eustachi tõri. Ülesanded: eustachi tõri – õhurõhu võrdsustamine; trummikile – õhuvõnkumiste vastuvõtmine; kuulmeluukesed (vasar, alasi, jalus) – vasar juhib trummikile võnkumise edasi alasile ja jalusele. Õhurõhuvõnkumised transformeeritakse vedelikuvõnkumisteks; ovaalaken juhib võnkumise sisekõrva. Sisekõrv – moodustab tigu , mille olulised osad on ovaalaken, basilaarmembraan ja Corti elund . Ülesanded: mehhaanilise võnkumise muundamine närviimplussideks, sageduskomponentide analüüs basilaarmembraanil. Tigu: koosneb kahest osast (ülemine ehk esikuastrik ja alumina ehk trummiastrik), suur, luine ja spiraaljas elund. Basilaarmembraan: kulgeb mööda trummiastriku siseseina . Peenemas otsas toimub kõrgete sageduste analüüs, jämedamas otsas analüüsitakse madalamad sagedused. Corti elund: on meie kuulmissüsteemi tüvi, asub basilaarmembraanil. Karvarakkude deformatsioonist tekivad närviimplusid, mis saadetakse kuulmisnärvi abil ajju.

Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? Alla 1000 Hz jäävaid helisid tajume lineaarselt, üle 100 Hz jäävaid helisid tajume logaritmiliselt. Erinevatele kriitilistele ribadele sattuvad sagedused on tajus tugevalt eristatud. Erinevatesse sageduspiirkondadesse kuuluvad sageduskomponendid määravad tajus heli valjuse, kõrguse ning selle spektri.

Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? Helivaljuse taju on seotud helirõhu ja sagedusega. Kuulmislävi – kuulmise alumine piir; valulävi – kuulmise ülemine piir. Samavaljusejooned: näitavad inimese poolt tajutava helivaljuse sõltuvust sagedusest erinevatel heli intensiivsustel.

Tajukatsete metoodikast. Eesmärgiks on modelleerida kõnetaju. Tajutestid: 1) identifikatsioonikatsed – katseisik peab uuritavatest kategooriatest teadlik olema 2) diskriminatsioonikatsed – katseisik ei pea olema uuritavatest kategooriatest teadlik.

.DOCX Laadi alla originaalfail 7 lk · .docx · 272 allalaadimist

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #1

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #2

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #3

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #4

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #5

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #6

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #7

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

272 laadimist Kokku alla laetud

4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maarja V. Õppematerjali autor

Eesti foneetika ja fonoloogia 2011 aasta kordamisküsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3

Eesti keel

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika helilaine Tajufoneetika kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika,

Eesti foneetika ja fonoloogia

odt

Foneetika ja fonoloogia

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna

Eesti foneetika ja fonoloogia

doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse

Eesti keel

doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia

rtf

Foneetika konspekt

FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte.

Eesti foneetika ja fonoloogia

docx

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4

Foneetika

docx

FONEETIKA konspekt

Häälikud on vokaalid (täishäälikud) ja konsonandid (kaashäälikud). Pole olemas keelt, kus oleks vaid vokaalid või konsonandid, sest nad esinevad alati koos. Tajume kuulmiselunditega, hääldame kõneelunditega. Häälikutel pole tähendusi. Häälikud ei kuulu keelesüsteemi. Häälikuid on lõpmatu hulk, sest see võib varieeruda (nt olenevalt tujust, keelest või inimesest endast). Võõrkeelt õppides tuleb omandada uued hääldusharjumused. 1. Artikulatoorne foneetika – kõne moodustamine. Erineb häälduskoht, häälduselundi aktiivsus. Häälikupaare eristab helilisus (nt s ja f on helitu, z ja v on heliline), mis näiteks võib ahtusest sõltuda. Häälekurdude võnkumine toimub kõris: helilise puhul toimub kerge surin. 2. Akustiline foneetika – häälikute moodustamisel tekkivad helilained. Pärast hääldust tekib häälelaine, tekib erinev aperioodiline laine. Inimene tajub ahtusest sõltuvalt müra. - Spektrogramm

Foneetika

Rohkem sarnaseid