30. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! · Kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama kehtib ka tagavokaalide puhul, nt kirderanniku: käbü ,,käbi". 31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! · Ehk peenendus/kaashääliku peenendus. Palataliseeruvad t, l, n, s kui neile järgneb i või j, nt oli. 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! · Dissimilatsioon ehk eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut. Nt hää > hea. · Hapoloogia on dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp. Nt kirjutatakse > kirjutakse, inimesesse > inimesse.
Kui vanemaid tekste pole olemas, kasutatakse siserekonstruktsiooni (arvestades häälikuseaduslike muutustega, võrreldakse ühe keele erinevaid vorme). Kuigi häälikuseaduslikud muutused on üldjoontes regulaarsed, neil võib olla erandeid. Üks erandeid tootev jõud on analoogia. HÄÄLIKUMUUTUSED Häälikumuutused võivad hakata grammatikat ,,lõhkuda", kui nad ei toimu kõigis vormides ühesuguselt. Nt astmevaheldus eesti keeles Häälikumuutuste regulaaarsus Kadu: h > Ø Metatees: nh > hn, rh > hr Vokaalharmoonia SOOME EESTI VÕRO/ SETO vanha karhu vana karu vahna kahr pesä, kylä pesa, küla pesä, külä väsymme väsime väsüme Häälikute kadu on tõenäolisem, kui selle teke > h-ga vormid on vanemad. Kuhu muutus viib? Ahelmuutus (great vowel shift inglise keeles 15.-18. saj.)
Pikad konsonantfoneemid on samadel põhjustel jagatud kaheks osaks (geninaatkonsonant). - Prosoodia: rõhkude ja silbikvantiteedi seos kas üks nähtus (nn aktsent) või kaks nähtust (rõhk + silbikvantiteet). Häälikuvälte ja silbivälte teooriate ühendamatus. Koartikulatsioon foneetika osa, mille ülesandeks on selgitada, kuidas häälikud pidevas kõnes üksteist mõjutavad. Koartikulatsiooni tähtsamad ilmingud: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud ja metatees. Assimilatsioon üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile. Püüdlus ökonoomsusele st kaht eri sõna püütakse hääldada võimalikul vähe häälduselundite asendit muutes. Assimilatsioonitüübid (foneetilise omaduse järgi): 1) häälduskoha-assimilatsioon tulen(m) pellolta (n hääldub m-na, kuna järgmine on p) 2) moodustusviisi-assimilatsioon vokaalid avardavad kitsust konsonandi hääldamisel
koartikulatsiooniks nt järjendid kana+ka Koartikulatsiooni e kaasahääldust võimaldab häälduselundeid või nende osi liigutavate lihaste eraldi juhitavus · Hääldamisest võtab osa umbes 100 lihast · Artikulaatorite koordineeritud tegevusest ja lihaste erinevast massist tingitud liigutuste inertsist osutub võimalikuks häälikute koartikulatsioon Koartikulatsiooni tähtsaimad ilmingud on: assimilatsioon, dissimilatsioon, siirdehäälikud, metatees · Assimilatsiooniks nimetatakse nähtust, kus üks häälik lähendab teise hääliku laadi oma laadile nt hääldage sõnu: ese ja usu ja jälgige huulte asendit Mis on assimilatsiooni põhjus? Püüe hääldada võimalikult ökonoomselt, tendents väiksema pingutuse poole Assimilatsioonitüübid · Häälduskoha-assimilatsioon · Moodustusviisi-assimilatsioon · Helilisusassimilatsioon · Huulassimilatsioon · Nasaalassimilatsioon
läind, apokoop: lõpukadu matala madal. 29. Mis on vokaalharmoonia? Tooge näiteid! Progressiivne kaugassimilatsioon kui esisilbis esineb eesvokaal, peavad ka järgsilpides esinema eesvokaalid. Sama ka tagavokaalide puhul (lõunaeesti naine naanõ) 30. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Ehk peenendus. Hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. 31. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Ehk eristumine: üks silp või häälik muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest või sarnanevast ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks (rüüter rüütel). Haploloogia: dissimilatsiooni tõttu jääb hääldamata kahe või enama teineteisele sarnase hääliku järjend või silp ( tuhandendik tuhandik; karjalalainen karjalainen). Metatees: häälikute järjekorra muutumine
tagavokaalid. Nt: värävä (kirde), küsüs (kihnu). 30. Mis on palatalisatsioon? Näited. Palatalisatsioon on hääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Häälikute t, l, n, s palatalisatsiooni kutsuvad esile i ja j. Palatalisatsiooni esineb hellitussõnades (poisu, kussutama), hoidjakeeles (notsu, kätu, kõtu), murdekeeles (olenevalt kohast). 31. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Näited. · Dissimilatsioon häälikute eristumine. Üks häälik/silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks (keeleajalooliselt laensõnad: alamsaksa Röver eesti röövel). · Haploloogia dissimilatsiooni kadu, kus jääb hääldamata üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (inimesesse inimesse, kasutatakse kasuta_kse).
tähestikuks, arenes välja kreeka tähestikust ja on tänapäeval levinuim tähestikusüsteem läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) läänemeresoome keeled on liivi (30, Läti), eesti (1 000 000, Eesti), vadja (50, Venemaa), soome (5 000 000, Soome), isuri/ingeri (300, Venemaa), karjala (40 000, Soome, Venemaa), aunuse (30 000, Venemaa), lüüdi (5000, Venemaa), vepsa (6000, Venemaa) metatees häälikumuutus, mis muudab foneemide järjekorda sõnas; nt sõnad bird ja horse olid varem bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen; murdumine (breaking) kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest täishäälikust; üks on seega algne täishäälik ja teine tuleb juurde selleks, et oleks kergem öelda järeltulevat konsonanti nullaste kvalitatiivse vahelduse kolmas vokaalivaheldus
Nii ka tagavokaalide puhul. (see on progressiivne kaugassimilatsioon) nt soome keeles: päässä, maalla 32. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! See on peenendus, tuleb kaasahääldusega (j ja j naabruses, aga ka siis kui neid ei ole naabruses) regressiivne lähiassimilatsioon. Peenendus keel puutub laiemalt kokk kõva suulaega (palju, nalju, panni, kassi) 33. Mis on dissimilatsioon (lisaks ka haploloogia ja metatees)? Tooge näiteid! Dissimilatsioon - üks häälik sunnib saasuguse või sarnase hääliku muutuma endast erinevaks. Võib olla täielik ja osaline. Kõige tavalisem, et kaks lähestiku asetsevat häälikut muutuvad erinevaks (nt röver röövel, rekrut nekrut) Haploloogia jäetakse ära üks kahest või enamast teineteisele järgnevast sarnasest silbist (nt Haljala haljalane mitte haljalalane)
tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa); Lõuna- Eesti palataliseerunud 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (r ja r, l ja l) või sarnanevast (m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Dissimilatsioon võib olla progressiivne (rööve>röövel) või regressiivne (koridor>kolidor) 2) haploloogia dissimilatoorne kadu, kus dissimilatsiooni
rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa) Lõuna-Eesti palataliseerunud i i Epenteetiline palatalisatsioon: Mulgis laits `laps', saartel ka ss : kassi, ko tt : koti, paet : paadi, koel : kooli, roes : roosi 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! Dissimilatsioon e eristumine üks häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks. Kahest kõrvu või lähestikku esinevast samasugusest (peam. r ja r, l ja l) või sarnanevast (nt m ja n) ühe muutumine mingiks teiseks häälikuks. Tavaliselt dissimileeruvad kaks lähestikku olevat häälikut ld arbore > hisp arbol, it albero `puu' alamsks Röver > ee röövel pr courrier > ee kuller sks Rekrut (vn pepy) > ee nekrut
arenes välja kreeka tähestikust ja on tänapäeval levinuim tähestikusüsteem läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) – läänemeresoome keeled on liivi (30, Läti), eesti (1 000 000, Eesti), vadja (50, Venemaa), soome (5 000 000, Soome), isuri/ingeri (300, Venemaa), karjala (40 000, Soome, Venemaa), aunuse (30 000, Venemaa), lüüdi (5000, Venemaa), vepsa (6000, Venemaa) metatees – häälikumuutus, mis muudab foneemide järjekorda sõnas; nt sõnad bird ja horse olid varem bryd ja hros, seega metatees muutis need selleks, mis need tänapäeval on; three > third, thirteen; murdumine (breaking) – kui täishäälikut hääldatakse nii, et see koosneb tegelikult kahest täishäälikust; üks on seega algne täishäälik ja teine tuleb juurde selleks, et oleks kergem öelda järeltulevat konsonanti nullaste – kvalitatiivse vahelduse kolmas vokaalivaheldus
k: mõnedel lastel väga varakult, teistel viimase konsonandina. Võimalikud probleemid: - h. puudumine, - h. asendamine e substitutsioon (üldlevinud ja individuaalsed substituudid) [Sandril t s-i asemel näit tuvila], - h.-te segistamine, - h. moonutamine [r]. Suht vähe on eesti keeles häälikute segistamist, sest meil puuduvad rasked kontrastid (näit susisevate häälikute või helilise- helitu kontrast). Segistatakse r-l, t-k ja mõningaid teisi [v-r Sandril vävar, st metatees]. Substituudid on normaalse arengu korral akustiliselt erinevad, artikulatoorselt lähedased. Väärarengut osutavad sellised substituudid, mis on akustiliselt lähedased. EE keele põhjal eelnevale lisaks (E. Lepik) - häälik ei tule kasutusele kõigis positsioonides (näit kaashäälikuühendites hiljem) - hääliku artikuleerimise tugevus ei pruugi olla küllaldane - esineb totaalset palatalisatsiooni (põhjuseks lihaste nõrkus)
ladina tähestik läänemeresoome keeleliit (Circum-Baltic linguistic area) – Keeleliidu põhimõte on see, et keeled ei ole sarnased vaid selle pärast, et neil on ühine põlvnevus vaid selle pärast et neid räägitakse geograafiliselt üksteise lähedal. See tähendab et nt läti ja eesti keeles on sarnaseid morfoloogilisi, süntaktilsi ja sõnavaralisi keele elemente mis sest et üks on indoeuroopa ja teine uurali keel. metatees- üksuste ümbertõstmine sõnas. Seda juhtub tihti l või r liikumisega sõnas seega ld.k granum läks corniks. r, mis enne oli enne täishäälikut liikus kohale peale täishäälikut. Sama moodi ladina plenum ja inglise full, siin on l liikunud peale täishäälikut ja toimunud on ka esimene häälikunihe p->f, primus –> Frau -> first, I häälikunihe muutis p->f ja metateesi tõttu liikus r teiselt kohalt kolmandale.
algul hääldub z). 3) Elisioon – vokaalide kadu 2 sõna piiril Dissimilatsioon – sarnased häälikud muutuvad üksteisest erinevaks hääldamise hõlbustamiseks Dissimilatsioon ehk eristumine – 1 häälik või silp muutub teisest osaliselt või täielikult erinevaks Haploloogia – lühendamine, nt eesti keeles topelt-la puhul jäetakse üks ära, nt lihulalane. Metatees – häälikud vahetavad kohti, nt r ja l vahetavad tihti kohti. Siirdehäälikud – tekivad hääldamise hõlbustamiseks Enne ühelt vokaalilt teisele üleminekut hääldatakse švaa- ehk siirdevokaal. See võib saada ka vokaali „täielikud õigused“, nt sõnas lehəm. Võib tekkida ka siirdekonsonant, näiteks number > *nummer : numbri. AKUSTILINE FONEETIKA
portmanteau – morfeemid - palju tähendusi on kokku pikitud nullmorfeem - raamatu+0, eesti keeles nt nimetavas käändes, sest seal pole midagi, või ka omastavas, sest seal pole ka midagi, aga tüvi on teistsugune Kliitik - vahepealsed morfeemid, mis pole päris seotud morfeemid, kellelegi ~ kellegile, inglise ‘ll ja ‘ve nt We’ll see või We’ve done Kaks võimalikku seletust infikside tekkimisele: • Metatees – silpide järjekord on vahetunud aja jooksul • Järgnevuses ABC on B ja C algselt olnud mõlemad sufiksid, aga C on kaotanud oma iseseisvuse. 14. Grammatiseerumine. Kaks tähendust: 1) grammatilise morfeemi teke; 2) grammatilisema tähenduse teke nt käes olema. „Mu õpik on sinu käes“ – siin on see grammatiseerunud, sest see ei pruugi olla päris näpus. 15. Derivatsiooni (tuletuse) ja (in)fleksiooni (muutmise) erinevus.
Allikad · raie ehk abstsisioon: resto, süst, võim · tuletus: -kas, -a, -e, -s jt: Pillekas, jota, kohve, kots · laenamine võõrkeeltest: inglise, soome, vene: stoori, boifrend, tsau · ülekantud tähendus, keelemäng, metafoor ja personifikatsioon: kapsauss, atleet, Pekka · lühendid: TIPP, kurjategijate tätoveeringud · tähemäng ehk logogriif (häälikute ärajätt, lisamine või ümbertõst): barakkstiil, pikapäkk, möladraama · metatees: perutava hobuse norse, lank on puhe · kontraktsioon: Marjustin, ajamatjus Õpilassläng 1920/30 ja 1990. aastad · Tavaliselt peetud kiiresti muutuvaks, osa sõnavarast väga püsiv · Paks inimene: trulla, tünn · Rumal inimene: oh-oo, oh-oh · Liited ja sõnad: · -a: mata, jonna · -ka: inka · -noi: kehvnoi 25. Arvutilingvistika ja keeletehnoloogia (põhilised tegevussuunad, rakendused, uurimiskeskused).
annaabi.ee 
