mõõk. Ta hakkab sealt läbi minema ning mõõk täidab talle eelnevalt lausutud kohustuse lõigata jalad alt sellelt, kes teda ennem kandnud on. Kalevipoeg kaotab jalad ja sureb piinades. Vanatargad mõtlevad talle sobivat kohustust pärast surma ja otsustavad ta panna valvama põrgut. Eesti rahvast jääb Kalevipoega tagasi ootama. Küsimused Sissejuhatus 1. Mida tähendab Maarja rüpes magamine? 2. Kes on kaksikvennad? 3. Kes on langud? 4. Kes on Tauts? 5. Kes on Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg? Kümnes lugu 1. Kes kaklesid soo pärast ja miks nad palusid Kalevipoja abi? 2. Mida pakkus Vetevaim Alevipojale, et too tema jõge kinni ei ajaks? 3. Miks ei läinud Alevipoeg ise Vetevaimu juurde õhtustele läbirääkimistele? 4. Kuidas pääses Kalevite kannupoiss põgenema? 5. Milliste võistluste abil tehti kindlaks võitja? 6. Kes kaotas ära enda sõrmuse? Üheteistkümnes lugu 1
ELEKTRIÕPETUSE ARENG SISSEJUHATUS Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha
jõe pikkus on 77 km (osade andmete järgi 78 km) ja valgala 56 200 km2 (sellest 17 200 km2 Eestis). Pikkuse poolest ei kuulu Narva jõgi Eesti suuremate jõgede hulka, kuid sügavuse ( 4- 16 m), laiuse (250- 900 m), vooluhulga (114 – 1407 m3 ) ja veerohkuse järgi on Narva jõgi Eesti võimsaim. Eriti suur vooluhulk ja suur voolukiirus on kevadise suurvee ajal, mis võib erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses sellega, et 1956.a. rajati Narva veehoidla ja Narva HEJ ning kaevati kanal
kasutamine organismid, mürgid vette viljavaheldus Ühtede kultuuride Haiguste, kahjurite levik, Viljavaheldus kasvatamine muldade vaesumine Rasked põllumasinad Mullad tihenevad, Laiemad rehvid, vähendada õhusisaldus väheneb harimis kordi lageraie Suurel alal tuule erosioon Väiksemad langud, Sademeterohke ala- kaitseribad veeerosioon Väikesed lapid, ribapõllud Nõlvadel mullaerosioon terasspõllud Ülekarjatamine Kõrbete laienemine
SISSEJUHATUS ELEKTRIÕPETUSSE *Sõna elekter pärineb kreeka keelsest sõnas elektron ja tähendab tõlkes merevaiku. *Sõna magnet tueb Türgi linna Maneesia järgi. *Gilbert leidis, et selliseid materjale, mis hõõrudes tõmbavad ligi on palju rohkem. Nad käituvad sarnaselt merevaigule. *Laenguid on kahte liiki: ,,+" ja ,,-". Samamärgilised langud tõmbuvad. Erimärgilised laengud tõukuvad. *Kerged esemed tõmbuvad laengutega seetõttu, et samamärki laengud eemaldusid, vastasmärgilised laengud tõmbusid ning tõmbumine võidab tõukumise (igas aines on laenguosakesi) *Seos elektri ja magnetnähtuse vahel avastati 19.saj. ELEKTRILAENG *Laeng on füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevalt keha osaleb elektrilises vastastikmõjus. *Sõnaga ,,laeng" tähistatakse ka tihti keha omadust või ka keha enda tähisena
1. Seadused alalisvooluringis. · Oomi seadus U=I*R · Krichoffi pinge seadus Pingelangude summa ümber iga sõlme mis algab ja lõppeb samas kohas peab võrduma 0-iga · Krichoffi voolu seadus Vool mis siseneb punkti peab olema võrdne punktist väljuvate vooludega 2. Alalisvooluringide arvutamine Ohmi ja Kirchhoffi seaduste alusel. Krichoffi pinge seaduse alusel arvutamine Tuleb antud võrrandi süsteemi abil mis koosneb 3mest võrrandist leida pinge langud Krichoffi voolu seadus 3. Siinuselise vahelduvvoolu väärtused. Maximaal väärtus, maksimaalsest maksimaal väärtuseni, effektiiv väärtus, keskmine väärtus, hetkväärtus · Maksimaal väärtus ja maksimaalsest maksimaalse väärtuseni Joonis kujutab siis siinuselise vahelduvvoolu maksimaalväärtust Maksimaalsest maksimaalse väärtuseni · Hetkväärtus Nagu sõna isegi ütleb on tegu hetkväärtusega ükskõik mis ajahetkel
KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria ANTANT: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbrit, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia ja USA NB! Sõda viis revolutsioonideni mis omakorda viisid nelja impeeriumi langemiseni Vene, Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Meeleolud sõja puhkedes: Eestlaste seas- hea, toetati sõja puhkemis, samas teati et venemaa või saksa võit halvendab Eesti olukorda, kui venemaa võidab, siis võib tulla uus venestamine ja kui saksa võidab, siis saksastamine ja baltisakslaste positsiooni tugevnemine. Baltisakslaste seas- hirm, lootusetus, tahtsid eestlastega koostööd teha Elu sõja ajal:
(nt ,,Tihane", ,,Sõit Riiga", ,,Loomad tööl"). o Lastelaulud nt ,,Kits karja", ,,Parmu matus", ,,Metsa puid raiuma". o Karjaselaulud meloodiline pool pole enam ühtlase liikumisega, esineb ka suuremaid hüppeid ja kaunistusi (nt ,,huiked", ,,Aja kari siia"). o Koduste tööde laulud nt ,,Sõõru lehmakene", ,,Kokku kooreke", ,,Kee pada" o Lõikuslaulud nt ,,Põld lindudele". o Tavandilaulud: Perekondlikud nt ,,Noorikut pole kodu", ,,Sööge langud" Kalendritähtpäevadega seotud tähtsaimad pühad: mardi- ja kadripäev, hingede aeg, talsipühad e jõulud (aeg, mil päike jõudis oma pessa ja pani kolme päeva jooksul mehele oma kolm tütart), andresepäev (käärima jõuluõlu, tuppa kirsioksad kas lähvad õitsema?), toomapäev (õlu sai valmis; valmistati pühade toidud, koristati), jõulu ajal tuppa mänd (kuusk alles 18
Fredrikstadis Oslo fjordi. Jõe valgala on 42 441 km², millest 422 km² asub Rootsis. Teised suuremad jõed on Tana, Mjsa, Drammen. Jõgede peamised toiteallikad on liustikusulamisveed ja põhjavesi. Suvel ja sügisel mängivad olulist rolli ka sademed. Jõed on üldiselt veerohked, ainult talvel on veetase madal, kuna siis ei ole liustikusulamisvett, ega eriti sademeid. Kuid kuna jõed algavad üldiselt mägedest ja langud on suures, siis jõe voolukiirused on ka suured. Suuri üleujutusi Norra jõgedel ei esine. Jõgesid kasutatakse Norras hüdroenergia tootmiseks. Samuti kasutavad tööstusettevõtted ja tehased pinnaveekogude vett jahutamiseks ja reovee juhtimiseks. Suurim Norra järv, mis on ühtlasi ka Euroopa suurim järv, on Hornindalsvatnet. Samuti järved Salsvatnet, Tinnsj ja Mjsa, mis on järgmised Euroopa suurimad järved ja asuvad Norras
Anumasse on paigutatud pliioksiidist valmistatud positiivne elektrood ehk anood ja pliist negatiivne elektrood ehk katood. Täislaetud Pliiaku pinge on 2,1 V ja kasutegur kuni 80 %. Liigitus: Starterakud, autoakud, mootorrattaakud, veoakud, geelakud. Joonis nr. 4 Aku Tootjad 5 1.4 Akude mahutavus Akude mahutavus nime elektrihulka ( langud ) mida võib sada teadudud tühjendusviisiga mõõtühik C- / culon / mahutavus C= A/h ampertund NT: 45, 65, 70, 85, 100, 120 Töö mahust oleneb aku suurus. 1A/h võrdub 3600c (12V) C= 20h jooksul kuni 10,5 V ; +250C , tihedus 1,28 Mg/m³ EST. Aku mahutavus sõltub: 1. Kogus, elektrolüüdi tihedus, elektrolüüdi temperatuur ja aku suurus Mahutavus käivitamiseks on akudel suurem milledel on õhemad plaadid ja separaatorid.
o Seal elab ka veel vanaema/ vanaisa/ ema või isa õde või vend jne · Üksikvanemaga pere/ mittetäielik pere o Üksikvanem, kes on lesk, vallaline, lahutatud või vabaabielu lõpetanud koos lapsega/lastega o Mehed sõdades surma saanud jms · Uuspere o Peretüüp, mille vähemalt ühel liikmel on olnud tuumperekond, st ta on enne korduskooselu olnud abielus/vabaabielus o Korduskooselu Mõisted · Langud- Mehe ja naise vanemad omavahel · Küdi- mehevend · Nadu- Meheõde · Nääl- Naisevend · Käli- Naiseõde Abielu · Registreeritud kooselu · Registreerida saab Perekonnaseisuametis · Ilmalik ja vaimulik (kiriklik) · Vabaabielu o Inimesed elavad koos, aga paberite järgi nad koos ei ole · Külalisabielu o Inimesed ei ela kogu aeg koos, aga nad on abiellunud o Käidakse üksteisel külas · Fiktiivabielu
JT võib olla lihtjaotusega või ringjaotusega torustik Joonis 1. Lihtjaotisega suruõhu torustik Joonis 2. Ringjaotisega suruõhutorustik Ringjaotusega suruõhutorustik Suruõhu rõhu lang mahutist tarbija ühenduskohani ei tohiks ületada 0,1 bar; Optimaalse süsteemi korral on rõhu langud järgmised: · peamagistraal < 0,03 bar · jaotustorustik < 0,03 bar · ühendustorustik < 0,04 bar · seadme ühendus < 0,3 bar Suruõhk ja energiakulu Suruõhuseadmete energiakulu on määratud peamiselt õhu kuluga. Õhu kulu määramisel kasutatakse baasühikuna normliitrit (Nl) või normkuupmeetrit (Nm3) ajaühiku kohta (ISO 358 vastav normrõhk ja normtemperatuur).
rahvalaulude rütmi alus). Rahvalaulu värsisüsteem põhineb kõnetaktide oskuslikul vaheldamisel. Kolmandavälteline sõna saab moodustada omaette kõnetakti, nt suur pikk poiss. Lühike lahtine silp ei saa olla omaette kõnetaktiks, talle peab järgnema rõhuta silp. Seetõttu pole ka esmavältelised sõnad kunagi 1-silbilised. Sama kehtib ka teisevälteliste sõnade kohta, nt Vaga vesi, sügav põhi .. Sööge, langud, jooge, langud .. Kirjapildis 1-vokaalsed ühesilbilised ülilühikesed sõnad (ma, sa, ta, me, te, nad, mu, su, no, va, ka, ju, ja jt) ei esine normaalselt kunagi omaette kõnetaktina. Tegelikus häälduses liituvad nad rõhuta silpidena teiste sõnade ette või järele. Kõnetaktiliigendus (KT) - Liitsõnades KT piir langeb kokku liitsõnaosiste piiriga, nt vaarika|moosiga pann|koogid Liitsõnaosiste piir pole KT piiriks, kui liitsõna polegi enam "päris" liitsõna, nt *rätt|sepale -> rätse|pale,
Laps päritolu on uurali algkeeles, kuid sugulussõnaks sai alles läänemeresoome keeltes. Uurali algkeeles tähendas ta hälli või kandekorvi. Sõsar on laenatud balti keeltest. On olemas kõigis läänemeresoome keeltes, balti lähtekuju *sesor. Lõunaeesti sõtse pärineb deminutiivses tuletisest *ses-ei. Vend puudub lähisugulaskeeltes. Päritolu ei teata. Veli on olemas läänemeresoome keeltes ja lapi keeles. Kõige tõenäolisem päritolu on germaani laen. Langud on samuti germaani päritolu. Tähendus ”abielu kaudu sugulane” on ka teistes läänemeresoome keeltes. Nõbu on vaid soome ja lapi keeles, on balti laen. Onu on deminutiivne liide, sugulussõna pärineb enam tüvist. Äi on vana omasõna. Lell, ämm ja tädi on pärit lastekeelest. Ema on pärit uurali algkeelest, sugulassõnana esineb mitmel pool uurali keelkonnas. Eit on pärit germaani algkeelest. Memm on eidest veidi hiljem alamsaksa keelest üle
äärde, kus puhkab ta mõõk. Ta hakkab sealt läbi minema ning mõõk täidab talle eelnevalt lausutud kohustuse lõigata jalad alt sellelt, kes teda ennem kandnud on. Kalevipoeg kaotab jalad ja sureb piinades. Vanatargad mõtlevad talle sobivat kohustust pärast surma ja otsustavad ta panna valvama põrgut. Eesti rahvast jääb Kalevipoega tagasi ootama. Küsimused Sissejuhatus 1. Mida tähendab Maarja rüpes magamine? 2. Kes on kaksikvennad? 3. Kes on langud? 4. Kes on Tauts? 5. Kes on Alevipoeg, Olevipoeg ja Sulevipoeg? Kümnes lugu 1. Kes kaklesid soo pärast ja miks nad palusid Kalevipoja abi? 2. Mida pakkus Vetevaim Alevipojale, et too tema jõge kinni ei ajaks? 3. Miks ei läinud Alevipoeg ise Vetevaimu juurde õhtustele läbirääkimistele? 4. Kuidas pääses Kalevite kannupoiss põgenema? 5. Milliste võistluste abil tehti kindlaks võitja? 6. Kes kaotas ära enda sõrmuse? Üheteistkümnes lugu 1
Lisaks tuumperekonnale kuulub siia veel täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus või hõimlussuhteis. Hõimlus abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? ... sest ... Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud
täiendavaid liikmeid, kes on omavahel lähisugulus, partnerlus- või hõimlussuhteis. Hõimlus – abiellumise kaudu tekkiv sugulus. Miks on laiendatud perekonna tähtsus ühiskonnas vähenenud? … sest … Toimub linnastumine Ränne/ riigipiirid vabad Individualiseerimine Tagatud sotsiaalsüsteemid pere toimetulekuks Abielu kaudu tekkinud uued rollid KÜDI mehevend NADU meheõde NÄÄL naisevend KÄLI naiseõde LANGUD mehe ja naise vanemad omavahel Uuspere Uuspered moodustavad teist või enamat korda abiellunud inimesed, kellel on eelmisest (abi)elust laps(ed). Probleemid: 1. Arvestada tuleb ka laste lahutatud bioloogilise vanemaga. 2. Uusperede lastel on perekonnaelust erinev ettekujutus. 3. Uuspere täiskasvanud liikmed võivad vahetuda kiiresti, eriti kui tegemist on vabaabieluga. Lasteta abielupaar Kes pole veel lapsi saanud Kes pole veel lapsi soovinud
müristamisena.Tekib lühiühendus. Äike tekib maapinna tugeva soojenemise tõttu tekkivatest vertikaalselt kiiresti kasvavas pilvest . Ehk siis soojal pärastlõunasel peäval. Äike on sädelahendus mis võib toimuda pilve ja maa vahel (pilv indutseerib maapinnale pluss laenguid ) , pilve osade vahel ja kahe pilve vahel. Välk on suur elektrisäde mida seletab hästi Striimeri teooria . Ja üldiselt on pilve all osas negatiivsed langud ja üleval positiivsed ja sädemed tekivad nende vahel. Striimer- Suure kiirusega (kuni 1 000 km/s) leviv plasmakanal, mille esiosa ehk pea tugevasti helendab. Plasma on aine neljas olek , mis kujutab endast tugevasti ioniseeritud gaasi.(keskond mis koosneb elektronidest ja ioonidest) . Gaaslahendus on elektrivool gaasis. Välk on negatiivne kui ta maale negatiivse laengu annab. Sammliidrid on välgu sik-sakid. Maapinnale kasvab tugev elektriväli mis võib põhjustada välgu hargnemise