Alla 20 Hz häält ei tajuta pidevana, vaid üksikute paugatustena. 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? · Häält tajutakse seda tugevamini, mida intensiivsem see on. Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz häälte suhtes. · Eri kõlaga hääli tajutakse sageli erinevate häälikutena. 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus . Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust Ariste, Paul 1953. Eesti keele foneetika III. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Eek, Arvo 2008. Eesti keele foneetika I. Tallinn: TTÜ Küberneetika Instituut. Eek, Arvo, Einar Meister 1994...
Millised on kuulmissüsteemis osad, nende funktsioonid; milline on kõrva ehitus? Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 52. Kuidas me tajume helikõrgust ja selle muutumist? 53. Kuidas me tajume helivaljust ja selle muutumist? 54. Tajukatsete metoodikast. 56. Kõnetaju kategoriaalsus . 1. Kõrva ehitus ja ülesanded. Väliskõrv info püüdmine, sisekõrv laine muutmine närviimpulssideks, keskkõrvas helilaine võnkumine muudetakse vedeliku võnkumiseks 1. tajukatsete metoodika Eek lk 40-43. Praktiline osa 1. Häälikute artikulatsiooni kirjeldamine. 2. Häälikute tuvastamine definitsiooni järgi. 3. Silbitamine ja silbiliikide määramine (kinnine või lahtine, lühike või pikk silp). 4. Väldete määramine. 5. Transkribeerimine. Kirjandust...