lingvistilise keele abita ehk esitus kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI-tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷 ↔ 𝑸 on nagu 𝑃 → 𝑄 ja samal ajal ka 𝑄 → 𝑃
üldkasutatavast kõnekeelest. Seesugune keel tekib rühmitise ühtsuse ning muust ühiskonnst eristumise näitamiseks." (Eesti Keele Instituut) Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Mai Loog, üks esimesi slängiuurijaid Eestis on kirjutanud: ,, Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles." (Loog, 1991: 6) Uurimistöö autori arvates on släng keele mugandamise viis, mille abil saavad noored end teiste endasuguste seas paremini, teravmeelsemalt ja omapärasemalt väljendada. Slängi kasutamine näitab ka õpilaste kuuluvust, sest tavaliselt kasutavad slängi rohkem need õpilased, kes kuuluvad mingisse rühma.
slängisõnu, teises osas pakuti välja mõned varem kasutusel olnud slängisõnad, millele vastajad pidid pakkuma õigeid tähendusi ning kolmandas osas uuriti, kus vastajad kõige rohkem slängi kasutavad. Peamised erinevused ilmnesid õpilaste ja korvpallurite slängisõnavaras. Kooliõpilaste seas esines erinevusi tüdrukute ja poiste slängis. Paljusid varem kasutusel olnud slängisõnu tänapäeva noored ei tea ega kasuta. Märksõnad: Släng; muutumine; õpilased; korvpallurid, Loog. SISSEJUHATUS 3 Släng on keele osa, mis erineb originaalkeelest. Tänapäeval kasutavad peamiselt noored inimesed aina rohkem slängi ja seda tegid minevikus ka nendesamade noorte vanemad. Släng on pidevas muutumises, sest iga põlvkonna keelekasutusse tuleb juurde uusi sõnu. Släng kui mõiste tekkis Inglismaal ja on sajandeid vana. Allilma tegelased ja vargad kasutasid oma salakeele kohta sõna slang või flash. Enne 19
1967. a avati Pärnus uus teatrimaja 2001.a suuremahuline ümberehitus Endla teater aastal 2013 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Endla - minu lemmikteater Kõige rohkem külastanud Hubane keskkond Head näitlejad Minu lemmiknäitlejad on Piret Laurimaa ja Priit Loog Huvitavaid fakte Endla teater sai nime Faehlmanni müüdi ,,Endla järv ja Juta" järgi. Teatritruppi on väga pikalt juhtinud A.Teetsov II maailmasõja järgsel ajal oli populaarne operett A.Laanemets rajas 1984. aastal Pärnu Kool-Teatri Kõige kauem on teatris näidelnud Jüri Vlassov Töö tegemisest õppisin Referaadi vormistamist info otsimist viitamist Kasutatud piltide allikad Http://www.endla.ee/inimesed/naitlejad/piret-laurimaa http://www.endla
söödavad järglasi, ehitavad kärgi, nõelates kaitsevad kodu, töötlevad õietolmu ja mett. Töömesilased võivad korjeajal elada vaid mõne nädala, kuid sügisel sündinud elavad järgmise kevadeni. Lesed on peres vajalikud ainult paljunemiseks. Peres on 200-500 leske. Elueaks on neil poolteidt kuud ning nõela neil pole. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg http://lepo.it.da.ut.ee/~edgar/loog/pildid/041629_mesilane.jpg Toit Mesilased toituvad nektarist ja õietolmust, mida töömesilased koguvad taimede õitest. Õietolmu säilitatakse kärgedes ning nektarist valmistavad töömesilased seda kääritades mett. "Praktiline mesindus I osa" (Lauri Ruottinen, Tarja Ollikka, Heikki Vartiainen, Ari Seppälä) http://mesindus
deka (deka `kümme') deka/liiter, dek/aad demo (dmos `rahvas') demo/graafia, demo/kraat di (dis `kaks korda') di/lemma, di/oksiid dia (dia `läbi, laiali, lahku') dia/positiiv, dia/meeter disko (diskos `ketas') disko/teek, disko/rütm droom (dromos `jooks') auto/droom, velo/droom, kordo/droom düs (dys, väljendab häiret, riket, raskust, puudulikkust) düs/graafia, düs/pepsia, düs/troofia epi (epi `juures, peal, pärast, üle, vastu, järel') epi/goon, epi/loog, epi/tsenter, epi/teel etno (ethnos `rahvas') etno/graafia, etno/lingvistika eu (eu `hea, ilus, meeldiv') eu/foonia, eu/femism, eu/stress filo, fil (phile `armastan') filo/kartia, filo/soofia, fil/harmoonia fiil esto/fiil, biblio/fiil fiilia esto/fiilia, biblio/fiilia fono (phn `häälik, heli') fono/teek, fono/loogia, fono/lukk fon tele/fon, magneto/fon, ksülo/fon foonia kako/foonia, stereo/foonia, kvadro/foonia geo (g `maa') geo/graafia, geo/füüsika, geo/poliitiline
käibele tulnud viimaste aastate jooksul. ,,Trellide ja luku taga" See raamat on eelkõige tuntud oma autorite poolest Tõnu Tender, kes on paetanud slängi erinevate mõistetest ja selle funktsioonidest. Samas on ta ka kirjutanud ,, Eesti vanglaslängist 20.sajandi algusest teise maailmasõjani". ,, Eesti slängi sõnaraamat" põhjalik ülevaade laenudest slängis erinevates keeltes. Ülevaade slängiuurimisekohta eesti keeleteaduses. Olulised uurijad on Tender, Loog, Vainola. Ülevaade üliõpilastöödest EKVs eesti keeles Praakli, Pääro, Happonen, Ivanova Ülevaade eesti slängisõnaraamatutest, mida nad käsitlenud. Minu isiklik töö materjal 1 SLÄNGI PÄRITOLU Esimeses peatükis analüüsitakse eesti keele slängi ajalugu ning seotud sellega erinevad mõisted, mis tulevad keeles esile. Samuti vaadeldakse slängi mõistete piiritlemist ja selle funktsiooni keeles
Triinu Ojalo. Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas o Carmen Mikiver o Ahti Puudersell o Bert Raudsep o Jaan Rekkor o Sepo Seeman o Tambet Seling o Indrek Taalmaa o Karin Tammaru o Katrin Valkna o Kaili Viidas o Jüri Vlassov
Leiutised Gerli Liloson Mariann Toompark Greth-Ann Loog 11B Pedagoog Tuleneb Vana-Kreekast, kus pedagoog oli usaldusväärne ja kogenud ori, kelle usaldati laste saatmine kooli ja tagasi koju Tuleneb kr. k. sõnast paidagogos ja tähendab `'lapse saatja'' Klaas Looduslikku klaasi on kasutatud kiviajast peale Vanimad kirjalikud allikad klassi kasutamisest pärinevad Mesopotaamiast 14-12. saj. eKr Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Vana-Rooma ajal muutus ta
'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustused sunnivad neid oravarattasse. Ühel hetkel tuleb aga endale silma vaadata ning elus oluliste asjade pingerida ümber vaadata. Problemiks saab,
.. Ultima Thule Mahavok Seitsmes meel Karavan Rock Hotel ,,Viimased kaks kümnendit ei ole suutnud sünnitada ühtegi artisti, ansamblit või muusikastiili, mille mõju oleks kasvõi ligikaudselt võrreldav varasemate ja suhteliselt perioodiliselt toimunud revolutsioonidega popkultuuris. Tänane popmuusika elab rohkem kui kunagi varem oma eilsete ja üleeilsete päevade arvelt. Ideed ja kuvandid on justkui otsa saanud. Popmuusika on jõudnud ummikusse.'' Kirjutab Alvar Loog 3/2010 Kasutatud materjal Wikipeedia ,,Polkast Rokini'' Anne Erm ,,Pop muusikast'' V.Ojakäär Ruja.ee Vikerkaare artikkel ,,Postmodernism kui kultuuri menopaus''
Seega võib probleemiderohkus,nõrk eneseväärikus, madal enesehinnang kutsuda esile nii ohvrikäitumise kui ka pideva vajaduse tähelepanu ning positiivsete kordaminekute järele, soovi teisi enese huvides ära kasutada, neid mõjutada. Erinevad uurijad on leidnud seoseid negatiivse enesehinnangu ning sellest johtuva pinnapealse ja hajuva mõtlemise ning agressiivsuse vormi valatud ebakindluse ja sellest tuleneva iseendasse sulgumise vahel, pidas Loog oluliseks vaadelda potentsiaalsesse riskirühma kuuluvate, eeldatavalt madala enesehinnanguga noorte käitumist probleemsituatsioonides, hindamaks nende toimetulekumeetodeid ning oskusi. Kogutud andmete põhjal ilmnes seos lapsepõlves kogetud füüsilise ja vaimse vägivalla ning sellega seostuva alaväärsus-, süü-, ja häbitundega, mis on kutsunud esile kas ohvrirolli, aidanud omaks võtta ning harjuda füüsilise ja vaimse vägivallaga või toetanud
Retsensioon Uhkus ja Eelarvamus Üheksandal novembril käisin teatris vaatamas etendust ''Uhkus ja Eelarvamus''. Etenduses osalesid Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Grete Elviste, Carolina Tagobert, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog, Sten Karpov, Jaanus Mehikas, Lauri Kink, Ahti Puudersell. Kaili Viidas lõpetas 2003. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga. Katrin Valkna on näitlenud filmis ''Klass- Elu pärast''. Sten Karpov on pälvinud noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2008) ning Endla teatri publikulemmiku tiitli (2012). Piret Laurimaa sai 2009. aastal parima naiskõrvalosa auhinna. Oli see siis juba minu teine kord kui käisin Endla teatris teatrit vaatamas ja iga kord
Keegi ei jõua ära elatada kolme või enam last. Paljudel tekibki kartus, et nad ei suuda pakkuda oma lastele normaalset lapsepõlve, et nad jäävad ka enda ära elatamisega hätta. See, et järelkasvu jääb aina vähemaks näitab ka fakt, et see aasta sündis juulis Eestis 110 last 553 poissi ja 547 tüdrukut, mis on 50 vähem kui mullu juulis. Aga kas Eesti rahvas on kadumise lävel? Selle üle arutlevad politoloog Rein Taagepera, soosotsioloog Helen Biin ja perekonnasotsio- loog Kairi Kasearu. TAAGEPERA: On veel viis aastat aega, et asja tõsiselt arutada. Kõigi riiklike otsuste juures peaks sees olema ka demograafilise mõju hinnang ning etniliste suhete mõju hinnang. Tihti tehakse rumalusi teadmatusest. Levima peab hoiak, et me oleme väljasuremise teel, ja kurat võtaks, me ei taha välja surra. On tavaline, et pigistatakse silmad kinni või võetakse seda pa- ratamatusena. Demograafiaküsimust ei tohi võtta häbi ja ahastusega. Vaja on sünget optimis-
leida armastus. Elu eesmärk on saada uusi kogemusi ja teadmisi. Meie ühiskond areneb järjest kiiremini ja jõudsamalt edasi. Seetõttu on inimesed hakanud ka üha rohkem huvituma vaimsetest huvidest. Noored pingutavad enesearengu nimel. Nad võtavad aktiivsemalt osa erinevatest koolitustest ja loengutest. Samuti paljud inimesed seavad endale eesmärgiks avastada maailma, tegeleda hobidega või mingi ekstreemsusega. Ka Alvar Loog kirjutas artiklis „Meie igapäevast adrenaliini“, et inimestel on vajadus uute kogemuste ning pideva eneseületamise järele. Inimesed püüavad järjepidevalt ennast arendada ning tõestada teistele. Inimesed tahavad enda elu eesmärgini jõuda. Eesmärkide saavutamise võimalikkus on individuaalne. Mõned näevad nende saavutamise nimel palju vaeva, teised aga vähem. Kuid suure pingutusega jõuavad inimesed oma unistusete ja eesmärkideni. Need, kes millegi poole
Nende suurus ja tähtsus aga oleneb väga palju inimesest ja nende tegelikust tahtmisest oma unistusi täide viia. Seda aga, et midagi täielikult soovida või unistada on vaja tahet ja ka usku, kuid tihti see inimestel puudub. Inimeste puhul on peamine probleem see, et unistused ja soovid on pigem seotud reaalsusega. See tähendab seda, et unistused sõltuvad pea alati reaalsuse võimalustest. Nagu on öelnud eesti teatri-ja kunstikriitik Alvar Loog:” Mitte reaalsus ei kasva meie unistuste järele vaid meie unistused reaalsusele.” Ei julgeta unistada suurelt ja kui alguses ongi suur unistus siis poole tee peal loobutakse sellest. Püütakse säilitada kainet mõistust niivõrd, et need unistused oleksid näiliselt teostatavad, mitte võimatuna näivad. Unistatakse asjadest, mis on täitumisest kahe sammu kaugusel ja mis teeb elu kergemaks, see tähendab minnakse lihtsama vastupanu teed
Muusikal toimus Endla teatris, suures saalis, 24.jaanuaril.2013 algusega 19.00 Osades olid : Koit Toome, Sten Karpov, Priit Loog, Tambet Seling, Bert Raudsep, Indrek Taalmaa, Ireen Kennik, Ahti Puudersell, Kaili Viidas ja Liis Laigna. Lisaks osalesid mitmed Pärnu tantsukoolide tantsijad Muusikal ,,Boyband" on lugu poistebänd Freedomi loomisest ning teekonnast edetabelite tippu. Muusikali sündmustikku saadavad populaarsed hitid Backstreet Boysi, Take Thati, N'SYNCi jt poistebändide repertuaarist. Muusikalis olid järgmised lood: Backstreet Boys : ,,Everybody"; "As Long As You Love Me" Black Velvet :"Seitseteist",
,,Boyband". Idee seda muusikali vaatama ja kuulama minna tekkis üsna spontaanselt. Olin varem selle etenduse kohta kuulnud ainult positiivseid kommentaare ning seetõttu tahtsin ära näha, mis teeb ühe muusikali nii populaarseks, et mõned inimesed seda lausa mitmeid kordi vaatamas on käinud ja võiksid iga kell uuesti minna. Muusikali peategelasteks olid fantaseeritud poistebändi Freedom lauljad Sander (Koit Toome), Tom (Tambet Seling), Mark (Sten Karpov), Jan (Priit Loog) ja Pets (Bert Raudsep). Ansambli mänedzeriks oli Vooland (Indrek Taalmaa). Mänezeri abiline oli Sandy (Ireen Kennik) ning meediaspetsialistiks oli Robert (Ahti Puudersell). Kaks suurepärast kõrvalnäitlejat olid Kaili Viidas ja Liis Laigna, kes mõlemad mängisid etenduse jooksul kuni viit erinevat rolli. Muusikali oli kaasatud ka tantsutüdrukud, kes said sinna läbi konkursi. Tantsijannad on kõik aastaid tantsinud
suhtlemiseks ning samas ka uute tutvuste saamiseks. Loomulikult on sealt mugav otsida endale vajalikku informatsiooni erinevate valdkondade kohta. Kuid samas tuleks rõhku panna ka õigekirjale Internetis, sest vastaseljuhul võib hakata see ohustama meie emakeelt. Kasutatud kirjandus: · Tartu Ülikool, Nüüdiskultuuri kajastusi eesti keeles, http://www.ttkool.ut.ee/olympiaadid/ekek_0506_juh.html · Loog, M., Slängist ja sõnaraamatust, http://www.eki.ee/dict/slang/sissejuhatus.html · Valme, V., Eesti slängi uus ema, http://www.postimees.ee/270404/lisad/arter/raamatud/121655_1.php · Seljamaa, E-L., Elektronkirjade teel levivast Internetifolkloorist, http://www.fillu.edu.ee/sisu.php?teema=5&id=41 · Hennoste, M., Haridus: Kirjandis peegeldub õpilase üldine areng, http://vana.www.sakala.ajaleht.ee/rubriigid.html?number=535 · Pentel, A., Mida tähendab WazzUp?,
Ma viskasin ka üli hästi nagu ma viskasin kivi ka fenomenaalselt. Praeguseks olen sellega tegelendu juba umbes 4 aastat kuigi praegu ei pööra sellele väga tähelepanu ning mängin kossu vaid hobikorras. 16.Mida oled juba korvpallis saavutanud ning mida sooviksid veel saavutada? Ega midagi erilist, olen treeninud meistriliiga tiimiga Tallinna Kalev ja igal vennal suu lahti jätnud igal kossuväljakul. Kui ajaks kossu asja taga veel siis ütleks, et NBA-sse saada ju loog. 17. Kas sul on ka lemmik Eesti korvpalli tiim? Praegu on Kalev Cramo Eestis lemmik. 18.Kes on su lemmik kossu mängia/NBA all star? Jamal Crawford on lemmik mängija, lemmik star on Russell Westbrook. 19. Kas sa jälgid ka sprodiuudiseid? Kas need huvitavad sind üldse? Jälgin ikka ja, aga põhiliselt seda mis NBA-s toimub. 20.Kui sulle antaks valida, kas professionaalne korvpalli karjäär või edukas karjäär muusikaprodutsendina, kumma sa valiks? Valiksin kossu kusjuures
Rein Kull nimetab kogu murdevälise keeleosa kirjakeeleks ja jagab selle kaheks: normikeeleks ehk norminguliseks kirjakeeleks ja argikeeleks ehk mittenorminguliseks kirjakeeleks. Sotsiolekt kui mõiste on olnud kaua kasutusel, kuid lihtsalt mõistena, mida pruugitakse, ilma et sellel oleks kuigivõrd konkreetset kohalikku sisu. Enam on kasutatud mõistet släng, kuid defineeritud seda erinevalt. Nt släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles (Loog 1991) või släng on mingile sotsiaalsele rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele jne omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara (Tender 1994). 18 2. Mõned eesti keele sotsiolektide kohta tehtud uurimused Eesti ühiskonna kohta on sotsiolektide uurimusi minimaalselt. On uuritud vaid mõnda
Majandusteaduskond Marta Strauss DAVID HUME JA INDUKTSIOONIPROBLEEM Essee Õppejõud: Peeter Müürsepp Tallinn 2018 Eesti Keele instituudi eesti keele seletav sõnaraamat seletab sõna induktsioon kui 1. loog üksiku v. erilise põhjal üldise järeldamine. (EKI, 2018) Induktsioonist võib järeldada, et kui ühtedel asjadel on kindel omadus, on see ka teistel sarnastel asjadel ja see sarnane omadus on minevikus, tulevikusja olevikus sama. Induktiivsed järeldused on need, mis tulenevad jälgitust ja muutuvad üldisteks seaduspärasusteks. Näiteks kui oleme söönud mõned korrad magusat õuna, eeldame, et ka kõik järgmised õunad, mida sööme on magusad. Induktsiooniprobleem tulenebki
kuuldud ei ole. Kõik me kasutame mingilmääral slängi ja sellest hoidumine on võimatu, kasvõi juba harjumusest. Loomulikult on ka släng pidevalt süttiv ja kustuv, justkui nagu leek. Kindlapeale ei tasu slängisõnades rääkimist karta, arvates, et sellega rikutakse eesti keelt. Vastupidi, ei ole vaja keele puhtust nii kramplikult hoida, sest ka slängis leidub piisavalt palju ilusaid ja huvitavaid sõnu, millega end väljendada. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Loog, M. Eesti esimene slängi sõnaraamat. Tallinn: Oma kulu ja kirjadega, 1991. 173 lk. 2. Erelt, M. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 1997. 617 lk. 3. Ilm, U. Trellide ja luku taga. Tartu: Kirjastus Atlex, 2003. 204 lk. 4. Enno, M. Inglise keel julgetele. Kirjastus Troll, 2002. 165 lk. 5. Vainola, K. Eesti slängi sõnaraamat. Kirjastus Aule, 2003. 269 lk. 6. http://www.sjg.edu.ee/index.php?id=88 03.10.2011 7. http://www.slang.ee/definitions/add 03
Vabas õhus. Jämedakoeline, aariad. Näitlejad madalad, algselt mehed, hiljem ka naised. Kuulsaim rooma näitekirjanik Plautus (3.-2. saj eKr) - hellenistlike komöödiate mugandused. Vabariigi lõpul eriti labane. Kõnekunstil pol. tähtis osa. Oraatorid - kõnemehed, Kreekas õppimas. Cicero - väljapaistvaim oraator. Pooldas senati õigusi ja vabariiki. Kakles Caesari, Octavianuse, Antoniusega - käsul tapeti. Suur osa kõnedest säilinud. Eristas 3 kõnestiili: madal (seisukohtade loog. põhj.), keskmine (kuulajate naudinguks), kõrge (kuulajate innustamiseks). Augustuse ajal kultuuriõitseng. Kunsti, kirj. peam. ül - Rooma riigi ülistamine. Maecenas - rikas kultuuritoetaja -> "metseen". Vergilius - Augustuse aja silmapaistvaim poeet. Eepos "Aeneis" - roomlaste eelkäijad, Trooja hävimine, Aenase põgenemine, seiklemine jne. Varaseimad teated roomlaste mineviku kohta kreeklastelt. Ise kirj alles 3. saj eKr, pole säilinud.
seadusest väljapoole jäävad rühmad (vt Montgomery 1995: 96104). · Eripärane sõnavara · sotsiaalne släng (nt kooliõpilaste keel: esta, mata jms) · mitteametlik erialaterminoloogia (nt arvutiterminid) · Seostub pigem situatsiooni ja registriga · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog: slängisõnade kasutus Tallinna kooliõpilaste kõnes · Tõnu Tender: slängiuurimise ajalugu, slängisõnade saamise viisid, slängi püsivus · Tõnu Tender. Eesti släng: olemus ja uurimislugu 1994. · Rait Maruste. Kuritegelik subkultuur tätoveeringutes, zestides, slängis. 1988 · Mai Loog. Esimene eesti slängisõnaraamat 1991 · Uno Ilm. Kurjategijate släng. 1992 · Noorte släng 1992 25
KT piir langeb kokku liitsõnaosiste piiriga, nt vaarika|moosiga pann|koogid Liitsõnaosiste piir pole KT piiriks, kui liitsõna polegi enam "päris" liitsõna, nt *rätt|sepale -> rätse|pale, Võõrsõnad KT-liigendus sarnaneb tihti liitsõnaga, nt pann|koogid peda|googid, linnu| puurid tantsu|tuurid inven|tuurid Liitsõnade (LS) ja võõrsõnade (VS) ehituses on sarnasusi: VS-des võib olla korduvaid osiseid, nt astro|loog, psühho|loog, astro|noom. LS-s saame osiste asendamisel tähendusega sõnu (maan-, raud-, kivi-, jalg|tee; puumaja, puupea jt). VS osiste vahetamine ei ole alati võimalik. Tuletusliidetega sõnad KT liigendus sarnaneb liitsõnaga stik-, mik-, nik-, lik-, vik-liitega sõnades on esimeses KTs 1-2 silpi, nt maas|tikule, maas|tikku jne, kus teine osis muutub nagu TIKK. Noorema põlvkonna häälduses on esimeses KTs 2 silpi: maasti|kule, ohtli|kule, ämbli|kule.
) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. blankvärss renessansiaja inglise draamale iseloomulik korrapärane lõppriimita värss, enamasti 5-jalaline jamb. Blankvärssi kasutas teadaolevalt esimesena luuletaja Surrey (15171547), draamasse tõid selle Thomas Norton ja Thomas Sackville 1561. aastal. daktül silbilis-rõhulises värsiehituses kolmesilbiline värsijalg, kus rõhk langeb kolmest silbist esimesele. Antiikkirjanduses nimetati daktüliks värsimõõtu, milles
a priske poiss, kes sügisel lugema pidi minema ja kodus töö juures hästi isa aset täitis ja kupjaameti pärast mõisas pidi käima. Väike Ain oli ka juba asjaajaja ja karjaskäija. Ta oli õrna näoga, nõrga kasvuga 10. a poisike, kes mitte maikugi Ennosaare meeste moodi ega laadi polnud ei näost ega teost. Ilus heinailm oli õues. Tuli kuum päike kõrvetas pea kohal ja mõnigi silma vaatas arglikult taeva poole. Mõisas oli suur loog maas ja kõik valla teovaimud väljas teda koristamas. Talu heinamaal aga tehti ka heina nagu mõisaski ja vihm võis siingi kahju teha. Ka Ennosaare rahvas oli heinamaal. Väike Ain oli loa saanud loomi, kes palavuse käes ei söönud koju ajada ja siis pidi ta kapsaste vahelt umbrohtu kitkuma. Sama ajal kui Ain, kes kodutalus teiselpool jõge kapsaste latvade vahel põlvitas ja umbrohtu kitkus kuulis vee
kokkulepitud sümbolite abil. Formaalne esitus peab olema üheselt tõlgendatav. Lausearvutus on loogilise mõtlemise matemaatiline mudel. Lausearvutuse lause võib olla iga verbaalne väide, millele saame omistada tõeväärtuse – tõene või vale. Lihtlause on lihtsaim võimalik lausearvutuslause. Lausearvutuslauseid tähistatakse formaalselt suurtähtedega: A, B, P, Q … Lihtlausetest koostatakse kindlate sidesõnade ja loog konstruktsioonide abil liitlauseid. Lausearvutuse lihtlauseid seotakse liitlauseteks 5 loogilise konstruktsiooni ehk loogikatehte abil. Binaarsed loogikatehted seovad kahte lauset (4 tk), unaarne loogikatehe on rakendatav üksikule lausele (1 tk – eitus). Loogiline korrutamine ehk konjunktsioon ehk JA-tehe. Loogiline liitmine ehk disjunktsioon ehk VÕI- tehe. Ekvivalents on seotud implikatsiooniga ehk 𝑷↔𝑸 on nagu 𝑃→𝑄 ja samal ajal ka 𝑄→𝑃
Carlo Carra Anarhist Calli matused - kiired = hõiked ja melu, värvikontrastid ja , kokkupõrge Kihutav ratsanik - kollaz Isamaalime pidustus - ainult heli ja hõiked Boccioni Jalgpalluri dünaamika - State of mind - jäänutel, paigal, staatilisus, liikuvad liiguvad, erksamad Antonia Sant'Elia Uus linn - mitmetasandiline liiklus, elevaator Lennujaam, raudteejaam ja metroojaam Aloisio Spordiülikool - raudbetoon, klaas ja metall (loog) Kubo- Futurism 1909-1914 Venemaal Kazimir Malevits Noateritaja - Lumetorm - Larionov - Konstruktivism El Lizzitsky Lenin tribüünil - Tatlin III internatsionaali monumendimakett - väga grandioosne Abstraktsionism Ekspresiivne ja konstruktiivne Vassily Kandinsky 1866-1944 Improvisatsioon 7 - vaatab tagurpidi pilti ja saab inspiratsiooni, suvalised värvilaigud, komponeerib vabalt Kompositsioon 4 - liikumisetunne on samuti sees, ehk sarnaneb futurismile, kui pildist
Et säilitada sellist ülekaalu kuna võimu tarvitavad valitsevad klassid, kes kulutavad , jäeti viletsus mis tahes ühiskondlikust tegevusest välja: ja õnnetutel polnud võimuringi naasmiseks muud teed kui võimu omavate klasside revolutsiooniline hävitamine, see tähendab verine sotsiaalne kulutus, mida mitte miski ei piira." (Bataille 1995: 72). Oma kulutuse-mõiste väljatöötamisel on Bataille suuresti inspireeritud antropo-loog Marcel Maussi potlatchi-käsitlusest, mida Bataille ise ohtralt argumenteerimisel kasutab [Akadeemias on avaldatud Huizinga refereering Maussist: Huizinga, J. Mängiv inimene. Tlk. Mati Sirkel. Akadeemia 1992, nr. 5, lk. 1123jj.]. Bataille näitab, et kaubavahetus polnud sugugi tänapäeva kaubanduse esiisa, vaid seda oli potlatch. Viimane tuvastati Põhja-Ameerika indiaanlaste juures ning seda on hiljem leitud üle maailma
Austin, hiline Wittg.). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine. Lingv. F lingv. strukturalism 1) ja 2) -- loog. positivism, lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. Jaotus empiirilisteks sünteetilisteks ja analüütilisteks (aprioorseteks) on juba
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
Toob seal 4 momenti välja, näiteks peetrus: 1. jumal määras peetruse igavesse kirikusse (õndsusseisund) 2. annab peetrusele vahendid selle saavutamiseks ju arm 3. samas ananb vabaduse eksida (nagu ka juudas, kes esitleb mittevalituid) 4. peetrus päästmine ju armu läbi. Juud lükatakse tagasi kuna juudas ei kahetse. Vaba tahe on olulisem kui intellekt Kõik sündmused, mis kr toimusid ju tahtest. Kogu lood lähtub ju tahtest. Tehab vaid seda, mis loog vastuoluline. Ju tahe langeb kiriku käskudega kokku. Kui inimese elu hakkavad juhtima tungid, moonduks elu. ainult tahe kontrollib. Tänu tahtele on inimene olend, kes suudab disantseeruda, võimeline kontrollima. Vabaduseta tahe=surnud tahe. Kuna tahe on esmane, siis tõuseb inimese metafüs tase. In täiuslikule jõusmine läbi jumalaarmastuse Meie tegevus on hea, kui see on armastuses jumala vastu. Teeb vahet käskude vahel, mis on absoluutsed. Gnoseoloogia Loomulik teadmine, meeltele
suhtlevad teistega ja mõistavad ennast. Seega tegeletakse käitumise kirjeldamise, seletamise, ennustamise, vajadusel muutmisega. Psühholoog Psühhiaater Psühhoterapeut Omab vähemalt bakalaureusekraadi psühholoogias ning kuulub erialasesse assotsiat-siooni või ühingusse. Ettevalmistuselt arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete hindamisele ning ravimisele. Teraapiaassotsiatsioonide juures väljaõppe omandanud psühho-loog või psühhiaater Teooria vs. argipsühholoogia Teadusliku psühholoogia eksperimentide läbiviimine, et leida põhjuseid ja tagajärgi. 1. Probleemide defineerimine 2. Uurimustulemuste seostamine olemasolevate teooriate ja varasemate uuringutega 3. Testitava hüpoteesi formuleerimine 4. Uurimisprotseduuride kindlaksmääramine 5. Uuringutulemuste alusel teooria ümberlükkamine või toetamine 6. teadusliku teadmise kohandamine uuringute tulemustega Psühholoogia koolkonnad
· Partiklid: Annavad teada, mida kuulajal on oodata algavas voorus: ütlen uuesti ümber: et; esitan põhjuse, seletuse: et, kule, vata; vahetan teemat: nii, kule, ota; lähen vestluse peateelt kõrvale: või, ota, ei jah; lähen peateest kõrvale, alustan ümbertegemist, küsin arusaamatu/üllatava asja üle: või, ei jah · Sõnavara: argine ja avalik · Suuline kõne on hoiakulisem, spontaanne, vahetu, valdavalt dialoog (polüloog). Suulises kõnes esineb valehääldusi, üneemide kasutamist, dialoogipartikleid jne, intonatsioonid, pausid, rõhk, tempo, naer/venitused jne, hääle kvaliteedi muutus, sisse- ja väljahingamised, pealerääkimine. 24. Släng ja selle uurimine. Slängi sõnavara allikad. Släng ja selle uurimine · Algus 1920. aastatel · sõnavara kogumine üksiksõnade kaupa · õpilaste, üliõpilaste, kurjategijate släng · Mai Loog
Defektiivne paradigama (või vormistik) – kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära – ärge(m) – ärgu. Algvorm – tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin Vormihomonüümia – ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate grammatiliste tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Markeeritus ja markeerimatus –grammatiliste tunnustega varustatus v tunnuse puudumine.
Regiolekt kujuneb välja oma keelekeskkonnas, vastava asukohariigi põhikeele mõjul. Rääkija näitab oma keelepruugiga, mis keelekeskkonnas ta elab. Idiolekt – üksikule isikule omane keelevariant, mis väljendub sõnavara, grammatika või häälduse iseärasustes 20. SLÄNG – rohkem uuritakse (üli)õpilasslängi. Släng on noortele omane. Släng on üksikute autorite pärusmaa, kus pole välja kujunenud kindlamaid suundi, uurimisrühmi, koolkondi. Seda uurivad M. Loog, T. Tender, A. Oja. Kasutatakse kvantitatiivset meetodit, kogutakse ainestik üksiksõnade kaupa, materjal anketeeritakse. Netisläng on seotud konkreetse suhtluskeskkonna ja seltskonnaga, nt MSN. Släng on eesmärgipärane mittenormatiivsus keeles. Släng on omane sots. rühmale, klassile, ühe ja sama eriala inimestele, sõpruskondadele omane mitteametlik kõnekeelne sõnavara. Släng on olemuselt kood, kodeerimisviis, abstraheerituna äärmuslik register ja stiil + sotsiolekt
võimaldavad simuleerida erinevusi. Toodete abil luuaks mulje ja identiteet. Kas moekas kleit on naise allutamine või vabastamine?Kas see on tühi konsumerism või sümboolne võitlus? Kas isiksust luuakse või surutakse alla? Mehi peetakse naise seksuaalsuse loojaks ja sellisena seksuaalsus, mis avaldub kleidis, ei saa kunagi olla ,,tegelik" või ,,vaba" ,,isiksuse" oma. Teiselt poolt jällegi - naine teeb mis tahab ja on tunkesid kandev lesbi või pitsi kandev Mai Loog. Kas pornograafia on naiste piiramine? Aga kui naisele meeldib pornograafia? See viib Wilsoni mõttele, miks peaks need olema feministid, kes naistele uusi reegleid seavad, ehk et ilmselt ei ole võimalik lahendada probleemi: ühelt poolt hukkamõist tarbijalik suhtumine kleitidesse ja moodi ja teiselt pooltindividualism, mida kleidid loovad. Kuid moega ühildumine on Wilsonil samamoodi nagu Simmelil: negtiivse märgiga konformism. St
). Püüavad vältida kunstlikke keeli. Teadus kui üks paljudest võimalustest. Keskendutakse tavakeele tähendustele. Peab F. probleemide lahendamise ainsaks viisiks tavaliste keelekasutusviiside kindlakstegemist (kusjuures tavalist vastandatakse ebatavalisele ja keelt ei samastata selle sõnavaraga). Filosoofilistes jmt arutlustes ilmnevate eksiväidete peapõhjus on argikeele kasutamisviiside segiajamine. Lingv. F -- lingv. strukturalism 1.ja 2) -- loog. Positivism lähtub tähenduse verifikatsioonilisest kriteeriumist (lause tähenduseks on tema verifikatsiooni meetod). Ühine mõlemale -- kõikide mõtestatud tunnetuslike ütluste jaotus analüütilisteks ja empiirilisteks ning kõikide mõtestatud empiiriliste ütluste empiiriline kontrollitavus. Ainult 1) Kõikide empiiriliste ütluste redutseeritavus vahetu kogemuse keelde. 2
Defektiivne paradigama (või vormistik) kui paradigmast osa vorme täielikult puudub, nt üksteise, teineteise (puudub nimetav kääne); ära ärge(m) ärgu. Algvorm tüvekuju, millest lähtutakse vormimoodustusreeglite esitamisel. Eesti käändsõnadel on kokkuleppeliselt algvormiks ainsuse nimetav ja pöördsõnadel ma-tegevusnimi e supiin. 12) Vormihomonüümia ühe vormi tähenduslik mitmeti tõlgendatavus (samal vormil on mitu tähendust), nt loog : loo ja käskiva kv vorm looma verbist või pood : poe ja käskiva kv vorm pugema-verbist; lugevat (v-kesksõna osastav ja kaudse kv vorm > päritolult seotud). 13) Kategooriaks nimetatakse morfoloogiliste tunnustena vormistuvaid üksteist välistavate tähenduste klasse, nt arvukategooria, käändekategooria, ajakategooria, pöördekategooria jne. Samasse abstraktsesse mõistevaldkonda kuuluv tähendus; esinemine üksteisega vastanduvalt; väljendumine sarnasel
Eestis hakati slängi uurima juba 1920. aastatel. Suurema hooga hakati slängi uurima 1990. aastate alguses, kuid jäi siiski uurimus- ja üliõpilastööde piiresse, st põhjalikumat teadusharu pole slängiuurimisest saanud. Slänguurimine Eestis on tähendanud slängisõnade kogumist ilma kontekstita. Tõnu Tender on uurinud eesti slängikeelt, selle ajalugu ja slängisõnavara loomet. (Hennoste 2002: 244) Slängisõnavara kohta andis Mai Loog 1990. aastal välja esimese slängisõnastiku – „Eesti Slängi Sõnaraamat“. 2003. aastal ilmus uuem sõnaraamat „Eesti slängi sõnaraamat“. Släng jaguneb kolmeks eri liigiks ning kõik kolm erinevad üksteisest keele, eesmärkide ja kasutuse poolest. Esiteks on släng sotsiaalsete rühmade erikeel ehk üks sotsiolektidest ning osa üldkeelest, mille poolest üks sotsiaalne rühm end teistest eristab. Teiseks on släng mitteterminoloogiline mitteformaalne erialakeel
2 Säilitustähtaeg: alaline Hindamisotsus: AV – arhiiviväärtus Asukoht/vastutaja: Tehnilised andmed Jrk Pealkiri/ Aeg/ Kokku An/ Värvus For Autor Märkused nr sündmus koht Dig maat 1 Rahvusvahe- 03.09- 50 Ana- M/V lai- I. Aas autori lisele arhiivi- 04.09 fotot loog film leping päevale pühen 1993, Neg, datud konve Eesti Pos rents Jõhvi kontserdimajas ... Fotografeerimisel tehakse tavaliselt ühest ja samast sündmusest, objektist, paigast või inimestest mitu erinevat võtet, et hiljem parimad kaadrid välja valida. Valiku teeb asutuse koosseisuline fotograaf või töötaja, kellele see on ülesandeks tehtud
Tööta- des aga aastaid konkreetsete lõikude kallal arhiivis, omandab ju ajaloolane pidevalt ka ümbruskonnast teadmisi. 44 PEATÜKK 3. SELETUS Lisa A Inimesed A.1 Collingwood, R(obin) G(eorge) Collingwood (22. veebruar 1889 – 9. jaanuar 1943) oli inglise filosoof ja ajaloolane, kelle töös väljendus 20. sajandi peamine püüe sobitada kokku filosoofiat ja ajalugu. Collingwoodi mõjutas väga sügavalt tema isa, kes oli kunstnik ja arheo- loog. Lõpetanud kooli, läks ta Oxfordi, kus algul õppis ning hiljem õpetas kuni surmani. Tegeles arheoloogiaga sai temast Rooma ajastu Inglismaa juh- tiv teadlane omal ajal. Tema varajane teos Religion and Philosophy (1916) kritiseerib empiirilist psühholoogiat ning analüüsib religiooni teadmiste alli- kana. Sellele järgnes tema põhiline teos Speculum Mentis (1924), mis esitles kultuuri filosoofiat kui mõistuse terviklikkust. Jagades kogemused viide ka-
hästi on autor suutnud tasakaalus hoida objektiivse ja subjektiivse käsitluslaadi. Asklepios kreeka mütoloogias arst ja heategija, kelle isa oli valguse- ja ennustusjumal Apollon. Asklepiose sümboliks on maod, keda peeti tema teenijateks. assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog. assotsiatiivne luule luule, kus sisu arenguid asendavad assotsiatiivsed (seostel põhinevad) kujutlused. Eesti kirjanduses on iseloomulik Artur Alliksaare (19231966) luulele. Näiteks: Alternatiive Kas elu on naljakalt tõsine või tõsiselt naljakas? Kumb oleks õigem, kas mõttetult leegitseda või leegitult mõtiskleda? Kas teeme mõne mõõduka meeletuse või muutume meeletult mõõdukaks? Kas hakkame kisendama sosistusi või sosistama kisendusi? / / (Artur Alliksaar.)
Elizabeth Wilson (1985) Feminism ja mood Kas moekas kleit on naise allutamine või vabastamine?Kas see on tühi konsumerism või sümboolne võitlus? Kas isiksust luuakse või surutakse alla? Mehi peetakse naise seksuaalsuse loojaks ja sellisena seksuaalsus, mis avaldub kleidis, ei saa kunagi olla ,,tegelik" või ,,vaba" ,,isiksuse" oma. Teiselt poolt jällegi - naine teeb mis tahab ja on tunkesid kandev lesbi või pitsi kandev Mai Loog. Kas pornograafia on naiste piiramine? Aga kui naisele meeldib pornograafia? On ka mingi keskmine arvamus, mille järgi hoolitsemine on opressiivne ja armastus rõivaste vastu väärteadus, aga niipalju kui me neid armastame, on tegemist pärisarmastusega ja me peame sellele järgnema. Ehk aetakse mingit tautoloogilist jama. Peaks olema kuidagi selle keskel, mis tegelikult ei ole halb mõte, aga sotsioloogiliselt peame enne piirid kätte saama.
2169 1756 Lind Aivar Harju 05:09:47 M35 513 438 Linkgreim Jaanus Tallinn 03:31:59 M35 644 606 Lippur Bruno Jõgeva 03:38:00 M35 Oksana Perova 13.11.2009 124 200 Loboda Edvard Tallinn 03:05:25 M35 2270 1902 Logins Martins Läti 05:23:55 M35 2236 2274 Loog Tarmo Harju 05:18:52 M35 285 551 Lubi Ain Tartu 03:17:17 M35 1790 1569 Luhaste Üllar Tartu 04:37:02 M35 2225 1905 Luide Jaak Tartu 05:17:50 M35 2304 2043 Lukkats Andres Järvamaa 05:31:51 M35 1881 2751 Lumi Paul Tallinn 04:43:22 M35 2145 1950 Luts Vahur Tallinn 05:05:48 M35 788 725 Lõiv Leho Harju 03:45:25 M35
a. Mis on eesmärk? Mida see tähendab asjale omada eesmärki? Eesmärk ilmub siis kui mõiste (olemus) või sündmus (eksistents) eelneb objektile ning toob objekti või sündmuse eksistentsile/olemisele, rahuldamaks kellegi soove või huve. b. Kui me suhtume millessegi, nagu oleks tal eesmärk, kuid meil pole kindlat eesmärki meeles, siis, ütleb Kant, siis asi on kogenud sihikindlust/eesmärki ilma sihita, kogemus, mis loog tunnetusvõimete harmoonia. c. Pööra tähelepanu sellele, et asja poole, mis on sedasi kogenud, selle poole ei saa suhtuda justkui oleks tal eesmärk, sest kui tal see oleks, oleks kogemuseks loogiline (kontseptuaalne) hinnang. Samuti poleks see ilmsetel põhjustel omakasupüüdmatu. d. Niisiis, esteetilises hinnangus on objekti vorm seotud tundega harmooniast erapooletu nauding. e
Algernon Sidney, kelle mõtted liikusid samas suunas kui Locke'l (Sidney kirjutas ka ühe teose Filmeri vastu), hukati 1683 (Sidney hukati süüdistatuna kuningas Charles II vastases atendaadikatses). Locke seetõttu avaldas oma asjad hilinemisega. Esimeses traktaadis teeb Filmeri ideed maatasa, Filmeri maine on seetõttu sajanditeks kujundatud, kuid tegelikult Filmeri peamiselt küsimusele Locke ei vasta: kas sotsiaalne võim, selle kõige 16 Abstraheerima - üldistama; filos, loog eseme v nähtuse mõnd tunnust mõtteliselt esile tooma; üksikult üldisele siirduma 63 laimeas tähenduses (võimusuhted perekonnas, inimühiskonna ajaloos jne), pole mitte "loomupärast" päritolu? Ning kui on, kas pole siis ka poliitiline võim seotud sotsiaalse võimuga? Locke lihtsalt alustab eeldusest, et poliitiline võim saab alguse kokkuleppest, ühiskondlikust
annaabi.ee 
