Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt?
  • Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel?
  • Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada?
  • Millised on foneetika rakendusalad?
  • Missugused on meie hingamiselundid?
  • Millised on hingamise faasid ja liigid?
  • Milline on hingamise osa kõnetegevuses?
  • Missugused on meie fonatsioonielundid?
  • Milline on häälekurdude tegevus kõnelemisel?
  • Missugused on artikulatsioonielundid?
  • Missugune on suuõõne osa häälikute moodustamisel?
  • Millised on suuõõne ja keele erinevad osad?
  • Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused SUT ja IPA?
  • Mis eristab vokaale konsonantidest?
  • Missuguste elundite tööd tuleks jälgida vokaalide hääldamise kirjeldamisel?
  • Millised on kolm võimalikku vokaalide kirjeldamise viisi?
  • Mis on iseloomulik diftongidele ja kuidas saab diftonge liigitada?
  • Mis on iseloomulik konsonantide hääldamisele?
  • Kuidas rühmitada konsonante hääldusviisi järgi?
  • Kuidas rühmitada konsonante häälduskoha järgi?
  • Kuidas rühmitada häälikuid fonatsiooni helilisuse järgi?
  • Mis on koartikulatsioon ehk kaasahääldus?
  • Mis on assimilatsioon ja kuidas ta kõnes väljendub?
  • Mille alusel võib assimilatsiooninähtusi rühmitada?
  • Mis on vokaalharmoonia?
  • Mis on palatalisatsioon?
  • Mis on dissimilatsioon haploloogia ja metatees?
  • Miks tekivad siirdehäälikud?
  • Mis on omane igasugusele võnkumisele sagedus ja amplituud?
  • Kuidas võib võnkumisi liigitada liht- ja liitvõnkumised?
  • Mis on põhitoon ja ülemtoonid ning resonandid ehk formandid?
  • Kuidas on omavahel seotud vokaalide akustika ja artikulatsioon?
  • Mida tead eesti keele konsonantide akustilistest omadustest?
  • Missuguseid prosoodianähtusi on eesti keeles võimalik kirjeldada?
  • Kuidas võib määratleda silpi?
  • Millistest osadest silp koosneb?
  • Kuidas me kõnet liigendame?
  • Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?
  • Mis on rõhk ja millised on tema ülesanded?
  • Millised on kolm rõhulisuse astet eesti keeles?
  • Milleks on vajalik lauserõhk?
  • Mis avaldab mõju häälikute kestusele?
  • Mis iseloomustab eesti keele vältehääldust kestus põhitoon?
  • Millised on kuulmissüsteemis osad nende funktsioonid milline on kõrva ehitus?
  • Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist?
  • Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist?
Vasakule Paremale
Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #1 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #2 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #3 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #4 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #5 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #6 Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 266 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maarja V. Õppematerjali autor
Eesti foneetika ja fonoloogia 2011 aasta kordamisküsimuste vastused.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika ­ kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika ­ helilaine Tajufoneetika ­ kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad ­ üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika,

Eesti foneetika ja fonoloogia
thumbnail
6
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia eksami kordamisküsimused

1. Millistest faasidest koosneb kõneakt? 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine, keelendamine) 2) Sõnumi tootmine (ütleja füsioloogiline, neuraalne tegevus) ­ artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (hääleline) ­ akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (kuulaja füsioloogiline ja neuraalne tegevus) - tajufoneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (keeleline tõlgendamine, mõtte analüüsimine) ­ tajufoneetika 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Kõnekommunikatsioon inimeste vahel toimub häälikute abil ning foneetika kui hääldus- ja häälikuõpetus uurib häälikuid ning nende käitumist inimeste kõnes. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Uurimisalad: · Artikulatoorne foneetika · Akustiline foneetika · Auditiivne foneetika Uurimisvaldkonnad: · Üldfoneetika ­ kogu kõnemehhanismi uurimine

Eesti keel
thumbnail
11
odt

Foneetika ja fonoloogia

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Esimene etapp on sõnumi kodeerimine, kõnelejal on mõte midagi öelda, mõtestamine ja keelendamine ­ see on lingvistiline tasand. Teises etapis toimub sõnumi tootmine, füsioloogiline tegevus, aktiveerub umbes 100 lihast ­ artikulatoorne foneetika. Kolmas etapp: häälelaine, sõnum levib signaalina ­ akustiline foneetika. Kõneakti neljandas etapis jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kuulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma ­ füsioloogiline tegevus, sõnumi vastuvõtmine ­ tajufoneetika. Viiendas etapis toimub sõnumi dekodeerimine ehk tuvastamine, mõistmine ­ lingvistiline tasand. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Igal märgil on sisu ja iga märk on kokkuleppeline. Foneem on abstraktsioon, st kui me ütleme sõna

Eesti foneetika ja fonoloogia
thumbnail
19
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamisküs.-vastused 2011

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" A-, B- ja C-rühmale 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneakt koosneb suhtlusprotsessi põhietappidest, milleks on: 1) Sõnumi kodeerimine (mõte, mõistestamine ja keelendamine) lingvistiline 2) Sõnumi tootmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline artikulatoorne foneetika 3) Sõnum signaalina (häälelaine) akustiline akustiline foneetika 4) Sõnumi vastuvõtmine (füsioloogiline ja neuraalne tegevus) füsioloogiline auditiivne foneetika 5) Sõnumi dekodeerimine (tuvastamine, mõistmine) lingvistiline 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Tuleks keeleliselt öelda, et märkidel/sõnadel on oma sisu, mille tähendus on tihtipeale kokkuleppeline. Lisamaterjal üldkeeleteadus lk 67 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Üldfoneetika

Eesti foneetika ja fonoloogia
thumbnail
6
doc

Foneetika ja fonoloogia kordamisküsimused

Kordamisküsimused "Eesti foneetikas ja fonoloogias" 1. Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? 5 faasi: sõnumi kodeerimine, tootmine, sõnum signaalina, sõnumi vastuvõtmine ja dekodeerimine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib, mida inimesed teevad kui nad räägivad või kuulavad kõnet. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne, akustiline ja auditiivne foneetika. 6 liiki: Üldfoneetika, deskriptiivne e kirjeldav, kontrastiivne e võrdlev, ajalooline e häälikulugu, normatiivne e ortoeepia ja eksperimentaalfoneetika. 4. Millised on foneetika rakendusalad? 8 valdkonda: lavalise kõne õpetamisel (diktsioon, õige hingamine) laulmise õpetamisel (häälekurdude teadlik valitsemisoskus, õige hingamine) kõnekunsti ehk retoorika õpetamisel võõrkeelte õpetamisel (uued artikulatoorsed harjumused, intonatsioon: kõne kõrguse

Eesti keel
thumbnail
11
rtf

Foneetika konspekt

FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine ­ missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte.

Eesti foneetika ja fonoloogia
thumbnail
9
docx

FONEETIKA EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED

5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika ­ e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia ­ õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem. Keeles avalduvad foneemid variantidena e allofoonidena 4

Foneetika
thumbnail
22
docx

FONEETIKA konspekt

Arvo Eek „Eesti keele foneetika I“ Clark & Yallop „An introduction to PHONETICS AND PHONOLOGY. Second edition“ Foneetika ehk hääldus- ja häälikuõpetus Kõne kirjeldamine Häälikute ja nende käitumise uurimine kõnevoolus - Häälikud esinevad tavaliselt koos ja on üksteisega seotud, võivad esineda sõnas eri positsioonides, olla eri pikkustega, omavahel kombineeruda ja üksteist mõjutada. Häälikuüleste nähtuste uurimine: - Rõhk (seotud silbiga, mis kannab rõhku sõna ulatuses või lause kontekstis ka sõnarõhk) - Kvantiteet (häälikupikkus) - Kõnemeloodia ehk intonatsioon (pikema lausungiga seotud, sõna ulatuses võib meloodia muutuda, toon võib kuuluda kokku rõhuliste silpidega – aktsent Mida inimesed teevad, kui nad räägivad või kuulavad kõnet? - Kõige lihtsamas suhtlusahelas (= kõneakt) on kõneleja (kas räägin omaette või teisega)

Foneetika




Kommentaarid (4)

antonm profiilipilt
antonm: Tundub asjalik olevat
14:40 10-04-2012
varvara33 profiilipilt
varvara33: väga suur abi!
12:06 09-03-2019
briti profiilipilt
briti: Soovitan ;)
21:36 17-03-2015



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun